Tubakas (0)

Tubakas ja suitsetamine
Mis on tubakas?
Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes.
Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat.
Tubakas sisaldab nikotiini, mis on võimas närvimürk ja põhjustab sõltuvust ning muudab meie organismi tegevust nagu teisedki uimastid.
Mida tubakasuits täpsemalt sisaldab?

• sõltuvust tekitavaid aineid
  
• vähki tekitavaid aineid
  
• valgeveresust ehk verevähki tekitavaid aineid
  
• pärilikke muutusi põhjustavaid aineid
  
• loote vääraarenguid põhjustavaid aineid
  
• radioaktiivseid aineid ning vingugaasi ja tõrva
  

Tubakasuits sisaldab rohkem kui 4000 erinevat kemikaali osakeste ja gaasidena!
Tubaka tarvitamine
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on tubaka tarvitamine seotud vähemalt 25 haiguse tekkega ning tubaka tarvitamist peetakse maailmas suurimaks surmade põhjustajaks.
Tubakatarvitamine on sõltuvushaigus, mis on fikseeritud diagnoosina rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis (RHK F17). Maailmapanga ekspertide arvates (ÜRO FAO, 1994) tekitab 1000 tonni tubaka tarvitamine 990 uut haigusjuhtu ja 650 surmajuhtu.
Eestis suitsetab enam kui 355 000 üle 16 aastast inimest. Iga viies 14-18 aastane Eesti noor suitsetab igapäevaselt. Tartu Ülikooli teadurite kohaselt haigestub igal aastal Eestis tubakaga seonduvatesse haigustesse ligi 3000 inimest ja sureb ligi 2000 inimest, mis tähendab 1/5 kõikidest surmajuhtudest aastas. Arvuliselt tähendab see kümmet värsket kalmu päevas.
Suitsetamine mõjutab isiku maitsmis- ja haistmismeelt. Mõne aja pärast muutub tal aga toidu lõhn ja maitse, ta hakkab tihti köhatama, tekivad hingamisraskused ja vahel ka mitmesugused suunakkused. Tema organismi vastuvõtlikkus haigustele suureneb, tal on oht jääda sagedamini grippi ja põdeda mitmeid ülemiste hingamisteede haigusi.
Kui inimene on hakanud suitsetama, on häiritud tema südametegevus, tõuseb vererõhk ning silmades tekib tihti ärritus. Ta ei jaksa enam kaaslastega samas tempos koos joosta ja palli mängida ning see sunnib teda loobuma huvitavatest ning samal ajal ka tervist tugevdavatest tegevustest.
Suitsetajate hambad on kollased , sõrmed määrdunud, nende suust tuleb ebameeldivat hingeõhku ning nende juuksed ja riided haisevad tubaka järele. Kroonilised suitsetajad näivad välja palju vanemad ja väsinumad kui nende eakaaslased.
Suitsetamine eestlaste seas
Tervise Arengu Instituudi 2010. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel on 37% meestest ja 19% naistest igapäevasuitsetajad.
16–64-aastaste naiste seas on suitsetajaid poole vähem kui meeste seas. Neid, kes pole kunagi suitsetanud, on meestest umbes veerand ja naistest veidi üle poole. Hariduseti on kõige rohkem suitsetajaid alg- ja põhiharidusega inimeste hulgas – meestest isegi ligi pooled, naistest 35%. Kõige vähem suitsetajaid on kõrgharidusega inimeste seas, meestest 18% ja naistest 11%. Maal on suitsetavate meeste osatähtsus suurem kui linnas, kuid naiste puhul on see suurem just linnas (v.a Tallinn). Suitsetajate osatähtsus on suurim töötute, üksi elavate ja madala sissetulekuga meeste ja naiste seas.
Kuigi tubakasuitsuses keskkonnas viibimine tööl alla 1 tunni päevas on langenud meestel 16%-ni ja naistel 10%-ni, on lubamatult kõrge tubakasuitsune elukeskkond kodudes – ligi iga neljandas kodus suitsetatakse -24% (TAI, 2010).
Eestis on hädavajalik endisest tõhusamalt tõkestada tubakatoodete tarvitamise alustamist või nende alustamise edasi lükkamist laste ja noores eas ning aidata ka tarvitajatel lõpetada. Noorte suitsetamist mõjutab oluliselt tubaka hind ja kättesaadavus. Kuigi tubakamüük alla 18-aastastele on keelatud, on seaduse järgimine olnud mittepiisav. Olulised on ühiskondlikud hoiakud. Suitsetamine kooliterritooriumitel ja õppeasutustes on seadusega keelatud.
Vähemalt korra nädalas tõmbab 15- aastastest koolipoistest vesipiipu 6% ja tüdrukutest 3%, 13-aastastest kooliõpilastest aga vastavalt 3% ja 3,5%. Mida nooremana tubakatarvitamisega alustada, seda kiiremini ja tugevamini kujuneb välja sõltuvus nii nikotiinist kui tegevusest enesest.
Passiivne suitsetamine
Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud.
Passiivse suitsetaja vastandiks on aktiivne suitsetaja: inimene, kes ise suitsetab. Harva teatakse , et passiivne suitsetamine on sama ohtlik kui aktiivne suitsetamine.
Passiivsesse suitsetajasse satuvad kõik needsamad mürgid, mis aktiivsessegi suitsetajasse. Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks on pahatihti lapsed, kellel on vastupanuvõime mürkidele nõrgem kui täiskasvanutel. Nii mürgitavad täiskasvanud sageli nii enda kui ka teiste lapsi.
Laiemalt on passiivse suitsetamise probleem üles kerkinud viimase mõnekümne aasta jooksul. Paljudes riikides on enam kui pooled mittesuitsetajad passiivseteks suitsetajateks. Täiskasvanute hulgas loetakse passiivseks suitsetajaks inimest, kes viibib suitsuses ruumis üle viie tunni ööpäevas. Just nimelt ruumides on oht kõige suurem, sest seal püsib tubakasuits väga kaua. Ruumis, kus on suitsetatud, tunneb mittesuitsetaja suitsuhaisu ära isegi peale 8-tunnilist korralikku tuulutamist.
Passiivse suitsetamise mõju
Lapsed muutuvad märkamatult tundlikeks tubakasuitsule. On teada, et suitsetavates kodudes on lastel sagedamini nohu ning põsekoopa- ja kõrvapõletikke. Mõju on suurim kinnises ruumis, nagu näiteks autos. Suurem osa sigareti suitsust läheb mujale kui suitsetava inimese kopsudesse. See n.ö kõrvaline suits sisaldab rohkem kahjulikke aineid kui kopsudesse sattuv suits. Lahjade sigarettide kõrvaline suits on tõenäoliselt kahjulikum kui muude sigarettide suits. Tähelepanu passiivse suitsetamise all kannatavate inimeste suhtes on tõusnud, kuid võiks olla veelgi suurem ja tulemusrikkam.
Suitsetamisest loobumine
Suitsetamisest loobumist peetakse niisama raskeks kui tugevatest narkootilistest ainetest võõrutamist. Enamikul juhtudel ei piisa ühest katsest. Suitsetamisharjumusest vabanemiseks on oluline teada, mis sunnib inimest suitsetama. Nn. tubakasõltuvus koosneb kahest osast: nikotiinisõltuvusest ja suitsetamisharjumusest.
Suitsetamisharjumus on sügavalt juurdunud käitumismall - mingi tegevus, aga ka sündmus, kas meeldiv või mitte, on peaaegu alati seotud suitsetamisega (hommikukohvi, lõunasöök, telefonivestlus , tülid, probleemid tööl, hea tuju, halb tuju jpm.). Seega tuleks arvestada, et abiks suitsetamisharjumusest loobumisel on süstemaatiline ja teadlik elustiili ja -viisi muutmine.
Nikotiinisõltuvus on teine põhjus, miks suitsetamisest loobumine sageli ei õnnestu, vähemalt esimesel korral… Nikotiin tekitab tugeva sõltuvuse, mis on seotud kesknärvisüsteemis asuvate nikotiiniretseptoritega, mis on olemas igal inimesel juba enne suitsetamist ja mille arv suitsetamisstaaži kasvades suureneb, sest organism vajab järjest suuremat nikotiiniannust, et tagada harjumuspärane naudinguaisting.
Kasutatud kirjandus
http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/tubakas/tubakatarvitamine/tubakatarvitamisest-eestis
http://statistikaamet.wordpress.com/tag/suitsetamine/
http://www.kopsuliit.ee/?id=25
http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/tubakas
http://www.kliinikum.ee/attachments/article/108/Mis_on_tubakas.pdf