Arutle, kas Riigikogu on kummitempel? Ning, kas Eesti näitel võib öelda, et parlamentide tähtsus on vähenemas, nagu on väitnud ka Heywood? Kui jah, siis mis põhjusel? Põhjenda oma arvamust näidetega. Riigikogu on Eesti seadusandlik võim ning tema ülesandeks siis on õigusloome. See on tema põhiline funktsioon. Peale selle Riigikogu ülesanneteks on riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine jne. Seega peale õigusloome on tal veel ülesandeid. Riigikogu kummitempliks nimetamine võib olla enatlik, kuid samas võib peituda selles ka tõde. Lisaks Riigikogule saab seaduseelnõusid panna Riigikokku hääletusele ka Vabariigi valitsus. See on osaliselt siis Riigikogu töö dubleerimine. Valitsus käitub kui seadusandlik võim, kuigi seaduseeelnõu ei tähenda kohe, et oleks tegemist seadusega. Parlament peab siiski seaduseelnõu siiski heaks kiitma. Kummitempel hakka...
Kaarel Eenpalu Kaarel Eenpalu oli: · 19271932 Haridusliidu esimees · 19281933 Rahvusvaheliste Parlamentide Uniooni Eesti grupi esimees · 19301932 Noorte kotkaste peavanem · 19301935 Eesti-Poola ühingu esimees · 1932 Põllutöökoja esimees · 19241940 Kaitseliidu Vanematekogu abiesimees. Teda peetakse Eesti Politsei rajajaks. Ta kujundas uue, autoritaarse sisepoliitilise kursi. Eenpalu agaral osavõtul algatati nimede eestistamine, kodude kaunistamise hoogtöö, võidupüha traditsioon, Isamaaliit ja muud.
Põhiseisukohad 1) Suurem roll liikmesriikide parlamentidel 2) Euroopa Liidu juhtivate institutsioonide ajakohastamine ja demokraatlikumaks muutmine. 3) Tugevam hääl kodanikele (rohkem osalusdemokraatiat) 4) Euroopa ja riikide tasandil on ülesanded kindlalt ära jaotatud 5) Euroopa Liidust väljaastumine: Lissaboni lepingus sätestatakse esimest korda selgesõnaliselt liikmesriikide võimalus liidust välja astuda. Põhiseisukohtade poolt argumendid 1) Liikmesriikide parlamentide pädevuse suurendamine tõhustab demokraatiat otsuste tegemisel. 1 Lissaboni lepinguga tunnustatakse ja tugevdatakse liikmesriikide parlamentide rolli, kes ELi institutsioonide väljakujunenud rolle muutmata saavad üha enam võimalusi osaleda ELi töös. Kodanike silmis on just parlamendil kõige suurem usaldus ning legitiimsus. Liikmesriigi parlamendi ulatuslikum kaasamine annab
komiteede, presiidiumi, sekretariaadi, parteide Balti Assamblee 1991 Eesti, Läti ja Leedu eesmärk on kooskõlastada ja edendada Eesti, Läti ja Leedu parlamentide tegevust. ja huvigruppide vahel. kooskõlastamise nõude sellistes küsimustes,
keskkond, tarbijakaitse, transport, energeetika, d. Toetav, koordineeriv ja täiendav pädevus + valdkondade näited- EL võtab vastu meetmed liikmesriikide poliitika toetamiseks või täiendamiseks, näiteks tervise kaitse, tööstus, kultuuri, turismi, hariduse, spordi,kodanikukaitse ning halduskoostöö e. Erandlikud valdkonnad- majandus- ja tööhõivepoliitika f. Subsidiaarsuse e. lähimuse põhimõte + liikmesriikide parlamentide järelevalve- otsused võetakse vastu seal kus mõistlik. EL ei aruta, kui puudub põhjus, miks liikmesriik ise ei aruta 4. Õigusaktid ja õigusnormide hierarhia a. Määrus- EL õigusakt, mida kohaldatakse üldiselt, tervikuna ja vahetult kõigis liikmesriikides, kehtides nii liikmesriikide, valitsusasutuste, ettevõtete kui ka eraisikute suhtes. Saavad automaatselt liikmesriigi seadusandluse osaks ning
1. Absolutismiajastu Euroopas Absolutistlikus riigis kuulus kogu võim ühele isikule, keda Euroopas nimetati kuningaks. Seni olid valitsejate võimu piiranud seisuste esinduskogud, tänapäevaste parlamentide eelkäijad. Oli saanud tavaks, et kuningas küsis maksude kehtestamiseks seisuste nõusolekut. 17. ja 18. sajandil loobusid valitsejad seisuste esinduskogusid kokku kutsumast, andes nüüd seadusi välja ainuisikuliselt. Kuninga sõna oli seaduseks, millele pidid alluma kõik. Absolutistlik riigikord ei tähendanud iseenesest veel piiramatut omavoli ega õigusetust. Arusaam, et kuningad on vastutavad üksnes Jumala ees, võimaldas
1. Absolutismiajastu euroopas Absolutism- riigivorm , kus võim kuulub ühele isikule kuningas teostab kogu võimu, kehtestab seadusi, viib seadusi täide ja mõistab kohut iseenda nimel. Senini olid valitsejate võimu piiranud seisuste esinduskogud, tänapäevaste parlamentide eelkäijad. Kuningad pidid järgima kristlikke norme ja tavasid. Absolutistliku riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi. Seisus määras endistviisi inimese elu. Vaimulikud moodustasid esimese seisuse , aadlikud teise seisuse, talupojad ja linlased kolmanda ja allpool seisusi kerjused, kodutud. Riigikassa täitmiseks hakati ajama uut majanduspoliitikat. Selleks tuli aina rohkem kaupa välja vedada ja vähem sisse osta
Leedus) kirjutati Tallinnas alla Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Vene NFSV ja Eesti Vabariigi ühisavaldusele ning saadeti läkitus ÜRO peasekretärile 1. märts miilitsa asemele loodi politsei 19. august riigipöördekatse NSV Liidus, Tallinna poole hakkasid liikuma sõjaväekolonnid. EV ÜN avaldus riigipöörde kohta NSV Liidus, otsustati anda Eesti Vabariigi Erakorralisele Kaitsenõukogule erakorralised volitused 20. august EV ÜN pöördumine kogu maailma riikide parlamentide ja valitsuste poole. EV ÜN otsus Eesti riiklikust iseseisvusest. Tallinna saabusid Pihkva dessantdiviisi üksused, vabatahtlikud asusid kaitsma Toompead, raadio- ja telemaja.
küsimused, kriminaalpoliitika ehk politsei koostöö, piirivalve koostöö). d. Toetav, koordineeriv ja täiendav pädevus + valdkondade näited (Liikmesriigid+EL) Liikmesriigid ja EL otsustavad. Valdkonnad: inimeste tervise kaitse ja parandamine, tööstus, kultuur, turism, haridus noorsugu ja sport, halduskoostöö, kodanikkekaitse. e. Erandlikud valdkonnad f. Subsidiaarsuse põhimõte + liikmesriikide parlamentide järelevalve Liidu pädevuse kasutamist reguleerib subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte. Subsidiaarsus. Kui ei ole EÜ/EL ainupädevus, kuid liikmesriigid ei ole midagi ette võtnud ja paremat tulemust saaks saavutada just Euroopa Liidu tasandil, võib EL meetmeid võtta, tingimused niisiis, et liikmesriigid ei ole tegutsenud; - EL saaks paremini tulemust saavutada
Inglismaa 17.-18. saj. Probleemid 17. saj. algul · Usulised pinged Anglikaani kirik (piiskopid, kuningas) Katoliiklased Puritanismi lai levik (independendid, levellerid ja digerid) // puritanism kujunes ühiskondlik-poliitiliseks liikumiseks ! Puritanismi mõiste, tekkimise põhjused, iseloomulikud jooned, toetajad, voolud, levik · Majanduslikud probleemid Tarastamised Tööstuse areng takistuseks piirangud (tsunftikord) Kaubanduse areng -> tõusva kaupmeeste vastuseis kaubakompaniide monopolile // kodanluse ja uusaadli esiletõus, kes soovisid feodaalkorra kaotamist · Poliitilised pinged Parlamendi esiletõus Rahulolematus kuningaga (kulukad sõjad, ebaedukas välispoliitika, usuline tagakiusamine) // konfliktid ühiskonnas -> kodusõja "küpsemine" Kuningavõim. James I Stuart (1603-1625) · Sotimaa kuningas James VI, al. 1603 Inglis...
Eesti roll maailmapoliitika kujundamisel Eesti sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmeks 1991. Aastal 2004 võeti Eesti NATO ja Euroopa Liidu koosseisu. Kui suur roll on Eestil maailmapoliitika kujundamisel? Eesti on ÜRO liige alates 17. septembrist 1991. ÜRO ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsioon tagab Eestile rahvusvahelise rahu ja julgeoleku. ÜRO eesmärgiks on rahvusvaheline koostöö saavutamine rahvusvaheliste majandus,- sotsiaal,- kultuuriliste- ja huminitaarprobleemide lahendamine ning inimõiguste järgimise edendamine maailmas. Tänu sellele sai Eesti sõbralikud suhted teisete riikidega. Eesti on osalenud ka rahu ja julgeoleku tagamisel. Eesti on NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liige alates 29. märtsist 2004. Eesti liitumine NATO ja EL-iga kindlustas oluliselt Eesti julgeolekut, samal ajal lülitas Eesti end nende organisatsioonide koordineeritud julgeoleku- ja kaitsekoostöösse eesmärgiga...
Parlament Parlament ja sõjavägi usuküsimustes erimeelt vabariigi ajal 1648- Cromwell korraldas parlamendi puhastuse: ülemkoda laiali, alamkojas vaid independendid. Alles päraparlament Parlament Taastas parlamendi ülemkoja Stuartite Parlamendi moodustasid toorid ja viigid restauratsiooni ajal Parlament 18. Parlamentarismi kindlustamine sajandil Enamuspartei juht- peaminister 1707- Inglismaa ja Sotimaa parlamentide ühendamine Parlamendi võim väikseim vabariigi ajal ja suurem James I, Charles I, restauratsiooni ja 18. sajandi. Mis põhjustas Inglise kuningate ja parlamendi vastuolusid 17. sajandil? Millised tagajärjed see kaasa tõi? Astuti kuninga vastu välja, parlament sai suure poolehoiu, Charles I hukati. 1640- kokku tulnud parlament esitas kuningale kaebuste nimekirja, millele Charles I reageeris sellegi esinduskogu laialisaatmisega 1642- algas kodusõda, Charles I põgenes Londonist
ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Seepärast leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. · Majanduslikud raskused- 1929.aastal alanud pikaajaline majanduskriis röövis inimestelt usu demokraatiasse, seega uskus rahvas neid poliitilisi jõude kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid, et kui nad võimule pääsevad, läheb elu kiiresti paremaks · Valimiskünnise puudumine-paljudes Europpa riikides häiris parlamentide tööd erakondade paljusus. Seepärast ei tekkinud seal selgepiirilist parlamendienamust ning otsuste tegemine oli raskendatud. Mittedemokraatlikud pisirühmitused kasutasid parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks.Nad võisid parlamendisaalis avalikult kuulutada, et taotlevad põhiseadusliku riigikorra kukutamist ning diktatuuri kehtestamist. Nõnda mõjutasid nad paljusid valijaid. AUTORITAARNE DIKTATUUR · Võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte
Näited demokraatia laienemise kohta pärast I ms Laienes valimisõigus ja uued loodud riigid olid valdavalt demokraatlikud. Liberaalid Kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, konservatiivid pooldasid r iigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide arvates pidi riik toetama abivajajaid. Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919 aastal, kui võeti vastu põhiseadus, miss järgi Saksamaa kuulutati demokraatlikuks vabariigiks. Mille poolest on sarnased kommunistide ja fasistide arvamused dem. kohta? Mõlemad leidsid, et demokraatia ei toimi ja diktatuur on parem valitsemisviis. Suurbritannia areng Riigikord: demokraatia, konstitutsiooniline ehk parlamentaarne monarhia. Majandus: 1920 algas majanduslik tõus, sisse veeti toiduaineid, muret tekitas suur tööpuudus, tehnika oli vananenud. Parteid ja poliitiline elu: seadusi võttis vastu parlament. Tööerakondlased muutusid konservatiividele tõsiseks vastasteks. P...
Kunigas, tsaar,sultan Euroopa, Venemaa, Türgi absolutisliku riigi valisteja Seisuste esinduskogudtänapäevaste parlamentide eelkäijad Absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele inimesele Seisused ühiskonna astmed, kuhu liigitatakse inimesed nende päritolu ja majandusliku olukorra järgi III seisus seisus kuhu kuulusid talupojad ning linlased merkantilism majanduspoliitika, mille eesmärk oli rohkem kaupu välja vedada ja võimalikult vähe neid sisse osta Absoluutne monarhia parlamentne monarhia riigivorm, kus kuningas vaitseb koos parlamendiga hugenotid Prantsuse kalvinistid
Tänu ESTÜle loodi 4 peamist institutsiooni: Kõrged võimud (high autority) tagas ühenduse toimimise, liikmed ei esindanud oma riiki. Ministrite nõukogu tagas et kõrgematel võimudel poleks liiga palju suveräänsust (ei saaks kõige eest ise otsustada). Esindaja igast liikmesriigist Ühisassamblee tagas demokraatliku sisendi kõikidesse ESTÜ otsustusprotsessidesse. Polnud efektiivne, liikmed määrati riikide parlamentide poolt. Ülesanne tsensuurida kõrgete võimude tööd, kuid jäi nõuandvaks. Kohus eesmärk lahendada institutsioonide ja riikide vahelisi konflikte. Kaitseühendus vastukaaluks NSVL pealetungi kasvule. Oli vaja, et kõik Lääneriigid oma jõud tugevdaksid. Kardeti Saksamaa taasrelvastumist. Lääne-Saksamaa astus NATOsse, ühendus muutus tähtsusetuks. Rooma lepingutega loodi 1957:
Eesti Vabariigi taastamine Marita Kose 9d 1991. aasta jaanuarikriis 1990.-1991. aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Selle põhjuseks oli Moskva tugevnev surve ja kohalike impeeriumimeelsete jõudude aktiviseerumine. Balti liiduvabariikides tegutsesid streigikomiteed, loodi tööliste võitlussalku. Eriti aktiivselt aga asusid tegutsema sõjaväe- ja julgeolekuüksused. 1991. aasta jaanuari esimestel päevadel võtsid eriüksuslased enda valdusesse Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti ajakirjandusmaja Riias. Tallinna saadeti dessantväelaste polk. Hoolimata Lääne protestidest (eriti USA), jätkas Moskva Baltikumi vabadusliikumise lämmatamist. Moskva tagurlike ringkondade kava nägi ette alustada Baltikumi rahustamist Leedust ja lõpetada Eestiga. Sõjaväe- ja julgeolekujuhid olid veendunud, et olukorra "normaliseerimiseks" tuleb sõjaväel hõivata mitmed strateegiliselt...
majanduslikku olukorda veelgi. 1929 aastal alanud pikaajaline sügav majanduskris röövis paljudelt inimestelt usu paremasse homsesse ja demokraatiasse. Seda kibestumist kasutasid ära poliitilised jõud, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid, et kui nad võimule pääsevad, läheb elu kiiresti paremaks ning rahvas uskus neid. Näiteks viis suur majanduskriis Eesti poliitilisse kriisi, mille tulemusena kehtestati ka Eestis 1934. aastal diktatuur. Paljudes Euroopa riikides häiris parlamentide tööd erakondade paljusus. Sellepärast ei tekkinud seal selgepiirilist parlamendielamust ning otsuste tegemine oli raskendatud. Mittetdemokraatlikud pisirühmitused kasutasid parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks. Nad võisid parlamendisaalis avalikult kuulutada, et toetavad põhiseadusliku riigikorra kukutamist ning diktatuuri kehtestamist. Nõnda mõjutasid nad paljusid valijaid. Et vältida taolise olukorra kordumist, kehtestati pärast Teist maailmasõda mitmes riigis valimiskünnis
AJALUGU Absolutism euroopas. Absolutism Riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule, Euroopas oli see kuningas, Venemaal oli tsaar ja Türgis kandis ta sultani nime. Kuningas vajas ametnike, kuna kuningakotta kogunes üha rohkem asjaajamisi. Seisuste esinduskogud Tänapäevaste parlamentide eelkäijad. 17. saj loodi alalised sõjaväed. See koosnes esialgu palgasõduritest, hiljem kehtestati kord, mille alusel saadetakse sõjaväkke igal aastal kindel arv mehi ( eelkõige talupoegi ). Alaline armee oli kasulikum palgaarmeest, kuna nii hoidis riik kokku sõjalisi kulusid ja paranes sõdurite väljaõpe. 1. seisuses olid vaimulikud. 2. Seisuses olid aadlikud 3. Seisuses olid talupojad ja linlased. ( Kaupmehed ) Tekkis uus majanduspoliitika merkantilism.
võimule pääsevad, läheb elu kiiresti paremaks, ning rahvas uskus neid. 2.5) Terav riigisisene võimuvõitlus- Poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine ja mustamine, põhjustasid samuti pettumust. Paljurahvulistes riikides (Tsehhoslovakkia, Ungari ja Jugoslaavia) lisandusid ka põhirahvuste ja vähemusrahvuste vahelised vastuolud 2.6) Valimiskünnise puudumine- Paljudes Euroopa riikides häiris parlamentide tööd erakondade paljusus. Ei tekkinud parlamendi enamust ning otsuste vastu võtmine oli raskendatud. 2) Tv lk 20 harjutus 3 on kirjas diktatuuri iseloomulikud jooned, kirjuta need tabelisse ja too iga diktatuuri kohta näited Dikt. isel. jooned(7) Kommunism Fasism Natsiosotsialism Juhikultus Jossif Stalin Benito Mussolini Adolf Hitler
Mitmete kohalike garnisonide ülemad nõudsid võimu üleandmist. Täiendava sõjajõuna saadeti Eestisse Pihkva õhudessantdiviisi üksused. Tallinna sadamasse saabusid ka mõned sõjalaevad. Moskva pööret toetasid Moskva- meelne EKP, Eesti NSV Töökollek- tiivide Ühendnõukogu, üleliidulised tehased. Eesti juhid riigipöörajate käskudele ja korraldustele ei allunud. Elanikkonda kutsuti üles riigipöörajatele vastu töötama. Samas pöörduti maailma parlamentide ja valitsuste poole. ISESEISVUSE TAASTAMINE Võimuvaakum Moskvas võimaldas iseseisvuse välja kuulutada. Mitme poliitilise jõu kokkuleppe alusel võttis ülemnõukogu 20. augustil 1991. aastal vastu “Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest”. Eesti riiklik iseseisvus oli taastatud. Selleks ajaks oli riigipöördekatse Moskvas läbi kukkunud ning võimuvahekorrad olid otsustavalt muutunud. Balti riikide taasiseseisvumine leidis lühikese ajaga rahvusvahelise tunnustuse. 6. septembril 1991
vanusetsensus paiksustsensus kodakondsustsensus Aktiivne valimisõigus - õigus vallida Passiivne valimisõigus - õigus olla valitud 2. Valimised on ühetaolised - s.t. et kõigu valijate hääled on kaalult võrdsed. Igal valijal on reeglina üks hääl või siis mõnedes valimissüsteemides kaks häält. 3. Valimised on otsesed - s.t. et valija annab oma hääle otse kas kandidaadile või partei nimekirjale. Kaudset valimisviisi - valijameeste kaudu - kasutatakse vaid kahekojaliste parlamentide ülemkoja valimistel. 3. Hääletamine on salajane - igaüks peab hääletama isiklikult Valimiskäitumine lk.74-77, Valimiskampaania, erakondade kulutused kontrollitavaks, Valimiskäitumine sõltub inimese sotsiaal-majanduslikust kuuluvusest ja massimeediast, traditsioonidest ja sõpradest. 6.4. valimiste tulemused lk.78-79 mandaatide jagamine Eesti Vabariigi Riigikogu valimised - proportsionaalsed, iga 4 aasta tagant: märtsi esimesel pühapäeval.
19391940 Eesti Fosforiidi peadirektor Maardus. Ühiskondlik tegevus Ülikoolis õppimise ajal tegutses rahvaraamatukogude liikumises ja karskusliikumises. Ta oli juhtivalt tegev põllumeeste organisatsioonides (koos A. Jürima, J. Hünersoni ja teistega), osales Põllumeeste Keskseltsi töös ning politsei-, spordi- ja tuletõrjeorganisatsioonides. · 19271932 Haridusliidu esimees · 19281933 Rahvusvaheliste Parlamentide Uniooni Eesti grupi esimees · 19301932 Noorte Kotkaste peavanem · 19301935 Eesti-Poola Ühingu esimees · 1932 Põllutöökoja esimees · 19241940 Kaitseliidu Vanematekogu abiesimees 5 · 19231940 Eesti Olümpiakomitee liige Tunnustused · 1922 2. suurtükiväepolgu ohvitseridekogu auliige · 1929 Poola-Eesti Ühingu auliige · 1930 Kotkaristi teenetemärgi I klass
(Louis Alexadre Cechet) Aasta: 1860 RIIGIKORD Kehtestatud 1831 aastal ja hiljem muudetud põhiseadusega Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Kõrgeim seadusandlusorgan: kahekojaline partei (212 saadikut) Riigipea: kuningas (Albert II, alates 1993. aastast) Täidesaatev võim: kuningas Seadusandlik võim: jaguneb vastavalt kompetentsivaldkondadele föderaal, kogukonna ja regioonide parlamentide vahel Peaminister: Yves Leterme (föderaalvalitsuse flaami kristlikdemokraat) Troonipärija: prints Philippe, Brabanti hertsog Föderaalriik alates 1993. aastast Võimupüramiid: 1)föderaalriik, keelekogukonnad, regioonid, 2) provintsid (maakonnad), 3) kommuunid (vallad, kohalik omavalitsus) GEOGRAAFILINE ASEND Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Hollandiga 459,6 km (põhjast ja kirdest), Luksemburgiga 150,4 km (kagust), Prantsusmaaga 645,6 km
elegantsi. Sisepoliitika Sisepoliitikas oli Louis XVI valitsuse peamiseks probleemiks järjest süvenev rahapuudus ja riigivõlg, milles süüdistati kuninganna luksuslikku eluviisi. Marie Antoinette´i vastases propagandas kasutati ära ka tema Austria päritolu, väidetavat truudusetust ja kaelakeeafääri. Louis XVI kaotas piinamise ja sinekuurid, samuti vähendas ta õukonna kulutusi. Ulatuslikumad reformid nurjusid aadli ja kohalike parlamentide vastuseisu tõttu. 1789 oli Louis XVI sunnitud uute riigitulude kehtestamiseks kokku kutsuma generaalstaadid. Bastille´i vallutamine 14. juulil, mida loetakse tänapäeva revolutsiooni alguseks, jäi tema nagu ka enamuse kaasaegsete silmis suurema tähelepanuta. Järgnenud revolutsioonisündmustele osutas ta ebakindlat vastupanu, kuid andis järjest järele, lootes vältida hukatud Inglismaa kuninga Charles I saatust. 6. oktoobril 1789 sunniti ta koos
kindlaksmääramise läbi. Organisatsiooni peakorter asub Austrias Viinis. Liikmesriigid:Alzeeria Angola Araabia Ühendemiraadid Ecuador Iraak Iraan Katar Kuveit Liibüa Nigeeria Saudi Araabia Venezuela Indoneesia oli liikmesriik kuni 2008. aasta lõpuni. OPEC-isse mittekuuluvad naftat tootvad riigid on Kanada, Mehhiko, Norra, Ameerika Ühendriigid, Venemaa ja Omaan. Peale USA nad kõik ka ekspordivad naftat Põhjamaade Nõukogu ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu on Põhjamaade parlamentide ja valitsuste koostööorganisiatsioon. See loodi pärast Teist maailmasõda ning selle esimesteks tulemusteks oli ühine tööturg, haigekassa ning nende maade kodanikele passivaba liikumine üle piiride. Liikmed Riigid:Island Norra Rootsi Soome Taani peasekretär Helgi Hjörvar IAEA- Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (International Atomic Energy Agency, IAEA). Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri asutasid 1957. aastal iseseisva organisatsioonina ÜRO egiidi all 56 riiki.
asendustooted. See võimaldab müüjal küsida toote eest hinda, mis on ühiskonna seisukohalt liiga kõrge.) Lühike parlament 1640 tuli kokku parlament. Edu saati opositsiooni. Charles I tashtis raha sotlaste vastu, parlament keeldus. Oli koos vähem kui kuu, sest Charlie saatis nad laiali. Pikk parlament Charlie kutsus parlamendi kokku, 1640. Parlament ründas kirikupoliitikat, ei meeldinud kuninga omavoli eelnevate parlamentide suhtes. Sekkus aktiivselt täitevvõimu tegevusse, hukati kuninga abiline Strafford. Parlamenti võis laiali saata ainult tema enda nõusolekul. Parlament kunnist sõltumatuks. 1641 tegelik võim parlamendi kätte. Ainult parlament võib makse koguda. Ministrid vastutavad parlamendi eest. 4jan 1642 parlament laiali. Saba parlament koos alates revolutsiooni algusest. Rahvale ei meeldinud. Kirikukümnis alles, talunikele polnud maad antud, ususallivuse rakendumist polnud. Pika parlamendi
Kellele : Teema : Parlamentalism Kellelt : Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlusorgan. Ajalooliselt kujunes parlament välja kodanike revolutsioonide käigus, sümboliseerides üleminekut seisuslikult võimult valitavale esindusvõimule. Parlamentide kuldajaks peetakse XIX sajandit, mil nad olid Lääne-Euroopas valitsemissüsteemides selgelt juhtivaks institutsiooniks. Tänapäeval nähakse parlamendis ka demokraatia olulist garantiid ja sümbolit. Tänapäeval on ligi pooled parlamendid kahekojalised, kuigi üldine arengutendents soosib kompaktseid ühekojalisi parlamente. Euroopas koosnevad kahest kojast näiteks Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia parlament. Ühekojaline esinduskogu on näiteks
ülesannetest, makromajanduslikest vajadustest ja valitevate poliitikute taotlusest. Rahanduspoliiikat ei tohi segi ajada rahapoliitikaga (e monetaar-), mis juhib raha pakkumist ja valuuta stabiilsust, pidades tihti silmas tarbijahindade inflatsiooni. Euroala rahapoliitikat kujundab Euroopa komisjonist ja liikmesriikide valitsustest sõltumatu Euroopa keskpank, samas kui riikide rahanduspoliitika allub liikmesriikide valitsuste ja parlamentide poliitilisele juhtimisele. Lühikeseks müük Lühikeseks müümine on laenatud väärtpaberi müümine(ootuses,et selle hind langeb, mille tagajärjel saab ta odavamalt tagasi osta ning omanikule tagastada): Lühikeseks müümine on väärtpaberi ostmisele vastupidine tehing. Lühikeseks müüja teenib kasumit siis, kui lühikeseks müüdud väärtpaberi hind langeb. Tehingu sooritaja e. kaupleja saab endale kasumi, mis võrdub müügi- ja ostuhinna vahe ning väärtpaberite arvu korrutisega
võrgustiku lihtsustamist. Kattuvad lisad, paragrahvid ja protokollid tühistati ning lepingute artiklid nummerdati uuesti. Kolmas osa puudutas lepinguga seotud üldisi ja lõplikke tingimusi, nagu jõustumise protseduur jms. Osa kolmanda samba valdkondi viidi üle esimesse sambasse ehk kasvas institutsioonide võim (riigiülesus). 6. Mis olid Lissaboni (2007) lepingu tähtsamad muudatused/ edusammud? a) Demokraatlikum ja läbipaistev Euroopa: EP suurem roll, LR parlamentide suurem osalus (nn subsidiaarsuse põhimõte), tugevam hääl kodanikele, pädevuste selge jaotus ELi ja LRde vahel, EList välja astumise võimalus. b) Tõhusam Euroopa: otsustusprotsess (Nõukogus kaasotsustamismenetluse laiendamine uutele valdkondadele), institutsionaalne raamistik (Euroopa Ülemkogu juurde loodi valitava eesistuja ametikoht 2,5a), kodanike elu parandamine (uued tegevusvaldkonnad), loodi EL välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoht.
igariik valib ja saadab. FUNKT- seadusandlikke akte annab välja,(volitusi annab välja, nt eelarve),järvelvalve täidesaatva võimu üle, kuidas barrooso sai ametipostile, riigid valisid välja ja siis barrooso lepiti parlamenti peaks, ja siis barrooso palus igast riigist esindaja eestist siim kallas. kui barrooso esitab valitsuse parlamendile siis parlament kinnitab selle. Seal esindavad igaüks oma riiki. töö käib parteides või parlamentide vahel fraktsioonid. e rahvapartei(Rahvaliit) , e sotsdemo(sotsid), e liberaalide parteri(reform ja kesk), 2 esimest on suuremad kui viimane, sotsid on mitukorda suuremad kui libe kohtadearv- leppeline mitte rahvaarvuga seonduv. TUleks reformida liikmetearv, seal on praegu 800 inimest umbes ja see on ilmselgelt liiga palju. parlamenti juhib president seal on juhatus, komiteed ja delegatsioonid. e komisjon- e liidu valitsus, riiklikest valitsustest sõltumatu, vormilt ja sisult. tuleb
b. Liikmesriikide parlamente Väär c. Liikmesriikide kodanikke Õige d. Liikmesriikide poliitilisi parteisid Väär Question 2 Kes on alates 2009 a Euroopa Parlamendi president? Vali üks vastus. a. Janne Monnet Väär b. Hans-Gert Pöttering Väär c. Jose Manuel Barroso Väär d. Jerzy Buzek Õige Question 3 Kuidas valitakse Euroopa Parlamendi saadikud? Vali üks vastus. a. EL saadikud nimetatakse ametisse liikmesriikide parlamentide poolt Väär b. Valitakse liikmesriikide poliitiliste parteide poolt Väär c. Valitakse otsestel valimistel Õige d. Nimetatakse liikmesriikide valitsuste poolt Väär Question 4 Kus asub Euroopa Parlament? Vali üks vastus. a. Strasbourgis Väär b. Brüsselis Väär c. Luksemburgis Väär d. Brüsselis, Luksemburgis ja Strasbourgis Õige Question 5 Millised on Euroopa Parlamendi töökeeled? Vali üks vastus. a
aastal allkirjastatud leping) tehtud lisandustega tagati, et enne iga uue riigi ühinemist ELiga peab Euroopa Parlament andma selleks nõusoleku. Amsterdami leping (allkirjastati 1997) andis Euroopa Parlamendile palju tugevama positsiooni kaasotsustamiseks koos nõukoguga paljudes valdkondades, mille suhtes kohaldatakse ELi õigust (nt tarbijakaitse, õigus seaduslikult töötada teises riigis, keskkonnaküsimused). Selle lepinguga tugevdatakse Euroopa Parlamenti, suurendatakse liikmesriikide parlamentide vastutust Euroopa poliitika kujundamisel ning antakse ELi kodanikele algatusõigus. Lissaboni lepinguga suurendatakse parlamendi volitusi täieõigusliku kaasseadusandjana, kellel on ka suurem eelarvepädevus. Leping annab ühtlasi parlamendile võtmerolli Euroopa Komisjoni presidendi valimisel. Valitsustevaheline konverents, mille ülesandeks oli Euroopa reformilepingu koostamine, avati Lissabonis 23. juulil 2007. Lepingu tekst kiideti heaks riigipeade ja
otsustavaks lahendamiseks on oluline, et rahvusvaheline üldsus käituks ühtemoodi nii riikide omavahelises koostöös kui ka organisatsioonide kaudu ja suudaks ka Venemaad mõjutada konflikti lahendama läbirääkimiste teel. Rahuprotsessini viivate sammude taga saab olla vaid ühtselt tegutsev rahvusvaheline üldsus. Näib, et rahvusvaheliste organisatsioonide valmisolek tegutseda kasvab iga tunniga. Palju sõltub rahvusvaheliste tegutsejate järgmistest sammudest. (Paet 2008) Balti riikide parlamentide juhid tegid ühisavalduse, milles kutsuvad rahvusvahelist üldsust üles otsustavalt hukka mõistma Venemaa tegevust ja viivitamatult astuma kõiki vajalikke samme sõjategevuse lõpetamiseks ning osapoolte toomiseks läbirääkimiste laua taha. Praegune Euroopa Parlamendi saadik Kristiina Ojuland avaldas sõja ajal Gruusiale poolehoidu. Ojuland lisas, et Eesti on valmis pakkuma Gruusiale tehnilist ja
Kordamisküsimused: Maailm kahe maailmasõja vahel ÕPIK LK. 74-116 Esimese maailmasõja tagajärjed. *Hukkus 10 miljonit inimest. *Lagunesid Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa ja Osmanite impeerium. *Muutus jõudude vahekord maailmas. *Purustas paljud illusioonid, seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused. *Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma kodanike ellu. *Ei suudetud lahendada ühtki suurt probleemi. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil. Lagunesid: Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa ja Osmanite impeerium. Tekkisid uued riigid: Vene impeeriumi lagunemisel Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Austria-Ungari impeeriumi lagunemisel Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia. Balkanil tekkis Jugoslaavia. Iirimaa iseseisvus. Rahvasteliit 1919. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon. Eesmärk: hoida ära sõdu. Ebaõnnestumise põhjused: *Puudus oma sõjavägi. * Sinna ei kuulunud mitmed võimsad riigid nagu USA. *Otsustusprotsess oli aeglan...
augustini esindas Kreekat suursaadik Basil Ch. Patsikakis, alates 2002. a. oktoobrist suursaadik Lyssandros Migliaressis-Phocas, kes resideeris Helsingis. 10. veebruaril 2005 andis oma volikirjad üle Kreeka suursaadik Christos Karapanos, kes esimese Kreeka suursaadikuna resideerib Tallinnas. Kreekal oli Eestisse akrediteeritud Varssavis resideeriv suursaadik Kimon A. Kollas. Tallinnas esindas Kreekat kindral-aukonsul Oskar Kerson (Suur-Karja 18). Head suhted on Eesti ja Kreeka parlamentide vahel. 2. juunil 2003 loodi Riigikogus Eesti- Kreeka Parlamendirühm, mille esimeheks on Nelli Privalova. 2002. a. jaanuaris moodustati Kreeka Parlamendi juures Kreeka-Eesti sõprusgrupp, mille esimeheks on Theocharis Tsiokas. Kreeka Parlamendi Kreeka-Eesti sõprusgrupi delegatsioon külastas Eesti Riigikogu 2002. mais. Kahepoolsed suhted Eesti ja Kreeka suhted on head ja arenevad stabiilselt. Eestile on oluline kahe riigi vahelise
mitte kahjustada suhteid NSV Liiduga. Näiteks ei astutud NATOsse, ega ühinetud Lääne-Euroopa majandusorganisatsioonidega. Finlandiseerumine NSV Liidu sõbraliku välispoliitika ajamine. Näiteks ei astutud liitudesse, mis võiksid ärritada NSV Liitu. Nii käitus Soome ning seetõttu nimetatigi seda Finlandiseerumiseks. Põhjamaade Nõukogu Põhjamaade valitsuste ja parlamentide koostööorganisatsioon. Sinna kuulisid kõik põhjamaad v.a Soome, kes sellega hiljem liitus. 22. Kes olid ja millega on tuntuks saanud: G. Mannerheim Soome president Talvesõja ning Jätkusõja ajal. Ta juhtis Mannerheimi liini ehitamist idapiirile J.K. Paasikivi pärast Mannerheimi Soome president. Ta hoidus tihedast koostööst Läänega, et mitte ärritada NSV Liitu. Taolist tegevust
arutati. Lõpetuseks tõdeb autor, et peamine põhjus, miks leping polnud nii tugev kui loodeti on see, et riigid on nii erinevad ja kõigil on omad huvid ja soovid, millest nad pole nõus taganema. See muudab EL-i töö keeruliseks ning suuri muudatusi on raske ellu viia. Mida aeg edasi, seda keerulisemaks see läheb, sest alatasa liitum ühendusega aina uusi liikmeid. president, kaks asepresidenti, 15 liikmesriikide riigipeade või valitsusjuhtide esindajat, 30 riikide parlamentide liiget (kaks igast liikmesriigist), 16 Euroopa Parlamendi liiget ja kaks Euroopa Komisjoni esindajat(Euroopa Parlament). Üritati jõuda arusaamale, et millised on liikmesriikide ning inimeste ootused ja lootused Euroopa Liidule. Sellest konvendist sai Euroopa põhiseaduse lepingu eelnõu, aga kuna Prantsusmaa ja Madalmaade referendum ütles sellele ei, siis jäi selle ratifitseerimiseprotsess lõpule viimata(Euroopa Parlament). Nizza lepingul oli ka mõju Eestile
1. Mihkel Solvak „Saadiku koht parlamendis – vabadus ja sõltuvus“ 1.1. Poola, Leedu ja Eesti parlamentide üksikud saadikud on võrdselt aktiivsed järelvalvevahendite kasutamisel, kasutades oma õigust esitada valitsusele nii arupärimisi kui ka kirjalikke ja suulisi küsimusi aktuaalsete ja ühiskondlikult tähtsate teemade kohta. Poola Sejmis on läbivate aastate jooksul esitatud rohkem arupärimisi, kui küsimusi, mis on seletatav ehk asjaoluga, et suuliste küsimuste kohta kehtib arvuline piir. Seevastu Riigikogu on alates 1999. aastal jõustunud
ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED Õ: LK 95-137 (uus); LK 41-44, 69-108, 152-158 (vana) Euroopa päevik lk 4-10, 16-17 1. Mille poolest erinevad parlamentaarne, presidentaalne ja poolpresidentaalne valitsemine üksteisest? 2. Mille poolest erinevad ühekojaline ja kahekojaline parlament üksteisest: ülesanded ja näited maailma eri riikidest? 3. Kirjelda parlamendi formaalõiguslikku ja poliitilist struktuuri. 4. Mis on parlamendi ülesanneteks (2!), mis on kuluaaripoliitika roll ja kuidas parlament valitsust kontrollib? 5. Kuidas menetletakse Eesti Riigikogus seadust? 6. Eesti Riigikogu fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon (tänane seis enne valimisi). 7. Kas Eesti praegune valitsus on: tooniandja või parlamendi käsutäitja?, peaminister koos alluvatega või kollegiaalne otsustuskogu?, poliitikute või ametnike valitsus? Põhjenda ja too näiteid. 8. Kuidas valitsust moodustatakse ja millised tegurid m...
Rahapoliitika ja rahanduspoliitika Rahanduspoliitikat ehk täitevvõimu (valitsuse) eelarvepoliitikat ei tohi segi ajada rahapoliitika ehk monetaarpoliitikaga, mis juhib rahapakkumist ja valuuta stabiilsust, pidades tihti silmas tarbijahindade inflatsiooni. Euroala rahapoliitikat kujundab täitevvõimust ehk Euroopa Komisjonist ja liikmesriikide valitsustest sõltumatu Euroopa Keskpank, samas kui riikide rahanduspoliitika allub liikmesriikide valitsuste ja parlamentide poliitilisele juhtimisele. 13 Eesti rahapoliitika Eesti rahapoliitika on 2011. aasta 1. jaanuarist saati osa euroala ja seega Eurosüsteemi keskpankade rahapoliitikast. Euroala rahapoliitika eesmärk on hinnastabiilsus, täpsemalt euroala keskmise inflatsiooni hoidmine keskpikas perspektiivis kahe protsendi lähedal, kuid mitte kõrgemal kui kaks protsenti. Põhilise
jälle kokku Inglise parlament. Valimistel saatis edu opositsiooni. Charles I taotles Soti sõjaks raha, kuid solvunud parlament keeldus ja nõudis kuninga nõunike karistamist. Kuningas saatis parlamendi laiali, ajalukku läks see kui nn. lühike parlament. Sotlastega sõlmiti lühike vaherahu. Selle lõppedes tuli Charles I'l taas parlament kokku kutsuda, et saada raha sõja jätkamiseks. Parlament aga ründas kuninga omavoli eelnevate parlamentide kallal ja kirikupoliitikat (peapiiskop oli keelanud puritaanlikud jutlused ja püüdnud lähendada anglitsismi katoliiklusele), ning sekkus aktiivselt ka täitevvõimu tegevusse. Esinduskogu võttis 1641.vastu seaduse, mille kohaselt võis parlamendi laiali saata vaid parlamendi enda nõusolekul. Seadusliku laialisaatmise võimaluse puudumise tõttu läks see parlament ajalukku nn. pika parlamendina. Tegelik võim riigis läks parlamendi kätte. 1649
Mitmete kohalike garnisonide (Võru, Viljandi, Pärnu) ülemad nõudsid võimu üleandmist. Täiendava sõjajõuna saadeti Eestisse Pihkva õhudessantdiviisi üksused. Tallinna sadamasse saabusid ka mõned sõjalaevad. Moskva pööret toetasid Moskva-meelne EKP, Eesti NSV Töökollektiivide Ühendnõukogu, üleliidulised tehased. Eesti juhid riigipöörajate käskudele ja korraldustele ei allunud. Elanikkonda kutsuti üles riigipöörajatele vastu töötama. Samas pöörduti maailma parlamentide ja valitsuste poole. 19. augusti õhtul jõudis Eestisse Stockholmist tagasi valitsusjuht Edgar Savisaar. Välisminister Lennart Meri jäi välismaale, Helsingisse, et vajaduse korral jätkata valitsuse tegevust eksiilis. Moskva riigipöörajate toetajad Eestis võimu haarata ei suutnud. Oma osa oli selles kindlasti ka rahva vastuseisul. Tallinnas asusid tuhanded inimesed tähtsate asutuste (teletorn, Toopea jm.) kaitsele. ISESEISVUSE TAASTAMINE
Prantsusmaa, Itaalia jt. 4. Ajalooliselt on parlamendi alamkoda andnud riigi poliitika põhijooned (ülemkoda annab sageli heakskiidu alamkoja tööle) 5. Kojad komplekteeritakse erinevate põhimõtetega: 1. (alamkoda otsene valimine; ülemkoda teened ja tiitel (Inglismaa). 2. Teisel juhul moodustatakse esinduskoda, mis esindab regionaalseid huve (venemaal, Saksamaal). 3. USA valitakse ka ülemkoda otse rahva poolt (3 varianti) Parlamentide nimetusi Riigikogu Eduskunta Knesset Kongress Parlamento Bundestag Rikstag Seim Duuma Parlamendi formaalõiguslik struktuur(1) Fikseeritud seadusega parlamendi juhatus (esimees ehk spiiker ja aseesimehed) ja komisjonid (tööorganid alatised keskenduvad ühele valitsemisalale; ajutised komisjonid erakorralised küsimused Poliitiline struktuur oleneb erakondlikust kooseisust fraktsioonid (ühe erakonna saadikud
· kuninga võim nõrk; · Euroopa rakukeste-laadne poliitiline struktuur, kus ainike ühendav jõud ja korra tagaja kiri; · monarhi sissetulek põhiliselt enda mõisates. 5. Mis on ständestaat, mis on tema tunnused ja millal ta Euroopas välja kujunes? Ständestaat ehk seisuslik riik kujunes välja 13-15. saj. Tunnused: · tekkis seoses linnade arenguga. · Mõiste sisu- ühtsema õigusruumi teke, territoriaalsus, parlamentide teke. · Üksikud linnad ja feodaalid siiski veel keskvõimust üsna sõltumatud. 6. Mida andis modernse riigi arengusse absoluutse monarhia periood (16-18.saj.)? · Püsiv armee · Tsentraliseeritud maksundussüsteem · Bürokraatia · Püsivad diplomaatilised suhted riikide vahel ja rahvusvahelise süsteemi kujunemine. 7. Millal hakkab Läänemaailmas levima üldine valimisõigus (meessoost kodanikud olenevalt saatusest saavad valimisõiguse)?
ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikuses sõltuvuses, konflikt nende vahel võib viia võimukriisini, üksmeel aga kiirendab otsustusprotsessi. 8 Valitsemine ja avalik haldus 2. Seadusandliku võimu ülesehitus Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Ajalooliselt kujunes parlament välja kodanlike revolutsioonide käigus, sümboliseerides üleminekut seisuslikult võimult valitavale esindusvõimule. Parlamentide kuldajaks peetakse 20. sajandi keskpaika, mil nad olid juhtivaks institutsiooniks Lääne-Euroopa valitsemissüsteemides. Tänapäeval on täidesaatev võim küll sedavõrd tugevnenud, et kipub seadusandjat varju jätma, ent parlament on endiselt jäänud demokraatia oluliseks sümboliks, omades ka mitmeid kaalukaid valitsemisfunktsioone. 2.1 Ühe- ja kahekojalisus Kuigi üldine arengutendents soosib ühekojalisi parlamente, on tänapäeval ligi pooled parlamentidest kahekojalised
Ministrite Nõukogu koostöö. Euroopa Kohus · 27 kohtunikku. · Otsused liikmesriikidele kohustuslikud. · Töövaldkonnad: Majandus Konkurents Ühisturg Tööõigus Võrdõiguslikkus Euroopa Keskpank · Frankfurt, Saksamaa · Rahanduspoliitika Lissaboni leping viib Euroopa 21. sajandisse Leping muudab Euroopa Liidu Tõhusamaks Lihtsamad menetlused, täiskohaga president nõukogule jne. Demokraatlikumaks Euroopa Parlamendi ja riiklike parlamentide suurem roll, kodanikualgatus, ELi põhiõiguste harta jne. Läbipaistvamaks Selgitab, kes mida teeb; annab avalikkusele parema juurdepääsu dokumentidele ja kohtumistele jne. Maailma mastaabis ühtsemaks Kõrge välispoliitika esindaja jne. Turvalisemaks Uued võimalused kliimamuutuste ja terrorismi vastu võitlemiseks ning energiaga varustatuse tagamiseks jne. Kirjutati alla detsembris 2007 jõustub pärast ratifitseerimist kõigi 27 ELi riigi poolt 1. detsembril 2009.
Täidesaatva võimu esindaja on eesistuja, kelleks on liikmesriikide välisministrid järjekorras. Sekretariaadi tööd juhib kolmeks aastaks valitud Peasekretär, kes koordineerib ka OSCE missioone. OSCE Rahvusvähemuste Ülemkomissar (Knut Vollebaek) resideerib Haagis, Varssav on koduks Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Büroole, Prahas antakse välja infolehte "OSCE Newsletter". PA töövormideks on iga-aastased üldkogu istungjärgud erinevate liikmesriikide parlamentide korraldamisel, samaaegselt toimuvad komiteede istungid. Helsingi lõppakti kolme põhiteemade ringi põhjal on moodustatud komiteed: poliitika- ja julgeolekukomitee, demokraatia-, inimõiguste ja humanitaarküsimuste komitee ning majandus-, teaduse-, tehnoloogia ja keskkonnakomitee. Eesti delegatsioon osaleb kõikide komiteede töös. Komiteed valmistavad ette raportid ja lõppresolutsiooniprojektid, mis esitatakse kord aastas toimuvale üldkogu istungjärgule
16. mai 1990 võeti vastu seadus ,,Eest valitsemise ajutise korra alustest". 3.märts 1991 Eesti Ülemnõukogu korraldas referendumi. ,,Kas Teie tahte Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatu setaastamist?" 19. august 1991 Ülemnõukogu võttis vastu kaks akti. - Riigipöörde kohta NSV Liidus. - Erakorraliste volituste andmiseks Eesti Vabariigi Erakorralisele Kaitsenõukogule. 20.august Ülemnõukogu võttis vastu kaks dokumenti: - Pöördumine maailma riikide parlamentide ja valitsuste poole - Otsus Eesti riiklikust iseseisvust. IV Põhiseadus 28. Juuni 1992 20. juunil 1992 EEK võeti vastu kasutusele. Õigusaktid (ÕA) Õigusaktid kujutad endast riigi õigusloomnigu tulemust. Riik väljendab oma tahed. Sõltuvalt riigi organi pädevusest. Õigus akte liigitatakse: Normatiivsed(N) Mittenormatiivsed(MN) Normatiivsed sisaldavad üld kohustuslikke norme. Mitte normatiivsed on indivituualse iseloomuga
rahapuudus ja riigivõlg, milles süüdistati kuninganna luksuslikku eluviisi. Marie Antoinette'i vastases propagandas kasutati ära ka tema Austria päritolu, väidetavat truudusetust (mis oleks andnud ettekäände Louis XVI poegade kõrvaldamiseks troonijärglusest tema noorema venna kasuks) ja kaelakeeafääri. Louis XVI kaotas piinamise ja sinekuurid, samuti vähendas ta õukonna kulutusi. Ulatuslikumad reformid nurjusid aadli ja kohalike parlamentide vastuseisu tõttu. 1789 oli Louis XVI sunnitud uute riigitulude kehtestamiseks kokku kutsuma generaalstaadid (esimest korda pärast 1614. aastat). Bastille'i vallutamine 14. juulil, mida loetakse tänapäeval revolutsiooni alguseks, jäi tema nagu ka enamuse kaasaegsete silmis suurema tähelepanuta- Kaotanud kontrolli sündmuste üle, üritas kuninglik perekond 21. juunil 1791 põgeneda välismaale, kuid tabati, viidi Pariisi tagasi ja hoiti nüüdsest peale valve all, sisuliselt koduarestis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
