Kaarel Eenpalu (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

doc

Kaarel Eenpalu

..................................................................... 6 10. Arreteerimine ja surm ......................................................................... 6 11. Isiklikku ......................................................................................... 7 12. Kirjandus ........................................................................................ 7 13. Karl Einbundi valitsus ........................................................................ 8 14. Kaarel Eenpalu valitsus ....................................................................... 8 15. Teenetemärgid .................................................................................. 8 2 Sissejuhatus Kaarel Eenpalu (kuni 22. veebruarini 1935 Karl Einbund; 28. mai 1888 Tartumaa, Vesneri vald, Palu talu ­ 27. või 28. jaanuar 1942 Venemaa, Kirovi oblast, Vjatka vangilaager (Vjatlag)) oli Eesti poliitik ja jurist, riigivanem 19

Ajalugu

9

doc

Vaikiv ajastu

Vabadussõda, ning sõlmiti õigel ajal Tartu rahu leping. Eesti omariikluse ajaloos esineb kahel korral sündmusi, mida nimetatakse riigikukutamiseks. Nende sündmuste daatumid on 1. detsember 1924 ja 12. märts 1934. 1. detsembri 1924 a. sündmust nimetatakse võõrsilt plaanitsetud, finantseeritud ja võõra riigivõimu poolt telgitagusest juhitud mässukatseks. See ebaõnnestus. Riigikord Eestis jäi muutmata. Sündmuste sarjale, mille alguseks oli 12. märts 1934, on peaminister Kaarel Einbund-Eenpalu pannud nimeks ,,vaikiv ajastu". Vaikiva ajastu algus 1934. a oktoobri sündmustega lõppes poliitiline kriis Eestis. Valitsus, kus jäme ots oli kolmel mehe ­ Pätsi, Laidoneri ja Eidenbundi ­ käes, kontrollis kindlalt olukorda riigielu kõigis sfäärides. Valitsus oli saavutanud võidu nii parlamendiväliste kui ka parlamendi enda ja parteide üle. Valitsus ei pidanud enam mitte kellegagi arvestama. Demokraatia ajajärk oli Eestis selleks korraks lõppenud.

Ajalugu

58

docx

Sisepoliitika 1918-1939

12. märtsi riigipööre – põhjused, ettevalmistamine, teostus; vabadussõjalaste arreteerimised, piirangud ajakirjandusele ja erakondadele. Vaikiva oleku kehtestamine – parlamendi tegevuse lõpetamine, erakondade sulgemine, ametiühinguliikumise piiramine, Isamaaliidu ja kutsekodade loomine, tsensuuri kehtestamine, dekreediõiguse kasutamine. Vabadussõjalaste 8. detsembri mässukava. Uus põhiseadus – Rahvuskogu ja 1937. aasta põhiseadus; Riigikogu VI koosseis, presidendivalimised ja Kaarel Eenpalu valitsus; juhitav demokraatia; opositsioon autoritaarse riigikorra vastu. Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–1919 Teade Saksa vägede edasitungist tekitas Eestis ärevust. Maa okupeerimine ja Saksamaaga liidendamine oli muutumas tõsiasjaks. Vältimaks halvimat, moodustati 19. veebruaril 1918 erakorraliste volitustega Päästekomitee, kuhu kuulusid Päts, Konik, Vilms. 24. veebruaril kuulutati Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks.

Ajalugu

29

docx

Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939

12. märtsi riigipööre ­ põhjused, ettevalmistamine, teostus; vabadussõjalaste arreteerimised, piirangud ajakirjandusele ja erakondadele. Vaikiva oleku kehtestamine ­ parlamendi tegevuse lõpetamine, erakondade sulgemine, ametiühinguliikumise piiramine, Isamaaliidu ja kutsekodade loomine, tsensuuri kehtestamine, dekreediõiguse kasutamine. Vabadussõjalaste 8. detsembri mässukava. Uus põhiseadus ­ Rahvuskogu ja 1937. aasta põhiseadus; Riigikogu VI koosseis, presidendivalimised ja Kaarel Eenpalu valitsus; juhitav demokraatia; opositsioon autoritaarse riigikorra vastu. Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918­1919 Teade Saksa vägede edasitungist tekitas Eestis ärevust. Maa okupeerimine ja Saksamaaga liidendamine oli muutumas tõsiasjaks. Vältimaks halvimat, moodustati 19. veebruaril 1918 erakorraliste volitustega Päästekomitee, kuhu kuulusid Päts, Konik, Vilms. 24. veebruaril kuulutati Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks.

Eesti uusima aja ajalugu

28

docx

Kodutütred ja Noored Kotkad

tegemist Eesti kaitsejõudude osadega. 2 Kodutütarde ajalugu Esimesed ajutised Kodutütarde põhimäärused kinnitas 19. jaanuaril 1932. aastal Kaitseliidu ülem Johannes Roska. Kodutütarde esimeseks peavanemaks nimetati 1933. aastal Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi pedagoog prl Salme Pruuden. Kaitseliidu ülem kinnitas 1992. aastal taastatud organisatsiooni peavanemaks Maret Lepiku. 1. aprillist 1999. aastast täitis ametikohustust pr Anne Eenpalu ja alates 6. maist 2002. aastast pr Angelika Naris. 1932. aastal kinnitas Kaitseliidu peastaap esimese variandi “Kodutütarde” põhimäärusest. Lõplik variant, mis kehtis 1940. aastani, kinnitati 5. veebruaril 1934. aastal. Põhimääruse järgi oli Kodutütarde eesmärgiks kõlbliku isiku, hea kodaniku ning oma ülesannete kõrgusel seisva naise ja ema kasvatamine. Motoks oli sama hüüdlause, mis noorkotkastel: “Isamaa Auks – alati valmis”.

10.klassi ajalugu

8

pdf

Vabadussõda, Kontsantin Päts

kokkupõrgetesse politseiga ja Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse laialisaatmisega. Organiseeritud opositsiooni puudumine hädaolukorras hõlbustas Pätsi reformide läbiviimist. Päts valitses enamasti presidendi dekreetide kaudu, sest Riigikogu oli vaja tõeliste seaduste vastuvõtmiseks. Majandus kasvas ning arendati välja infrastruktuur, tööstus ja haridus. Toetati isikunimede eestikeelsust , kõige silmapaistvam näide on siseminister Karl August Einbund, kes muutis oma nime Kaarel Eenpalu. Päts allkirjastas ka dekreedi, et 1935. aastal tuua Tartu Riigikohtu Tallinnasse, kuigi kõik peale ühe kohtuniku hääletas selle vastu. Pärast riigipööret kaotas Riigikohus palju oma volitusi ja ei suutnud jälgida demokraatlike põhimõtete rakendamist riigis. Päts asutas ka Tallinna Tehnikainstituudi 15. septembril 1936 teise ülikoolina Eestis. Riigikohtu kaotamine ja mõned ülikooli teaduskonnad vähendasid kindlasti Tartu tähtsust Lõuna-Eestis - linnas,

Ajalugu

5

doc

Eesti Vabariik 1918-1940

Täidesaatvat võimu teostas valitsus eesotsas peaministriga. Vaikiv ajastu Sõjaväeline riigipööre: korraldajateks K.Päts ja J.Laidoner-tahtsid ennetada vabadussõjalaste võimuletulekut. 1934. aasta 12.märtsil võtsid Sõjakool ja Kaitseliit Tallinna kesklinna ja Toompea oma kontrolli alla, kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. Laidoner sai sõjaväe ülemjuhtatajaks. Vaikiv ajastu algab: elluviijaks oli Kaarel Eenpalu (peaministri asetäitja ja siseminister). 1934. a. sügisel alustasid Päts ja Laidoner oma võimu kindlustamist. 1935. a. kevadel keelustati poliitiliste erakondade tegevus, nende asemele loodi Isamaaliit (kujunes valitsuse suunamisel tegutsev ainupartei). Hakati looma kutsekodasid, mis pidid koondama kõiki ühe eluala esindajaid ja vahendama nende soove-mõtteid valitsusele. Rajati 16 koda:agronoomia,arst,õpetaja,majaomanikud, kodumajandus, ühistegevuskojad.1935. a.

Eesti ajalugu

9

doc

Eesti Vabariik 1920 - 1940

Pätsi kehtestatud autoritaarse diktatuuri tingimustes oli igasugune poliitiline opositsioon maha surutud, Riigikogu oli saadetud sundpuhkusele ning oli kehtestatud riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. "Vaikivale ajastule" iseloomulikud jooned: A) 1934 sügisel saadeti määramata ajaks laiali Riigikogu (e. sunniti "vaikivasse olekusse"), kes oli söendanud kritiseerida K.Pätis tegevust ja nõudis demokraatia taastamist. B) Vailtsuse tegevust hakkas juhtima Kaarel Eenpalu (Einbund), kes oma tegevuses juhindus K.Pätsilt saadavatest suunistest. C) Riiki juhiti riigivanema dekreetide alusel, milleks ei küsitud parlamendi nõusolekut. 5  D) Pikendati kaitseseisukorda. E) 1935 keelustati kõigi erakondade tegevus. Ainsaks lubatud parteiks oli võimude poolt loodud Isamaaliit. F) Hakati rajama kutsekodasid, mis pidid koondama ühe eluala liikmeid. Italia

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)