Eesti Vabariigi taastamine (0)

Eesti Vabariigi taastamine
Marita Kose
9d
1991. aasta jaanuarikriis
1990.-1991. aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Selle
põhjuseks oli Moskva tugevnev surve ja kohalike impeeriumimeelsete jõudude
aktiviseerumine. Balti liiduvabariikides tegutsesid streigikomiteed, loodi tööliste
võitlussalku. Eriti aktiivselt aga asusid tegutsema sõjaväe- ja
julgeolekuüksused.
1991. aasta jaanuari esimestel päevadel võtsid eriüksuslased enda valdusesse
Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti ajakirjandusmaja Riias.
Tallinna saadeti dessantväelaste polk. Hoolimata Lääne protestidest (eriti USA),
jätkas Moskva Baltikumi vabadusliikumise lämmatamist.
Moskva tagurlike ringkondade kava nägi ette alustada Baltikumi rahustamist
Leedust ja lõpetada Eestiga. Sõjaväe- ja julgeolekujuhid olid veendunud, et
olukorra "normaliseerimiseks" tuleb sõjaväel hõivata mitmed strateegiliselt
tähtsad objektid liiduvabariikide keskustes. Seda tehtigi. 13. jaanuari,
pühapäeva varahommikul vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa
Vilniuse teletorni ning raadio- ja televisioonihoone.
18. jaanuaril üritasid interrindlased korraldada streiki Eestis ja nõudsid
presidendivõimu sisseseadmist. Toompea kaitseks hakati kokku vedama
kivimürakaid. Eestis siiski sündmused verevalamiseni ei arenenud.
Uus verevalamine leidis aset 20. jaanuaril Riias, kus Nõukogude Liidu
konstitutsiooni "kaitstes" tapeti viis inimest.
Jaanuarikriisis etendas olulist rolli Vene NFSV toetus Balti riikidele. 13. jaanuari
õhtul saabus lennukiga Moskvast Tallinna Vene NFSV Ülemnõukogu esimees
Boriss Jeltsin. Tallinnas kirjutati alla Balti riikide ja Vene NFSV ühisavaldusele,
millega tunnustati teineteise riiklikku suveräänsust ja seaduslikult valitud
riigivõimuorganeid ning tauniti igasuguse jõu kasutamist siseprobleemide
lahendamisel. Jeltsin pöördus eraldi ka Baltikumis viibivate Vene sõjaväelaste ­
sõdurite ja ohvitseride ­ pole ning teata, et relvade kasutamine oma
demokraatlikke vabadusi kaitsva tsiviilelanikkonna vastu on ebaseaduslik.
Esimene massiorganisatsioon
Iseseisvusreferendum
Pärast Riia sündmusi hakkas olukord Baltikumis tasapisi
rahunema. Kremlis lubati Balti liiduvabariikide juhtidele, et
erimeelsused lahendatakse poliitilisel teel. Kuid Nõukogude
Liidu keskvõim polnud ka pärast jaanuarikriisi kaotanud lootust,
et Eesti, Läti ja Leedu kirjutavad liidulepingule alla. Moskva
toetas jätkuvalt ka impeeriumimeelseid jõude.
Iseseisvusreferendumi korraldamine ja selle tulemused näitasid
maailmale, et Eesti ja teiste Balti riikide elanikkonna enamik
soovib iseseisvust. Rahvaküsitluse tulemused välistasid
nüüdsest igasugused läbiröökimised keskvõimuga liidulepingu
üle mistahes kujul. Läbirääkimiste eesmärk sai olla vaid
iseseisvuse taastamine. Senisest jõulisemalt üritasid Balti riigid
leida iseseisvumispüüdlustele rahvusvahelist toetust.
Iseseisvusreferendumi jaoskond Tallinnas
Augusti Puts ja Baltikum
Mitmes liiduvabariigis suhtuti riigipöördesse äraootavalt või koguni poolehoiuga.
Balti liiduvabariikides aga asusid kohalikud võimud otsustavalt tegutsema. Eesti
Vabariigi Ülemnõukogu ja valitsus kuulutasid RESK-i korraldused
ebaseaduslikuks.
Riigipöörde esimese päeva hommikul, 19. augustil, teatas Balti
Sõjaväeringkonna ülem RESK-i nimel, et nüüdsest teostab tema võimu kolmes
Balti liiduvabariigis. Ta nõudis kõigi Nõukogude Liidu põhiseadusega vastuolus
olevate seaduste tühistamist, täitevõimu tegutsemise kooskõlastamist isiklikult
temaga ning rahvakogunemiste ja miitingute keelustamist. Eestis paiknevad
sõjaväeosad viidi lahinguvalmidusse. Mitmete kohalike garnisonide (Võru,
Viljandi, Pärnu) ülemad nõudsid võimu üleandmist. Täiendava sõjajõuna
saadeti Eestisse Pihkva õhudessantdiviisi üksused. Tallinna sadamasse
saabusid ka mõned sõjalaevad. Moskva pööret toetasid Moskva-meelne EKP,
Eesti NSV Töökollektiivide Ühendnõukogu, üleliidulised tehased.
Eesti juhid riigipöörajate käskudele ja korraldustele ei allunud. Elanikkonda
kutsuti üles riigipöörajatele vastu töötama. Samas pöörduti maailma
parlamentide ja valitsuste poole. 19. augusti õhtul jõudis Eestisse Stockholmist
tagasi valitsusjuht Edgar Savisaar. Välisminister Lennart Meri jäi välismaale,
Helsingisse, et vajaduse korral jätkata valitsuse tegevust eksiilis.
Moskva riigipöörajate toetajad Eestis võimu haarata ei suutnud. Oma osa oli
selles kindlasti ka rahva vastuseisul. Tallinnas asusid tuhanded inimesed
tähtsate asutuste (teletorn, Toopea jm.) kaitsele.
Massimeeleavaldus augustiputsi vastu Moskvas
Iseseisvuse taastamine
Võimuvaakum Moskvas võimaldas iseseisvuse välja kuulutada.
Mitme poliitilise jõu kokkuleppe alusel võttis ülemnõukogu 20.
augustil 1991. aastal vastu "Otsuse Eesti riiklikust
iseseisvusest". Sellega oli Eesti riiklik iseseisvus taastatud.
Moskvas oli läbi kukkunud riigipöördekatse ning
võimuvahekorrad olid otsustavalt muutunud.
Balti riikide taasiseseisvumine leidis lühikese ajaga
rahvusvahelise tunnustuse. 6. septembril 1991. aastal
tunnustas kolme Balti riigi iseseisvust ja Nõukogude Liidu
Riiginõukogu. Septembri keskel võeti Eesti Vabariik koos teiste
Balti riikidega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO). Balti
riikide jaoks algas uus etapp ­ edasine integreerumine Euroopa
majanduslike, poliitiliste ja sõjaliste struktuuridega.
Kasutatud kirjandus:
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/omariikluse_taastamine_1991_evelin.htm
http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1985-1991_Iseseisvuse_taastamine/Muutuste_algu
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti#Iseseisvus
http://cdn.dipity.com/uploads/events/ccf62d649377078c8c655277bbc38bc7_1M.png
http://president.postimees.ee/foto/9/7/29979440770d273358_1.jpg
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:1991coup2_ST.jpg