Nizza leping (0)

Nizza leping
Riho Kirsipuu

Sissejuhatus

Euroopa Liidu ja selle eelkäijate ajaloos on olnud mitmeid tähtsaid lepinguid. Nagu näiteks Ühtne Euroopa akt, Amsterdami lepe, Nizza lepe jne. Selles referaadis vaatleb autor lähemalt Nizza lepingut. Toob välja tähtsamad punktid ja eesmärgid, mis sellel kontrathtil olid ning kas ja kuidas need on elluviidud. Nizza leping allkirjastati 26. veebruaril 2001 ja see jõustus 1. veebruaril 2003. Kuna Nizza leping allkirjastati kolm ja jõustus üks aasta enne Eesti liitumist Euroopa Liiduga, siis kindlasti mõjutas see leping ka meie pürgimist ja läbirääkimisi liitumaks Euroopa Liiduga.
Selles töös toob autor välja Nizza lepingu peamised puntkid ja eesmärgid ning vaatleb kas neid on korrektselt täidetud ja ellu viidud . Lisaks analüüsib autor ka lepingu seost Eestiga ning kas ja kuidas see mõjutas Eesti saamist liikmesriigiks. Autor esitab ka küsimuse, et miks Nizza leping pole siiamaani täismahus täidetud ning kus on tehtud vead, et eesmärkideni pole küünditud.

Lepingu eesmärgid

Nizza lepingut peetakse ka Amsterdamis leppest „ülejääkidega“ tegelemiseks ning varasemate lepingutega tegemata jäetud punktide täitmist. Nagu kõikidel lepingutel oli ka Nizza lepingul omad kindlad eesmärgid, mida see kontraht pidi reguleerima ja viima parema täitmiseni. Leping käsitles peamiselt institutsioonide reformimist, et Euroopa Liit saaks pärast laienemist tõhusalt toimida ka 25 liikmesriigiga(Nizza leping). See on selles suhtes väga õige punkt, mida leping kästiles, sest varasemad laienemised olid kaasa toonud mitmeid probleeme ja erimeelsusi ning neid sooviti tulevikus vältida ning selleks pidi teatavaid muudatusi elluviima. Erinevalt eelmistest laienemistest kavatseti lähiaastatel Liitu juurde võtta korraga rohkem liikmesriike kui varem. Varasemad liitumised olid endaga kaasa toonud nii majanduslikke kui ka riikide erihuvidega seotud probleeme ning kuna plaaniti vastuvõtta just väiksemaid ja kehvemal elujärjel riike, siis tuli teatavaid muudatusi elluviia. Nizza lepingu sisuks on Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Ühenduse ning sellega seotu õigusaktide muutmine, EL institutsioonide reformimist, ühist välis-ja julgeoleku poliitika tugevdamist politseialast koostööd jne(Nizza leping). Kõik see oli eeltöö ja ettevalmistus periood suureks ittalaienemiseks ning uute liikmesriikidega toimetulemiseks , nende aitamiseks ning järelvalve teostamiseks. Plaanides oli vastuvõtta just väikse rahvaarvuga riike, mis muutsid EL siseselt väiksema rahvaarvuga riikide suhtelist kaalu märkimisväärselt, siis tuli selleks muudatusi teha. Tuli muuta EL institutsioonid tõhusamaks ning õiguspärasemaks(Euroopa Parlament ). Lisaks tuli teha muudatusi erinevate institutsioonide liikmete arvus ning ümberarvutada Euroopa Parlamendi kohtade jaotus. Veel oli eesmärgiks hääletussüsteemi muutmine, et kõlaks nii suurte kui ka väikeste riikide hääl võimalikult võrdselt(Euroopa Parlament).

Muudatused

Peamised muudatused viidi sisse hääletamises, kohtusüsteemis ja institutsioonide kooseisudes. Nizza lepinguga viidi sisse kvalifitseeritud häälteenmuse põhimõte, mille üle vaieldi pikalt oli ka kartus et EL ei jõuagi Nizzas mingite tulemusteni(Nizza leping). Kuigi kõikide liikmesriikide häälte arv on kasvanud, väheneb kõige suurema rahvaarvuga liikmesriikide osakaal: varasemalt 55%-lt häältest langes see pärast uute liikmete ühinemist 45%-le ja 1. jaanuaril 2007. aastal 44,5%-le. Seetõttu lisati uued sätted, nagu näiteks nn demograafiline turvavõrk. Selle kohaselt võib liikmesriik taotleda, et tehtaks kindlaks, kas kvalifitseeritud häälteenamuse moodustavad liikmesriigid esindavad vähemalt 62% kogu liidu rahvastikust. Kui see nii ei ole, siis kõnealust otsust vastu ei võeta.(Euroopa Parlament). Hääletussüsteemi muudatuse tulemusel välistati see, et suured riigid ei sõda väikesetest üle ja ka vastupidi. See pidi muutma olukorra võrdsemaks ning ausamaks. Selline hääletamissüsteem on küll keeruline, aga see eest arvestab see piisavas koguses EL rahva arvamusega kui ka nõuab piisavalt suurel hulgal riikide toetushääli. Institutsioonide osas muudeti peamiselt Komisjoni ja Parlamendi liikmete arvu. Nizza lepinguga pandi paika, et EP-s saab olema maksimaalselt 732 saadikut ning Komisjonis on alates 2005 aastast üks volinik igast liikmseriigist(Euroopa Parlament). Need muudatused olid selleks, et tulevastel liikmetel oleks ka häält nii Parlamendis kui ka Komsjonis ning et neid võetaks ka kuulda. Veel suurendati EP volitusi, laiendades veidi kaasotsustamismenetluse kohaldamisala ja nõudes , et EP peab andma oma nõusoleku tõhustatud koostöö sisseseadmisele kaasotsustamismenetluse alla kuuluvates valdkondades(Euroopa Parlament). Lisaks tuleb küsida EP arvamust, kui nõukogu esitab arvamuse põhiõiguste olulise rikkumise ohu kohta mõnes liikmesriigis(Euroopa Parlament). Kuigi EP õigusi ja volitusi suurendati, siis siiamaani on Parlament kõige nõrgem institutsioon EL-is. Vaikselt on neid suurendatud, aga siiski on veel pikk tee minna, et EP saaks üheks tugevamaks jõuks Euroopas. Suurendati ka Esimese Astme Kohtu volitusi ning Euroopa Liidu Kohtule anti õigus tulla kokku mitmel erineval viisil: kolmest või viiest kohtunikust koosnevate kodadena, suurkojana (11 kohtunikku) või täiskoguna(Euroopa Parlament).

Euroopa tuleviku konvent

Euroopa tuleviku konvent oli üks on Nizza lepingust. Kooskõlas Nizza lepingule lisatud deklaratsiooniga otsustati Laekenis 14. ja 15. detsembril 2001. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel  korraldada konvent, kuhu tuleksid kokku Euroopa Liidu tuleviku üle peetava mõttevahetuse peamised osalised(Euroopa Parlament). Konvendi eesmärk oli valmistada võimalikult läbipaistvalt ette järgmine valitsustevaheline konverents , käsitledes nelja põhiküsimust, mis tõstatuvad seoses ELi tulevase arenguga: pädevuste parem jaotus, liidu vahendite lihtsustamine, rohkem demokraatiat, läbipaistvust ja tõhusust ning põhiseaduse väljatöötamine Euroopa kodanikele (Euroopa Parlament). Konventi kuulusid

Kokkuvõte

26 veebruaril 2001 allkirjastatud Nizza lepingut peetakse üheks oluliseks lepinguks Euroopa Liidu ajaloos. Selle lepinguga muudeti nii Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjonide kooseisude arvu kui ka nende rolli ja mõjuvõimu. Lisaks muudeti ka kohtusüsteemi ja hääletamissüsteemi, mis pidi viimast muutma paremaks ja ausamaks. Selle lepingu üks suurtest plaanidest oli, et ühendus oleks valmis tulevasteks suurteks laienemisteks. Sellel lepingul oli ka teatav mõju Eestile. Pandi paika mitu kohta saab Eesti EP-s. Lisaks kiideti lepinguga heaks edasised laienemised ning see tähendas, et Eesti saab liikmesriigiks siis kui esialgu plaanis oli. Nagu igal lepingul on positiivsed ja negatiivsed küljed, siis seda on ka Nizzal. Ühest küljest suurendati EP mõjuvõimu ning anti roheline tuli uute liikmesriikide vastuvõtmiseks, aga teisalt jäi siiski leping lahjaks, arvestades kui pikalt selle üle vaieldi ja arutati.
Lõpetuseks tõdeb autor, et peamine põhjus, miks leping polnud nii tugev kui loodeti on see, et riigid on nii erinevad ja kõigil on omad huvid ja soovid, millest nad pole nõus taganema. See muudab EL-i töö keeruliseks ning suuri muudatusi on raske ellu viia. Mida aeg edasi, seda keerulisemaks see läheb, sest alatasa liitum ühendusega aina uusi liikmeid.
president , kaks asepresidenti, 15 liikmesriikide riigipeade või valitsusjuhtide esindajat, 30 riikide parlamentide liiget (kaks igast liikmesriigist), 16 Euroopa Parlamendi liiget ja kaks Euroopa Komisjoni esindajat(Euroopa Parlament). Üritati jõuda arusaamale, et millised on liikmesriikide ning inimeste ootused ja lootused Euroopa Liidule. Sellest konvendist sai Euroopa põhiseaduse lepingu eelnõu, aga kuna Prantsusmaa ja Madalmaade referendum ütles sellele ei, siis jäi selle ratifitseerimiseprotsess lõpule viimata(Euroopa Parlament).
Nizza lepingul oli ka mõju Eestile. Kuna see võeti vastu natukene enne 2004 aasta liitumist, siis pandi Nizza lepinguga paika see, et Eesti saab Euroopa Parlamendis kuus kohta. Lisaks kuna Nizza leping oli peamiselt selleks, et edasised lainemeised läheksid võimalikult valutult, siis kindlasti mõjutab see ka Eestit olles juba Euroopa Liidus. Erinevate toetusprogrammide ja järelvalve seisukohalt. Peamiselt võib, aga öelda, et Nizza leping oli Eestile positiivne sellepärast, et esialgne liitumisplaan oli endiselt jõus ning ei lükatut liitumist edasi. Edukalt lõppenud Nizza tippkohtumise tulemused olid Eestile positiivsed ning liitumisprotsess EL-i suunas võis jätkuda(Nizza leping).

Positiivsed ja negatiivsed aspektid

Nizza lepingu läbirääkimised olid väga pikad. Võeti vastu mitmeid otsuseid ning pandi paika edasised plaanid arvestamaks tulevaste laienemistega just idapoole ja väiksematesse riikidesse. Positiivse poole pealt võib välja tuua, et korjati üles ka Amsterdamist laokile jäänud ideed ning üritati neid läbiviia. Hea on see, et ei unustatud neid lihtsalt ära ega lükatud kõrvale. Veel võib välja tuua selle, et suuendati Euroopa Parlamendi rolli ja volitusi, kuigi need jäid siiski väikeseks ning on seda siiamaani, siis vähemalt üritati. Nizza lepingu positiivseimaks saavutuseks võib pidada EL-i laienemisele tee avamist (Nizza leping). Üheks tõsisemaks edusammuks võib pidada ka tõhustatud koostöö printsiipi , riigid saavad arenenda omas tempos ega pea teisi järele ootama(Nizza leping). Siiski on tulnud selle lepingu osas ka palju kriitikat. Peeti väga pikki läbirääkimisi, aga kokkuvõttes tuli ikka suhteliselt lühikene leping, mis muutis otsuste vastuvõtmise keerulisemaks ja osad küsimused jäeti lahendamata(Euroopa Liidu reform eduka laienemise nimel). Siiski ei peeta Nizza lepingut piisavaks, sest sel ajal oli EL-il probleeme juba 15 liikmesriigiga ning ei nähtud kuidas võiks ühendus toime tulla 25 või enama liikmega . Leping ei aidanud kaasa ei liidu ei tegutsemissuutlikkuse suurendamise ega ka demokraatiadefitsiidi vähendamise vallas( EL reform eduka laienemise nimel). Nii, et soovitud mahus Nizza leping oma eesmärki ei täitnud ning tulevikus on, mida sellest õppida ja kuhu areneda.

Kasutatud kirjandus

Euroopa Parlament (2 aprill 2004). Euroopa Liidu reform eduka laienemise nimel. Võrgulehel http://www.europarl.europa.eu/highlights/et/201.html (20.03. 2016 )
L., Tanning & T., Tanning. (2008). Uus Euroopa Liit-27. Tallinn: Infotrükk. Moodle lehelt. Võrgulehel https://moodle.hitsa.ee/mod/resource/view.php?id=80815 (21.03. 2016 )
Novak., P (oktoober 2015). Euroopa Parlamendi koduleht . Nice ’i leping ja Euroopa tuleviku konvent.Võrgulehel http://www.europarl.europa.eu/atyourservice/et/displayFtu.html?ftuId=FTU_1.1.4.html (20.03.2016)