50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-05-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
rihoandco
Õppematerjali autor
EESTI ETTEVÕTLUS KÕRGKOOL MAINOR Ettevõtluse instituut Turismiettevõtluse eriala EV-2-Q-E-kur Maarja Oder NICE`I LEPING Referaat Kuressaare 2011 1. Millal, kelle poolt ja millistel põhjustel leping sõlmiti. Nice´i leping allkirjastati 26. veebruaril 2001 ning see jõustus 1. veebruaril 2003. Lepingus käsitleti peamiselt institutsioonide reformimist, et Euroopa Liit saaks pärast 2004. aasta laienemist toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga ning pärast 2007. aasta laienemist ka 27 liikmesriigiga. Nice'i
EL ALUSTAJARIIGID- 1951.a. Pariisis kirjutasid Holland, Belgia, Luksenburg, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia alla Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamislepingule. Leping jõustus 1952, sõlmiti 50 aastaks- lõppes 2002, tegemist oli rahulepinguga. EL INTEGRATSIOONI PÕHJUSED/ EL KUJUNEMISE LUGU- 20 saj sündmused ning nende tagajärjed: 1 ja 2 maailmasõda, külm sõda ja Euroopa jägunemine kaheks.; liitlased eri leerides; raudne eesriie (idas kommunistlik ideoloogia, läänes demokraatlik kapitalism); USA huvi, et kommunism ei leviks Lääne- Euroopasse; NSVLi soov säilitada oma poliitiline süsteem; Saksamaa ja Prantsusmaa vastuseis
EL PÕHIKURSUS 1. seminari kodutöö (2010) I EÜ ja EL-i aluslepingud 1.1. Pariisi leping ehk Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping Leping sõlmiti aastal 1951, jõustus 1952. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg. Lepingu kestvuseks 50 aastat. Lepingu sõlmimise peamisteks motiivideks olid majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine, mis 1) aitaks Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu. Riikideülese söe- ja teraseühenduse loomine aitas pingeid maandada ning Saksamaa
hõlmava poliitilis-majandusliku ühenduse teket, arenguid, põhilisi toimemehanisme ja institutsioone ning vastavaid õiguslikke aluseid. Kõike seda käsitlebki õppeaine nimega "Euroopa Liidu alused ja institutsioonid". Aastatega on samas Euroopa Liit nii geograafiliselt laienenud kui institutsionaalselt edasi arenenud. Suurte raskustega jõuti 2009. aastal ratifitseerida nn Lissaboni leping, mis on sammuks kogu Euroopa Liitu haarava põhiseaduse poole. Paraku pole veel kõik Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid täis otsustavust minna üle ühtsele välis- ja julgeolekupoliitikale. Ent toimunugi eeldab Maastrichti kolme samba süsteemist loobumist ja uutele tööpõhimõtetele üleminekut. Seda aga ikka veel konföderatiivse riikide ühenduse raames. 2008. aastal puhkenud globaalne finants-majanduskriis jättis rasked järelmid ka Euroopa
On palju plusse ja miinuseid. Väga raske on määratleda, kas on negatiivne või positiivne. · Millal sai alguse EL? Konksuga küsimus. Euroopa liidul pole ühtset sünnidaatumit. Areng on etapiviisile. Sõjajärgne periood. 1952 esimene oluline daatum loodi Söe ja Teraseühendus. Väga tähtis. 9 Mai on Eurooopa päev 1950 kuulutati see idee välja, Prantsuse välisminister ütles, et neil Saksamaaga on plaan luua midagi sellist. 1958 Rooma Leping loodi EL majandusühendus, mis on väga tähtis, väga oluline. Kaubalepingud jne. EL tänase nimetuse all sündis tegelikult 1993. Järk järgult arenenud, protsessi sisu muutunud ja nimetused. Tulevik on endiselt lahtine. Osad arvavad, et EL jõuab maksimumini ja siis hakkab langema: riigid lahkuvad ja muutuvad koostöö protsessid. Aga see on pelgalt prognoos. No worries. · Kust läheb Euroopa piir
liikmesriikide omavaheline koostöö süvenes ja teistesse valdkondadesse laienes (Troitino 2013, 125). 1986. aastal allkirjastati Ühtne Euroopa Akt, millega anti komisjonile uued volitused, nagu mittetariifsete piirangute kaotamine, riigitoetuste ja maksusoodustuste üldine keelustamine ja tehtavad erandid. 1990. aastate alguses avaldasid paljud riigid soovi ühendusega liituda ning 1992. aastal sõlmiti Maastrichti leping, millega muudeti Euroopa ühenduste nimi Euroopa Liiduks, tihendati koostööd ja laiendati seda veel uutesse valdkondadesse ja tugevdati ka institutsioonide rolle. Selle lepinguga suurendati oluliselt Euroopa Parlamendi õigusi, mis puudutavad otseselt ka Euroopa Komisjoni, kuna parlamendi ülesandeks sai Euroopa Komisjoni koosseisu kinnitamine ja õigus taotleda komisjonilt uute seadusandlike aktide väljatöötamist. Kuna Euroopa Liidu liikmesriikide arv tõusis, tuli hakata
Ometi on järgmised lepingud olulisteks verstapostideks Euroopa Liidu arengus. Euroopa integratsiooni süvenemine: · 1951 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine (European Coal and Steel Community); · 1957 Rooma lepingud: Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomiühenduse asutamine (European Economic Community EEC; European Atomic Energy Community Euratom); · 1986 Ühtse Euroopa akt (Single European Act); · 1992 Maastrichti leping (tuntud ka kui Treaty on the European Union); · 1997 Amsterdami leping; · 2001 Nice'i leping; · 2004 Euroopa Liidu Põhiseadusliku lepingu eelnõu; · 2007 Lissaboni leping Integratsiooni süvenemise juures on keskse tähtsusega liidu tegevuse laienemine uutesse poliitikavaldkondadesse. Algselt oli Euroopa ühendamise keskmes ühisturu loomine ning kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumise tagamine. Aja jooksul on sellele lisandunud
* 1947 Marshalli plaan * 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine 4. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise peamised motiivid 1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine 1) Majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine aitas Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu. Riikideülese söe- ja teraseühenduse loomine aitas pingeid maandada ning Saksamaa võimu üle suhtelise kontrolli saavutada. 2) Leping allutas sõjapidamiseks vajalikud tööstusharud ühisele riikideülesele kontrollile, mis muutis sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. 3) Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. 5. ESTÜ lepingu peamised eesmärgid Lepingu eesmärk - Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid