Uurimustöö: Vene-Gruusia sõda (1)

Tartu Ülikool
Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Riigiteadused
Uurimustöö
Vene - Gruusia sõda
Juhendaja : Rein Toomla
Tartu 2010
Sisukord:
Sissejuhatus 3
Konflikti taust ja sõjalised sammud 4-5
Venemaa peamised eesmärgid 6

Eesti panus 7
Kokkuvõte 8
Kasutatud kirjandus 9
Sissejuhatus
2008. aasta juulis algas sõjategevus Osseetia separatistide ja Gruusia relvastatud vägede vahel. Sellest kujunes kiiresti täiemahuline sõda, kus üheks osapooleks oli Gruusia ning teiseks osapooleks Venemaa, Osseetia ja Abhaasia separatistid. 7. Augustil alustasid Gruusia väed pealetungi Lõuna-Osseetiasse, mida toetati Tskhinvali pommitamisega 8. augustil. Lahingud toimusid maal, õhus ja merel.
Venemaa süüdistas Gruusia valitsust koheselt genotsiidis, väites et Gruusia sõjavägi tappis 1600 tsiviilisikut. Neid süüdistusi ei ole tõestatud ning Inimõiguste inspektorid süüdistasid Venemaad hukkunute arvu võltsimises ning liialdamises.
8. augustil alustas Venemaa pealetungi maavägedega ning pommitas erinevaid sihtmärke Gruusia territooriumil. Pingelise võitluse tõttu teatati hukkunutest mõlemal poolel. Pärast paari päeva intensiivset sõjategevust suruti Gruusia väed Lõuna-Osseetiast välja. Samal ajal alustas Abhaasias paiknenud Venemaa jalavägi pealetungi Lääne-Gruusiale. Seda pealetungi saatis laialdane rüüstamine, põletamine ja tsiviilisikute tapmine . Väidetavalt on Gruusia hinnanud sõjas saadud kahjusid ligi miljardi USA dollari suuruseks.
Seetõttu on vajalik otsustada, kas Vladimir Putini ja Dmitri Medvedevi avaldused , et peamine põhjus Vene armee rünnakuks Gruusia vastu oli nn Lõuna-Osseetia inimeste kaitse, on tugeval alusel.


Konflikti taust ja sõjalised sammud:
Konflikti arengu põhjusi tuleb otsida mitte ainult Gruusia poolelt, vaid ka Lõuna-Osseetia ja Venemaa poolelt. Nende pingete puhkemine on olnud tegelikult Vene poole soov olnud kogu aeg. See on pikaajalise tegevuse jätk, mis algas kahe aasta eest Gruusiasse suunduva gaasijuhtme õhkimise ja embargoga. Gruusia on Lahteini hinnangul teinud päris palju selle konflikti süvenemise ärahoidmiseks, üks neist sammudest oli kas või ühepoolse relvarahu väljakuulutamine. (Lahtein 2008)
Uskumatul moel põhjendab maailma võimsaim tuumariik, Venemaa, oma agressiooni Gruusia vastu oma Lõuna - Osseetias elavate kodanike kaitsmisega olematu genotsiidi eest. Venemaa süüdistab Gruusiat ka konflikti provotseerimises, mis seisnes Lõuna Osseetia rünnakus.
Tegelikult toimus kõik hoopis teisiti, mida kinnitab ka tagasivaade Venemaa provokatsiooni hoolikale planeerimisele . “ Ammu enne sõjategevuse algust paigutati Vene Föderatsiooni 58. armee Lõuna-Osseetia piiri lähedale, seda toetama toodi ka Pihkva dessantdiviis. “ (Maršania 2008) Kogu Tshinvali, Lõuna - Osseetia pealinna, tsiviilelanikkond, naised, lapsed, vanurid evakueeriti linnast palju varem. Tshinvalisse jäänud said olla vaid relvagrupeeringute liikmed või vabatahtlikud.
Mitu päeva enne suure sõjalise konflikti algust alustas Osseetia pool tihedat tulistamist. Eriti raskelt kannatasid selle all Lõuna - Osseetia territooriumil asunud grusiinide külad. Erinevalt Lõuna - Osseetia separatistidest jäid grusiinid toona oma küladesse.
Vene agressiooni õigustati peamiselt Lõuna-Osseetias elavate Venemaa kodanike kaitsmisega. “Mõnele Lõuna-Osseetia elanikule anti tõesti Vene kodakondsus, kuid seda ebaseaduslikul moel. ” (Maršania 2008) Tegelikult on nad jätkuvalt Gruusia, mitte Venemaa kodanikud. Vaid osa Lõuna-Osseetia elanikest soovivad Venemaaga liitumist . Küll jääb aga õhku küsimus, miks soovib Venemaa neid sel moel abistada ja hõivata osa Gruusia territooriumist.
Teine õigustus oli väidetav genotsiid osseetide kallal. “Mitme rahvusvahelise organisatsiooni, sealhulgas Human Rights Watchi hinnangul ei leitud mingeid märke Gruusia armee toime pandud genotsiidist osseetide kallal.” (Maršania 2008) Hoolimata Vene meedia valeväidetest Tshinvalis hukkunud 2500 tsiviil­elaniku kohta on tegelikult hukkunud 50–60 tsiviilelanikku. Kõik ülejäänud Tshinvalis hukkunud on Vene sõjaväelased ja Osseedi relvastatud rühmituste liikmed. ”Gruusia põgenike, peamiselt Lõuna-Osseetia grusiinide küladest etnilise puhastuse eest põgenenute arv ulatub üle 100 000. “ (Maršania 2008)
Mis puudutab Tshinvali väidetavat hävitamist Gruusia armee poolt, siis Gruusia relvajõud võtsid linna üle konflikti esimesel päeval pärast väiksemaid kokkupõrkeid. Seetõttu ei saanud ka purustuste hulk linnas olla suur. Suur purustamine algas, kui Venemaa õhujõud hakkasid pommitama Gruusia armee positsioone. Seega vastutavad
Tshinvali purustamise eest Venemaa õhuvägi ja kahurvägi.
15. augustil 2008 kirjutasid Vene ja Gruusia pool alla ajutisele relvarahule. Venemaa relvajõud teatasid, et tõmbuvad oma positsioonidelt tagasi kümne päeva jooksul. Gruusia võimud on väljendanud rahulolematust tagasitõmbumise kiiruse ja ulatusega ning Venemaa jätkuva kohalolekuga Phothis.
Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik, Poola, Eesti, Läti ja Leedu mõistsid Venemaa sissetungi teravalt hukka.George W. Bush hoiatas Venemaad: "Türaniseerimine ja survestamine ei ole 21. sajandil vastvõetavad välispoliitika vahendid."
Venemaa peamised eesmärgid:
Vene-Gruusia sõja algusest on Venemaa juhid avalikult kinnitanud, et peale Gruusia jagamise ning Lõuna-Osseetia ja Abhaasia riigist eraldamise on nende peamine eesmärk Thbilisi okupeerimine ja Gruusia seaduslikult valitud presidendi ja valitsuse kõrvaldamine. “Venemaale on oluline diskrediteerida Gruusiat võimaliku NATO liikmena ja teine eesmärk on survestada Gruusia president Mihheil Saakašvili režiimi.“ (Lahtein 2008)
Gruusia sümboliseerib võitlust vene imperialismi ja sovetliku Venemaaga oma iseseisvuse ja sõltumatuse nimel. Mõni võib väita, et ka osseedid ja abhaasid võitlevad iseseisvuse eest. Kuid see on vale – nad ei soovi iseseisvust, nad soovivad liituda Venemaaga. Võitlus Gruusia vastu pole vabadusvõitlus, vaid püüd killustada Gruusia etnilise puhastuse abil, mis võimaldaks Venemaal Abhaasia ja Gruusia annekteerida. Säärased teod on rahvusvahelise õiguse põhimõtete järgi käsitletavad inimsusvastaste kuritegudena.
Gruusia on Venemaale takistuseks Nõukogude Liidu taastamise teel. Gruusia sümboliseerib vabadust ja demokraatiat. Selle sümboli ründamisega ründab Venemaa demokraatiat ja vabadust kogu postsovetlikus maailmas. Veel on jäänud vaid Gruusia alistamine ja valitsuse kõrvaldamine, et eemaldada viimane takistus Nõukogude Liidu taastamiseks.
Gruusia linnade ja külade okupeerimisega kaasnes alati Gruusia elanike etniline puhastus ja rüüstamine. Mõned päevad hiljem ignoreeris Venemaa pretsedenditu rahvusvahelise õiguse rikkumisega maailma üldsust ja tunnustas Gruusia kahe separatistliku piirkonna – Abhaasia ja Lõuna-Osseetia – sõltumatust.
Eesti panus:
Eesti riigi peamine aktiivsus väljendub Euroopa Liidu, NATO ja OSCE kaudu. Konflikti otsustavaks lahendamiseks on oluline, et rahvusvaheline üldsus käituks ühtemoodi nii riikide omavahelises koostöös kui ka organisatsioonide kaudu ja suudaks ka Venemaad mõjutada konflikti lahendama läbirääkimiste teel. Rahuprotsessini viivate sammude taga saab olla vaid ühtselt tegutsev rahvusvaheline üldsus. Näib, et rahvusvaheliste organisatsioonide valmisolek tegutseda kasvab iga tunniga. Palju sõltub rahvusvaheliste tegutsejate järgmistest sammudest. (Paet 2008)

Balti riikide parlamentide juhid tegid ühisavalduse, milles kutsuvad rahvusvahelist üldsust üles otsustavalt hukka mõistma Venemaa tegevust ja viivitamatult astuma kõiki vajalikke samme sõjategevuse lõpetamiseks ning osapoolte toomiseks läbirääkimiste laua taha.

Praegune Euroopa Parlamendi saadik Kristiina Ojuland avaldas sõja ajal Gruusiale poolehoidu. Ojuland lisas , et Eesti on valmis pakkuma Gruusiale tehnilist ja ekspertabi ning võimaldab juba lähiajal Gruusia ametnikel tutvuda Eesti reformikogemuste ning tehtud tööga Euroopa Liidu ja NATO liikmeks saamisel.

Sügavat muret seoses olukorraga Gruusias avaldas ka erakorralise istungi korraldanud Riigikogu väliskomisjon. Väliskomisjon mõistis hukka Venemaa sõjalise sekkumise Gruusias ja kutsub Venemaad üles riigi suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud tegevust viivitamatult lõpetama. Väliskomisjon toetas OSCE eesistuja Soome vahendustegevust Gruusia ja Venemaa vahelise konflikti lahendamiseks. (Maršania 2008)

Kokkuvõte
Seekord jäi Gruusia ellu, kuid järgmise Venemaa agressiooni korral ei pruugi seda enam juhtuda. Endiselt on võimatu öelda täpset hukkunute arvu, kuid igal juhul on Venemaa agressiooni tagajärjel surma saanud palju inimesi.
Okupatsiooni vältel on Vene sõjavägi koos neid toetavate Lõuna-Osseetia võitlejate ja teiste Põhja- Kaukaasia vabatahtlikega pannud kogu Gruusia territooriumil tsiviilelanikkonna vastu toime arvukalt mõrvu, vägistamisi, röövimisi ja muid põlastusväärseid tegusid, mida ei saa õigustada. Kõik okupeeritud Gruusia linnad ja külad langesid rüüstamise ohvriks. Inimesed peavad mõistma, et Venemaa agressioon Gruusia vastu on vaid algus.
Gruusia majandusele tekitatud kahju on kohutav. Venemaa õhujõud on kogu konflikti vältel barbaarselt pommitanud Gruusia linnu, külasid, tsiviil- ja militaarobjekte. Selle agressiooni peamised ohvrid olid ja on tänini tsiviilelanikud. Iidne ja kaunis Gruusia linn Gori on pea täielikult purustatud.
Gruusia riigijuht rõhutas, et uue juhtkonna kõige olulisemateks välispoliitilisteks eesmärkideks on jätkuvalt liitumine Euroopa Liidu ja NATO-ga ning suhete normaliseerimine Venemaaga.
Inglise poeet ja filosoof John Donne’i on öelnud: “Kui Vene pommid langevad teiste suveräänsete riikide linnades, on juba liiga hilja . “.
Kasutatud kirjandus:

• Lahtein Harry ; Paet Urmas, 2008, „Sõda Gruusias: kui kauaks ?“, Eesti Päevaleht http://www.epl.ee/artikkel/437939

• Maršania Zurab, 2008, „Vene-Gruusia sõda august­is 2008: mis tegel­ikult juhtus”, Eesti Postimees http://www.postimees.ee/?id=33963
  

• Ojuland Kristiina, 2008, „Ojuland: Eesti toetab Gruusiat“, Eesti Postimees
  http://www.postimees.ee/021203/online_uudised/120715.php
  

9