Absolutism (1)

1. Absolutismiajastu euroopas
Absolutism - riigivorm , kus võim kuulub ühele isikule
kuningas teostab kogu võimu, kehtestab seadusi, viib seadusi täide ja mõistab kohut iseenda nimel.
Senini olid valitsejate võimu piiranud seisuste esinduskogud, tänapäevaste parlamentide eelkäijad.
Kuningad pidid järgima kristlikke norme ja tavasid. Absolutistliku riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi.
Seisus määras endistviisi inimese elu. Vaimulikud moodustasid esimese seisuse , aadlikud teise seisuse, talupojad ja linlased kolmanda ja allpool seisusi kerjused, kodutud.
Riigikassa täitmiseks hakati ajama uut majanduspoliitikat. Selleks tuli aina rohkem kaupa välja vedada ja vähem sisse osta. Välismaa kaupade sissevedu takistasid kõrged kaitsetollid, mis tõstsid sissevedavate kaupade hinna väga kõrgeks. Niisugust majanduspoliitikat nim merkantilismiks.
2. Päikeskuningas Louis XIV Prantsusmaal
1614. aastal saatis Louis XIII generaalstaadid laiali ning neid ei kutsutud kokku järgneva 175 aasta jooksul.
Pärast surma asus troonile 5 aastane Louis XIV, kuni tema täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad esimene minister. 1661.aastal otsustas Louis XIV hakata ise riigiasju ajama. Temale kuulus ütlus RIIK – See olen mina. Salapolitsei jälgis rahva meeleolu ja karistas kõiki kuninga tahte vastu väljaastunuid Tema valitsus aega loetakse kõrgajaks Euroopas.
Tema võimu tõstis esile hiilgav õukonnaelu, mis asus Versailles kuhu ehitati mitu lossi ja park. Senisest enam hakkasid valitsejad huvituma kunstist ja kirjandusest, prantsuse keel asendus ladina keelega. Sellel ajal muutus moemaailm, hakati valmistama Prantsusmaal vahuveini ja jäätist.
Tema ajal oli silmapaistvam rahandusminister Colbert , kes kutsus Prantsusmaale välismaa meistreid
manufaktuure asutama ning jagas neile riigikassast soodsaid laene , kehtestas kõrged sisseveotollid, mis muutsid välised kaubad kalliks ja sundisid tarbima koduseid kaupu, ehitati palju maanteid ja kanaleid , mis ühendasid vahemere äärseid sadamalinnu prantsusmaa läänerannikuga.
1598 . aastal anti välja Nantesi edikt , mille alusel olid hugenotid saanud õiguse oma jumateenistusi pidada. Richelieu vallutas hugenottide tähtsama kindluse La Rochelli. Neil keelati jumalateenistust pidada, kirikud suleti hävitati, lasti lahti riigiametitest, kästi ülalpidada ja majutada. Alustasid mässu üle 200 000 kalvinisti lahkus , peamiselt madalmaadele , saksamaale ja inglismaale .
Louis XV jättis riigiasjad jälle teiste hoolde ja ajalukku on läinud ütlus Pärast mind tulgu või veeuputus .
3. Kodusõda Inglismaal
Anglikaani kirik – Inglismaa riigikirik , õpetuselt protestantlik , kuid väliselt katoliiklik .
Parlamentaarne monarhia – riigivorm, kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga.
Inglismaa Stuartide valitsusaja algul – 1625.aastal tuli võimule Charles I. 1629. aastal saatis laiali parlamendi. Kuningas kiusas taga puritaane.
Pikk parlament – šotimaa mäss aastal 1640.
Kodusõda – 2 leeri kuningaleer ja parlamendileer eesotsas Oliver Cromwell . Kuningas põgeneb šotimaale, šotlased annavad hea raha eest välja.
Kuninga hukkamine – Parlamendi ja ta enda sõjaväe vahel tekkisid lahkhelid . 30 jaanuar 1649 raiuti kuningal pea maha .
Cromwelli valitsus – Inglismaa kuulutati vabariigiks. 1653 läks parlament laiali. Võim läks Oliver Cromwelli kätte. 1660. aastal krooniti kuningaks Charles II, pärast teda James II.