Euroopa 17. sajandil, mõisted (0)

Kunigas , tsaar , sultan - Euroopa, Venemaa, Türgi absolutisliku riigi valisteja
Seisuste esinduskogud-tänapäevaste parlamentide eelkäijad
Absolutism - riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele inimesele
Seisused - ühiskonna astmed , kuhu liigitatakse inimesed nende päritolu ja majandusliku olukorra järgi
III seisus - seisus kuhu kuulusid talupojad ning linlased
merkantilism - majanduspoliitika , mille eesmärk oli rohkem kaupu välja vedada ja võimalikult vähe neid sisse osta
Absoluutne monarhia -
parlamentne monarhia - riigivorm, kus kuningas vaitseb koos parlamendiga
hugenotid - Prantsuse kalvinistid
kalvinistid - Jean Calvini õpetuse pooldajad. Kalviniste iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis
anglikaani kirik - inglismaa riigikirik , õpetuselt protestantlik , kuid väliselt katoliiklik
puritaanid - Inglise kalvinistid
restauratsioon - endise poliitilise korra taastamine
Õigluste deklaratsioon - määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid, parlament andis välja seadusi ning kehtestas makse, kuningale anti täitevvõim, kuningas pidi alluma õigustele ja seadustele , ta valis ministrid , määras kohtunikud , juhatas armeed ja korraldas välispoliitikat, minstrid kandsis oma tegevuse eest vastutust parlamendi ees, kehtestati trükivabadus, riigiteenistusse võeti ainult anglikaani kirku liikmed, kehtestati parlamentaarne monarhia mis püsib tänini.
Generaalstaadid - seisuste esinduskogu
Pikk parlament - parlament mis püsis koos 12 aastat 1640-1652.
1610-1643 - Louis XII valitsemisaeg , eriti valistemisasjadest ei hoolinud ja jättis need oma esimese ministri kardinal Armand Jean de Richelieu hooleks.
1643-1715 - Louis XIV valitsemisaeg, päris trooni 5-aastaselt, võimule sai 23-aastaselt ning otsustas erinevalt oma isast ise asju ajama ja riiki juhtima hakata, uskus et sai oma võimu Jumalalt, võis oma seadusi igal ajal muuta või tühistada, kuulus ütlus '' Riik-see olen mina'', omas arvukat salapolitseid, valitsemiaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas, tuntud Versailles 'e lossid kus elas kuninga õukond mis koosnes 20 000 inimest, lossides oli aga 2000 tuba, välise hiilguse järgi kutsuti Päikesekuningaks, Versailles'st hakati võtma eeskuju nii kommete ,kunsti ja kirjanduse kui ka moe kohapealt , valmistati jäätist ja vahuveini, Jean-Baptiste Colbert oli kuninga silmapaistvam nõuandja kes riietus alati musta ning keda ei nähtud kunagi naeratamas, Colbert korraldas majanduslikku elu merkantilistlikus vaimus, kuninga jaoks oli tähtis kultuur ja haridus , ehitati tähetorn ja botaanikaaed ning asutati raamatukogusid, kuningas annetas ka raha Prantsuse Akadeemiale, kuningale ei meeldinud et ta rahvas ja alamad olid teist usku kui tema ning ta tühistas hugenottide õigused, üle 200 000 kalvinisti lahkus Prantsusmaalt.
1715-1774 - Louis XV valitsemisaeg, jättis riigiasjad oma ametnike hooleks, kuulus ütlus ''Pärast mind tulgu või veeuputus''.
1625- 1649 - Charles I valistemisaeg, püüdis valitseda parlamendist sõltumatult, 1629 saatis parlamendi laiali, kiusas taga puritaane, armastas näitekunsti, 1640 kutsus parlamendi kokku kuna vajas raha Šoti mässu mahasurumiseks, võeti õigus parlament laiali saata, suhted kuninga ja parlamendi vahel olid rikutud, kuningas lahkus pealinnast, peale kodusõja kaotust põgenes Šotimaale kus ta ära müüdi parlamendile, 30.jaanuar 1649 raiuti kuningal pea maha.
1649- 1658 - Oliver Cromwelli valitsemisaeg, Inglismaa kuulutati vabariigiks, 1653 saatis parlamendi laiali, rahvas ei toetanud teda kuna ta kehtestas karmid seadused ning karmid karistused, kui Cromwell ootamatult 1658 suri tantsis rahvas tänavatel, peale seda sai valitsejaks tema poeg Richard kes loobus valitsemisest leidmata tuge rahva ja sõjaväe hulgast.
1660- 1685 - Charles II valistemisaeg, püüdis taastada absolutislikku korda ning katoliku usku.
1685-1688 - James II valitsemisaeg, soovis anda usuvabadus nii katoliiklastele kui ka puritaanidele, puhkes tüi parlamendi ja kuninga vahel, põgenes Prantsusmaale.
1688 - Hollandi valitseja Oranje prints Willem sai võimule Inglismaal, krooniti William III nime all uueks Inglismaa kunignaks
1689 - William III kirjtuas alla Õigluste deklaratsioonile
1614 - Louis XII saatis generaalstaadid laiali ja neid ei kutsutud kokku järgmise 175 aasta jooksul.
1598 - anti välja Nantesi edikt, mis andis hugenottidele õiguse oma jumalateenistusi pidada.
1642 - vallandus Inglismaal kodusõda, lõhestas Inglismaa kahte leeri, kuningat toetasid aadlikud ja anglikaani kiriku pooldajad, parlamenti toetasid kaupmehed ning ka puritaanid, parlamendi etteotsa tõusis Oliver Cromwell kes võitis tänu sellele et ta kehtestas armees kindla korra ning sõdurid olid hästi varustatud ja hästi tasutud