Inglismaa 17.-18. saj.
Probleemid 17. saj. algul
· Usulised pinged
Anglikaani kirik (piiskopid, kuningas)
Katoliiklased
Puritanismi lai levik (independendid, levellerid ja digerid)
// puritanism kujunes ühiskondlik-poliitiliseks liikumiseks
! Puritanismi mõiste, tekkimise põhjused, iseloomulikud jooned, toetajad, voolud, levik
· Majanduslikud probleemid
Tarastamised
Tööstuse areng takistuseks piirangud (tsunftikord)
Kaubanduse areng -> tõusva kaupmeeste vastuseis kaubakompaniide
monopolile
// kodanluse ja uusaadli esiletõus, kes soovisid feodaalkorra kaotamist
· Poliitilised pinged
Parlamendi esiletõus
Rahulolematus kuningaga (kulukad sõjad, ebaedukas välispoliitika,
usuline tagakiusamine)
// konfliktid ühiskonnas -> kodusõja "küpsemine"
Kuningavõim.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
rene puusepp
Õppematerjali autor
INGLISMAA UUSAJAL 16.saj 1) Reformatsioon: Henry VII a) Mary üritas taastada katoliku kirikut b) Usutülid jätkuvad ka veel 17.saj 2) Elisabeth I ( 1558-1603) a) Inglismaal taastati anglikaani kirik. See tagab stabiilse sisemise arengu b) Inglismaast sai tugev tööstusriik c) Inglismaa ei sõltu enam teistest tugevatest Euroopa riikidest d) Kultuuri õitseng 3) Puritanism a) Oli ideoloogia, mis nõudis anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliku kiriku nõuetest. b) Tekkis palju erinevaid suundi c) Puritaanid rõhutasid vagadust, tagasihoidlikkust, ülimat distsipliini. 17.saj · Troonile sai sotimaa valitseja James I. ALGAB STUARTITE DÜNASTIA · James I üritas taastada katoliiklust, üritab valitseda absolutistlikult
Independentide juht Cromwell hõivas oma vägedega 1648. Londoni, korraldas parlamendi puhastuse: koha säilitasid vaid alamkoja independendid nn. päraparlament. Päraparlament mõistis 1649. kuninga Charles I kui rahvavaenlase surma. Päraparlamendi reolutsioonid: -Rahvas, keda juhib Jumal on õiglase võimu allikas -Inglise alamkoda, esindab rahvast, on riigi kõrgeim võim -Kõik seadused mida alamkoda seaduseks kuulutab, on seaduse jõud. Cromwelli diktatuur 19. mail 1649 kuulutati Inglismaa vabariigiks. Parlament oli muutunud vähemuse esinduseks, tegelikult kehtis Inglismaal sõjaväeline diktatuur. Valimisi ei korraldatud, 1653. saadeti ka päraparlament laiali. Korraldati valimised, kui valida said ainult indenpendentide kogudusele. Cromwell nimetas end eluaegseks lordprotektoriks. Uus parlament tegutses lühikest aega, 1655. saatis Cromwell ka selle laiali. Cromwell oli rahva hulgas ebapopulaarne, keelati tantsida, teatris käia, ja kanda tärgeldatud kraesid.
...............................................................7 3. OTSENE SÕJATEGEVUS.......................................................9 3.1. Sõjategevuse algus.................................................................9 3.2. Parlamendi võit kodusõjas.......................................................10 3.3. Parlamendi ja sõjaväe konflikt..................................................12 4. KUNINGA HUKKAMINE......................................................14 5. INGLISMAA RIIGUIKORRALDUS SÕJA LÕPPEDES...................15 5.1. Inglise Vabariik...................................................................15 5.2. Restauratsioon.....................................................................15 KOKKUVÕTE.....................................................................16 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................17 SISSEJUHATUS
juhitud sõjavägi Parlament ja teda toetav sõjavägi usulistes küsimustes erimeelt: äärmuspuritaanid tahtsid usuvabadust, enamus parlamendis sätestas mõõdukamatele puritaanidele vastuvõetava kirikukorralduse. 1648 dets hõivas Cromwell Londoni ja tegi parlamendis puhastuse: ülemkoda saadeti laiali, alamkojas säilitasid koha vaid independid. Allesjäänud päraparlament mõistis kuninga surma- 30. jaan. 1649 Charles I hukatigi. 19. mail 1649 kuulutati Inglismaa vabariigiks. 1653 saadeti ka päraparlament laiali. Uus parlament esindas vaid Cromwelli toetavat vähemust. 1655 saatis Cromwell ka selle parlamendi laiali. 1658 Cromwell suri, pärandades oma võimu oma pojale Richardile, kes loobus troonist. Inglismaal taastati kuningavõim ja troonile asus hukatud kuninga poeg Charles II(1660-1685). Uus kuningas kuulutas välja usuvabaduse. Taastati parlamendi ülemkoda, alamkotta tulid kahe aasta jooksul jälle rojalistid ja anglikaanid. Parlamendis
2.saj · Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5.saj · 410 lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. · Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. · Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7.saj · Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8.saj · 793 viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11.saj · 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. · 1066 Normandia hertson Guillaume II lõi Hastingsi lahingus anglosakside väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13
II. SUURBRITANNIA: TÄHTSAMATE SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Sajand Olulisemad sündmused 1. saj 43 roomlased alustasid Britannia vallutamist. 2. saj Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5. saj 410 lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7. saj Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8
jaanuaril ka Londonist lahkus. Linnakodanikud olid suures enamuses parlamendi poolel ning kuningas koos õukonnaga siirdus esialgu Yorki. Seejärel puhkes kuninga ja parlamendi toetajate vahel propagandasõda, kus mõlemad pooled õigustasid enda tegevust ja kritiseerisid teist. 1642. aasta esimesel poolel püüdsid kuninga pooldajad (rojalistid ehk "kavalerid") ja parlamendi toetajad ("ümarpead") üksteise võidu saavutada Inglismaa linnade ja piirkondade toetust. Üldiselt jagunes toetus nõnda, et kuningat jäi toetama Põhja- ja Lääne-Inglismaa ning Wales, parlamenti aga Ida- ja Lõuna-Inglismaa. Linnad kaldusid pigem parlamendi poolele, kuna selle juhtivad kodanikud olid kannatanud kuninga range maksupoliitika tõttu. Parlamenti toetas ka enamik Inglise laevastikust, mis raskendas rojalistidel Mandri-Euroopast abivägede toomist. Sotimaa
KORDAMISKÜSIMUSED INGLISMAA AJALOOST 1) Normannide tähendust Inglismaa kujunemisel. Normannid on viikingite järeltulijad. Normandia hertsog andis Normandia kingiks ühele viikingipealikule, nii jäidki viikingid sinna elama ja asutasid Normandia hertsogiriigi. Normannide hulka kulus ka Normandia hertsog Guillaume, kellest normanni vallutuse järel 1066-88 sai Inglismaa kuningas William Vallutaja. 10671283 vallutas normanni dünastia ka Walesi. 2) Inglismaa reformatsiooni eripära kes teostas, miks? Ref. eripära Inglismaal. * poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle * ei haaranud kohe suuri rahvahulki * lahkumine Rooma kat.kir. Alluvusest -> uus, anglikaani kirik, jäädakse truuks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid