Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Inglismaa 17.-18. saj. (0)

1 Hindamata
Punktid
Inglismaa 17.-18. saj.
Probleemid 17. saj. algul
· Usulised pinged
­ Anglikaani kirik (piiskopid, kuningas)
­ Katoliiklased
­ Puritanismi lai levik (independendid, levellerid ja digerid)
// puritanism kujunes ühiskondlik-poliitiliseks liikumiseks
! Puritanismi mõiste, tekkimise põhjused, iseloomulikud jooned, toetajad, voolud, levik
· Majanduslikud probleemid
­ Tarastamised
­ Tööstuse areng ­ takistuseks piirangud (tsunftikord)
­ Kaubanduse areng -> tõusva kaupmeeste vastuseis kaubakompaniide
monopolile
// kodanluse ja uusaadli esiletõus, kes soovisid feodaalkorra kaotamist
· Poliitilised pinged
­ Parlamendi esiletõus
­ Rahulolematus kuningaga (kulukad sõjad, ebaedukas välispoliitika,
usuline tagakiusamine)
// konfliktid ühiskonnas -> kodusõja "küpsemine"
Kuningavõim.
James I Stuart (1603-1625)
· Sotimaa kuningas James VI, al.
1603 Inglismaa ja Sotimaa
personaalunioon (riikide ametlik
ühendamine 1707)
· Toetus anglikaani kirikule ­
(1605 Püssirohuvandenõu ->
algas katoliiklaste
mahasurumine)
· Valitsemises toetus nõunikele
(nt. Buckinghami hertsog)
· Välispoliitikas tagasihoidlik
Kuningavõim.
Charles I Stuart (1625-1649)
· Absolutistlikud taotlused
· Aktiivne, kuid ebaedukas
välispoliitika (sõjad Hispaania,
Prantsusmaa, soti mässuliste
vastu)
· Usulistelt veendumustelt toetas
anglikaani kirikut (kuid polnud
otseselt ei puritanismi ega
katoliikluse vastu)
· Konflikt parlamendiga (1629-
1640 "11 türanniaastat")
· Kodusõda, 30.01.1649 kuninga
hukkamine
Inglise kodusõda 1642(40)-1649
· Kodusõja põhjused (vt. eelmine slaid)
· Kodusõja pooled:
KUNINGAS PARLAMENT ja OLIVER CROMWELL
vana maa-aadel uusaadel, kodanlus
anglikaani kirik puritaanid
Põhja- ja Lääne-Inglismaa Lõuna- ja Kagu-Inglismaa (London)
kavalerid ümarpead
· Kodusõja etapid:
­ 1640-1642 ­ rahulik etapp (parlamendis)
­ 1642-1646 I kodusõda (lõppes kuninga lüüasaamisega, tema
põgenemisega, sotlased andsid ta välja
­ 1646-1648 presbüterliku parlamendi ja independetliku sõjaväe konflikt
(kuningas vangis)
­ 1648-1649 II kodusõda (kuningas põgenes ja alustas uuts sõda, sai lüüa)
· Olulisemad tulemused:
­ Monarhia lüüasaamine (Charles II hukkamine 30.01.1649)
­ Puritaanide ja kodanluse positsiooni tugevnemine
­ Parlamentarismi areng (pärast Cromwelli diktatuuri)
Inglise Commonwealth 1649-1660
· Kuulutati välja 19.05.1649, 1660 restauratsioon (Charles II)
· Võimuorganid:
Seadusandlik: parlament
Täidesaatev: Riiginõukogu (parlamendi kontrolli all)
Reaalselt: ohvitseride ladvik + Oliver Cromwell
· Olulisemad sündmused:
­ Kinnistus Inglismaa positsioon suure merevõimuna
­ 1650 sõjakäik Sotimaa vastu ja koloniseerimise algus
­ 1652 alustati Iirimaa koloniseerimist
­ 1653 saatis Cromwell parlamendi laiali ja kehtestas sõjalise
diktatuuri
­ Range puritanismi pealesurumine
Parlamentarismi areng
· Pikajalised traditisoonid (I korda 1265)
· James I ajal kokku ei kutsustud, Charles I ajal 1625-1629 kolm
korda
· 1628 Petition of Rights
­ Mõisteti hukka kuninga senine maksupoliitika, kulutused sõdadeks jm.
­ Nõuti parlamendi õiguste suurendamist (maksude kehtestamine ja
sõja kuulutamine ainult parlamendi loal
· 1629-1640 nn Charles I türannia-aastad
· 1640 Lühike parlament (3 nädalat)
· 1640-1653 Pikk parlament (Cromwelli ajal "päraparlament)
1640-1642 asus muutma valitsemiskorda:
· Rahandus parlamendi kontrolli alla
· Nõuti ministrite vastutamist parlamendi ees
· Saadeti laiali kuninga sõjavägi
· 1660 restauratsioon ja parlamendi positsioonide paranemine
· 1688 "Kuulus revolutsioon", 1689 Bill of Rights
(parlamentaarse monarhia põhiseisukohtade kinnitamine):
­ Kuningas ei saa peatada parlamendi poolt heakskiidetud seaduste
toimet
­ Parlament peab regulaarselt koos käima
­ Maksude määramine on parlamendi kompetentsis
Ühendatud
Kuningriigi
kujunemine
·1603 Inglismaa ja Sotimaa
personaalunioon (Soti James Püha Georgi lipp Püha Andrease lipp
VI -> Inglise James I) (Inglismaa) (Sotimaa)
·Cromwelli ajal Sotimaa ja
Iirimaa koloniseerimine
·1707 Soti ja Inglise Püha Patricku lipp
parlamentide ühendamine -> (Iirimaa)
riigi nimeks sai Ühendatud
Kuningriik (United Kingdom)
·Sellest ajas pärineb ka
kuningriigi lipp (Union Jack)
Vasakule Paremale
Inglismaa 17 -18-saj #1 Inglismaa 17 -18-saj #2 Inglismaa 17 -18-saj #3 Inglismaa 17 -18-saj #4 Inglismaa 17 -18-saj #5 Inglismaa 17 -18-saj #6 Inglismaa 17 -18-saj #7 Inglismaa 17 -18-saj #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rene puusepp Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Inglismaa uusajal
5
doc

Inglismaa uusajal

INGLISMAA UUSAJAL 16.saj 1) Reformatsioon: Henry VII a) Mary üritas taastada katoliku kirikut b) Usutülid jätkuvad ka veel 17.saj 2) Elisabeth I ( 1558-1603) a) Inglismaal taastati anglikaani kirik. See tagab stabiilse sisemise arengu b) Inglismaast sai tugev tööstusriik c) Inglismaa ei sõltu enam teistest tugevatest Euroopa riikidest d) Kultuuri õitseng 3) Puritanism a) Oli ideoloogia, mis nõudis anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliku kiriku nõuetest. b) Tekkis palju erinevaid suundi c) Puritaanid rõhutasid vagadust, tagasihoidlikkust, ülimat distsipliini. 17.saj · Troonile sai sotimaa valitseja James I. ALGAB STUARTITE DÜNASTIA · James I üritas taastada katoliiklust, üritab valitseda absolutistlikult

Ajalugu
Parlamentarismi areng Inglismaal
3
doc

Parlamentarismi areng Inglismaal

Independentide juht Cromwell hõivas oma vägedega 1648. Londoni, korraldas parlamendi puhastuse: koha säilitasid vaid alamkoja independendid nn. päraparlament. Päraparlament mõistis 1649. kuninga Charles I kui rahvavaenlase surma. Päraparlamendi reolutsioonid: -Rahvas, keda juhib Jumal on õiglase võimu allikas -Inglise alamkoda, esindab rahvast, on riigi kõrgeim võim -Kõik seadused mida alamkoda seaduseks kuulutab, on seaduse jõud. Cromwelli diktatuur 19. mail 1649 kuulutati Inglismaa vabariigiks. Parlament oli muutunud vähemuse esinduseks, tegelikult kehtis Inglismaal sõjaväeline diktatuur. Valimisi ei korraldatud, 1653. saadeti ka päraparlament laiali. Korraldati valimised, kui valida said ainult indenpendentide kogudusele. Cromwell nimetas end eluaegseks lordprotektoriks. Uus parlament tegutses lühikest aega, 1655. saatis Cromwell ka selle laiali. Cromwell oli rahva hulgas ebapopulaarne, keelati tantsida, teatris käia, ja kanda tärgeldatud kraesid.

Ajalugu
Inglismaa Kodusõda Referaat
16
doc

Inglismaa Kodusõda Referaat

...............................................................7 3. OTSENE SÕJATEGEVUS.......................................................9 3.1. Sõjategevuse algus.................................................................9 3.2. Parlamendi võit kodusõjas.......................................................10 3.3. Parlamendi ja sõjaväe konflikt..................................................12 4. KUNINGA HUKKAMINE......................................................14 5. INGLISMAA RIIGUIKORRALDUS SÕJA LÕPPEDES...................15 5.1. Inglise Vabariik...................................................................15 5.2. Restauratsioon.....................................................................15 KOKKUVÕTE.....................................................................16 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................17 SISSEJUHATUS

Ajalugu
Kodusõda ja parlamentismi kujunemine Inglismaal 17 saj
1
docx

Kodusõda ja parlamentismi kujunemine Inglismaal 17.saj.

juhitud sõjavägi Parlament ja teda toetav sõjavägi usulistes küsimustes erimeelt: äärmuspuritaanid tahtsid usuvabadust, enamus parlamendis sätestas mõõdukamatele puritaanidele vastuvõetava kirikukorralduse. 1648 dets hõivas Cromwell Londoni ja tegi parlamendis puhastuse: ülemkoda saadeti laiali, alamkojas säilitasid koha vaid independid. Allesjäänud päraparlament mõistis kuninga surma- 30. jaan. 1649 Charles I hukatigi. 19. mail 1649 kuulutati Inglismaa vabariigiks. 1653 saadeti ka päraparlament laiali. Uus parlament esindas vaid Cromwelli toetavat vähemust. 1655 saatis Cromwell ka selle parlamendi laiali. 1658 Cromwell suri, pärandades oma võimu oma pojale Richardile, kes loobus troonist. ­ Inglismaal taastati kuningavõim ja troonile asus hukatud kuninga poeg Charles II(1660-1685). Uus kuningas kuulutas välja usuvabaduse. Taastati parlamendi ülemkoda, alamkotta tulid kahe aasta jooksul jälle rojalistid ja anglikaanid. Parlamendis

Ajalugu
Inglismaa 1-19 sajand
16
docx

Inglismaa 1-19 sajand

2.saj · Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5.saj · 410 ­ lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. · Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. · Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7.saj · Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8.saj · 793 ­ viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11.saj · 1016-1035 ­ Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. · 1066 ­ Normandia hertson Guillaume II lõi Hastingsi lahingus anglosakside väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13

Ajalugu
Lühiülevaade Inglismaa ajaloost
11
pdf

Lühiülevaade Inglismaa ajaloost

II. SUURBRITANNIA: TÄHTSAMATE SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Sajand Olulisemad sündmused 1. saj 43 ­ roomlased alustasid Britannia vallutamist. 2. saj Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5. saj 410 ­ lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7. saj Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8

Ajalugu
Inglise kodusõda 17-saj
5
docx

Inglise kodusõda 17. saj.

jaanuaril ka Londonist lahkus. Linnakodanikud olid suures enamuses parlamendi poolel ning kuningas koos õukonnaga siirdus esialgu Yorki. Seejärel puhkes kuninga ja parlamendi toetajate vahel propagandasõda, kus mõlemad pooled õigustasid enda tegevust ja kritiseerisid teist. 1642. aasta esimesel poolel püüdsid kuninga pooldajad (rojalistid ehk "kavalerid") ja parlamendi toetajad ("ümarpead") üksteise võidu saavutada Inglismaa linnade ja piirkondade toetust. Üldiselt jagunes toetus nõnda, et kuningat jäi toetama Põhja- ja Lääne-Inglismaa ning Wales, parlamenti aga Ida- ja Lõuna-Inglismaa. Linnad kaldusid pigem parlamendi poolele, kuna selle juhtivad kodanikud olid kannatanud kuninga range maksupoliitika tõttu. Parlamenti toetas ka enamik Inglise laevastikust, mis raskendas rojalistidel Mandri-Euroopast abivägede toomist. Sotimaa

Ajalugu
Kordamiseks - Inglismaa ajaloost
4
doc

Kordamiseks - Inglismaa ajaloost

KORDAMISKÜSIMUSED INGLISMAA AJALOOST 1) Normannide tähendust Inglismaa kujunemisel. Normannid on viikingite järeltulijad. Normandia hertsog andis Normandia kingiks ühele viikingipealikule, nii jäidki viikingid sinna elama ja asutasid Normandia hertsogiriigi. Normannide hulka kulus ka Normandia hertsog Guillaume, kellest normanni vallutuse järel 1066-88 sai Inglismaa kuningas William Vallutaja. 1067­1283 vallutas normanni dünastia ka Walesi. 2) Inglismaa reformatsiooni eripära ­ kes teostas, miks? Ref. eripära Inglismaal. * poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle * ei haaranud kohe suuri rahvahulki * lahkumine Rooma kat.kir. Alluvusest -> uus, anglikaani kirik, jäädakse truuks

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun