50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
123 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
merku15
Õppematerjali autor
Majesteedil peaks olema õigus välja anda seadusi ilma, et ta vajaks alamate tingimusteta heakskiitu. Abolutistliku riigikorra oluliseks toeks sai alaline sõjavägi. Absolutistliku riigivõimu majandus põhines merkantilismil - see oli õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kullavarudest. Absolutism Prantsusmaal (1624- 1624: kuningas Louis XIII nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu. Viimase püüdluseks oli kaotada Prantsusmaa usuline lõhestatus. Richelieu pidas ka hädavajalikuks kõrgaadli võimu piiramist. Louis XIV valitsusaega (1643- 1715) loetakse absolutismi kõrgajaks. ,,Üks kuningas, üks seadus, üks usk!" ,,Riik-see olen mina!" Louis XIV hakkas piirama hugenottide usuvabadust-kehtestati kõrgemad maksud, vallandati riigiametitest. Siiski hugenotid jäid oma usule truuks ja Louis tühistas Nantes'i edikti. Seeläbi saavutati Prantsusmaa usuline ühtsus. 1682.aastal kolis Louis XIV õukond
püssirohutünnid. Kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid James I tülli parlamendiga, peamiseks tüliõunaks sa maksude kehtestamine. Kuninga ja parlamendi vastasseis Charles I ajal Tüli parlamendi ja kuninga vahel pühendas James I oma pojale Charles I (1625-1649), kes üritas kehtestada makse parlamenti eirates. Kuningas saatis parlamendi laiali, kuid sotimaal puhkenud mässu maha surumiseks vajas kuningas parlamendi toetust. 1640. kokku tulnud parlament esitas kuningale pika kaebuste nimekirja, millele Charles I reageeris parlamendi laiali saatmisega. Samal aastal tuli parlament uuesti kokku kutsuda, see on ajalikku läinud pika parlamendina. Parlament üritas kuningalt välja nõuda võimalikult suuri järelandmisi. Kuningalt võeti õigus parlamenti laiali saata, kõik maksud vajasid parlamendi heakskiitu, loata maksud tühistati. Kodusõja algus (1642-1648) 1642. kasvas vastasseis üle kodusõjaks. Charles I põgenes Londonist
Nimetas ametisse kõrgemaid riigijuhte, oli valitsuse juht ja sõjaväe juhatada. ,,Pärast mind tulgu või veeuputus" - Laristas maha kogu riigikassa, ei mõelnud järeltulevate põlvede peale. 8) Turgot` majandusreformid. Likvideeris Prantsusmaal tsunftid ja kaotas viljakaubanduse sisetollid. Üleminek reguleeritud majanduselt vabaturumajandusele. 9) Kuidas kajastus Versailles` õukonnaelus absolutistlik ühiskonnakorraldus? Kuninga tuba asus lossi keskel, tema hommik algas ärkamistseremooniaga. Toimusid peod, ballid ja teatrietendused. Versaille'st on pärit jäätis, mood, kahvel, vahuvein. 10) Puritaanid, nende eetilised tõekspidamised. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest 11) Charles I konflikt parlamendiga Kuningas proovis oma võimu suurendada samal ajal kui parlament soovis kuninga võimu piirata
kapitalistlikku seadust Püüti maksustada aadlikke suudetud enam võlaprotsente tasuda Opositsiooni osutas kuninganna juhitud ja vaimulikke (I, II seisus) Turgot' saadeti erru, kõik reformid tühistati õukonna partei Absolutism jõudis kriisi 9. Kuidas kajastus Versailles` õukonnaelus absolutistlik ühiskonnakorraldus? Kuningas valitses päikesena oma õukonna ja riigi üle ning tal ei olnud vähimatki kavatsust oma võimu kellegagi jagada. 10. Puritaanid, nende eetilised tõekspidamised. Puritaanlik ehk puritaan oli ajalooliselt "puhtausuline" ehk range usulise elukorraldusega inimene. Pidasid patuks tantsu, laulu ja muusikat, teatrit, naeru ja kõike lõbuga seonduvat. Ei pooldanud priiskavat elustiili
INGLISMAA UUSAJAL 16.saj 1) Reformatsioon: Henry VII a) Mary üritas taastada katoliku kirikut b) Usutülid jätkuvad ka veel 17.saj 2) Elisabeth I ( 1558-1603) a) Inglismaal taastati anglikaani kirik. See tagab stabiilse sisemise arengu b) Inglismaast sai tugev tööstusriik c) Inglismaa ei sõltu enam teistest tugevatest Euroopa riikidest d) Kultuuri õitseng 3) Puritanism a) Oli ideoloogia, mis nõudis anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliku kiriku nõuetest. b) Tekkis palju erinevaid suundi c) Puritaanid rõhutasid vagadust, tagasihoidlikkust, ülimat distsipliini. 17.saj · Troonile sai sotimaa valitseja James I. ALGAB STUARTITE DÜNASTIA · James I üritas taastada katoliiklust, üritab valitseda absolutistlikult
Paljud sektid kaldusid müstitsismi. Levis uskumus, mille kohaselt tuleb Kristus maa peale ja kehtestab 1000a. rahuriigi. Usuti et rahvariik jõuab kätte 1656a. Indenbendendid- neid toetasid ohvitserid. Nad reorganiseerisid sõjaväe ning nende juhtimisel saavutati võit kodusõjas. 1647a. avaldati armee nimel dokument ,,ettepanekute peatükid" mis oli konstutitutsiooniprojekt, kuid kajastas nende lähituleviku majandust ja usulisi eesmärke. Inglismaad juhtis parlament, mis valitakse iga 2a tagant. Saadikute arv sõltus krahvkonnast laekuvate maksude suurusest. Maksudega seostati ka valimisõigust. Independendi programmi majandust käsitlev osa seadis ülesandeks monopolide kaotamise. Usuküsimuses taotleti südametunnistuse vabadust, mis tähendas puritaanide õiguste kaitset anglikaani kiriku vastu. Lähitulevikus tähendamaks poliitilisi eesmärke peeti parlamendi laialisaatmist ja valimiste läbiviimist uute korralduste kohaselt
See sai võimalikuks seisusliku ühiskonna järkjärgulise lagunemise tõttu, mistõttu kuningas ei pidanud enam kuigivõrd arvestama oma feodaalide nõudmiste ja toetusega. Samas oli kodanikkond alles välja kujunemata, mistõttu monarhi võimu piiramiseks oli vähe vahendeid. Absoluutse monarhia eesmärgiks on tavaliselt peetud riigi ja ühiskonnaelu harmoneerimist ning ühiskondliku heaolu saavutamist, samuti võimalikult tõhusa valitsemissüsteemi loomist. Absolutistlik valitsemisviis- taolise valitsemisviisi mõtteks oli siseriiklik poliitiline integratsioon ja tulemuseks riigiloome kõrgperiood Euroopa ajaloos. Absolutistliku valitsemiskorra põhimõtteks oli, et riigivõim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja. Inglismaa: Stuartite dünastia algus:Elisabeth I surm lõpetas Tudorite dünastia. Kuninganna soovil astus troonile Mary Starti poeg, sotimaa kuningas James VI, kes astus Inglise troonile James I (1603-1625)
Siiski oli Ingl. parlamentarismi areng eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile ja hiljem tervele maailmalegi. 1603.- troonile Sotimaa kuningas James VI, kes saab Inglismaal nimeks James I. Ei mõistnud inglasi ega Inglise õiguskorda. Ta oli veendunud, et kuningas on Jumala saadik ja tema tahe on kõrgem kõigist seadustest. Parlamendi tüliõunad kuningaga: 1)kuningas müüs monopoolseid õigusi ettevõtjate kompaniidele. Parlament ei kiitnud seda heaks ja pidas ka maksude määramist oma põhiõiguseks. 2)James ! oli välispoliitikas orienteeritud Hispaaniale, parlament nägi teda aga Inglismaa suurima vaenlasena 3)Charles I proklamatsioon, et kuningavõim ei sõltu parlamendist. 4)Charles I kogus makse, mida parlament polnud kinnitanud, ja kuulutas keskkihtidele välja sundlaenu 5)Parlament, pidades vajalikuks kaitsta ISIKUVABADUSI ja INIMÕIGUSI, võttis 1628
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid