Revolutsioonide lahendus Paradigmaga puutume kokku uurimistöö käsitlemisel, suudaksime mõista tekkivate küsimuste hädavajalikkust. Tehes uurimustööd tähendab see enda proovilepanekut, mia aitab paremini mõista erinevaid vaateid ja paradigmasid. Paradigmade arusaamine tähendab ümbritseva maailma tõdede mõistmist, mis võib alguses olla raske. Selleks uuritaksegi erinevaid paradigmasid, et neid paremini mõista. Uus paradigma näitab välja suuremat täpsust kui vanem. Aga selle arusaamiseks tuleb vahel teha põhjaliku uurimist vanaga. Revolutsioonide aja üheks osaks oligi vanade paradigmade uuendamine ja täiustamine. Sellega seoses leiti uusi lahendusi ja avastusi, millega tõusid teadlased esile nii ühiskonnas kui ka teaduses
Teadlased töötavad teineteist mõjutades teatava paradigma raames, üritades uuritavat paradigmasse suruda ning jättes tähelepanuta paradigma välised nähud. Ühel hetkel kuhjub paradigma välist aga sedavõrd palju, et teaduses toimub revolutsioon ja paradigma vahetatakse välja. Kuhn läks veelgi kaugemale, öeldes, et maailma mõistmine ja katsete ja vaatluste läbiviimine on alati teooriast koormatud. Me näeme maailma alati läbi teoreetiliste prillide ja tõde ei ole paradigmade eristamisel alati võimalik esile tuua. Veelgi kaugemale läks teadusfilosoofiline dadaist ja anarhist Paul Feyerabend, kes argumenteeris selle kasuks, et lõplikult ei ole võimalik kinnitada teaduse paremust posimise ees ja teaduses sobib kõik anything goes. Reeglite rikkumine viibki teaduses huvitavate tulemusteni. Ta pidas teaduse jaoks viljakaks tunnustatud faktide ja teooriatega mitte kooskõlas olevaid kontrahüpoteese.
järgi? Anomaaliad on mingid nähtused, mis ei mahu paradigma raamistikku. See tähendab, et anomaaliad on midagi, mis ei puutu kokku paradigmaga ja võib puudutada hoopis teist valdkonda. Nende olemasolu teaduses on väga tähtis, kuna see paneb teadlaseid mõtlema/uurima ka kastist väljaspool. Selle abil saab tihtipeale mingisuguseid uusi avastusi teha ning mõelda natukene teistmoodi. Samuti aitab see kaasa ka paradigmade täiustamisele, kuna aitab avastada uusi nähtusi. 3. Mis toimub Kuhni sõnul teaduses oleva kriisi puhul paradigmaga? Sellel on kolm varianti, kõik kolm korraga a priori kehtida ei saa. Esiteks, vahest vana paradigma suudab ikkagist kriisiga hakkama saada ning suudab tekkinuid probleeme lahendada. Teiseks, võib olla ka nii, et paradigma ei saa sellega hakkama ning need probleemide lahendamised lükatakse tulevikku. Kolmas aga, et kriisist leitakse väljapääs
kuid seda ei tohi teisendada. Veel peaks uurimisprogrammil olema kaitsevöönd, mille moodustab programmi muu osa. Uurimisprogrammil peaks olema kõrge sidusus ning see peaks ajapikku viima uute avastusteni, mandunud teooriad tuleks kõrvale heita ja asendada värsketega. Need kriteeriumid aitavad kaasa teooriate täiendamisele ning tänu sellele toimub teaduses pidev areng. Teooriaid käsitles kui struktuure ka Thomas Kuhn, kes tegi teaduse ja ebateaduse vahel vahet paradigmade abil väites, et teadusele on iseloomulik normaalteaduse traditsiooni toetada suutva paradigma olemasolu. Paradigma annab teadlasele teatud probleemid koos meetoditega, mis on adekvaatsed lahenduse leidmiseks. Teaduse arengut seostab ta revolutsioonidega, mida võivad põhjustada anomaaliad, mille vastu teadlased ei suuda astuda, või paradigmade mittevastavus tegelikkusele. Need tekitavad kriisi, mis viib revolutsioonini ning see omakorda uue teooria tekkeni
genoomika), Genoomide evolutsiooniga, Farmakogeneetiliste probleemid jne. Genoomika uurib põhjusi, miks konkreetne DNA järjestus on evolutsioonis välja valitud (säilunud)"Sussmann, 2006. "Genoomika ülesandeks on mitte ainult teada konkreetse geeni ja selle produkti funktsiooni organismis vaid ka kõikide geenide, nende produktide, funktsioonide ja regulatsiooni seoseid, mis viivad organismi tekkeni." Smit 2006. 3. Genoomika suundumused ja probleemid Paradigmade muut on viinud genoomika: 1. Strukturaalsetest uuringutest funktsionaalsetele. 2.Geenikaardi põhiselt geenide tuvastamisest järjestuspõhilisele. 3.Haiguste etioloogia (põhjusest) uuringutest patogeneesi uurimisele (mehhanismini). Küsimus momendil mitte miks vaid kuidas. 4.Haiguse diagnoosist haigussoodumuse tuvastamisele (personaalse meditsiini tekkeni). Probleemid : Genoomika andmed on väiksema "väärtusega", kui ad hoc(märgade) eksperimentide tulemid
Teooriad ja nende rakendamisel ligikaudsed lahendused. Teooria viimine kooskõlla loodusega mingite keeruliste masinate abiga. Sõltub paradigmast rohkem kui eelmine punkt. 3) Pradigma teooria artikuleerimine mõningate sellesse jäänud ebaselguste kõrvaldamine ja lahenduste võimaldamine probleemidele, millele on varem üksnes tähelepanu juhtid. Nt gravitatsioonikonstandi, Acogadro arvu, Joule i koefitsendi jm määramine. = paradigmade abil on suudetud seadusi sageli aastaid ette aimata, enne kui võidi kavandada nende eksperimentaalseks määramiseks vajalik aparatuur. Eksperimendid, et valida paradigma alternatiivsed rakendusviisid uuele huvipakkuvale alale. Teooria tekkimisel jäävad teatud seletamatud aspektid, piiratused, mis aga andsid alust teistele teadlastele mingite uute huvitavate katsete, tõestuste ja teooriate genereerimiseks.
Darvinismi sisemine loogika on aga sügavam, kui esialgu paistab teos võtab Jumalalt looja-aupaiste ning lükkab ümber katoliku kiriku vääramatu dogmaatika. Otsekoheselt tapab Jumala Friedrich Nietzsche oma raamatus ,,Nõnda kõneles Zarathustra", kus Jumal sureb kaastundest inimese vastu. Nietzsche läheb isegi nii kaugele, et kuulutab ristilöödud Jeesuse pehme, allaheitliku ja orjameelse inimese võrdkujuks. Sellise ilmavaate juurdumist võin pidada üldiste paradigmade muutumise alguseks. Järgmisena tapeti kunst ja hüljati selle jumalakeskus. Kui maailm oli aastasadu harjunud vaatama klassikalise kompositiooni ja värvilahendusega maale täis ilu, harmooniat ning rütmi, siis impressionistid paiskasid avalikkuse ette midagi hoopis kummalist kõrgete ideede asemel leidis Pariisi kunstihuviline piltidelt vaid uduseid maastikke ja juhuslikke tütarlapsi. Ka kirjandus ületas tavapärase ilu ning vooruslikkuse, kui asus lammutama vanu
Seejuures kvantitatiivne ja kvalitatiivne lähenemine pole uurijate jaoks mitte kui alternatiivsed, vaid täiesti vastandlikud viisid kultuuri ja haridussfääri probleemide uurimiseks. Teadusmetodoloogiat käsitlevas kirjanduses leiab üsna palju viljatut vaidlemist ja kvantitatiivse ning kvalitatiivse lähenemise vastandamist. Teadusmaailmas toimuvad tulised vaidlused selle üle, kas õigem on kvantitatiivne või kvalitatiivne uurimine. See nn ,,paradigmade sõda" (Gage 1989) pole veel sugugi lõppenud. Pole seni selgete tulemusteni jõutud, et öelda milline lähenemistest, kvantitatiivne või kvalitatiivne, on õigem. Viimasel ajal hakkab välja kujunema hoopis seisukoht, et uurimismeetodite kahte vastandlikku paradigmasse liigitamise asemel oleks viljakam need ühendada, mis moodustaks kontiinumi kvantitatiivsestkvalitatiivseni (Niglas 2008; Morant 1999; Tesch 1990).
Selle kirjatöö ülesanne on seletada ja interpreteerida stalinismi kunstieksperimenti ja selle reflekteerimise kogemust. Stalinlikku kunsti vaadeldakse enne avangardi ja siis postutopismi/sots-arti raamides. Ajaloofakte ei kirjeldata, sest need on ainult evolutsiooni sümptomid. Historiseerimine tähendab püüet teha kindlaks kontseptuaalne skeem stalinistliku kultuuri evolutsiooni mõistmiseks. Omamoodi kultuuriarheoloogia - tuleb arvestada kultuuripiire, püütakse seletada paradigmade vahelduvat mehhanismi. Kunstivoolude juures ei ole oluline mitte kunstitoodang, vaid enesetõlgendus. Tänapäeva kohta käivas osas antakse ettekujutus postutopistlikust kunstipraktikast.
1940. aastal muudeti Eesti Rahvaluule Arhiiv Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnaks, 1947 ühendati rahvaluule õppetool kirjanduse kateedriga. Rahvaluule õppejõuks (alates 1974 professor) sai Eduard Laugaste, kes luges rahvaluule teooria, ajaloo ja liiikide põhikursusi. Hiljem lisandusid Udo Kolk, kelle uurimisalaks oli regilaul ja rahvamuusika, ning Paul Hagu, kelle tööd kekendusid setu folkloorile. Uurimismeetodis jäi valdavaks võrdlev-ajalooline meetod; mujal maailmas toimunud paradigmade mitmekesistumine Nõukogude perioodil Eestisse praktiliselt ei jõudnud. 1980.-90. aastatest on Eesti rahvaluuleteaduse uurimisaines ja lähenemisviisid mitmekesistunud. Rohkem tähelepanu on pööratud teksti kõrval kontekstile; uuritud on kaasaja folkloori. Arvo Krikmann on uurinud rahvaluule lühivorme, Ingrid Rüütel eesti rahvamuusikat, Mall Hiiemäe rahvakalendrit, Eda Kalmre tänapäeva rahvaluulet, Ülo Valk
maailmas? Mis on maailmapilt? Võtke aluseks mõni näide, mille teete hoolikalt endale selgeks. Paradigma vahetus: Võistlevad paradigmad on ühismõõduta. Vastas-paradigmale on maailm tehtud erinevatest asjadest (flogiston ja hapnik). Vastas-paradigmad tegelevad küsimustega, mis on erinevad: legitiimsus, tähendus, tähtsus. Vanad terminid ja mõisted omavad erinevat tähendust ja erinevast seost kui uus paradigma. Erinevate paradigmade pooldajad töötavad eraldi maailmates. Kui paradigmad muutuvad, siis maailm muutub koos nendega.kuidas uskumused- kontseptsioonid muutuvad paradigma vahetusega? A. Teadusliku revolutsiooni käigus teadlased nägid uut ja erinevaid asju kui vaatlesid tuttavate vahenditega kohtades, kus nad olid ennem vaadelnud. Tuttavad objektid näivad erinevad ja on kaasatud ka mitte-tuttavad objektid.
-suund, mis on seotud spetsiifilise informatsioonitehnika, -süsteemide ja -tehnoloogiatega, et infovajadust rahuldada ja tagada informatsiooni tõhus organiseerimine ja otsing. Seda suunda nimetatakse information retrieval. 10. Infoteaduse seos teiste teadusvaldkondadega: loodusteadused, tehnikateadused, sotsiaalteadused Vastus: Infoteadus on interdistsiplinaarne teadus ja on seotud paljude teadusvaldkondade ja distsipliinidega. Loodusteadus- Loodusteadused on infoteadusele paradigmade ja meetodite allikaks. Pasley väidab, et raamatukogu ja infoteaduse uuringute praktika on konstrueeritud lähtuvalt loodusteadlikust mudelist. Teisalt leitakse, et infoteadus on seotud loodusteadustega eelkõige infotehnoloogia, arvutite ja nendega seotud teooritate kasutamise tõttu. Tehnikateadused- Sotsiaalteadused- Need on seotud, sest infoteadus on keskendunud uuringutele inimestevhaelise kommunikatsiooni kontekstis. Infoteadus toimub indiviidide vahel või sotsiaalselt konstrueeritud
TALLINN 2007 Eesti lähiajaloo kaks olulist pöördepunkti: taasiseseisvumine ja liitumine Euroopa Liiduga (koos NATO liikmeks saamisega) on muutnud aktuaalseks Eesti kollektiivse identiteedi uued käsitlused. Kuulumine 1990. aastate algul "endiste nõukogude vabariikide", sajandivahetusel "Euroopa Liiduga ühinemist taotlevate" riikide ning alates 2004. aasta kevadest "uute Euroopa Liidu liikmesriikide" hulka on olnud väga kiire paradigmade vahetus. Olulisim aspekt selles protsessis on olnud geopoliitilise konteksti muutumine ida-lääne suunal, kuid vähetähtis ei ole olnud ka kultuuriliste mõjuväljade muutumine. Eestluse püsimine on olnud ajalooliselt habras ja riigi seisukohast nii tähenduslik, et seda on eriliselt rõhutatud ka Eesti Vabariigi Põhiseaduse preambulis: "...peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade". Selline rahvuse ja kultuuri säilitamise missiooni rõhutamine ei
Dan Moore teab kuhu ta liigub, mistõttu on ta suutnud panna inimesed ennast usaldama, tänu millele on Southwestern Advantagist saanud number 1 praktikaprogramm USA-s. Kolmas silmapaistev juht on Eestis “Parimaks juhiks 2019” kuulutatud Risto Mäeots. Ta alusats lihtsa tehnikuna, kuid on nüüdseks sirgunud Magnetic MRO juhiks. Mäeots usub kõige rohkem seda, et iga juht peaks olema valmis oma ego allasuruma ja olema enesekriitiline, et mitte jääda vanade paradigmade juurde. Mäeots ei võta kogu au enda peale ja kinnitab, et suur põhjus, miks ta sai “Parimaks juhiks 2019” on tänu tema mentoritele, kellel on olnud ja siiani on väga suur roll tema elus. Ta usub, et kui on soov oma juhtimisalaseid oskusi kasvatada on oluline ennast ümbritseda omaala spetsialistidega, Lisaks mentoritele hindab Mäeots väga ka kõiki inimesi, kellega ta koos töötab Magnetic MROs ja mainib, et ilma nendeta ei oleks ta seda tiitlit väärt.
määrata normaalteaduse, ilma et avastatavad reeglid sekkuksid(lk 69) Seda seetõttu, et teadlased lähtuvad teooriatest, reeglid ilmnevad alles praktiseerimise käigus, kui teooriad on omaks võetud. Ja ainult teooriatest lähtuda saab täpselt nii kaua kuni antud teadlaskogukond aktsepteerib juba saavutatud probleemilahendusi. Seega, niikaua kuni teadlased on üksmeelel ning paradigmades pole põhjust kahelda, ei ole reeglid tähtsad, kuid kui paradigmade suhtes ollakse ebakindlad, on reeglite funktsioon oluline. Ja siinkohal peab Kuhn õigeks just reeglite asendamist paradigmadega, sest reeglid on ühesed väga laiale teadlasrühmale, kuid paradigmad ei pruugi seda olla. See tähendab, et reeglite kaudu saaks palju objektiivsema ülevaate uuritavast nähtusest. Näiteks nagu (lk 74) väljatoodud keemiku ja füüsiku näide, kus vastati sama asja kohta, kuid nende vastused ei langenud kokku, see tulenes paradigma erinevustest. Füüsik lähtus
võimali vaadelda.[6] Seega ei nõua falsifitseeritavus tegeliku falsifitseerimise võimalikkust. Kuhni paradigma mõiste: Paradigma mõiste seob filosoofilist ja teaduslik-teoreetilist lähenemist. Alates Kuhni`st on paradigma mõiste täitunud erinevate tähendustega. (Kuhn, 1970) Paradigma on üldiste vaadete, meetodite, kriteeriumite kogum, millest teadlaste kogukond antud valdkonnas lähtub. Nt füüsikas klassikaline e Newtoni füüsika. Teaduse areng toimub paradigmade vahetumise tel, kusjuures vana paradigma jääb uue osaks. Näiteks kuulub Newtoni füüsika Einsteini relativistlikku füüsikasse. Paradigma sees võivad eksisteerida mitmed teooriad. Nii on klassikalise füüsika osad mehhaanika, statistiline füüsika, termodünaamika. Tänapäeval on “paradigma” kasutusel nii teaduslikes, filosoofilistes kui argitekstides.
Kes on paradigma idee autor? Paradigma on algses tähenduses õpetlik näide, eeskuju, musternäide või näidis. Thomas Kuhn on oma teadusfilosoofilises kontseptsioonis hakanud paradigmaks nimetama teadusetegemise viisi, mida omandatakse eeskuju najal. Miks paradigma on oluline teaduses? Paradigma on oluline teaduses sellepärast, et ta annab pildi kõikidest erinevatest võimalikest (või vähemalt tuntud) paradigmadest ning loob loogika, mis aitab vaadelda samu fakte erinevate paradigmade piires ning näha, millised on erinevused ja ühisjooned. Kuidas areneb teadus paradigma idee kohaselt? Üleminek ühelt paradigmalt teisele on Kuhni arvates nagu usuvahetus: teadlasel ei ole mingit garantiid, et uus paradigma töötab paremini võib vaid uskuda. Kui teadlane võtab omaks uue paradigma, siis muutub ka tema maailmanägemus, sest maailma me näeme ju läbi oma veendumuste prisma. Teaduse areng pole üldse millegi poole suunatud. See näib inimestele muidugi harjumatuna
selgeks teha, mis on elu ja kuidas sellega on võimalik kõige paremini iseseisvalt toime tulla. Sest inimene õpib kogu elu ja nii targaks, kui meie vanemad, saame me alles siis, kui nemad on juba meie juurest jäädavalt lahkunud. Minu vanemate käitumisest võib leida ka fenomenoloogilise lähenemise tunnuseid. Õppimine kogemuste kaudu. Jõudsin ju enesetunnetusele vabatahtlikult, oma vabaduse piire proovides ja uusi seoseid leida püüdes. Oma erinevatel eluetappidel võin leida erinevate paradigmade sugemeid. Mõtlesin kaua, et milline ajajärk iseloomustaks kõige paremini postmodernismi ja leidsin selleks on taasiseseisvumisjärgne aeg. 5 Postmodernismi jaoks pole olemas igavest kontekstivaba tõde või universaalseid väärtusi. Võrdsus on konstruktsioon, täielikku vabadust pole olemas, vastutus on moodsa
Juhul kui töötaja soovib tulemusrikka töö eest saada näiteks positsioonikamat töökohta, on just edutamisel tema jaoks suur tähtsus. Tasu saamise soov võib olla nii positiivse kui ka negatiivse väärtusega. Näiteks töötaja võib soovida küll edutamist, aga ei soovi edutamisega kaasnevat töökoha asukoha muutust. Kui inimesel ei ole eelistusi, puudub tal tasu saamise soov. 4. Postmodernistlikud eestvedamise käsitlused Juhtimise ja eestvedamise paradigmade olulised muutused toimusid 1980-ndatel aastatel. Postmodernistlikus organisatsiooni ja juhtimise käsitluses pööratakse põhitähelepanu 4 Juhtimise alused (5-6. loeng) Liina Puusepp mõjutamisele ideede ja konkreetse tegevuse kaudu
Juhul kui töötaja soovib tulemusrikka töö eest saada näiteks positsioonikamat töökohta, on just edutamisel tema jaoks suur tähtsus. Tasu saamise soov võib olla nii positiivse kui ka negatiivse väärtusega. Näiteks töötaja võib soovida küll edutamist, aga ei soovi edutamisega kaasnevat töökoha asukoha muutust. Kui inimesel ei ole eelistusi, puudub tal tasu saamise soov. 4. Postmodernistlikud eestvedamise käsitlused Juhtimise ja eestvedamise paradigmade olulised muutused toimusid 1980-ndatel aastatel. Postmodernistlikus organisatsiooni ja juhtimise käsitluses pööratakse põhitähelepanu 4 Juhtimise alused (5-6. loeng) Liina Puusepp mõjutamisele ideede ja konkreetse tegevuse kaudu
Ta väitis, et teadus paistab silma faktiga, et teatud distsipliini teadlased töötasid raamis, mis oli juhitud valitsevast ”paradigmast”. Teooria olemasolu ei paistnud teaduses eriti oluline olevat. Kuhni järgi paradigma funktsioneeris kui ”distsipliini maatriks e. raamistik” ja sisaldas kontsepte ja reegleid, mis tulenesid distsipliini liikmete intellektuaalsel tööpanusel. Kuna teooriat nähti kui teadusliku protsessi produkti, esitas Kuhn seisukoha, et õenduse paradigmade selgitamine kujundab õendusest unikaalse distsipliini ja tugevdab õenduse tausta teadustes. Laiaultuslikud ideed ja teooriad, mis olid varem iseloomustanud õendust, vaadati paradigmade valguses üle. Selgus, et eksisteerivate teooriate puhul oli sageli tegemist sarnaste põhimõtetega. ÕENDUSALASED TEADMISED KUI PÕHI ÕENDUSPRAKTIKALE JA UURINGUTELE Õed on iseloomustanud oma valdkonda nii kunstina kui teadusena (Rogers 1991,
Pealegi, pidades silmas rohkem just reaalteadusi. Kuna kasutatud kirjanduse loetelus T. Kuhni nimi puudub, pole ehk raamatu autor teadvustanud, kus ja mis põhjusel teaduses paradigma- mõistet kasutatakse ning mille kohta see käib. Seoses T. Kuhni teadusteooriaga ilmneb aga veel üks M. Remmeli mitteteaduslikuks pidamise faktor. Nimelt peaks T. Kuhni käsitluse järgi teadusmaailmas võistlevate paradigmade pooldajate vahel toimuma diskussioonid ja arutelud, mis taotlevad veenmiseesmärki (Chalmers 1998, 144). Kui nüüd eeldada, et M. Remmeli lähenemise puhul on tegemist teise n.ö konkureeriva lähenemisega, millel on oma normaalteadus, paradigmad ja järgijad, siis selle teaduslikkust võiks tõestada just teaduslikku diskussiooni astumine, veenmine, argumenteerimine ja seeläbi ehk isegi teooriate ning meetodite (kas või kriisini ja teadusrevolutsioonini) edasiarendamine
omaks või hüljatakse omamoodi "loodusliku valiku" teel. Eelistatakse teooriaid, mis annavad rohkem informatsiooni selle kohta, kuidas asjad paistavad. Mida üldisemalt rakendatav teooria on, seda suurem on tema väärtus. Seetõttu on Newtoni seadused, mis on laiemalt rakendatavad, eelistatavad palju spetsiifilisemale teooriale "Päikesesüsteemis on seitse planeeti". Thomas Kuhni mõjukas raamatus "Teadusrevolutsioonide struktuur" väidetakse, et teadlased töötavad teatavate paradigmade raames ning on vähe tõendeid, et nad falsifikatsionistlikku metodoloogiat tegelikult rakendaksid. Popperi õpilane Imre Lakatos püüdis Kuhni ideid falsifikatsionismiga lepitada, väites, et teaduse progress toimub uurimisprogrammide, mitte konkreetsemate üldväidete falsifitseerimise teel. Teine Popperi õpilane Paul Feyerabend heitis lõpuks kõrvale mis tahes ettekirjutava metodoloogia, asendades meetodi põhimõttega "kõik kõlbab" (anything goes).
võimalus konkureerida USA turul. Riigi finantseerimise roll investeeringutesse on oluline, sest see seob pangandussfääri ja sektori väga oluliselt ja jõuliselt tekkiva tootmisega. Riigi sekkumise eesmärk oli sundida tarnijatega (ostam Taiwanist juppe, aga kui need ei olnud piisavalt kvaliteetsed) koostööle, et tarnijad hakkasid tegema paremaid ja kvaliteetsemaid tooteid, et ka tarnijad läheksid teie innovatsiooniga kaasa. 3. Väga edukad olid Ida-Aasia riigid tehnoloogilis-majandusliku paradigmade äärmiselt hea ära kasutamine. Oluline on mõista seda, et 50´ja 60´oli see aeg kus masstootmise ja masstarbekaupade, massilineelektroonika tootmine sai seal alguse. Ehk siis need riigid olid väga oskuslikud ära kasutamaks seda, et uutes toodetegruppides pakkuda ennast kui selliseks odavaks kvaliteetseks tootjaks, samaaegselt siis ise nende toodete pealt üha kõrgemale liikuda. Hea näide selle kohta kuidas riigi poliitikate kaudu sisuliselt kõik see keskkond
konfliktiteooria keskendub korratusele, kokkulepete puudumisele ja avalikule vaenulikkusele indiviidide ja gruppide vahel ühiskonnas. Sümboolne interaktsionism ja mikro-makrotasandi sotsioloogia erinevus- Mikrotasand- (vähem abstraktsed ja analüüsiühikud)põhitähelepanu protsessidel, mille abil inimesed mõistavad ja annavad tähenduse igapäevaelu sündmustele, mõistavad inimestevahelist interaktsiooni sotsioloogilise arusaamise lähtekohana, iseloomustab paradigmade mitmekesisus. Makrotasand- liigub sotsiaalse struktuuri üldiselt mudelilt tagasi igapäevakäitumise juurde ja kõige sagedamini rakendatakse seda suurte sotsiaalsete üksuste analüüsimisel. Sümboolne interaktsionism- kuidas mõistavad inimesed oma maailma, mõjutavad üksteist, määratlevad kes nad on ja mida nad ühiskonnas teevad. (inimesed suhtlevad sümbolite abil ja elavad ühiskonnas gruppidena ) 3. Sotsiaalse tegevuse kultuuriline kontekst
Sellisena võivad jääda suuremad masinad, seadmed, inimesed ise tööta, sest uuem tehnoloogia vahetab selle välja. Näited : ajalehti saab tänapäeval lugeda ka internetist, digi-reptseptid, erinevad asutuste ja inimeste vahelised e-kirjavahetus ( avaldused, taotlused jne). (Riigikogu toimetised Innovatsioon) 6 Kõikide paradigmade sarnasuseks oleks tootmine massidele ehk siis masstootmine. Ettevõtted saavutavad paremaid tulemusi kui nad avavad innovatsiooniprotsessid, st kaasavad välismaailma. Ettevõttesiseste kompetentside osas on olulisel kohal oskused väliseid teadmisressursse kaasata. Kuna ettevõtted sõltuvad olulisel määral välistest allikatest, on infrastruktuurilised küsimused (nt intellektuaalomandi kaitse) ning teised raamtingimused tähtsal kohal
interpreteerimisel ning jõustamisel. ERISUS 5: Euroopa integratsiooni ei saa üheselt põhjendada ühegi vastava teooriaga. Ei ole olemas ühte domineerivat integratsiooniteooriat; valdkonda iseloomustab teoreetiliste lähenemiste paljusus ning erinevate koolkondade vaheline võistlemine. Euroopa Liitu on nimetatud ka sotsiaalteaduste suureks mõistatuseks: Euroopa Liit on ainulaadne nähtus, mis ei sobitu kergesti olemasolevate teooriate ja paradigmade raamidesse. Integratsiooniteooriad võib tinglikult jaotada kolme gruppi. I. Klassikalised integratsiooniteooriad Föderalism mõttevool rahvusvahelistes suhetes, mis rõhutab poliitilise visiooni olulisust ning suveräänsuse delegeerimist rahvusülestele institutsioonidele. Föderatsioon põhineb lepingul (foedus) või paktil, mis sätestab keskvõimu ja üksuste vahelised suhted ja pädevuse jaotumise
25. Organitsistlik (Clements) vs individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias. Clements - organitsistlikud kooslused on superorganismid. Nad evolutsioneeruvad kui superorganismid. Nad koosnevad üksteisega kohastunud liikidest. On diskreetsed. Omavad sarnaseid optimume. Euroopalik. Gleason - kooslused koosnevad sôltumatute liikide segudest. Liigid ei koevolutsioneeru. On pidev. Ameerikalik. Paradigmade vastuolu avaldub viisis, kuidas taimkattetüüpide eristamise ja uurimise metoodike on erinev Ameerikas ja Euroopas. 26. Koosluste ordinatsioon ja klassifikatsioon. 1) Euroopas on tüüpiline klassifikatsioon. Spetsiaalne nomenklatuur - süntaksonoomia, mille pôhiühikuks on assotsiatsioon. 2) Ameerikas kasutatakse ordinatsiooni e. järjestamist, kus vaadeldakse sarnasusi. Eesti metsad alluvad süntaksonoomiale, aga rohumaad mitte. Ordinatsioon - selgitab koosluste
eesmärgil, mida seejuures vaikimisi eeldada, kuidas aru saada poolikutest ja ebatäpsetest definitsioonidest jne. 3 suurt perioodi: · -antiikse geograafia periood maadeavastuste paradigma alusel kuni XIX sajandi keskpaigani; · moodsa ühtse geograafia aeg regiooniparadigma alusel XIX sajandi lõpust XX sajandi keskpaigani; · loodusgeograafiast eraldunud inimgeograafia aeg ruumikorralduse jt. paradigmade alusel 1960-ndatest aastatest praeguseni. Ptolemaiose meetod pani aluse maadeuurimisele, uuris maad, jättis palju tühje kohti, hiljem tuli need täita, see inspireeris teisi maadeavastajaid. Strabo kirjeldas kõike mida nägi. Ta ei selekteerinud midagi välja, kirjeldas detailselt ümbrust. Vanima paradigma kriis Maadeavastuste paradigma erakordne edukus, geograafia kiire areng selle alusel, viiski paradigma kriisini. Võis ette näha, et mõne aja pärast pole enam
25. Organitsistlik (Clements) vs individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias. Clements organitsistlikud kooslused on superorganismid. Nad evolutsioneeruvad kui superorganismid. Nad koosnevad üksteisega kohastunud liikidest. On diskreetsed. Omavad sarnaseid optimume. Euroopalik. Gleason kooslused koosnevad sõltumatute liikide segudest. Liigid ei koevolutsioneeru. On pidev. Ameerikalik. Paradigmade vastuolu avaldub viisis, kuidas taimkattetüüpide eristamise ja uurimise metoodike on erinev Ameerikas ja Euroopas. 26. Koosluste ordinatsioon ja klassifikatsioon. 1) Euroopas on tüüpiline klassifikatsioon. Spetsiaalne nomenklatuur süntaksonoomia, mille põhiühikuks on assotsiatsioon. 2) Ameerikas kasutatakse ordinatsiooni e. järjestamist, kus vaadeldakse sarnasusi. Eesti metsad alluvad süntaksonoomiale, aga rohumaad mitte. Ordinatsioon selgitab koosluste
teadmistele teaduse ajaloost, pakkus välja oma teaduste arengu kontseptsiooni. Ajal mil ilmus Kuhni raamat "Teadusrevolutsioonide struktuur" oldi üldiselt arvamusel, et teadus areneb kumulatiivselt (ld. cumulatio - kujunemine): uued teadmised lisanduvad vanadele ja niimoodi toimub pidev teadmiste kasv. Kuid Kuhni arvates ei arene teadus sujuvalt vaid muutub aeg-ajalt revolutsiooniliselt. Teadusrevolutsioonidega kaasneb paradigmade vahetus (kr. paradeigma - näidis, näidiseeskuju). Mõiste paradigma kasutuselevõtt on Th. Kuhni teene. Mis siis on paradigma? 1) See on teooria, millest lähtutakse. 2) See on ettekujutus teaduslikust tegevusest: milliseid vahendeid tuleb kasutada?, milliseid väärtusi tunnustada?, kuidas organiseerida teaduslikku tegevust? 3) Paradigma on üldine maailmavaade, mis on aluseks kogu teaduslikule mõttele (see oleks paradigma filosoofiline tähendus).
NATUKENE rohkem püüda. See on juba PEAAEGU, mis vaja. Ainult VEIDIKENE veel.) Mitte et sedalaadi mõtlemine oleks paha, kuid sellega te alustate sealt, kus olete ning panete natukene otsa. Juhid, kes kasutavad strateegilist mõtlemist, alustavad sealt, kuhu nad jõuda tahavad. Siis vaatavad nad tulevikust tagasi ja küsivad, mida on vaja teha, et see uus homne luua? Pidage meeles, et edu on juhi vaenlane. Eilne edu on eilsete paradigmade tulemus. Sellepärast peabki alustades pääsema piiridest, mille tänane olukord on loonud. Küsimus: Mida on vaja teha, et luua seda, mida ma tõesti tahan? Juhtimislahendus: Püstita piisavalt kõrge siht, muidu saad vähem kui vaja. Väärtust lisavate strateegiate loomine Liidri roll on suunata volitustega inimesed "õigete" eesmärkide poole. Ma arvan, et need "õiged" eesmärgid on seotud väärtust lisavate strateegiate elluviimisega, mis aitavad teie ettevõttel võita turg endale
toimet refleksi alusel. Reaktsioonid kaasasündinud ideede osas olid nii võimsad, et panid aluse moodsale empirismile ja sensualismile. Tuues subjektiivsed kogemused taas au sisse pani ta aluse moodsale füsioloogilisele ja võrdlevale psühholoogiale. Empirism, sensualism, positivism Pärast Descartes’i ning suuresti ka tema tõttu said varasemate aegade empirismi, ratsionalismi ja romantismi erinevad versioonid selgemaks ja arusaadavamaks kui iial enne. Nende paradigmade moodsad manifestatsioonid moodustavadki tänase psühholoogia aluspõhja. Briti empirism Empiirik on keegi, kes usub, et teadmise allikaks on kogemus. Seega on empirism suund, mis rõhutab kogemuse tähtsust teadmiste hankimisel. Empiirikute kogemuse definitsioon viitab üksnes sensoorsele kogemusele - aistingule. Empirismi definitsioonist: • aistingud moodustavad igasuguste teadmiste esmased ehk algandmed - ei saa aga öelda, et ainuüksi nendest moodustub teadmine.
tõlgendus, läbiräägitavad tulemused. ,,Bricoleur": kollaaz ja koostamine. Brewer ja Hunter viitasid, et kvalitatiivne uurimus hõlmab endas olemuslikult mitmemeetodilist lähenemist. Mitmemeetodilise lähenemisega kasutab kvalitatiivne uurija tõlgenduslike praktikate kogumikku ning sellist uurijat kutsutakse ,,põlve peal klopsijaks" (bricoleur). Bricoleur töötab võistlevate ja kattuvate perspektiivide ja paradigmade vahel ja sees. Tegevuslik uurimine (action research) on situatsiooniline tõsielulises kontekstis probleemi sekkuv, diagnoosiv ja lahendav. See nõuab potentsiaalses tegevuse kontekstis osalejate koostööd ja on järjest toimuvate muudatuste käigus ennasthindav, kus tulemuste rakendamine on metodoloogia osa. Pehmete süsteemide metodoloogiad on huvitatud probleemsete situatsioonide parandamisest ning probleemi lahendamise protsessist õppimisest. Millestki süsteemse vaate saamine
Evolutsiooni, ligitekke ja fülogeneesi alused, Liigisiseste genoomsete variatsioonide ja neist tulenevate erinevate fenotüüpide tuvastamine (HapMap). Viie peamise metodoloogia areng genoomikas: 1956 "kromosomoloogia", 1966 somaatiliste rakkude geneetika (geenide kaardistamine, kaasasündinud ainevahetushäired, vähiga seotud somaatilised mutatsioonid), 1976 molekulaargeneetika, 1986 transgeensed, KO jne hiired, 1996 andmebaasidest otsimine ("uuringud arvutis"). Paradigmade muut on viinud genoomika: Strukturaalsetest uuringutest funktsionaalsetele, Geenikaardi põhiselt geenide tuvastamiselt järjestuspõhilisele, Haiguste etioloogia (põhjuslikest) uuringutest patogeneesi uurimiseni (mehhanismini). Küsimus momendil mitte miks vaid kuidas, Haiguse diagnoosist haigussoodumuse tuvastamisele (personaalse meditsiini tekkeni). Probleemsed aspektid töös genoomidega: Genoomika andmed on väiksema "väärtusega", kui ad hoc (märgade)
tegurid. Thomas Kuhn * Thomas Kuhn (1922-1996) ta oli postpositivistidest eksternalistide peamine esindaja. -) Kuhn sai ülemaailmse kuulsuse teosega "Teadusrevolutsioonide struktuur", milles ta tuginedes laialdastele teadmistele teaduse ajaloost, pakkus välja oma teaduste arengu kontseptsiooni. *) Teda hakkas huvitama küsimus, miks ühed teooriad asenduvad teistega. -) Kuhni arvates ei arene teadus sujuvalt vaid muutub aeg-ajalt revolutsiooniliselt, millega kaasneb paradigmade vahetus (kr. paradeigma - näidis, näidiseeskuju). *) Kuhn: "Ma mõistan paradigma all kõigi poolt tunnustatud teaduslikke saavutusi, mis on teatud aja jooksul teadlaste poolt probleemide asetamise ja lahendamise mudeliks." *) Paradigma on teooria, millest lähtutakse. See on ettekujutus teaduslikust tegevusest: milliseid vahendeid tuleb kasutada?, milliseid väärtusi tunnustada?, kuidas organiseerida teaduslikku tegevust? Paradigma on üldine maailmavaade, mis on aluseks kogu
Kirjanduse otsingul olen ma suutnud leida (Bronfenbrenner, 1992 b; Bronfenbrenner ja Cici, 1994) ainult kolm või neli näidet ning isegi nendes on üks või teine neljakordsest kritiseerimist ainult sümboolselt esitatud. Miks nii? Üks põhjus on see, et ma pole leidnud üheski näites mõistemudelit sõnaselgelt esitatuna. See jääb uurimiskavas sõnaliselt väljendamata, nähtus, mida ma olen teisal nimetanud VARJATUD TEOREETILISTE PARADIGMADE EVOLUTSIOONIKS (Bronfenbrenner ja Cronter, 1983, lk 360). Isegi sel moel kulus teatud aeg, et varjatu muutuks silmnähtavaks. Seetõttu ei leidu praegusest sõnastusest ökoloogiasüsteemide teooria algses esituses (Bronfenbrenner 1979) ja kui see nägi esmakordselt päevavalgust neli aastat hiljem, ilmus see lühendatud kujul (PPCT mudel) isik-protsess-kontekst mudelina, kusjuures aja kriitiline komponent ikka veel puudus ( Bronfenbrenner ja Crouter, 1983, lk 374). OM
Etnograafia funktsioon on dokumenteerimine ja kirjeldamine. ,,Folklore" - William John Thoms 1846 tähistas suulist kultuuri. Samas Hisp, Portugalis, osalt Pr: teadus rahva elust. Vastupidi ajalooteadusele, mis tegeleb poliitilise ja rahvusliku arenguga, fokusseerib etnoloogia oma tähelepanu tavalise inimese igapäevaelule (talupojakultuur). Uueks etnoloogiaks on Cultural Studies, sest tänapäeval on rahva mõiste vaja ümber def-ida. Strateegiate, teoreetiliste paradigmade, objektide paljusus. Puudub oma kanooniline bibliograafia, millele toetuda. Enesereflektiivne, üritab vastata küsimusele "mis toimub", anda mõtlemisviise, ellujäämise strateegiaid. Roland Posneri käsitlus kultuuriliste faktide maailmast: Kuigi ei ole üldtunnustatud määratlust kultuurilise fakti mõiste kohta, valitseb siiski kokkulepe, millised kultuuriteaduse osadistsipliinid uurivad milliseid faktitüüpe. Sotsiaalantropoloogia (ehk ühiskonnaetnoloogia) uurib ühiskonda,
vabaneda vimmast erinevate asjade üle. Füsioloogiaks peab ta aga sõprust, mis vabastab inimese vaenust. 3.Nädal 1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline antropoloogia on filosoofia haru, mis uurib inimest ja tema loomuse koostist. Üritades leida selliseid mõistuse omadusi, mis rakenduksid kõikidele inimestele. Filosoofiline antropoloogia jaguneb erinevate paradigmade järgi rühmadeks. Need on etoloogiline, voluntaristlik, eksistentsialistlik, klassikaline, kristlik, romatismile omane strateegia, matemaatiline strateegia, psüholoogiline strateegia, fenomenoloogiline strateegia ja psühoanalüütiline strateegia 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: · Etoloogiline antropoloogia on filosoofia haru, mis uurib mille poolest erineb inimene teistest loomadest
Positivistlik ideoloogia käsitlus ning selle kriitika Thomas Kuhn'i poolt Positivistlik lähenemine · Teadus tegeleb tôega, ideoloogia esitab aga mingi grupi vôi partei positsiooni ja väärtused. Teadusel on olemas vahendid oma väidete tôeväärtuse kontrollimiseks, sest tegeleb faktidega; ideoloogial mitte, sest tegeleb väärtustega. · Thomas Kuhn - teadus ei ole tarkuse kumuleerumine, vaid erinevate paradigmade vahetus - seega, ideoloogia ja teaduse vahel ei ole nii teravat piiri. Poliitilise ideoloogia peamised elemendid. Poliitilise ideoloogia elemendid Peamised teemad, millega poliitilised ideoloogiad tegelevad: 1. Inimese olemus Siin vôib eristada kahte peamist suunda: a) inimolemus on plastiline, muudetav - keskkond määrab ära selle, milline inimene on - keskkonna muutmine ja eriti hariduse parandamine muudab ka inimesi paremaks.
5. Töö esmärgiks on kohuse säilitamine, mitte hea elujärje saavutamine. Se 6. Selline visa töö kutsub esile majanduse arengu Protestantlik eetika · Visa töö, enesedistsipliin, naudingutest hoidumine, nõudlikkus enda ja teiste suhtes. 24.09.13 Klassilkaline ja tänapäeva sotsioloogia Klassikaline · Eelkõige Eurooopas · Teoreetilised arutelud · Suured klassikud Tänapäeva · USA tähtsuse kasv · Empiirilised uuringud · Paradigmade ja koolkondade kujunemine 20. sajandil tekkisid Paradigmad Thomas Kuhn (1962) ,,Teaduslike revolutsioonide struktuur" Teaduslik paradigma grupi teadlaste arusaam sellest, milline on maailm ja milliseid probleeme tasub uurida. Teadus koosneb tavaliselt mitmest võistlevast paradigmast, millest üks parajasti domineerib. Teaduslik revolutsioon domineeriva paradigma vahetumine teisega. Sotsioloogia puhul tuuakse välja 3 paradigmat · Funktsionalism · Konflikti-paradigma
Kalvism soodustab lisatöö tegema. Protestantlik eetika: visa töö, enesedistsipliin, naudingutest hoidumine, nõudlikkus enda ja teiste suhtes. IV loeng 23.09 (ptk 1) SOTSIOLOOGIA AJALUGU II Tänapäeva sotsioloogia Sai alguse peale I maailmasõda. Erinevused klassikalise ja tänapäeva sotsioloogia vahel: KLASSIKALINE: eelkõige Euroopas, teoreetilised arutelud, suured klassikud; TÄNAPÄEVA: USA tähtsuse kasv, empiirilised uuringud, paradigmade ja koolkondade kujunemine. Paradigma on teadustes väga tähtis sõna. Selle mõiste võttis kasutusele Thomas Kuhn (1962) ,,Teaduslike revolutsioonide struktuur", kui ta uuris teaduste ajalugu. Paradigma on hästi üldine teooria, abstraktne teooria maailma või mingi valdkonna kohta, seda võib nimetada ka maailmavaateks või pildiks. Teaduslik paradigma grupi teadlaste arusaam sellest, milline on maailm ja milliseid probleeme tasub uurida.
Thomas KUHN (1922-1996), teadusrevolutsioonide teooria autor lähtus veelgi enam lähtus teaduse ajaloost. Teaduse empiirilise sisu kasv viibki teaduse arengule, milles nn normaalteaduse perioodid vahelduvad teadusrevolutsioonidega. Ta võttis kasutusele paradigma (kr. par£deigma näide, näidis, eeskuju) mõiste. Paradigma on püsiv ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite süsteem millel püsib teadusliku uurimise ja õpetamise traditsioon. Normaalteadus areneb paradigmade raames (nt klassi.mehh.). Siis tekivad empiirilised andmed, mis ei ole seletatavad vana paradigma raames (nt Michelson-Morley katse). Seejärel tekib kriis teaduses. Alles nüüd pööratakse tähelepanu teistele teooriatele. Leidub geniaalne teadlane (nt Einstein) või teadlaste grupp, kes töötavad välja uue paradigma (nt relatiivsusteooria). Sellele järgneb jällegi normaalteaduse periood. Erinevad paradigmad on ühismõõdutud. Teadlased aga on isikud, teadus pole subjektivaba
Teiseks mudel eeldas et majanduslikud inegratsioonid on väga sarnased ja tulemuseks pakuvad samu majanduslikke strateegiaid. Uus info-ja kommunikatsioonitehnoloogial põhineva tehnoloogilis-majandusliku paradigma on esile kutsunud tootmisprotsessi muudatused peaaegu igas tööstusharus. Muudatused on kaasa toonud suure tõusu välismaiste investeeringute näol kui industrialiseerimise. Muutuvate tehnilis-majanduslike paradigmade tõttu tundub et Ida-Euroopa riigid spetsialiseeruvad tegevustle mis pinnalt paistavad kõrge kvaliteedi omadustega kuid reaalsuses langevad tihti madala kvaliteedi alla. Majanduse integratsiooni taksonoomia Pre-Smithian teooria järgi areng tähendab, et kapitalistide erihuvid on sunniti olema kooskõlas rahvusriigi endaga. Impordi tollimaksud on ’hea’ majanduslik tegevus ja ekspordi tariifid ’halb’ majanduslik tegevus. Pre-
Seetõttu on hakatud seda mudelit lihtsustama, vähendades eelkõige selles kasutatavate näitajate arvu. BSC näitajad peavad olema tasakaalustatud nii organisatsioonisiseste kui väliste, objektiivsete (kvantitatiivsete) ja subjektiivsete (hinnanguliste) ning tulemuse ja potentsiaali näitajate osas. Üksnes siis on võimalik tagada organisatsiooni tasakaalustatud areng ja tema kõrge kohanemisvõime muudatuste suhtes. Juhtimise ja eestvedamise paradigmade olulise muutused 1980-ndatel aastatel tõid kaasa rea uute põhimõtete ja mõistete kasutuselevõtu, mis lõi aluse postmodernistliku juhtimisteooria tekkeks. 2.4.4.2. Postmodernistlikud juhtimisteooriad Postmodernistlikud juhtimisteooriad on laiahaardelised ja vabameelsed ühiskonnakriitilised käsitlused, kus uuritakse ebaõigluse, asümeetrilise mõjuvõimu, ebatäpse kommunikatsiooni ja eneseteadvusega seonduvaid küsimusi
Täpsustavad definitsioonid kuuluvad sätestavate definitsioonide hulka. 4) Teoreetiline definitsioon on täpsustava definitsiooni erijuhtum, mille puhul rõhutatakse, et terminit määratletakse vastavuses mingi teaduse kontekstiga ja kaldudes kõrvale termini argikasutusest. Nt hobujõud – võimsus, mis on vajalik 550 naela tõstmiseks ühe jala kõrgusele sekundi jooksul, ehk 745,7 vatti. Selline selgitus pole esitatav ainult tavakeele vahendusel, sest üldkeel pole piisavalt täpne. Paradigmade või baasteooriate muutudes muutuvad sageli ka teoreetilised definitsioonid. Nt ,,planeet" tähendas antiikajal rändavat tähte, ka kuu ja päike olid planeedid; uusajal oli planeet statsionaarsel orbiidil Päikese ümber tiirlev suure läbimõõduga taevakeha, nüüdne astronoomiline definitsioon nõuab planeedilt veel täiendavaid omadusi,kõrvaldades nt Pluuto planeetide hulgast. 5) Operatsionaalne definitsioon defineerib termini protseduuri kaudu, mis võimaldab
Täpsustavad definitsioonid kuuluvad sätestavate definitsioonide hulka. 4) Teoreetiline definitsioon on täpsustava definitsiooni erijuhtum, mille puhul rõhutatakse, et terminit määratletakse vastavuses mingi teaduse kontekstiga ja kaldudes kõrvale termini argikasutusest. Nt hobujõud võimsus, mis on vajalik 550 naela tõstmiseks ühe jala kõrgusele sekundi jooksul, ehk 745,7 vatti. Selline selgitus pole esitatav ainult tavakeele vahendusel, sest üldkeel pole piisavalt täpne. Paradigmade või baasteooriate muutudes muutuvad sageli ka teoreetilised definitsioonid. Nt ,,planeet" tähendas antiikajal rändavat tähte, ka kuu ja päike olid planeedid; uusajal oli planeet statsionaarsel orbiidil Päikese ümber tiirlev suure läbimõõduga taevakeha, nüüdne astronoomiline definitsioon nõuab planeedilt veel täiendavaid omadusi,kõrvaldades nt Pluuto planeetide hulgast. 5) Operatsionaalne definitsioon defineerib termini protseduuri kaudu, mis võimaldab
Postmodernistid on jätnud kõrvale arusaamad objektiivsest maailmast, kuid on jäetud kõrvale ka teadmiste kehtivuse üle otsustavad alused. Just teaduse eksisteerimise lakkamist kuulutabki postmodernism. J. F. Lyotard´i arvates on alates Teisest maailmasõjast teaduses esinenud suured progressid oma usaldusväärsuse kaotanud, sest tänapäeval lähenetakse looduse uurimisel teisiti kui seda oli varem. Kuhn väitis juba palju varem teaduse kui muutuvat ajaloolist nähtust ja paradigmade vahetust. Tegemist on nagu mingisuguse ususüsteemiga, mida valdavad mingil kindlal ajaloo perioodil teatud inimesed. Ka tulevikus esinevad teaduses anomaaliad, millele olemasolevad teooriad ei suuda seletust anda. Viimaks vana süsteem asendatakse uuega. Selline ongi teadusrevolutsiooni olemus vahetub seletuste süsteem. Maailma- de pluraalsuse esinemine näitabki kaasaegse maailmavaate hukku. ( Laanemäe 2007, 272-285 ). 2.8 Teaduse ehitus
Postmodernistid on jätnud kõrvale arusaamad objektiivsest maailmast, kuid on jäetud kõrvale ka teadmiste kehtivuse üle otsustavad alused. Just teaduse eksisteerimise lakkamist kuulutabki postmodernism. J. F. Lyotard´i arvates on alates Teisest maailmasõjast teaduses esinenud suured progressid oma usaldusväärsuse kaotanud, sest tänapäeval lähenetakse looduse uurimisel teisiti kui seda oli varem. Kuhn väitis juba palju varem teaduse kui muutuvat ajaloolist nähtust ja paradigmade vahetust. Tegemist on nagu mingisuguse ususüsteemiga, mida valdavad mingil kindlal ajaloo perioodil teatud inimesed. Ka tulevikus esinevad teaduses anomaaliad, millele olemasolevad teooriad ei suuda seletust anda. Viimaks vana süsteem asendatakse uuega. Selline ongi teadusrevolutsiooni olemus vahetub seletuste süsteem. Maailma- de pluraalsuse esinemine näitabki kaasaegse maailmavaate hukku. ( Laanemäe 2007, 272-285 ). 2.8 Teaduse ehitus
Postmodernistid on jätnud kõrvale arusaamad objektiivsest maailmast, kuid on jäetud kõrvale ka teadmiste kehtivuse üle otsustavad alused. Just teaduse eksisteerimise lakkamist kuulutabki postmodernism. J. F. Lyotard´i arvates on alates Teisest maailmasõjast teaduses esinenud suured progressid oma usaldusväärsuse kaotanud, sest tänapäeval lähenetakse looduse uurimisel teisiti kui seda oli varem. Kuhn väitis juba palju varem teaduse kui muutuvat ajaloolist nähtust ja paradigmade vahetust. Tegemist on nagu mingisuguse ususüsteemiga, mida valdavad mingil kindlal ajaloo perioodil teatud inimesed. Ka tulevikus esinevad teaduses anomaaliad, millele olemasolevad teooriad ei suuda seletust anda. Viimaks vana süsteem asendatakse uuega. Selline ongi teadusrevolutsiooni olemus – vahetub seletuste süsteem. Maailma- de pluraalsuse esinemine näitabki kaasaegse maailmavaate hukku. ( Laanemäe 2007, 272-285 ). 2.8 Teaduse ehitus
annaabi.ee 
