Ta oli tõsist tööusku,leplik ja oli kooliõpetaja Armastas Karinit, aga ei oskanud seda välja näidata Ei hinnanud seltskonnaelu Karin Tüübilt on ta rahutu, sügav, kirgliku loomuga Seltkonnna elu armastav Mees ja lapsed teisejärgulised Sisemised heitlused iseendaga Otsis armastust Sündmustik Peamine probleemistik keerleb Indreku ja Karini abielu ümber Mitmed seltkondlikud sündmused Köögertali pankrotistumine Traagiline teose lõpp Teose ideestik Naeruvääristab seltkonna elu Raha ümber keerles kõik Armastuse ja õnne otsimine elus Inimeste sisemised heitlused armastuse ja raha suhtes Selle aja kodaniku mentaliteedi hukkamõistmine Tänan tähelepanu eest!
elutööd noorematega jagada-hakates spordist äri ning hakates treeneriks tippsportlaseks hakkad sa ka ärimeheks, kaasates endaga · Töökoht spordis ei tähenda samu riske mis ähvardavad seda , et sa pead olema näiteks firmajuhte ja pankureid- sportlane-Füsioterapeautidel, pankrotistumine, kui sponsorid spordiarstidel, spordiarendajetel enam ei toeta. ja paljudel teistel spordiäris · Mõnele noorsportlasele, kes on tegelevatel inimestel on alati enda arvates tippu jõudnud tööd. hakkab kuulsus pähe ning · Enamik tippsportlaseid allakäimine on kiire.(nt.Andrus tegelevad paralleelselt ka Värnik, Kristjan Rahnu) reklaamides osalemisega.-
Tähtajalise hoiuse miinus on muidugi see, et hoiuse ajal ei saa raha juurde panna ega ära võtta ja hoiuse katkestamisel tulusid ei saa. Näiteks Swedpanga aastase hoiuse intressimäär on 1.20%, kuid SEB Ühispangal kõigub aastane intressimäär 1,25% ja 1,30% vahel (mida suurem summa, seda suurem on intressimäär), mis oleks mulle isegi kasulikum. Tähtajalise plussiks on veel kindlasti see, et tulu saab välja võtta maksuvabalt. Suurim riskiks tähtajalisel hoiusel on panga võimalik pankrotistumine, kuid hetke seisuga ei tohiks üheski pangas seda juhtuda, mis tähendab, et praegusel hetkel on tähtajaline hoius minu jaoks kõige optimaalsem säästmisviis. Minu teiseks investeerimisvalikuks oleks kuld. Esiteks sellepärast, et kuld on raha otsene aseaine ning on püsinud juba 1000 aastat, ilma, et selle väärtus oleks oluliselt muutunud. Teiseks põhjuseks, miks ma investeeriksin kulda on see, et seda saab käega katsuda ja silmaga vaadata ja selle väärtus ei kustu niipea
Ühendriikidest, ning levis nagu katk kõikidesse teistesse maadesse. Tegemist oli ületootmiskriisiga. Eestisse jõudsid selle mõjud 1930.aastal. Mõjud Eestile 19301933 Kriis põllumajanduses, sest peamiselt eksporditi just põllumajandussaaduseid. Kui välisriigid hakkasid piirama kaupade sissevedu, siis neid üritati realiseerida siseturul. Tagajärjeks oli hindade järsk langus ning talude pankrotistumine. Rahva ostujõu vähenemisega langes ka tööstuskaupade ostmine. Ettevõtted piirasid tootmist, lühendasid tööpäeva või sulgesid uksed. Tekkis suletud ring ettevõtete sulgemine suurendas tööpuudust, see omakorda vähendas rahva ostujõudu ja tõi kaasa uute ettevõtete pankrotistumise. Mõjud Eestile 19301933 Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks st et riiki sisse veeti rohkem kaupu kui riigist välja.
1920. aastate majandustõusu aja tekkisl Ameerika Ühendriikides rohkesti nö. riiulifirmasid Suur investoritel puudus informatsioon Valitsev majandusteeoria Valitsev majandusteooria - Riik ei tohi majandusellu sekkuda Leidus ka neid, kes hoiatasid, et tõusule võib järgneda järsk langus Kuidas Wall Street'i krahh mõjutas inimeste igapäevaelu? Usalduse kadumine Tööpuudus Säästmine Langenud elatustase Pankade pankrotistumine 13 miljonit töötut Hoover Hurtsiklinnad Hooveri külad Külade nimetus tuleb Ameerika poliitiku Herbert Hooveri nime järgi, kes aastatel 1929-1933 oli presidendiks ja kes ei võtnud midagi ette, et töötute rasket olukorda veidigi leevendada. Range individualismi põhimõte Roosevelt 1932 presidendivalimised võitjaks tuli demokraatide kandidaat Franklin Delano Roosevelt Kuidas president Roosevelt tuli
Aga noh, ega ma ka alati loodusjõudude, st metsloomade põikpäisuse vastu saa. Muidugi pean veidike ringi sahkerdama riigivalitsejate hulgas - kuidas muidu saaks kaupmehed oma asutustes piisavalt kasumit teenida. Õigupoolest on mul iseendast pisut halegi, et pole suutnud kaupmeestele rohkem kui 18% kasumit (käibemaksu) välja kaubelda. Mis sest, et masu aeg, ega minu kaitstud inimesed ei tohi siis nälga jääda. Ja siis muidugi on tänapäeva kõige raskem osa - töötus ja pankrotistumine. Üritan küll siin riigiisade kaudu vähendada kõigi palkasid, et ei peaks kaupmehi koondama, kuid kahjuks pole minu pingutustest alati kasu. Ilmselt on Ares end liigselt tööle unustanud. Selle-eest varastega on mul praegu suisa kuninglikud lood. Ole ainult mees ja hoia neil silma peal. Nad saavad edukalt hakkama nii poes kui pangas. Vahel mõni ikka muutub liiga ahneks ning vorsti asemel tahab viinapudeli pihta panna, kuid siis annan ma talle õpetuseks veidi vastu näppe
SUUR MAJANDUSKRIIS Puhkes Ameerikas 29. oktoober 1929. Kriis oli tegelikult hakanud juba paar aastat vanem, kuid siis tekkis tõeliselt suur kriis. Põhjused: Inimesed olid sinisilmsed ning naiivsed ning tekkis ületootmine. Nad olid elujärjel paremal kohal kui Eurooplased ning toodeti luksuskaupasid palju eeldades et need ostetakse ära, kuid ühel hetkel enam rahval polnud vaja nii palju tarbida. Hakkas suurenema ettevõtete pankrotistumine. USAs oli alkoholiprobleem ning tekitati kuivseadus, ehk karskusseadus, kuid siis hakkas levima salakaubandus ning riigil jäi väga suur osa maksudest saamata. Hakati metsikult laenama, laenati tagatiseta ning pank ei kontrollinud mida inimene sellega teeb. Laenatud raha eest hakati ostma aktsiais, kuid osteti tühje paberilipakaid, ettevõtetel polnud väärtust sest need olid pankrotis ja inimesed kaotasid aktsiatesse pandud raha, saamata seda raha tagasi. Pangad hakkasid pankrotistuma. Ameerika riigi ruma...
pääsemisel ● Kaupluste ketid, mis sageli eelistavad omada väiksemat arvu ja suurematest ettevõttest hankijaid ● Mitmetel konkurssidel on osalejatele esitatavad lähtetingimused sellised, mis välistavad väiksemate ettevõtete osalemise ● Uued seadused, mis piiravad Kokkuvõte ● Kohanemine muutuste ja ebakindlusega. ● Valmisolek riskide võtmiseks. Mitmekesiste oskuste vajadus. ● Läbikukkumine, pankrotistumine. Suurem töökoormus, pinge, stress. ● Vähem aega pere, sõprade ja hobide jaoks. Administratiivse töö suur koormus ja bürokraatia. Kasutatud materjalid ● Miettinen, A. Teder, J. „Ettevõtlus I: Ettevõtlusest, ettevõtjatest, ettevõtluspoliitikast ● http://ettevotluseabc.weebly.com/ettevotildetlus-ja-ettevotildetjad.htm l TÄNAN KUULAMAST!
Peale ettevõtjate võivad ettevõtlusega tegelda ka muud subjektid (isikud) nagu mittetulundusühingud, avaliku sektori asutused. Eelised Puudused Sõltumatus, uhkus saavutatu üle Ebakindlus, vähema oma vaba aega Otsusevabadus,eneserealiseerimine Mitmekesiste omaduste vajadus Suurema sissetuleku võimalus Bürokraatia Ühiskonna tuntust Läbikukumine, pankrotistumine Ettevõtluseks võib pidada kõiki tegevusi, milles on:eesmärk, risk mitte saavutada eesmärki, vajadus planeerida oma tegevust, vajadus kaasata erinevaid ressursse (raha, aeg, jne.) Ettevõtlus keskkonnatüübid: Poliitiline, majanduslik, tehnoloogiline, sotsiaalne keskkond. Ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid, mille müük on talle püsivaks tegevuseks.
juurde panna ega ära võtta ja hoiuse katkestamisel tulusid ei saa. Näiteks Hansapanga aastase hoiuse intressimäär on 5,30% (5,35% kui hoiusumma on suurem kui 500 000 EEK), kuid SEB Ühispangal kõigub aastane intressimäär 5,35% ja 5,50% vahel (mida suurem summa, seda suurem on intressimäär), mis oleks mulle isegi kasulikum. Tähtajalise plussiks on veel kindlasti see, et tulu saab välja võtta maksuvabalt. Suurim riskiks tähtajalisel hoiusel on panga võimalik pankrotistumine, kuid hetke seisuga ei tohiks üheski pangas seda juhtuda, mis tähendab, et praegusel hetkel on tähtajaline hoius minu jaoks kõige optimaalsem säästmisviis. Minu teiseks investeerimisvalikuks oleks kuld. Esiteks sellepärast, et kuld on raha otsene aseaine ning on püsinud juba 1000 aastat, ilma, et selle väärtus oleks oluliselt muutunud. Teiseks põhjuseks, miks ma investeeriksin kulda on see, et seda saab käega katsuda ja silmaga vaadata ja selle väärtus ei kustu niipea
Eesti oli kaua aega kiire tõusuga riik, mille käigus arenes meie majandus jõudsasti, sellega käis kaasas ka inflatsiooni kiire tõus. Nüüdseks kui ka meile on jõudnud ülemaailmne majanduslangus, siis naeratavate rikaste kapitalistide suud on longus. Majanduslangus on viimasel ajal aktuaalne teema. Sirvides ajalehte või uudiseid vaadates, näeme ikka üht ja seda sama - tuhat töötut Eestis juures, Läti laenud, USA börsi langus või tuntute autotootjate pankrotistumine. Kahe aastatagune utoopia on osutunud reaalsuseks. Inimsed süüdistavad alati üksteist kui on midagi halba juhtunud. Nii ka majanduslanguse puhul. Järjekordselt jääb kõigile ette USA, keda süüdistatakse laristamises ja liigsete laenude andmises. Tõetera on siin küll sees, algas see kriis ju sellest, et USA kinnisvara turg kukkus kokku ja pankade liiga kerged laenude andmised osutusid tagasimaksjatele liiga suureks koormaks. Aga kas siis alati on süüdi see kõige suurem
PÕHJUSED: Vene tellimused elustasid majandust. Maareformi täideviimine. Siseneti Euroopa turule. MILLES SEISNES? Tööstusarengus, tööliste arvu kasvus, kaubanduse kiires arengus. 4. 1923. a põhjused ja tagajärjed PÕHJUSED: Rahandusprobleemid, pangad olid jaganud hiilgaslikke laene, mida inimesed ei suutnud tagasi maksta. Venemaa kärpis majandussidemeid. Tollide tõstmine välisriikide poolt. Põllumajandust tabanud ikaldus. TAGAJÄRJED: Kaubandusettevõtete pankrotistumine. Rahareform. Uus majanduspoliitika. Ümberorienteerumine Euroopa turule. Inflatsioon (raha väärtuse langus). 5. 1924. a uus majanduspoliitika rahareform Orienteeruti ümber Euroopa turule. Põllumajandus asendas tööstust (masinaühistud, tapamajad jpm asutamine). Toetati neid ettevõtteid, mis kasurasid kodumaist kütust ja toorainet. Toimus rahareform mindi üle margalt kroonile. 6. Otto Strandman
inimeste heaolu allutatud riigi vajadustele, inimeste teadmatus(ei osatud rohkem loota). Välispoliitika:sekkus hiina sündmustesse, aitas SM sõjaväge luua, eesmärk levitada kommunismi üle maailma. Ülemaailmne majanduskriis- algas 1929 ,,must neljapäev" , lõppes 1933 Põhjused:ületootmine, vale majandamine, aktsiatega spekuleerimine, börsi kokkuvarisemine, kõrged tollimaksud, loobumine vabakaubandusest. Tagajärjed: riikide halb majanduslik seisund, tööpuudus, firmade pankrotistumine, diktatuuride teke, madal elatustase, seisepoliitika teravnemine. Majanduskriis mõjutas 1930ndatel rahvusvahelisi suhteid: üheltpoolt pingesta, teisalt leevendas. (NT: SM ja venemaa suhete paranemine), lõikas katki vanad majandussidemed. Poliitilised ideoloogiad: Fasism-rahvuslikkuse rõhutamine, riigi suuruse ja vägevuse taastamine, kommunism-klassideta ühiskond, võim töölistel, natsism-rahvusluse rõhutamine,enda esiletõstmine teiste arvelt
tõus, mis tähendas tipphetke hinnaindeksil. 2009-ndal aastal oli suurim langus 9 aasta vältel, kus hinnaindeks langed 96% võrra alla ning indeks oli miinuses. 2010-ndal aastal oli taaskord tõus, mis on samaväärne 2004-nda aastaga.Kõrgeim hinnaindeks oli 2007-ndal aastal, mis tähendas kõrgeimaid hindu ettevõtetel. 2009-ndal aastal toimus silmnähtav langus ,mis viis hinnaindeks miinustesse ja millega kaasnes ettevõtete massiline pankrotistumine. Ekspordihinnaindeksi kõrgeim punkt nende 9 aasta jooksul oli 2001-sel aastal, millele järgnes 181%-line langus. Langusele järgnes 90% tõus. Hinnaindeks langes taaskord 2009-ndal aastal, kus hinnaindeks jõudis taaskord miinustesse, koguni 74% suurem langus kui 2002-ndal aastal olev miinus. 2010-ndal aastal oli taaskord tõus. 2002-ndal - 2003-ndal aastal oli inpordihinnaindeks miinustes, millele järgnes tõus, mis lõppes 2008-ndal aastal
Selle kõige tähtsamaks põhimõtteks oli seisukoht, et riik ei tohi majandusellu sekkuda; et majandus peab arenema omasoodu ja et igasugune inimesepoolne sekkumine tekitab majandusele pigem kahju kui kasu.Wall Sreet'i börsikrahhi vahetuks tagajärjeks oli usalduse kadumine riigi majanduselu suhtes. Selle asemel, et investeerida, hakkasid ameeriklased nüüd senisest rohkem säästma üle kogu Ameerika hakkasid nad raha pankadest välja võtma ja seda kodus hoidma.Tagajärjeks oli pankade pankrotistumine, mis omakorda tekitas majanduses ahelreaktsiooni laostusid ettevõtted, kasvas tööpuudus ja langes inimeste elatustase. 1933. aastaks oli Ameerika Ühendriikides ligi 13 miljonit töötut.Sageli kaotasid töötud oma majad ja korterid ning nad jäid tänavatele. Paljud neist hakkasid elama tohutu suurtes hurtsiklinnakestes, mis tekkisid USA tähtsamate tööstuslinnade lähedusse. Terved perekonnad elasid onnides, mis olid kokku pandud vanadest apelsinikastidest
- 1920. aastate alguses Eesti majandussüsteemi ülesehitamine - kadus Vene turg - rahasüsteemi loomine - 1919 Eesti mark - 1920-1922 majandustõus - Vabadussõja reparatsioonid - NL ja Lääne vahendaja - tööstuste rajamine - maareformi järel põllumajanduse hoogustumine - 1923-1924 majanduslangus - liigne laenamine - NL sulges turu Eesti toodetele - asundustalude rohkus, ületootmine - pankrotistumine, tööpuudus - 1924 Strandmani reformid - ekspordi suurendamine - laenude piiramine - põllumajanduse eelisarendamine - 1928 eesti kroon - 1920. aastate lõpus suurenev eksport - 1931-1933 majanduslangus - krooni devalveerimine (raha väärtuse langetamine) - 1934 majandustõus, riigi kontroll - tööstuse arendamine KULTUUR, HARIDUS JA OLME - Eesti rahvuskultuuri kujunemine - Professionaalse kultuurieliidi kujunemine - Tugev seltsiliikumine
MS põhjused: massitootmine, ülelaenamine, majanduse riikliku reguleerimise puudumine, majanduse tasakaalustamatus. MS tagajärjed: poliilised, sots- kõikdes maades suurenes nende inimeste arv, kes hakkasid pooldama poliitilisi erakondi ja ideloogiaid, valitsused hakkaisd seadma piirangui ühe või teise kauba sissevedude ühest või teisest riigist, tervavad vastuolud Ims võitjate ja kaotajate vahel. Majan- suur töötute arv, usaldamatus paberraha suhtes, ettevõtete pankrotistumine. Roosevelt kriis: suurendas järsult riigivõlga, suurendas makse, et koondada föderaalvõimu kätte palju raha, valitsus investeeris raha suurtesse ehitusprojektidesse. Nats revolutsioon- kommunistide, sotsiaaldemokraatide ja katolooklaste-massiline arreteerimine. Riigijuhtimises kaotati föderalismi põhimõte, keelati kõik poliitilised parteid,ametiühingud, kultuurielu natsipartei ideoloogia kontrollialla. Fasismi tunnusjooned:
Hinnad langesid ning peale Nõukogude Liidu alandatud hinnaga vilja välisturule paiskamisele järgnes teraviljaturu kokkuvarisemine. · Põllumajandustoodangu probleemid mõjutasid ka USA aktsiaturgu. Puhkes paanika, kus hakati müüma väärtpabereid mistõttu langesid hinnad kohutava kiirusega. Inimesed kaotasid suure osa oma varandusest, ei suudetud laene enam tagasi maksta ning pangandus varises kokku. Järgnes töötus ning pankrotistumine. Ei jõutud enam osta nii palju ning tootmine vähenes veelgi. · Ühendriigid nõudsid Euroopalt laene tagasi, kehtestasid kõrged tollimaksud kaupadele, mida sisse taheti vedada. See põhjustas aga majanduskriisi ka Euroopas ja muudes maailmajagudes. · Ülemaailmne majanduskriis oli suurte tagajärgedega. Väga suur oli tööpuudus, mis põhjustas omakorda nälja ja rahulolematuse. Eriti ränk oli kriis USAs, kus inimesed
Kogupakkumiskõver väljendab positiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel. Mõjurid: üldine hinnatase P, kapitali hulk K, tööjõu hulk L, tehnoloogia A, reaalpalk W/P. Retsessioon kogutoodangu langus vähemalt kahe järjestikuse kvartali jooksul. Depressioon madalseis, periood, mida iseloomustavad suur tööpuudus, väike toodangu maht, loid investeerimine, kahanenud äriline usaldatavus, langevad hinnad ja laialdane ettevõtete pankrotistumine. Deflatsioon üldine hinnataseme langemine. Stagflatsioon majandusareng on seiskunud ning ühtaegu esineb nii inflatsioon kui kõrge tööpuudus. Maksebilanss - aruanne, mis kajastab antud riigi rahvusvahelisi tehinguid mingil ajavahemikul. Osad jooksevkont, kapitali- ja finantskonto ning välisvaluuta reservid. Puudujääk põhjustab välisvaluutareservide vähenemist. Jooksevkonto koosneb kaubandusbilansist, teenuste bilansist, tulude bilansist ja ülekannete bilansist.
Majandusliku tõusuga muutus tähtsaks tarbekaupade tootmis ning tänu konveierite kasutusele võtuga muutus tootmine kiiremaks. Kodanikud lootsid kõik osta endale korteri, külmkapi ning auto(Ford T) ja sellega kaasnes suur rahade laenamine. Suur ülemaailme majanduskriis e. Suur depressioon (1929-1933) 1929. oktoobris New Yorkis algas majanduse järsk langus, selleks oli mitmeid põhjuseid: 1. Kaupade ületootmine(toodeti rohkem, kui osta jaksati) 2. Firmade pankrotistumine 3. Massiline tööpuudus 4. Ebamajanduslik käitumine(inimesed võtsid laene liiga kergekäeliselt) Puhkenud majanduskriis erines varasematest, sest see: · Kestis 5 aastat · Põhjustas suure tööpuuduse, mis omakorda põhjustas nälja ja mässamise ohu · Oli ülemaailmne Kriis oli ülemaailme, sest enamus Euroopa riikidest sõltus Ameerikast ning kui Ameerika majandus langes tekkis ahelreaktsioon ja langes kogu Euroopa majandus. Kriisist pääses
-kulude kärpimine -impordi piiramine ja ekspordi hoogustamine (tehti erinevaid maksusoodustusi firmadele, kes eksportisid) -orienteerumine Euroopa turule -põllumajanduse eelistamine -kodumaise tooraine kasutamine -rahareform 1.01.1928 Suur kriis: algus/põhjused, tagajärjed, meetmed kriisist väljumiseks. Algus/põhjused: *Puhkeb 1929. a Ameerika Ühendriikides *Eestisse jõuab 1930. a *Esmalt tabas põllumajandussektorit -toiduhindade langus -tootmise piiramine -talude pankrotistumine *Hiljem tabab ka kõiki teisi sektoreid Tagajärjed: *Tarbija ostujõu vähenemine *Negatiivne väliskaubandusbilanss (import > eksport) *Eesti krooni nõrgenemine *Töötuse kasv (kaasneb kuritegevus, lõhe töötute ja tööliste vahel, mõjutab haridussüsteemi ja meditsiinilist abi) Meetmed kriisist väljumiseks: *Kokkuhoiupoliitika *Kontroll väliskaubanduse üle *Riigipoolsed toetused põllumeestele *Riiklikud hädaabitööd (teetööd, metsa istutamine jms)
MAJANDUSTSÜKLID. KOGUNÕUDLUSE-KOGUPAKKUMISE MUDEL Majandustsüklite klassfikatsioon pikkuse järgi 1 · Pikad äritsüklid. J. Schumpeteri1 innovatsiooniteooria kohaselt tekivad iga 40-60 a järel innovatsioonipuhangud, mida nimetatakse Kondratjevi laineteks. Innovatsioon on Schumpeteri järgi kas uute ja oluliselt erinevate toodete turule toomine, uute tootmismeetodite kasutuselevõtt või uue turu avamine. Kaasaegne innovatsioonilaine avaldub nn uue majanduse näol. Uus majandus on majandussüsteem, mis baseerub nüüdisaja infotehnoloogia saavutustel, mille abil muutuvad kardinaalselt firmade ärivõimalused ja tööviljakus suureneb hüppeliselt. Uue majanduse tunnused: - infovahetuse kiirus suureneb oluliselt; - uue majanduse ettevõtted rakendavad paindlikke juhtimismeetodeid; - tarbijaskonnale pakutakse just neile sobivaid tooteid ja teenuseid; - laovarud ja nendega seotud kulud vähenevad. · Keskmise pikkusega äritsük...
MAJANDUSTSÜKLID. KOGUNÕUDLUSE-KOGUPAKKUMISE MUDEL Majandustsüklite klassfikatsioon pikkuse järgi 1 · Pikad äritsüklid. J. Schumpeteri1 innovatsiooniteooria kohaselt tekivad iga 40-60 a järel innovatsioonipuhangud, mida nimetatakse Kondratjevi laineteks. Innovatsioon on Schumpeteri järgi kas uute ja oluliselt erinevate toodete turule toomine, uute tootmismeetodite kasutuselevõtt või uue turu avamine. Kaasaegne innovatsioonilaine avaldub nn uue majanduse näol. Uus majandus on majandussüsteem, mis baseerub nüüdisaja infotehnoloogia saavutustel, mille abil muutuvad kardinaalselt firmade ärivõimalused ja tööviljakus suureneb hüppeliselt. Uue majanduse tunnused: - infovahetuse kiirus suureneb oluliselt; - uue majanduse ettevõtted rakendavad paindlikke juhtimismeetodeid; - tarbijaskonnale pakutakse just neile sobivaid tooteid ja teenuseid; - laovarud ja nendega seotud kulud vähenevad. · Keskmise pikkusega äritsük...
Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus. Riik toetas põllumajanduslikke ettevõtteid, rajati Maapank ja Krediidipank. 1928 – rahareform. Üleminek markadelt kroonidele. 1920.aastate teisel poolel majanduslik tõus.1929 – 1933 ülemaailmne majanduskriis. Eestis olid Suure kriisi aastad 1930 – 1934. Kuna Eesti peamiseks majandusharuks oli põllumajandus, tabas see kriis esmajoones põllumehi. Kokku vähenes põllumajandustoodang ligi kaks korda. Ettevõtete sulgemine, talude pankrotistumine, väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks. Tööpuuduse kasv – töötuid 32 000. 1933 – krooni devalveerimine (Jaan Tõnissoni valitsuse poolt). Alates sellest hakkas riigi majanduselu vähehaaval toibuma. Majanduskriisiga kaasnes sisepoliitiline kriis. Süüdistati valitsust kõikides hädades. Erakonnad hakkasid lagunema, siis koonduma. Kujunes uus poliitiline jõud – vabadussõjalased. 30.aastate teisel poolel hakkas majanduses suurenema riiklik sektor, hakati soosima rahvuslikku
Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus. Riik toetas põllumajanduslikke ettevõtteid, rajati Maapank ja Krediidipank. 1928 rahareform. Üleminek markadelt kroonidele. 1920.aastate teisel poolel majanduslik tõus.1929 1933 ülemaailmne majanduskriis. Eestis olid Suure kriisi aastad 1930 1934. Kuna Eesti peamiseks majandusharuks oli põllumajandus, tabas see kriis esmajoones põllumehi. Kokku vähenes põllumajandustoodang ligi kaks korda. Ettevõtete sulgemine, talude pankrotistumine, väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks. Tööpuuduse kasv töötuid 32 000. 1933 krooni devalveerimine (Jaan Tõnissoni valitsuse poolt). Alates sellest hakkas riigi majanduselu vähehaaval toibuma. Majanduskriisiga kaasnes sisepoliitiline kriis. Süüdistati valitsust kõikides hädades. Erakonnad hakkasid lagunema, siis koonduma. Kujunes uus poliitiline jõud vabadussõjalased. 30.aastate teisel poolel hakkas majanduses suurenema riiklik sektor, hakati soosima rahvuslikku
teeruti Euroopa turgudele- Rootsi, kiviõlid). Sisseveos domineerisid Inglismaa ja Saksamaa. Enamasti tööstusseadmed, keemiakaubad, veeti välja võid ja peekonit. toorained(raud,kivisüsi, naftasaadu- sed, puuvill). Majanduskriisi mõjud Eestile: Hindade järsk langus ning talude pankrotistumine. Tekkis suletud ring- ettevõtete sulgemine suurendas tööpuudust, see omakorda vähendas rahva ostujõudu ja tõi kaasa uute ettevõtete pankrotistumise. Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks, riigieelarvet ei suudetud tasakaalus hoida, rahva üldise elatustaseme langusega kaasnes rahulolematuse kasv valitsuse ja Riigikogu tegevusega. 3. Välispoliitika 1920. aastate välispoliitika- Peamine eesmärk omariikluse ja julgeoleku kindlustamine. 1920
*Mäss suruti maha mõne tunniga,kuna puudus rahva toetus ja ei jõutud Moskvalt abi paluda *EKP kaotas rahva seas igasuguse poolehoiu Suur kriis 1929 ülemaailmne majanduskriis: *Põllumajanduses langesid toiduainete hinnad ja kaupade eksport. Paljud talud läksid pankrotti. *Paljud tööstusettevõtted piirasid tootmist või sulgesid uksed. *Vähenes rahva ostujõud ja kasvas tööpuudus(hädaabitööd) *Pankade pankrotistumine *Kaasnes rahva rahulolematuse kasv-süüdlasi nähti erakondades ja ebasobivas põhiseaduses *Algatati põhiseaduse muutmise aktsioon. *1929 loodi Eesti Vabadussõjalaste Keskliit(EVKL),mis esialgu koondas V veterane. Juhtideks Andres Larka ja Artur Sirk. *Vabadussõjalastele iseloomulik: -juhikultus -rahvusühtsuse propageerimine -kutsekondade eelistamine poliitilistele erakondadele -demagoloogilised süüdistused ja lubadused.
Tagaselja kaebusi võeti kui puhast kulda ning see sai tasutud raha ja vaimuliku heategudega. Kui kurjategija kaebas kellegi peale salaja hoiti tema nimi salajas ja teada usuti. Kohtu alla tunnistajate tuli hiirmus karistus, vangipõlv ja piinamised. Edasi kaebaist polnud. Elusalt sissemüürimine ja ära põletamine olid tavalised. Kohtu all olija vara läks kõik inkvisiitoritele. Suureks probleemiks kujunes ketserite kadumine ja inkvisiitorite pankrotistumine. Ketserid hakkasid end varjama jasalajas elama. Kohtud olid tööta ning nad hakkasid asju välja mõtlema , kuidas saaks lisa teenida. Nõidade süüks kohtu ja üle üldse kõigi poolt oli enda kuradile andmine. Väidetavalt käisid nad kuradi juures peol ning ise kuradiks saamas. Esmas-, teisi- ja kolmapäev olid ketserite kokku saamise aeg. Lihavõtted, nelipühad, jõulud ja jaanipäev olid erakorralisteks pidustustusteks parim aeg. Sel ajal sai ka kurat oma alamatelt aupakkumisi
läksid pankrotti. Paljud tööstusettevõtted piirasid tootmist või sulgesid uksed. - rahvusvähemused sakslased, venelased, rootslased ja kõik rahvusgrupid ja Vähenes ostujõud ja kasvas tööpuudus, mille tõttu tehti palju nö hädaabitöid. kõik kelle arv ületas 3000 piiri Pankade pankrotistumine. - õigus kultuuromavalitsuste asutustele Sisepoliitiline kriis- Majanduskriisiga kaasnes rahva rahulolematuse kasv. - õigus asutada emakeelseid koole, teatreid, kirjastusi kultuuromavalitsuse Süüdlasi nähti erakondades ja ebasobivas põhiseaduses. Äsja loodud
Arutlege teemal "Eesti maksukoormuse tulevikuarengud". Kasutage vastamisel argumentidena kindlasti ka statistilisi andmeid. Riik pakub oma kodanikele turvalisust (sise- ja väliskaitse), haridust, et olla arenemisvõimeline riik, tervise- ja sotsiaalkaitset, et säilitada kodanike tervist ning toetada neid töövõimetuse juhul. Riigikorraldus tähendab ka võimu ja valitsemist, mis omakorda kaetakse kodanike maksude arvel. Kui suurenevad kodanike nõudmised teenuste hulgale ja kvaliteedile, peavad suurenema ka maksud. Ekvivalentsuse printsiip (väljenduvad riigi ja tema kodanike vahetussuhted: riigi poolt mitmesugused teenused, riigialamate poolt maksud) on see, mis õigustab maksude tõstmise vajalikkust ning määrab ka selle kodanike ringi, kes maksukoormat peaksid kandma. Defineerides Eesti maksukorralduse seadust on maks maksuseadusega kehtestatud (või antud seaduse alusel antud kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega) riigi ja omavalitsuste a...
töötuid selleks, et saavutada 1930. ja 1932. aasta üldvalimistel parim tulemus. 7 3.3. Inimeste igapäevaelu Wall Sreet’i börsikrahhi vahetuks tagajärjeks oli usalduse kadumine riigi majanduselu suhtes. Selle asemel, et investeerida, hakkasid ameeriklased nüüd senisest rohkem sööstma – üle kogu Ameerika hakkasid nad raha pankadest välja võtma ja seda kodus hoidma. („Must...) Tagajärjeks oli pankade pankrotistumine, mis omakorda tekitas majanduses ahelreaktsiooni – laostusid ettevõtted, kasvas tööpuudus ja langes inimeste elatustase. 1933. aastaks oli Ameerika Ühendriikides ligi 13 miljonit töötut. („Must...) Sageli kaotasid töötud oma majad ja korterid ning nad jäid tänavatele. Paljud neist hakkasid elama tohutu suurtes hurtsiklinnakestes, mis tekkisid USA tähtsamate tööstuslinnade lähedusse. Terved perekonnad elasid onnides, mis olid kokku pandud vanadest
1929. aastal puhkes Ülemaailmne majanduskriis, mis sai alguse Ameerika Ühendriikidest, ning levis nagu katk kõikidesse teistesse maadesse. Tegemist oli ületootmiskriisiga. Eestisse jõudsid selle mõjud 1930 aastal: 1. Kriis põllumajanduses, sest peamiselt eksporditi just põllumaj. Saaduseid. Kui välisriigid hakkasid piirama kaupade sissevedu, siis neid üritati realiseerida siseturul. Tagajärjeks oli hindade järsk langus ning talude pankrotistumine. 2. Rahva ostujõu vähenemisega langes ka tööstuskaupade ostmine. Ettevõtted piirasid tootmisr, lühendasid tööpäeva või sulgesid uksed. Tekkis suletud ring ettevõtete sulgemine suurendas tööpuudust, see omakorda vähendas rahva ostujõudu ja tõi kaasa uute ettevõtete pankrotistumise. 3. Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks st et riiki sisse veeti rohkem kaupu kui riigist välja. 4. riigieelarvet ei suudetud tasakaalus hoida
Tallinna Tööstushariduskeskus. I Maailmasõda Referaat. Laura Oiluk 206 RMÜ 27.10.09 Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Maailmasõda on laiahaardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailma riikidest ja mille tandriks on enam-vähem kogu maailm. Esimene maailmasõda (algselt ...
saada. Väidetavalt kannatasid pooled lastest nälga (mu tuttav kuulus samuti selliste hulka), käisid ringi räbaldunud riietes ega saanud loota vähimalegi arstiabile. Aga pangad nemad tahtsid loomulikult oma laenatud raha tagasi saada. Ent kust midagi võtta ei ole, sealt, nagu selgus, ei suuda võtta ka pangad. Esimese kümne kuuga pärast musta neljapäeva läks Ameerikas pankrotti seitse ja poolsada panka. Pankade pankrotistumine tekitas inimestes hirmu, et nad jäävad oma säästudest ilma. Meeleheitlikult püüdsid nad raha välja võtta. Paanika paisus üha suuremaks ning pangad muudkui varisesid. 1933. aastaks olid hoiustajad jäänud ühtekokku ilma 140 miljardist dollarist. (Lihtne aritmeetiline tehe näitab, et selle summa eest saanuks tollal täita pea 47 riigieelarvet.) Pangapaanika jättis ameeriklaste hinge kauakestva jälje. Filmiajaloolased on selle kajastust näinud isegi Frank Capra 1946
, et traditsiooniline turumajandus enam ei toiminud), tekkis riigimonopolistlik kapitalism - majandusviis mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopoolseid ettevõtteid. · riik jaotas kütet, toorainet, tööjõudu; riik andis laenu · riiklikud tellimused sõja tarbeks (sõjavarustus) maksti kinni riigikassast · riigile oli kasulikum toetada suurettevõtteid / monopole = paljude väikeettevõtete pankrotistumine · riiklikest tellimustest rikastusid sõjatöösturid (N: Saksamaal Alfred Kruppi kasum 1914 86 miljoni marka) tööjõu puudus: · kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd; naised tulevad kodunt välja hakkavad osalema ühiskondlikus elus · mõnedes maades kehtestati üldine töökohustus (16-60 a) · keelatud oli nõuda palgatõusu, töötingimuste parandamist ja streikida
7. Ülemaailmne majanduskriis millal, miks, kuidas, mis olid tagajärjed?(1923- 1933) Põllumajanduses toodeti üle. Hinnad langesid ning alandatud hinnaga vilja välisturule saatmisele järgnes teraviljaturu kokkuvarisemine. Võeti laene, mida ei suudetud tagasi maksta. Hakati müüma väärtpabereid-hinnad langesid kohutava kiirusega. Inimesed kaotasid palju varandust, ei suudetud laene tagasi maksta ja pangandus varises kokku. Töötud, pankrotistumine. Tootmine vähenes, sest ei jõutud enam osta. USA oli andnud palju laene Euroopale, kes aga ei suutnud neid tagasi maksta. Selle tõttu kehtestati kõrged tollimaksud kaupadele, mida sisse taheti vedada. See põhjustas majanduskriisi ka Euroopas ning mujal. See tekitas väga suurt tööpuudust, nälga ja rahuolematust. Kõige hullem oli olukord USA-s, kus inimesed kaotasid oma kodud ning varanduse. Tööd ei olnud, mistõttu järgnes vaesumine
Euroopa institutsioonid mitmesuguseid meetmeid euroala finantsstabiilsuse tagamiseks ning euroala ja kogu ELi regulatiivse struktuuri tugevdamiseks. Lepiti kokku ulatuslikus majanduse juhtimise reformis, et vältida samalaadseid šokke tulevikus. ELi tasandil on paranenud poliitika koordineerimine liikmesriikide vahel. Finantsstabiilsus. Pangandusliidu loomine Kriis tõi esile tõsised puudused finants-sektoris. Valitsused pidid sekkuma, et hoida ära mitme panga pankrotistumine. Selleks et vältida samalaadse olukorra tekkimist tulevikus, lõi EL uued finantseerimisasutuste järelevalveasutused: • Londonis asuv Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) keskendub pangandussektorile; • Saksamaal Frankfurdis asuv Euroopa Kindlustus ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) keskendub kindlustus- ja pensioniskeemidele; • Pariisis asuv Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) keskendub finantsturgude toimimisele ning
*c. fiskaalpoliitika poolt pohjustatud erainvesteeringute vahenemine tanu intressimaarade tousule d. tuutute ajakirjanike valjaviskamine rahandusministeeriumist ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 53 (1 point) Majandustsukli langusfaasi iseloomustavad a. kodumajapidamiste poolt kestvuskaupadele tehtavate kulutuste suurenemine b. konkurentsivoimetute ettevotete pankrotistumine c. ettevotete aktsiate hinnad tousevad d. ettevotte kaubavarude vahenemine e. toopuuduse vahenemine ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 54 (1 point) Autonoomsed kulud on a. kulud, mis kaetakse autonoomsete sissetulekute abil b. kulud, mis ei soltu kehtivast riigikorrast *c. kulud, mis ei soltu SKP suurusest d. kulud, mis ei soltu mistahes eelarve suurusest
TÖÖÕIGUS Mall Gramberg Kutsekoolide õpetajate koolitus Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus 21.02.2008 Tööõiguse olemus Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides. Tööõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Kollektiivne ja individuaalne tööõigus. Ajalooliselt on kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Mall Gramberg Töösuhteid reguleerivad õigusaktid Tsiviilseadustiku üldosa seadus 2002 Võlaõigusseadus 2001 Töölepingu seadus 1992 Palgaseadus 1994 Töö ja puhkeaja seadus 2001 Puhkuseseadus 2001 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 1999 Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus 1993 Kollektiivlepingu seadus 1993 Usaldusisiku seadus 2007 Kollektiivse töötüli lahendamise seadus 1993 Individuaalse töövaidluse lahendamise...
tagasi Nõukogude Liitu. Läbirääkimiste lisatulemusena seati USA ja NSV Liidu vahel sisse "kuum liin" - telefoniliin riigipeade otsesuhtluseks. 1963 aastal kirjutasid USA, NSV Liit ja Suurbritannia alla ka pöördelisele Piiratud Tuumakatsetuste Lepingule, mis keelustas tuumakatsetused atmosfääris. Sisepoliitika ja majandus. Kennedy presidendiks saamise ajal oli käimas neljas suurem majanduslangus pärast Teist maailmasõda. Firmade pankrotistumine oli väga suur, farmide sissetulekud oli vähenenud 25% võrra alates 1951. aastast ja 5,5 miljonit ameeriklast olid töötud. Kennedy vastuseks nendele probleemidele oli programm New Frontier, mis ambitsioonikalt lubas riiklikku toetust haridusele, meditsiinilist hoolekannet vanuritele, majanduslikku abi maapiirkondadele, miinimumpalga tõstmist ja valitsuse sekkumist majandusse. Kennedy arvas, et need meetmed algatavad majanduskasvu, mis kestab hiliste kuuekümmnendateni
rahandusministeeriumist 48. Majandustsükli langusfaasi iseloomustavad Student Response Value Correct Answer A. tööpuuduse vähenemine 0% B. ettevõtete aktsiate hinnad tõusevad 0% C. kodumajapidamiste poolt kestvuskaupadele tehtavate 0% kulutuste suurenemine D. konkurentsivõimetute ettevõtete pankrotistumine 100% E. ettevõtte kaubavarude vähenemine 0% 49. Autonoomsed kulud on: Student Response Value Correct Answer A. kulud, mis ei sõltu mistahes eelarve suurusest 0% B. kulud, mis ei sõltu SKP suurusest 100% C. kulud, mis kaetakse autonoomsete sissetulekute abil 0% D. kulud, mis ei sõltu kehtivast riigikorrast 0%
ja tööstustoodangu maht langes keskmiselt 1908.-1909. aasta tasemele. Kriis muutis radikaalselt tervet majanduskeskkonda. Selle kulgemises võib eristada nelja olulisemat etappi, mille algust märgivad järgmised sündmused: New Yorgi aktsiabörsi krahh 1929. aasta sügisel, mis kiirendas USA kapitali väljavoolu Euroopast; Smoot- Hawley tollitariifi kehtestamine USAs 1930. aasta talvel, mis lükkas käima riikidevahelise tollisõja; Kreditanstaldti pankrotistumine Austrias 1931. aasta suvel ja Inglise naelsterlingi devalveerimine 1931. aasta sügisel. Edaspidi hakkas oma raha devalveerinud riikide majandus aeglaselt paranema, samas kui teist rahapoliitikat kasutanud maades kriisist tingitud raskused jätkusid. Kriisi algus seostus nõudluse vähenemise, välisinvesteeringute kahanemise ja tollisõjaga. Juba 1929. ja 1930. aastal olid USA pangad hakanud oma Euroopasse investeeritud kapitali tagasi tõmbama. Pangakrahhide ahelreaktsiooni
Langusfaasi tunnused: · tarbimine väheneb-ettevõtte kaubavarud suurenevad-tootmine väheneb= mõjutab SKP väheneb. · Ettevõtte investeeringud vähenevad-töökohti vähendatakse = tööpuuduse kasv · Ettevõtte kasumid vähenevad-dividendid vähenevad = müügibuum börsil, aktsiate hinnalangus. · alanevad tooraine hinnad · tsüklipõhi, kus toimub konkurentsivõimeliste ettevõtete pankrotistumine ning allesjäänud ettevõttes toimub tehnoloogiline hüpe- füüsilise ja inimkapitali väljavahetamine. SIIT EDASI ALGAB TÕUSUFAAS kus protsessid toimuvad vastupidises suunas. Majandustsükli faasid on haripunkt, langusfaas (retsessioon), alang e. madalseis, tõusufaas (ekspansioon). Tipp ja alang on lühiajalised tasakaaluseisundid e. pöördepunktid. Katkendjoon esindab SKP tasemeid, kui areng oleks ühtlane, st potentsiaalset SKPd. 31
Refleksiivsus ei sobi kokku majandusteooriaga, mille aluseks on njuutonlikust füüsikast ülevõetud tasakaaluteooria. Turufundamentalism (laissez faire) on süüdi selles, et globaalne kapitalistlik süsteem on muutunud ebapüsivaks ja ebakindlaks. Turufundamentalism tõlgendab turgude toimimise põhimõtet valesti (näiteks finantsturgudele on loomupärane ebastabiilsus, seega ei kehti tasakaaluteooria). Vajakajäämine turuvälises sektoris poliitika pankrotistumine ja kõlbeliste väärtuste lahtumine nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasemel. Turumehhanism, samuti nagu iga teine inimtegevuse vorm on loomult vigane. Globaalse majanduse arenguga ei ole kaasnenud globaalse ühiskonna arengut. Poliitilise ja ühiskonnaelu põhiüksuseks on endiselt rahvusriik. · Kapitalismis on eesmärgiks jõukus ja arvestusühikuks on raha. · Demokraatias on eesmärgiks poliitiline võim ja arvestusühikuks on kodanike hääled.
Seminar 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2010 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Probleemid algasid ammu enne taasiseseisvumist 20 20.08.1991 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelise...
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
Vahetud konkurendid pakuvad ühesugust kaupa ühtedele ja samadele tarbijatele. 21. Lähtuvalt turunduse makrokeskkonnast, milline on majandusliku keskkonna olemus? Esitage 2-3 lausega selgitus. Majanduslik keskkond mõjutab nii tootjaid kui tarbijaid. Eriti suur on sõltuvus majandusliku arengu faasist. Languse ja madalseisu faasis nõudlus väheneb, millega kaasneb turu ahe- nemine ja paljude ettevõtete senisest tegevusest loobumine või pankrotistumine. Kuna sissetulekud on madalad, pööratakse suuremat tähelepanu esmatarbekaupade ostmisele. Järgnevas kasvu ja õitsengu faasis toimub kõik vastupidiselt: tootmine intensiivistub, tekivad uued töökohad, toodete ja teenuste tarbimine kasvab. Teiseneb ka nõudluse struktuur: kulutused toidule ja eluasemele asenduvad järjest rohkem kestvuskaupade ostmisega. Turundusspetsialist peab olema kursis ka majandusliku arengu üldiste trendidega. Käesoleva
Ettevõtete investeeringud vähenevad ning pika langusperioodi korral vallandatakse osa töölisi - Mille tagajärjeks on tööpuuduse kasv Ettevõtte kasumid ja makstavad dividendid vähenevad - Mis toob kaasa aktsiate hinnalanguse ja müügibuumi börsil Languse tagajärjel alanevad ka tooraine hinnad Tsükli põhjas toimub ka konkurentsivõimetute ettevõtete pankrotistumine (majandulangus hea, need ettevõtted, mis ei ole konkurentsivõimelised, kaovad ära, vabaneb tööjõud, nö puhastus majanduses) Peale tsükli põhja läbimist algab tõusufaas, kus kõik eelkirjeldatud protsessid toimivad vastupidises suunas! Nõudlussokid- Erasektori tarbimis- ja investeerimisotsuste muutused, mis põhinevad tulevikuootuste muutumisel Pakkumissokid- tehnoloogia areng, kliimatingimuste muutumine, looduskatastroofid,
Majandusteooria majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektor...
3. töötaja algatus 1) ette teatamine 1 kuu (leping sõlmitud määramata ajaks) 2) katseajal ette teatamine 3 päeva 3) määratud ajaks - 2 nädalat, kui leping kauemaks kui 1 aasta - 5 kalendripäeva, kui leping vähem kui 1 aasta 4) kui asud õppima, tervislikud probleemid, asud kodus hooldama invaliidi, siis ette teatamine 5 kalendripäeva 4. tööandja algatus 1) ettevõtte likvideerimine 2) ettevõtte pankrotistumine 3) koondamine 4) töötaja mittevastavus oma ametikohale (tööoskused kasinad) 5) katseaja mittesooritamine 6) töötaja pikaajaline töövõimetus (puudunud 4 kuud järjest või 5 kuud kalendriaasta jooksul) - tuberkuloosi puhul on see 8 kuud. 7) töötaja poolne töökohustuste rikkumine 8) töötaja on usalduse kaotanud 9) töötaja on teinud vääritu teo Viimased kolm lähevad distsiplinaarvastutuse alla.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
