50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-09-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kkeith
Õppematerjali autor
*1937. aastal tuli uus põhiseadus, milles loodi presidendi ametikoht. Presidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Esimeseks presidendiks sai Päts, moodustati uus Riigikogu ka. EV välispoliitika: EV välispoliitika peamine eesmärk oli kindlustada omariiklus ja julgeoleks. Suurimaks ohuallikaks loeti Venemaad, abi loodeti Rahvasteliidult ja demokraatlikelt suurriikidelt. Kuid mingeid kokkuleppeid Eesti julgeoleku kindlustamiseks ei õnnestunud sõlmida, Eestist huvituti liialt vähe. 1920. aastate algul püüti ka luua Balti Liit (Eesti, Soome, Läti, Leedu ja Poola vahel), et kõik osapooled abistaksid teineteist sõjalise abiga rünnaku korral. Sellest ei tulnud aga midagi välja, suudeti sõlmida vaid Eesti-Läti vaheline kaitseliidu leping. Teise maailmasõja puhkedes osutus Eesti rahvusvaheliselt isoleerituks nin oli kergeks saagiks totalitaarriikidele.
* loodi riiklikud komisjonid ja nõukogud loodusvarade uurimiseks ja tootmise moderniseerimiseks * riik reguleeris maksu-, hinna- ja laenupoliitikat 2) peamiseks majandusharuks kujunes tööstus: kiiresti suurenes ettevõtete rajamine ja tööliste arv. 1930´aastate lõpuks likvideeriti tööpuudus. 3) põllumajanduse jätkus hoogsalt ühistegevuslik liikumine ja eesrindlike uuenduste (väetised, sordi-ja tõuaretus, maaparandus) juurutamine 4) väliskaubanduses suurt midagi ei muutunud. Eesti tähtsamateks kaubanduspartneriteks olid Inglismaa ja Saksamaa ning eksporditi endiselt peamiselt põllumajandussaaduseid. Importkaupadest domineerisid tööstusseadmed, keemiakaubad ja tooraine (raud, kivisüsi, naftasaadused, puuvill). 1930. a. jõudis Eestisse USA-st alguse saanud ülemaailmne majanduskriis, mis kõige raskemini avaldus siin 1933. a. suvel, olles iseseisvusperioodi rängim majanduslangus. Maareform-Eesti Vabariigi majanduspoliitikas oli esimeseks oluliseks sammuks 1919.a.
Eesti vabariigi valitsemine (põhiseadused) ja olulisemad (suuremad) erakonnad 20. sajand 1920-1940 EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAIL Eesti vabariigis perioodil 1920.-1940.a. Väljendakse kaks valitsemisperioodi: DEMOKRAATLIK EESTI (1918- 1934) AUTORITAARNE EESTI (1934- 1940) DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - ja täidesaatvat võimu valitsus. DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks
Enamasti kasutasid seda sakslased ja juudid. Parlamentarismi kriis1930. aastate algul- Väga demokraatlik põhiseadus ei vastanud enam rahva enamuse uutunud poliitilistele eelistustele. Rahvas tüdines Toompeal käivaist võimumängudest (sagedased valitsuse vahetused) ja korruptsioonist. Toimus erakondade võimuvõitlus, mis takistas seaduste vastuvõtmist, majanduskriis. Vabadussõjalased- 1926. aastal tegi Eesti Rahvaerakond ettepaneku muuta põhiseadust, et Riigikogu võim väheneks ning valitsuse võim suureneks. 1929. aastal tekkis Vabadussõja veteranide majandusliku olukorra parandamise eest võitlejana Eesti Vabadussõjalaste Liit, mis asus peafi samuti nõudma tugevamat korda riigis (ehk sekkusid poliitikasse). Vapsid nõudsid veteranide olukorra parandamist, riigi korda ja majanduslikku stabiilsust, põhiseaduse muutmist. Riigipööre 12.märts 1934- K
Ptk 9 Eesti Vabariik 1920.-1930. aastail Demokraatlik Eesti (1918-1934) Eesti inimeste veendumusest rajada iseseisev demokraatlik vabariik, lähtus ka Asutav Kogu eesti esimest põhiseadust koostades. 1920.aasta põhiseaduse kohaselt · Teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament Riigikogu · Täidesaatvat võimu teostas valitsus · Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem · Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka presidendi esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud
sisekaubanduse maht väike. Küla sai linnast soola, metalli, kala, veine, vürtse. Maalt toodi vilja, ehitusmaterjali, küttepuid, liha, nahka. sõbrakaubandus. Linna tulnudtalupoeg peatus tavaliselt kindla kaupmehe (sõbra) juures, müüs talle kaasatoodud kaubad ja ostis tema käest talle vajalikud kaubad. Tihti jäi talupoeg kaupmehele võlgu ja järgmisel korral pidi võla oma kaupadega tasuma. Seega oli kaupmehest majanduslikult sõltuv. 6. Hansa Liit (tegevus, sinna kuulunud Eesti linnad) Eesti linnadest olid Hansa Liidu liikmed Tallinn, Tartu (+ Viljandi Tartu kaubalaona) ja Pärnu. Eesti sadamatest, eriti Tallinnast, veeti 13.-15. sajandil läände mitmesuguseid metsa- ja põllumajandussaadusi (karusnahku, mett, vaha, rasva, lina, puitu, vilja). Sisseveos kujunes kõige tähtsamaks kaubaks sool.. Soola toodi lahtiselt laevaruumis. See tuli lossida, kottidesse või tündritesse panna ja kaaluda. Seejärel tõid mündrikud soola paatides randa, kus see
linnale maksu. Juhtimisorganid oli linnavolikogu ehk linnaduuma ja linnavalitsus ehk linnaamet. Enamik linnu olid maakonnakeskused. Linnade kõrval olid ka uut laadi asulad alevid või alevik aga see oli mitteametlik kui 1917. Töölisasulad, raudteeasulad v mingi kooli v. kultuurikeskused. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused. Vaid üks kord toimus suur 1870a rahvaloendus. Tol ajal oli Eesti kubermangus 958 000 inimest ja kasvas. 20. saj alguses juba üle ühe miljoni. See aeglustus iive langusega, kui sünd langes ja väljaränne suurenemisega. Sünd vähenes, kuna maja sai pärandada vaid ühele, teistele pidi muud tuge pakkuma. Demograafiline revolutsioon (madal suremus ja sündimus), ehk seoses pärisorjuse kaotamise, talupoegade liikumisvabaduse ja talude päriseksostmisega. Üleminek toimus prantsuse tüübi kohaselt, kus langesid suremus ja sündimus peaaegu
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused:
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid