Uue sajandi väljakutsed (20)

Uue sajandi väljakutsed
„Majandusslangus on siis, kui naaber kaotab töö. Tuju langus on siis, kui sina kaotad oma.“, sellised sõnad on öelnud Ronald Reagan . Eesti oli kaua aega kiire tõusuga riik, mille käigus arenes meie majandus jõudsasti, sellega käis kaasas ka inflatsiooni kiire tõus. Nüüdseks kui ka meile on jõudnud ülemaailmne majanduslangus , siis naeratavate rikaste kapitalistide suud on longus. Majanduslangus on viimasel ajal aktuaalne teema. Sirvides ajalehte või uudiseid vaadates, näeme ikka üht ja seda sama - tuhat töötut Eestis juures, Läti laenud, USA börsi langus või tuntute autotootjate pankrotistumine. Kahe aastatagune utoopia on osutunud reaalsuseks.
Inimsed süüdistavad alati üksteist kui on midagi halba juhtunud. Nii ka majanduslanguse puhul. Järjekordselt jääb kõigile ette USA, keda süüdistatakse laristamises ja liigsete laenude andmises. Tõetera on siin küll sees, algas see kriis ju sellest, et USA kinnisvara turg kukkus kokku ja pankade liiga kerged laenude andmised osutusid tagasimaksjatele liiga suureks koormaks. Aga kas siis alati on süüdi see kõige suurem? Kerglane laenu andmine esines igas riigis, seejuures ka Eestis, kus kõige suurem probleem on hetkel ehituse valdkonnas. Eesti kinnisvarabuum ja üleehitamine on kätte maksmas. Mitu aastat ette ehitatud majad ja hooned ei leia endale ostjaid, suurenenud tööhõive ehituse all tähendab nüüd paljudele töökaotust. Sama toimub Soomes. Langevad küll kinnisvara hinnad, kuid inimesed, kes on omale kinnisvara soetanud buumihindadega ja maksavad pangalaene, ei ole võimelised makseid teostada ja võivad kaotada oma kodu. Lisaks sellele on vähenenud sisetarbimine ja kuna Läti on veel halvemas olukorras kui meie, siis on ka ekport vähenenud, sest Läti oli üks suuremaid meie toodete ostjaid. Valitsus üritab küll inimesi tarbima panna, kuid kõik hoiavad hetkel igat senti, sest ega kulutada eriti pole. Palgad on vähenenud, hinnad küll langevad, kuid on ikkagi kõrged ja paljudel pole töödki.
Olukord on keeruline ja lahendust on raske leida. Veelgi hullem on see, et väikse Ida-Euroopa riigina peame me kriisist välja tulemiseks nägema rohkem vaeva, kui suured arenenud riigid. Meil on küll veel reserve, aga kaua needki kestavad. Ilmselt on valusam hetk veel tulemata, sest riigikassa sissetulekud vähenevad pidevalt ja reservid kuluvad kiirelt. Samuti ei saa me lubata suurt puudujääki, sest sellisel juhul ei saaks me eurorahasi, mida meil majanduse arendamiseks hädasti vaja on. Lisaks on vaja valitsusel toetada inimesi ja ettevõtteid. Hetkel ei ole küll Eesti rahvas optimistlik, kuid üheskoos vaeva nähes, olles edasi töökad ja elades selle kriisi ajal targalt ja paindlikult, suudame me sellega üheskoos kriistist üle saada. Loodame, et saame kogemuse võrra targemaks ja tugeva tahtega majanduse taas õitsema panna.
Viimasel ajal on teateid juba USA börside vaiksest tõusust. Kinnisvara olukord USAs on paranemas ja tänu Obama üleskutsetele on sisetarbimine ka suurenenud. Isegi nafta hind tõusis tänu majandustõusu lootusele, kuigi ega see nüüd eriti hea pole. Aga positiivseid teateid tuleb mujaltki. Saksamaal näiteks on tõusnud eksport esimest korda kuue kuu jooksul Ja Eestistki on positiivseid uudiseid võtta – säästumarketite käive on pidevalt suurenenud, mis kaudselt tähendab ka käive suurenemist Eesti ettevõtetele. Analüütikute arvates on Euroopa põhja läbinud. Seega hoiavad paljud investorid ja ärimehed pingsalt silma Euroopa suurriikide poole, lootes sealt saada positiivseid uudiseid, alustamaks töid ka meil.
See oli juba ammu teada, et majanduslangus tuleb, sest pidevalt ei saa ju tõusus olla. Elu oligi enamusel liiga mugavaks muutunud ja nüüd saivad need inimesed tõsise ülesäratuse, tõsi mõne jaoks oli see suurem kui teisel. Kuigi ajad on rasked, ei tasu sellest masendusse sattuda vaid tuleb sellest õppida ja nii saame kogemuse võrra rikkamaks . Kindlasti on meil ees veel raskusi, kuid tehes koostööd maailmaga läbime need kergemalt.