Maailm Esimese maailmasõja järel (0)

5 VÄGA HEA

Arutluse teema üldiselt ->
Maailm peale I MS (muutused, roll USAl, poliitika, majandus, Saksamaa probleem, rahvusvahelised suhted)
Kõik need tegurid viisid uue maailmasõja tekkeni:

Peale Esimest maailmasõda muutus USA olukord maailma mastaabis – nad osutusid ainsaks selgeks võitjas maailmasõjas, nende territoorium jäi puutumata, inimesi hukkus võrdlemisi vähe ning majandus oli tõusuteel.
Kõige suurem pettumus oli Saksamaal, kes pidas Versailles ’i rahulepingut ebaõiglaseks. Rahul polnud ka Venemaa ja Ungari. Saksamaa ja Venemaa sõlmisid 1922. aastal Versailles’ vastase koostöölepingu.
Antandi pool võidelnud riigid Jaapan ja Itaalia olid samuti nördinud. Nad jäid ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida nad pidasid enda omadeks. Nad ei saanud justkui mingitki kasu sõjast – pigem kahju (Itaalia rasked kaotused sõjas).

Sõjajärgne majanduskriis :

Vastupidiselt tavapärasele, ei elavnenud majandus peale I MS. Maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli rahandus , majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda.
Keeruliseim olukord oli Saksamaal, kelle olukorda raskendasid reparatsioonid , mida tuli maksta Antandi riikidele. Kui Saksamaa ei suutnud maksta, okupeeris Prantsusmaa Saksamaa suurima tööstuspiirkonna – Ruhri. See tekitas omakorda aga hüperinflatsiooni, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida.
Saksamaa allakäik aeglustas aga kogu Euroopa majandust – tööpuudus, inflatsioon , sotsiaalsed probleemid (soodne pind äärmusliikumistele).

Äärmusliikumiste tugevnemine, komitern:

Kõik, mis toimus peale sõda, viis paljud inimesed veendumusele, et senine ühiskondlik korraldus ei suuda nende ees seisvatele probleemidele lahendust pakkuda. Arvati, et lahendus on kõvakäeliste valitsejate võimuletulek ning riigi osa suurendamises igapäevaelus.
Kõik see tugevdas kommunistlike liikumiste mõju. Venemaa tahtis siiani kehtestada kommunistlikku korda kogu maailmas. 1919. aastal moodustati Komitern. Teisel kongressil kuulutati välja suuna ülemaailmsele nõukogude vabariigi loomisele. Nii mitmeski riigis said kommunistlikud parteid edukaks.
Kommuniste huvitas tulla võimalikult kiiresti võimule, kas või vägivalla abil. Asuti rahastama ettevalmistusi riigipöördeks mitmes Euroopa riigis. Organiseeriti relvastatud mässud Bulgaarias, Poolas ja Eestis, kuid rahvas ei liitunud kommunistidega ja mässukatsed suruti kiiresti maha.
Ülestõus korraldati ka Saksamaal, mis samuti ebaõnnestus, kuna rahvas ei toetanud riigipöörajaid. Komiterni katse maailmarevolutsiooni käivitada oli läbi kukkunud.
Peale kommunistlikke oli ka natsionalistlikke liikumisi, mis rõhutasid rahvuse kui terviku huve, olles samuti orienteeritud diktatuuri kehtestamisele. Saksamaal ei mõjunud, küll aga Itaalias. Nad nimetasid endid fašistlikeks.

Majanduslik tõus:

Liikumised nõrgenesid – majandus tugevnes. USA ettepanekule anti Saksamaale veidikene järgi – kergendati reparatsioone ning nende tähtaegu. Peale selle anti veel laenu. Tänu sellele elavnes ka majandus peale Saksamaa ka veel kogu Euroopas.
Eriti kiireks läks majanduskasv Ameerikas, kus valitses lausa buum . Rikastuti ja tarbiti rohkem. Rikastumine aga tugines pigem soodsatele laenuvõimalustele, mitte tootlikkusele. Samas oli majanduse areng ebaühtlane, sest kasv koondus vaid teatud aladele . Majandust toetasid ka riikidevahelised keerulised laenusuhted, mis muutsid riigid üksteisest sõltuvaks.

Rahvusvahelised suhted:

Kuna majanduslik ja poliitiline olukord stabiliseerus, leevenesid ka välispoliitilised vastasseisud. 1925. aastal toimus Locarno konverents , millest võtsid osa Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tšehhoslovakkia ning Saksamaa (esimest korda peale I MS võrdõigusliku partnerina). Sõlmiti Reini tagatispakt, kus Saksamaa sai Versailles’s paika pandud läänepiiri.
Peale Locarno konverentsi arvati, et on saabunud rahuaeg. Kulminatsiooniks oli 1928. aasta Briand ’i-Kelloggi (Prantsuse ja USA vahel) pakt, kus kohustuti loobuma sõjast ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Paktile kirjutas alla 63 riiki.

Ülemaailmne majanduskriis (1929-1933):

Paraku eelnev majanduse tõus ei olnud pikaajaline. Kõige esimesena avaldus see põllumajanduses, kus toodeti juba mõnda aega üle. Hinnad langesid ning peale Nõukogude Liidu alandatud hinnaga vilja välisturule paiskamisele järgnes teraviljaturu kokkuvarisemine .
Põllumajandustoodangu probleemid mõjutasid ka USA aktsiaturgu. Puhkes paanika , kus hakati müüma väärtpabereid – mistõttu langesid hinnad kohutava kiirusega. Inimesed kaotasid suure osa oma varandusest, ei suudetud laene enam tagasi maksta ning pangandus varises kokku. Järgnes töötus ning pankrotistumine. Ei jõutud enam osta nii palju ning tootmine vähenes veelgi.
Ühendriigid nõudsid Euroopalt laene tagasi, kehtestasid kõrged tollimaksud kaupadele, mida sisse taheti vedada. See põhjustas aga majanduskriisi ka Euroopas ja muudes maailmajagudes.
Ülemaailmne majanduskriis oli suurte tagajärgedega. Väga suur oli tööpuudus, mis põhjustas omakorda nälja ja rahulolematuse. Eriti ränk oli kriis USAs, kus inimesed kaotasid tänu vaesumisele oma kodud ja varanduse. Tööd polnud kerge leida, mistõttu järgnes vaesumine . Vähenes kaupade nõudlus, mis omakorda vähendas tööjõu vajalikkust ning põhjustas uue tööpuuduse kasvu.
Inimestel kadus lootus ning muututi passiivseks. Arvati, et neil on vaja oma elu korraldamiseks vaja riigi ja valitsuse abi. Et kriisist pääseda, asus riik senisest rohkem sekkuma majanduse korraldamisse. Tugevamates demokraatlikes riikides ei ohustanud see demokraatlikke põhimõtteid, küll aga noortes demokraatlikes. Seal oli tihti tagajärjeks diktatuuri teke. Enamus inimesi arvas, et neid päästaks kriisist vaid nn „tugev juht“, kes kõik probleemid lahendaks.

Majanduskriisi põhjused on siiani veel vaidluste all. Enamasti tuuakse põhjusteks järgmised asjaolud :

Ületootmine. Toodeti rohkem, kui osteti.

Vale majandamine . Võeti liigselt laene, et kiirelt rikastuda/tarbida. Kuid inimesed ei suutnud ühel hetkel enam tagasi maksta ning see laostas panganduse ja rahanduse.

Vead kriisi ajal. Loobumine vabakaubandamisest ja kõrgete tollimaksude kehtestamine. Plaan oli kaitsta majandust konkurentsi eest, kuid muudeti hoopis kriis ülemaailmseks ja pikendati seda.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 43 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

43 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

koleerik Õppematerjali autor

Pinged, sõjajärgne majanduskriis, äärmusliikumised, majandustõus, rahvusvahelised suhted, ülemaailmne majanduskriis.

saksamaal majanduskriis versailles tööpuudus komitern tollimaksud rahandus pangandus inflatsioon konverents locarno territoorium belgia nõudlus parteid avaldus majanduskasv ühendriigid

Sarnased õppematerjalid

docx

Maailm Esimese Maailmasõja järel

Maailm esimese maailmasõja järel Pinged säilivad Ainsaks selgeks võitjaks osutusid Ameerika Ühendriigid. Kõige suurem pettumus oli sõja järel Saksamaal. Samuti pidasid kaotajateks end Ungari ja ka Venemaa. Venemaa seadis eesmärgiks uuesti maailm ümber jagada.1922.aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles` süsteemi vastase koostöölepingu. Antandi pool võidelnud riikidest oli sõjatulemusega kõige vähem rahul Itaalia ja Jaapan, mis jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid. Kaotused olid suured ja sõjast ei saadud mingit kasu. Kõik need asjaolud tõukasid maailma uue maailmasõja poole. Sõjajärgne majanduskriis Rahanduses oli olukord ebakindel. Tööpuudus kasvas

Ajalugu

docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

Viimased kaotasid suured territooriumid. Balti riikides nähti tulevase mittebolsevistliku Venemaa autonoomseid osi. Lepingud tekitasid uusi pingeid. Rl koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada ning suudaks jõude ühendades taltsutada võimalikke agressoreid. Sellest jäi välja USA ise. Uuenenud Türgil õnnestus sõlmida uus rahuleping, mis andis osad kaotatud alad tagasi. Maailma kahe maailmasõja vahel USA- territoorium jäi sõjast puutumata, kaotati vähe inimesi, majanduslik võimsus kasvas Saksa- polnud rahul rl tingimustega, pahased, et alad tuli loovutada naabritele Ungari- loovutama enamiku oma senisest territooriumist 1922. Saksa ja Vene sõlmisid Rapallos V süsteemi vastase koostöölepingu. Saksa asus Vene sõjatehaseid ja armeepolügoone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed.

Ajalugu

doc

Ajalugu §11-14

inflatsioonu mujalgi. Kasvavad sotsiaalsed probleemid lõid soodsa pinnase äärmusliikumiste levikuks. Dawesi plaan USA rahandusministri Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu, Ameerika andis Saksamaale reparatsioonide maksmiseks ka laenu. Saksa majandusele mõjusid sellised sammud elustavalt, rahandus stabilieerus, majandus pöördus ülesmäge kogu Euroopas. Inimeste elujärg hakkas paranema ning maailmasõja haavad kaduma. Locarno konverents 1925.aastal, millest võtsid osa Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia ning Saksamaa, kes esimest korda pärast maailmasõda osales mitte võidetu, vaid võrdõigusliku partnerina. Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles's paika pandud läänepiiri. Sarnased lepingud sõlmis Saksamaa ka Poola ja Tsehhoslovakkiaga. Briand-Kellogi pakt 1928.a. sõlmitud leping, millega kohustuti loobuma

Ajalugu

docx

Kordamispunktid Ajaloo KT's - Maailma kahe maailmasõja vahel

1. Miks levisid pärast I maailmasõda peatselt jälle maailmas sõda pooldavad meeleolud? Rahukonverentsil tehtud otsused külvasid põhjuseid II Maailmasõjaks. Kaotaja poolel olnud riigid(Venemaa, Saksamaa, Ungari, Türgi jne)hakkas enda alasid tagasi nõudma Saksamaa ei suutnud reparatsioone maksta Kõneldi `maailma ümber jagamisest' õiglaselt 2. Miks ei olnud Saksamaa, Ungari, Venemaa, Itaalia ja Jaapan rahul I maailmasõja tagajärgede ja Versaille lepingu tulemusetga? 18.jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni ülemaailmse rahuplaani ning keskendus suurel osal Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi ainult rahulepingute allkirjastamiseks. 28

Ajalugu

pptx

Maailm esimese maailmasõja järel

Maailm esimese maailmasõja järel Pinged säilivad Esimese maailmasõja tulemused rahuldasid väheseid. Ainsaks selgeks võitjaks osutusid Ameerika Ühendriigid, mille territoorium jäi sõjast puutumata. Saksamaal oli pärast maailmasõja lõppu suurim pettumus. Saksamaa polnud rahul Versailles' rahulepingu tingimustega. Ungari pidi loovutama enamiku territooriumist, mis oli mõistagi ülekohtune. Kaotajaks pidas end ka Venemaa. 1922. aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles' süsteemi vastase koostöölepingu. Itaalia ja Jaapan jäeti ilma territooriumidest ja kolooniatest. Kõik need asjaolud tõukasid maailma uue maailmasõja poole. Sõjajärgne majanduskriis

Ajalugu

doc

Maailm kahe sõja vahel

Kordamisküsimuste vastused XII klassile Maailm kahe sõja vahel. 1. Sõjajärgne majandusolukord Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud vajaliku kiirusega, rahanduse olukord oli ebakindel. Kasvas tööpuudus, eriti suur sõjast tulnud meeste seas. Saksamaa oli raskes majanduslikus olukorras, sest pidi Atandile reparatsioone maksma. Kuna Saksamaa enam maksta ei suutnud, okupeeris Prantsusmaa suure tööstuspiirkonna Saksamaal- Ruhri. Algas hüperinflatsioon.

Ajalugu

docx

Teise maailmasõja kokkuvõte

valitsuse vead kriisi ajal(loobumine vabamajandusest, tollimaksude kehtestamine).Tagajärjed: tööpuudus, see omakorda nälja ja rahulolematuse. Selle seos demokraatia kriisiga- Kriisist pääsemiseks asus riik endisest rohkem sekkuma majanduse korraldamisse. Tugevama demokraatliku traditsiooniga maades oli seda võimalik teha demokraatiale truuks jäädes, aga noortes demokraatlikes riikides oli tihti tagajärjeks diktatuur. Etioopia(Abessiinid)- 1935. aastal vägeva vastupanu järel löödi aafriklaste väed puruks ja Itaalia vallutas Etioopia(Mussolini?). See toimus Saksamaa edusammude innustusel. Mandžuuria(1931-32)- Jaapan eiras Rahvasteliidu reegleid, intsidendi ettekäändel tungis Jaapan Mandžuuriasse, vallutas selle ning lahkus Rahvasteliidust. RL autoriteet langeb Austria anšluss- 1938 aasta veebruaris esitas Hitler ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende nimetamist valitsuse etteotsa.

Ajalugu

doc

AJALUGU KORDAMINE: diktatuurid ja demokraatlikud riigid

AJALUGU KORDAMINE MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL Pinged säilivad 1. Ainsaks selgeks võitjaks Ameerika ühendriigid territoorium jäi sõjast puutumata, maj. võimsus kasvas, enne I ms oli Euroopa riikide võlglane, nüüd vastupidi 2. Suurim pettumus Saksamaal- Versailles' rahulepingu tingimustega poldud rahul, sakslastega asustatud alad tuli loovutada 3. Ungari pidi loovutama peaaegu kogu oma territooriumi 4. Venemaa pidas ka end kaotajaks, eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada 5

Ajalugu

Rohkem sarnaseid