Ajalugu I maailmasõja lõpp, kahe maailmasõja vaheline aeg, II ms algus (0)

Ajaloo arvestus

PT 1-3
Mõisted.
Reparatsioon- kaotaja riik peab hüvitama võitja riigile tehtud kahju
Kapituleerumine - tingimusteta alistumine
Diktaktuur- ainuvõim
Inflatsioon - raha väärtuse langemine , kuid hindade tõusmine
Demokraatia- rahvavõim
PT 1a Rahvusvaheline olukord 1918-1939
Esimese maailmasõja lõpp, Pariisi rahukonverents
Sündmused.
Compiegne vaherahu sõlminine(11. November 1918, Prantsusmaal)- sellega lõppes 4 aastat kestnud esimene maailmasõda
Pariisi rahukonverents(1919-1920)- rahuleping , mis sõlmiti võitjate(antant-Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa) ja kaotajate(keskriigid-Saksamaa, Itaalia, Austria-Ungari) vahel.
Vaersailles rahuleping(28. Juuni 1919)- sõlmiti rahuleping võtjate ja Saksamaa vahel. See sündmus oli Saksamaa jaoks alandav , sest lepingutingimused olid alandavad:

• Saksamaa kaotas Sudeedimaa ja moodutati Poola koridor
  
• Keelati omada tanke, raske suurtükke, sõjalaevu, allveelaevu, soomuikeid jne.
  
• Pidid maksma võitjatele reparatsioone
  
• Armee suuruseks võis olla vaid 100.000 vabatahtlikku elukutselist sõdurit
  

Prantsusmaa polnud tingimustega rahul, sest soovis, et sakslasi alandataks ja karistataks veel karmimalt. Karmid ja alandavad lepingutingimused on üks teise maailmasõja algamis põhjustest.
Rahvasteliidu loomine(1919)- loodi Pariisi rahukonverentsil(Prantsusmaal), see oli riikide vaheline liit, mille eesmärgiks oli lahendada riikide vahelised tülid diplomaatilisel teel.
Peale esimest maailmasõda toimusid Euroopas suured muudatused:

• Lagunesid impeeriumid
  
• Tekkisid uued rahvusriigid
  
• Tekkis kommunistide poolt juhitav riik
  
• Nõrgenes Saksamaa
  

PT 2 Maailmamajandus kahe maailmasõja vahel
Majanduslik õitseng.
Sõjas osalenud riikidest suutis kõige kiiremini taastuda Prantsusmaa, sest nemad said reparatsioone Saksamaalt ning võtsid üle Elsass -Lotringi ala.USA-le tõi aga maailmasõjas osalemine kasu, sest nemad andsid laene ning tootsid sõdivatele riikidele sõjavarustust. Saksamaa põhiprobleemiks oli aga iflatsioon, mis kestis 1924 aastani - olukord hakkas taastuma, kui Prantsusmaa tegi järelandmisis reparatsioonidega ning Saksamaa peatas inflatsiooni. Majandusliku tõusuga muutus tähtsaks tarbekaupade tootmis ning tänu konveierite kasutusele võtuga muutus tootmine kiiremaks. Kodanikud lootsid kõik osta endale korteri, külmkapi ning auto(Ford T) ja sellega kaasnes suur rahade laenamine.
Suur ülemaailme majanduskriis e. Suur depressioon (1929-1933)
1929. oktoobris New Yorkis algas majanduse järsk langus, selleks oli mitmeid põhjuseid:

Kaupade ületootmine(toodeti rohkem, kui osta jaksati)

Firmade pankrotistumine

Massiline tööpuudus

Ebamajanduslik käitumine(inimesed võtsid laene liiga kergekäeliselt)
Puhkenud majanduskriis erines varasematest, sest see:

• Kestis 5 aastat
  
• Põhjustas suure tööpuuduse, mis omakorda põhjustas nälja ja mässamise ohu
  
• Oli ülemaailmne
  

Kriis oli ülemaailme, sest enamus Euroopa riikidest sõltus Ameerikast ning kui Ameerika majandus langes tekkis ahelreaktsioon ja langes kogu Euroopa majandus. Kriisist pääses kergemini Suurbritannia , sest siis oli palju neist sõltuvaid riike, kuhu said nad müüa oma kaupu ka kriisiaastatel .
Olukorda parandati kas reformide kehtestamisega(Ameerikas) või pannes rõhku sõjatööstuse arendamisele(diktaktuuriga riikides- nt. Saksamaa).
Ameerika päästis majanduskriisist president Roosevelti reformikava:

• Suleti kõik pangad - suudeti taastada inimeste hoiused
  
• Vähendati tootmist-riik maksis põllumeestele tootmise vähendamise eest
  
• Loodi uusi töökohti ja korraldati hädaabitöid
  
• Töötutele hakati maksma abiraha, toetati ka vaesemaid peresi ja maksti pensione
  

Suure depressiooni tulemuseks oli see, et see aitas kehtestada või kinnitada mitmes Euroopa riigis diktaktuuri(nt. Saksamaa, Eesti, Itaalia).
Majanduskriisi lõpuks peetakse aastat 1933, sest siis hakkas olukord täna Roosevelti reformidele paranema.
PT 1b Sõjakollete kujunemine 1930 aastail
Sõjakolded.
Jaapan 1931 - Eesmärk oli saada kogu Aasia valitsejaks. 1930. Ründasid Hiinat ning vallutasid Manžuuria, kuhu lõid Jaapanist sõltuva Manžuko riigi. See ei olnud meeltmööda Rahvasteliidule ning Jaapan lahkus sealt.
Itaalia 1935- Eesmärk oli taastada Rooma impeerium . 1935 tungisid Itaalia väed(eesotsas B. Mussolini) Etioopiasse. Etioopia muudeti Itaalia kolooniaks. Rahvasteliidule see ei sobinud ning Itaalia lahkus sealt.
Hispaania 1936-39- Parempoolsed jõud soovisid kehtestada diktaktuuri. Tõusis kodusõda parempoolsete ja vasakpoolsete(eesotsas F. Franco ) jõudude vahel ning sekkusid ka välisriigid. Saksamaa, Itaalia ja Portugal abistasid vasakpoolseid jõude ning Nõukogudeliit parempoolseid
Suurriigd otsisid liitlasi.
Prantsusmaa hakaks kartma Saksamaa tugevnemist, ning ei usaldanud enam oma põhiliitlast Inglismaad, sest too toetas Saksamaad paljudes küsimustes. Siis sõlmis Prantsusmaa vastastikuse abistamis lepingu Nõukogude Liiduga, kelle üheks suurimateks vastasteks oli samuti Saksamaa.
Saksamaa unistas ülemvõimust Euroopas(nagu ka Nõukogude Liit) ning sõlmis järgmised liidud:

• Berliini-Rooma telg , sõjaline-poliitiline liit Saksamaa ning Itaalia vahel
  
• Kominteri-vastane pakt, liiduleping Saksamaa ning Jaapani vahel, hiljem liitus ka Itaalia, suunatud Venemaa vastu
  

Saksamaa tugevnedes rikkus ta paljusi lepingu tingimusi:

• Lõpetas reparatsioonide maksmise
  
• Hakkasid taas rajama sõjalaevastikke
  
• Armee suurus oli lubatust suurem ning muutus kohustuslikuks
  
• Sisenes armeega Lääne-Saksamaale
  

PT 3 Demokraatia aastatel 1920-1930
I maailmasõja lõpp näitas, et demokraatia oli püsivaim valitsemisvorm ning seetõttu valisid impeeriumite lagunemise järel uued vabariigid demokraatliku korra. Kehtestati ka seadusi, mis suurendasid kodaniku vabadust ja õigusi ning naised said õiguse valida.
Demokraatiat iseloomustavad:

• Rahvas osaleb riigi valimistes
  
• Kodanikuõigus – nt. õigus kandideerida
  
• Kodanikuvabadus – nt. sõnavabadus
  

Riikides, kus demokraatia pooldajaid oli vähem haarasid võimu diktaktuurid(nt. Venemaa, Itaalia, Saksamaa).
Poliitilised liikumised.
Liberalism ja konservatism kujunesid poliitiliseteks liikumisteks 19. sajandil.
Liberaalid pooldasid isiksuse vabadust ja vabaturu majandust. Peale esimest maailmasõda kaotasid pooldajaid.
Konservatiivid pooldasidtraditsioonide säilitamist ja kehtivat korda. Said juhtivaks parteiks peale esimest maailmasõda. Peamisteks vastasteks olid sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid .
Sotsialistid ja sotsiaaldemokraatide eesmärgiks oli riik, kus puudub elanike vahel suur varaline ebavõrdsus. Oma eesmärke soovisid saavutada reformide abil.
Liikumisi soodustas majanduslik ja poliitiline ebastabiilsus , mis võimaldas kehtestada riigis kindla korra. Mõjukamateks olid kommunistid , fašistid ja natsionaalsotsialistid.
Kommunistide arvates oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus, kus on lubatud kõik vahendid: vägivallaga raha ära võtmine, hirmuvalitsuse kehtestamine jne. Kommunistid tulid võimule Venemaal, kus kehtestati diktaktuur.
Fašistid ja natsionaalsotsialistid ülistasid oma rahvust. Fašistid tulid võimule 1922 aastal Itaalias ning natsionaalsotsialistidel oli palju toetajaid Saksamaal.
Weimari vabariik.
Sai alguse Saksamaal 1919, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Kui Saksamaa majandus oli 1924 aastani madalseisus tugevnes natside partei tegevus ning nad tulid võimule Suure depressiooni ajal. Samal ajal kehtestati ka diktaktuurid nt. Ungaris, Portugalis, Hispaanias, Bulgaarias jne.