Maailm kahe maailmasõja vahel (0)

Rahulepingu ting.: saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ning osa oma euroopa aladest, saksa sõjavägi vähendati kuni 10 000 meheni, keelati omandada raske sõjandust, saksamaa pidi maksma repaeratsiooni. Muutused kaardil- Austria-ungari alad läksid poola ja rumeenia valdusesse. doonau monarhi suurriik likvideeriti. Edise ausrtia-ungari alad liideti serbiaga, mis kuulus uue serbia -horvaatia- sloveenia kuningriigi koosseisu. Washington: mererelvastuse piiramine, demila-leping, riseerimise leping ning jaapani vägede väljaviimine vene kaug-idast. Usa rl-st kõrvalejäämine: ei täidetud soove, mida usa soovis. Ei tahetud võtta vastutust maailma probleemide üle. MS põhjused: massitootmine, ülelaenamine, majanduse riikliku reguleerimise puudumine, majanduse tasakaalustamatus. MS tagajärjed: poliilised, sots- kõikdes maades suurenes nende inimeste arv, kes hakkasid pooldama poliitilisi erakondi ja ideloogiaid, valitsused hakkaisd seadma piirangui ühe või teise kauba sissevedude ühest või teisest riigist, tervavad vastuolud Ims võitjate ja kaotajate vahel. Majan- suur töötute arv, usaldamatus paberraha suhtes, ettevõtete pankrotistumine. Roosevelt kriis: suurendas järsult riigivõlga, suurendas makse, et koondada föderaalvõimu kätte palju raha, valitsus investeeris raha suurtesse ehitusprojektidesse. Nats revolutsioon - kommunistide, sotsiaaldemokraatide ja katolooklaste- massiline arreteerimine. Riigijuhtimises kaotati föderalismi põhimõte, keelati kõik poliitilised parteid,ametiühingud, kultuurielu natsipartei ideoloogia kontrollialla. Fasismi tunnusjooned: streikimine keelustati , ametiühingute asemel loodi ettevõjaid ja töölisi, keelustati kõik poliitilised erakonnad , kehtestati fasistliku partei täielik monopol massiteabevahendite,kasvatuse, hariduse valdkonnas. Uus majanduspoliitika : (nep) toidujaotuse senine kord kaotati ning talupojad said loa müüa oma toodangu ülejääke. Seaduslikuks muutusid turg , erakaubandus ja väiketööstus. Inglismaa: majandus:majandus arenes kiiresti, eriti uued tööstusharud. Sisepoliitika : majoritaalne valitsussüsteem, 2-3 parteid. Prantsusmaa: majandus: majandus arenes kiiresti, eriti uued tööstusharud. Sisepoliitika: propotsionaalne süsteem, valitsusi palju ja vaheldusid tihti. Rahvasteliidu eesmärgid: rahvusvahelise rahu, julgeoleku ja territoriaalse puutumatuse tagamine; tüliküsimuste rahumeelne lahendamine; rahvusvahelise koostöö edendamine; kollektiivse julgeolekusüsteemi loomine.struktuur- kuulus tema tegevusaja jooksul 63 riiki. Enamus neist asus Euroopas ja Aasias, Aafrikas oli iseseisvaid riike veel vähe. Ameerika riigid jäid USA eeskujul enamuses Rahvasteliidust kõrvale. USA, kui ühe maailma juhtivama riigi kõrvalejäämine aga nõrgestas Rahvasteliitu tunduvalt. Ka Euroopa riikidest ei kuulunud mitte kõik suuremad riigid pidevalt Rahvasteliitu. EV sisepoliitika: põhjused: ülemaailmne majanduskriis 1929-1934. liialt sagedased valitsuskriisid ja valitsuste vahetumised Eestis, mis ei võimaldanud valitsustel ellu viia järjekindlat poliitikat, rahva rahulolematus seniste poliitikute ja nende tegudega, Vabadussõdalaste liikumise (vapside) teke ning nende kiire populaarsuse kasv.kultuur 20.saj-raadiomuusika kujunad miljonite inimeste eotsionaalset elu, massikultuuri tekkimine, filmitööstuse arengVersailles nõrgad asjaolud - nsv liit kuulutas oma eesmärgiks ülemaailmse revolutsiooni, saksamaa unistas revansist, rahvahulgad veendusid oma õiguses materjaalsele heaolule.Kultuurielu EV: Eesti iseseisvumine võimaldas arendada välja rahvuskultuuril; kadus oht kultuuri saksastumiseks või venestumiseks ning eesti kultuur pälvis esimest korda riiklikku tähelepanu. märksõnadeks kultuurivallas olid kultuurikapitali loomine ja kutseühingute loomine. Laienesid kultuurikontaktid, Kehtestati Eesti vähemusrahvustele kultuurautonoomia.
Rahuleping : 28.06.1919 rahvasteliit : 1920.NSV loomine- 30.12.1922. Hitler valitsusjuhiks- 30.01.1933. MS- 1929. Riigipöördekatse- 1.dets.1924. Salin sekreär-1922–1952.pätsi ja laidoneri riigpööre-12.märts.1934.
K.Päts-Eesti  riigitegelane ,riigivanem.J.Laidoner-Venemaa ja Eesti sõjaväelane.EVKL ametlikuks juhiks oli erukindral- A.Larka.A. Sirk - oli Eesti sõjaväelane ja poliitik . Eesti Vabadussõjalaste Liidu üks juhte. F.D.Roosevelt-Usa president 1930-1945.J.Stalin-NL juht.A.Hitler-Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juht, Saksa Riigi valitsusjuht ja  riigipea .B. Mussolini - Itaalia peaminister ja diktaator 1922-43.j.tõnisson-Eesti riigitegelane,poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem
Reparatsioon - sõja kahju tasu, mida kaotaja peab tasuma võitjale.demilitariseerimine- mingil maaalal sõjaväe ja sõjaväeliste objektide hoidmise keeld. Desarmeerimine - relvastuse vähendamine. Versailles süst.- rahuleping ja teiste kokkulepete alusel loodud rahvusvaheliste suhete süsteem. Rahvasteliit- rahvusvaheline organistatsioon, mille eesmärgiks oli riikidevaheliste tüliküsimuste rahvameelne lahendamine. Briandi pakt- kuulutati riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vahendiks . Natsionaalsots-üksikisiku allutamine grupile, agresiivsus naaberrahvaste suhtes, juhikultus , üleskutsed hävitada alaväärtuslid rahvad ja inimesed.SS- natsi partei sõjaväestatud organisatsioon, millest kujunes diktauuri peamine tugi.GULAG- n.liidu surmalaagrite süsteem.tot.diktatuur- valitsemisviis, millega kaasneb täielik kontroll inimeste mõtteavaluste ja väljendusvõimalste üle. gestapo - natsi-saksa salapolitsei. otsus, kus võeti vastu põllumajanduse üldkollektiviseerimise viisaastakuplaan, mida nim.suur murranguks. Plaanimajandus  on majandus, kus mingit toodet või teenust ei toodeta mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid vastavalt riigi poolt kehtestatud plaanile.kommusim-teatud sotsiaalne ja majanduslik ühiskonnakorraldus. Fašism-on poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, kultuurilistele ja rassilistele tunnustele tugineva, ühe isiku juhtimise all olevat sõjaliselt tugeva riigi loomist.kolhoos- Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev majand . Dawesi plaan- rahandustegelase ja poliitiku juhitud komisjoni koostatud plaan Saksamaalt Esimese maailmasõja sõjavõlgade kättesaamiseks. Sõjakommunism oli Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal.nep- oli Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu majanduspoliitika. NSVL - sotsialistlik riik, mida valitses kommunistliku partei bolševistlik diktatuur. Kollektiviseerimine   korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse.Locarno pakt- leping, mis kindlustas julgeoleku ja rahu Euroopas.Leping ise oli Saksamaa ja Parantsusmaa vahel. Vaikiv ajastu- periood Eesti ajaloos, kus K.Pätsi kehtestatud autoritaarse diktatuuri tingimustes oli igasugune poliitiline opositsioon maha surutud. Riigivanem- valitsuse eesotsas, kes täitis ka ühtlasi riigipea funktsioone. Industrialiseerimine  – suurtööstuse arendamine