Ameerika Ühendriikide majanduskriis (0)

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL
TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING
Ameerika Ühendriikide majanduskriis
Õppeaines: Mikro - ja makroökonoomika
Transporditeaduskond
Õpperühm: AT-
Üliõpilane:
Tallinn 2012
Ameerika Ühendriigid majanduskriisis
20-date aastate alguses oli Ameerika maailmas üks kõige tugevamaid riike. Selle edu põhjuseks oli I maailmasõda, kus Ameerika tegelikult eriti osa ei võtnudki. Kuna Ameerika harrastas Euroopa riikide suhtes isolatsioonipoliitikat, mis tähendas, et Euroopa konfliktidesse ei sekkuta, sai ta I maailmasõjas minimaalseid kahjustusi. Võib isegi väita, et Ameerika oli ainus riik, mis I maalimasõjast kasu lõikas. Seda saavutas ta laenu andmisega, relvade ja muude sõjavarustuste tootmisega ja üheks plussiks oli ka see, et sõda ei toimunud USA territooriumil. Selle tulemusena kasvasid 1920. aastatel Ameerika Ühendriikide börsidel aktsiate hinnad. Seetõttu hakkasid paljud ameeriklased kergemeelselt uskuma, et raha teenimise ning rikastumise kõige lihtsamaks teeks on raha väärtpaberitesse paigutamine .inimesed ei teadvustanud enesele, et lähevad välja suurele riskile ja et nad võivad kõik oma säästud üleöö kaotada – aktsiate nõudluse kasv ajas põhjendamatult üles nende hinna; järelikult ei olnud 1920. aastate hinnatõusu taga mitte niivõrd majanduslikud tegurid kuivõrd psühholoogilised faktorid.Aktsiate nõudluse kasvu üheks põhjuseks oli veel asjaolu, et paljud ettevõtted võimaldasid väärtpaberite ostmist krediiti
Kõik see tingis asjaolu, et ka suurinvestoritel, kes reeglina on majandusküsimustes asjatundjad, puudus informatsioon selle kohta, milline firma on edukas, milline on aga vaid “ülespuhutud seebimull ”, mis kohe-kohe võib lõhkeda.
1929. aasta 24. oktoobril leidis New Yorgi fondibörsil aset aktsiahindade järsk langus. Ajaloos tuntakse seda päeva “musta neljapäeva” nime all; selle vahetuks tagajärjeks oli ülemaailmne majanduskriis , mis kiirendas demokraatia hukku ja rahvuslike diktatuuride teket kogu maailmas.
1929.-1933. aasta majanduskriisi tekkele aitas olulisel määral kaasa ka valitsev majandusteooria , mida arenenud riikide poliitikud 1920. aastatel püüdsid järgida. Selle kõige tähtsamaks põhimõtteks oli seisukoht, et riik ei tohi majandusellu sekkuda; et majandus peab arenema omasoodu ja et igasugune inimesepoolne sekkumine tekitab majandusele pigem kahju kui kasu.Wall Sreet’i börsikrahhi vahetuks tagajärjeks oli usalduse kadumine riigi majanduselu suhtes. Selle asemel, et investeerida, hakkasid ameeriklased nüüd senisest rohkem säästma – üle kogu Ameerika hakkasid nad raha pankadest välja võtma ja seda kodus hoidma.Tagajärjeks oli pankade pankrotistumine, mis omakorda tekitas majanduses ahelreaktsiooni – laostusid ettevõtted, kasvas tööpuudus ja langes inimeste elatustase. 1933. aastaks oli Ameerika Ühendriikides ligi 13 miljonit töötut.Sageli kaotasid töötud oma majad ja korterid ning nad jäid tänavatele. Paljud neist hakkasid elama tohutu suurtes hurtsiklinnakestes, mis tekkisid USA tähtsamate tööstuslinnade lähedusse. Terved perekonnad elasid onnides, mis olid kokku pandud vanadest apelsinikastidest. Taolisi hurstiklinnakesi hakati rahva seas kutsuma hooveri küladeks(inglise keeles Hoovervilles)
1932. aasta augustis kogunesid tuhanded endised sõjaväelased Washingtoni, et nõuda valituse -poolset rahalist toetust; president Hooveri korraldusel aeti see rahulik meeleavaldus sõjaväe abiga laiali. Kõik see määras lõppkokkuvõttes ära ka 1932. aasta presidendivalimiste tulemused, mis toimusid novembris. Neil sai vabariiklane Herbert Hoover hävitava kaotuse osaks; võitjaks tuli demokraatide kandidaat FRANKLIN DELANO ROOSEVELT . Oma vailimiskampaania ajal 1932. aastal aastal kõneles Franklin Delano Roosevelt “uue kursi” kehtestamise vajadusest Ameerika Ühendriikide majanduses. President Roosevelti peamiseks eesmärgiks oli taastada usaldus Ameerika föderaalvalitsuse vastu. Sel eesmärgil sulges ta riigi kõik pangad neljaks päevaks ja selle aja jooksul ei saanud ükski inimene oma raha pngast välja võtta.
Roosevelti uue kursi poliitika oli üldjoontes edukas ja õigustas end – usaldus föderaalvalitsuse vastu taastus. 1940. aastaks oli Ameerika Ühendriikide tööpuudus 13 miljonilt langenud 8 miljonile. Kuid majanduskriisi lõpetas 1939. aastal puhkenud II maailma sõda, kuhu Ameerika, tõsi küll, kisti alles 1941. aasta detsembris. Sõda andis hulgaliselt tellimusi USA rasketööstusettevõtetele, mistõttu tööpuudus praktiliselt kadus . 
Oma poliitika kujundamisel lähtus president Roosevelt 1930. Aastatel välja töötatud uuest majandusteooriast. Selle autroriks oli Briti majandusteadlane John Maynard Keynes . Lühidalt on teooria järgmine: riik peab majandusse sekkuma eesmärgil turgutada tarbimist, et nii suurendada nõudlust, mis omakorda paneb ettevõtjaid senisest enam tootma . Seda kõige saab riik teha nn. odava raha poliitika abil (st. odavaid laene ), sotsiaalhoolekande süsteemi laiendamise teel (abirahad, pensionid jne.) ja ühiskondlike tööde organiseerimise kaudu.