Eesti kahe maailmasõja vahel (0)

Eesti kahe maailmasõja vahel
SISEPOLIITIKA
- 1920-1934, 1934-1940
- 10.10.1919 maaseadus
- mõisamaade riigistamine
- asundustalud (maad said vabadussõja veteranid, nende hukkunute pered, saunikud)
- 15.06.1920 põhiseadus
1920
1992
Üldine erinevus
20. aastane hääleõiguslik
18. aastane hääleõiguslik
Rahvavõim
Rahvahääletamine,
riigikogu valimine, rahvaalgatamine
Rahvahääletamine,
riigikogu valimine
Riigikogu
100 liiget
101 liiget
Riigipea
Riigivanem
President
- Parteide rohkus – koalitsioonivalitsused
- Valitsuskriisid (valimiskümnis puudus)
- 1921- 1931 11 valitsust
- Eesti sisepoliitilised vastased
- vene emigrandid, kommunistid , baltisakslased, EKP
- 01.12.1924 detsembrimäss
- Demokraatiakriis 1930.a alguses
- rahulolematus – valitsus- ja majanduskriis
- põhiseaduse muutmine nõue
- Eesti Vabadussõjalaste Keskliit – vapsid
- 1934 II põhiseadus
- riigikogus 50 liiget, 4 aastat
- riigivanem valitav, 5 aastat, suurem võim
1) Valimislubadusi ei viidud täide; Arvatakse et valija on pime ja rumal ning ei saa millestki aru
2) Taheti kehtestada valimistel enamuse põhimõte, palka makstakse ainult istungijärkude kestvusel, kaotatatakse maavalitsused
3) avatud nimekirjad, poliitikutele vähem raha, riigivanem saaks valitud rahva poolt
- 12.03.1934 Pätsi, Laidoneri riigipööre
- kaitseseisukorra kehtestamine
- hoida ära vapside riigipööret
- vapside arreteerimine
Demokraatia kaitseks: tekkinud olukorras tuli riiklikku režiimi karmistada, ei muutunud sotsiaalhoolekanne, vapsid tahtsid fašistlikku riigipööret, kaitsesid põhiseaduslikku korda,
Diktatuuri kehtestamine: taheti asendada “lodevat korda” korporatiivse “kodade süsteemi” või “ juhitud demokraati” korraga, mis ei ole demokraatlik, isiklikud ambitsioonid, kokkulepped teiste erakondadega juba enne riigipööret
- Vaikiv ajastu
- riigikogu “vaikivas olekus” - saadeti laiali; ametlikult lõpetati volitused 01.01.1938
- 1935. aastast üks partei – Isamaaliit
- K. Pätsi ametinimetus peaminister riigivanema ülesannetes
- keelati poliitilised meeleavaldused (Päts pidevalt pikendas kaitseolukorda)
- tsensuur ja propaganda
- riiklik kontroll
- 1936 Rahvuskogu valimised
- I koda 80-liiikmeline, rahva valitav, II koda 40-liikmeline, määratud
- uue põhiseaduse küsimus
- võtta vastu uus
- muuta 1934.a põhiseadust
- võeti vastu uus põhiseadus
- K. Pätsi ametinimetus riigihoidja
- 01.01.1938 III põhiseadus
- riigikogu kahekojaline – Riiginõukogu 40, liikmed määrati, 5 aastat Riigikogu 80, 5 aastat, majoritaarne valimissüsteem
- presidendi ametikohta, ametiaeg 6 aastat
- valimisõigus 25-aastaselt
- 24-25.02.1938 Riigivolikogu valimised
- takistati opositsiooni kandidaatide ülesseadmist
- opositsioonil piirati poliitilise programmi tutvustamist
- 24.04.1938 kinnitati presidendiks Konstantin Päts
- valimised jäeti ära – seati ainukeseks kandidaadiks
- “juhitud demokraatia”
Pooltargumendid
Vastuargumendid
“vaikimisajastut” ei olnud
Toimus põhiseaduse järgi,
ei mõjutanud sotsiaalhoolekannet
Tsensuur ja propaganda, riiklik kontroll, kokkulepped sotsialistidega, riigikogu saadeti laiali, lõpetati volitused, keelatud meeleavaldused
Oli “fašistlik diktatuur”
Üheparteisüsteem , takistati opositsiooni kandidaatide ülesseadmist, opositsioonil piirati poliitilise programmi tutvustamist, isikukultus
III põhiseadus, riigivolikogu valimised
opositsioon olemas, Päts oli fašismi vastu
Alistumine NL-ile
Vapside arreteerimine,
kokkulepped sotsialistidega
Toimiv valitsus, riigikogu olemasolu, valimised, Pätsil suur võim
Nõrgestati enesekaitsevõimet
Vapside arreteerimine,
üheparteisüsteem, võimu koondumine kindlate isikute kätte, opositsiooni vaigistamine
Kaitseseisukorra kehtestamine, et vapsid ei saaks riigipööret teha
MAJANDUS
Edu: riigipoolne põllumajandustoodete eksporditoetus, riik andis odavaid laene, pangad andsid ettevõtetele krediiti, välismaa nõudlus oli suur, krooni devalveerimine , riigi aktiivne sekkumine majandusse, põlevkivi - ja keemiatööstuse areng
Probleemid: ülemaailmne majanduskriis, ettevõtted lõpetasid tegevuse või lühendasid tööpäevi, konkurents Vene transiidiga, Saksamaa suhtles Eestiga kaubanduses jõupositsioonil, ületootmine, suured ekspordikulud, kauba hind välismaal kallis, tootlikkus ei olnud suur
- 1920. aastate alguses Eesti majandussüsteemi ülesehitamine
- kadus Vene turg
- rahasüsteemi loomine
- 1919 Eesti mark
- 1920-1922 majandustõus
- Vabadussõja reparatsioonid
- NL ja Lääne vahendaja
- tööstuste rajamine
- maareformi järel põllumajanduse hoogustumine
- 1923-1924 majanduslangus
- liigne laenamine
- NL sulges turu Eesti toodetele
- asundustalude rohkus, ületootmine
- pankrotistumine, tööpuudus
- 1924 Strandmani reformid
- ekspordi suurendamine
- laenude piiramine
- põllumajanduse eelisarendamine
- 1928 eesti kroon
- 1920. aastate lõpus suurenev eksport
- 1931-1933 majanduslangus
- krooni devalveerimine (raha väärtuse langetamine)
- 1934 majandustõus, riigi kontroll
- tööstuse arendamine
KULTUUR, HARIDUS JA OLME
- Eesti rahvuskultuuri kujunemine
- Professionaalse kultuurieliidi kujunemine
- Tugev seltsiliikumine
- professionaalsed kultuuriseltsid: Siuru, Arbujad, Eesti lauljate liit
- teadusseltsid: Õpetatud Eesti Selts, Akadeemiline Ajaloo Selts
- kutseühingud: Eesti Kirjanike Liit, Näitlejate liit
- huviseltsid maal, isetegevus
- Sidemed Euroopa riikidega
- 1925 Kultuurkapital
- Kultuuriautonoomia - luba asutada muu keelseid algkoole
- Vaikiva ajastu surve
- propaganda
- Riiklikud kampaaniad
- 1934 nimede eestistamine
- kodukaunistuskampaania
HARIDUS
- 01.12.1919 TÜ eestikeelne avaaktus
- Ühtluskooli põhimõte (ühtne riiklik õppekava
- Kohustuslik algharidus (4/6 aastat)
- 20.a jooksul 3. koolireformi
- 1930. a lõpus rõhk kutseharidusele
- Haritlaste üleproduktsioon
- Kõrgkoolidest TÜ, Tallinna Tehnikaülikool, Riigi Kõrgem Kunstikool , Tallinna Konservatoorium, 1938 Riiklik Lavakunstikool, Kõrgem Sõjakool