2016 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 3 1. AJENDID ............................................................................................................................... 4 1.1. Must neljapäev ................................................................................................................ 4 1.2. Kuldsed kahekümnendad ................................................................................................ 4 2. TEKKEPÕHJUSED .............................................................................................................. 6 3. TAGAJÄRJED ..........................................................................................................
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Ameerika Ühendriikide majanduskriis Õppeaines: Mikro- ja makroökonoomika Transporditeaduskond Õpperühm: AT- Üliõpilane: Tallinn 2012 Ameerika Ühendriigid majanduskriisis 20-date aastate alguses oli Ameerika maailmas üks kõige tugevamaid riike. Selle edu põhjuseks oli I maailmasõda, kus Ameerika tegelikult eriti osa ei võtnudki. Kuna Ameerika harrastas Euroopa riikide suhtes isolatsioonipoliitikat, mis tähendas, et Euroopa konfliktidesse ei sekkuta, sai ta I maailmasõjas minimaalseid kahjustusi. Võib isegi väita, et Ameerika oli ainus riik, mis I maalimasõjast kasu lõikas. Seda saavutas ta laenu andmisega, relvade ja muude sõjavarustuste tootmisega ja üheks plussiks oli ka see, et sõda ei toimunud USA territooriumil. Selle tulemusena kasvasid 1920. aastatel Ameerika Ühendriikide börsidel aktsiate hinnad. Seetõttu ha
1929.-1933. aasta majanduskriis (Great Crush) Karl Kristofer Orgse, 10. majandus 1929. aasta 24. oktoobril leidis New Yorgi fondibörsil aset aktsiahindade järsk langus. Ajaloos tuntakse seda päeva “musta neljapäeva” nime all, sellele järgnes ülemaailmne majanduskriis, mis tekkidas demokraatia lõpetamist ja rahvuslike diktatuuride teket maailmas. 1920. aastatel kasvasid USA börsidel aktsiate hinnad ning paljud inimesed hakkasid uskuma, et kiire tee rikastumiseks on aktsiate ostmine, samas inimesed ei teadvustanud enesele, et aktsiatega kauplemine on suur risk ja kaotada võib kõik üleöö. Kuna aktsiate ostmine suurenes tõusid ka aktsiate hinnad, tõus oli tingitud mitte hinnatõusu tõttu vaid see psühholoogiline tõus, sest kõik tahtsid aktsiaid omada. Aktsiate ostmine oli niivõrd suur, sellepärast et aktsiaid sai osta järelmaksuga, seega oli põhimõtteliselt igal ameerika kodanikul võimalik soetada omale aktsiaid laenu abil. Pea
Ülemaailmne majanduskriis Maailmas jäi peale esimest maailmasõda olukord pingeliseks. Ainsa võitjana lahkus esimesest maailmasõjast Ameerika Ühendriigid. Suurim pettumus lasus Saksamaal. Peale laastavat sõda ei elavnenud majandus ning tööpuudus kasvas. Euroopas oli majanduslik olukord halvenenud eelkõige Saksamaa pärast, kes pidi reparatsioone maksma. Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas kiiremini väärtust, kui seda trükiti ning selline majanduslik nõrkus mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule. 1920ndate keskel aga toimus majanduslik tõus. Ameerika Ühendriikide rahandusminister Dawes’i ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat, pikendati maksete tasumise tähtaega. USA’s oli kiire majanduse kasv, kuid see oli ebaühtlane, kuna oli koondunud vaid teatud aladele. Kuid kui maailm oli liikumas majanduslikult paremuse poole ning majanduse kasv oli märgatav, siis miks ja kuidas tekkis ülemaailmne
aktsiahinnad haripunkti. (Ilves 1999:346-348) Haripunktiks oli 381.17 punkti (vt lisa 1). Peale seda langes kuu aja jooksul Dow Jones (indeks, mis näitab kuidas läheb Ameerika aktsiaturul) 17% võrra. Ühe nädalaga pool 17% langusest taastus. (Wall Street ...) 1929. aasta 21. oktoobril (esmaspäeval) müüdi juba üle kuue miljoni aktsia ja tekkisid häirivad ,,lühised". 22. oktoobril müük vähenes, kuid 23. oktoobril jälle suurenes. (Ilves 1999: 349) 24. oktoober on aga tuntud nime all Must Neljapäev, kuid sellest lähemalt teises peatükis. 1.3.2 Eesti majandus kahe maailmasõja vahel 1918. aasta novembris hakkas Eestis kehtima Eesti mark. Lühikese ajaga suudeti rajada kindel pangandus, mis aitas kaasa Eesti majanduse intergreerumisele Euroopaga. Eestis kehtisid algselt väliskaubanduses piirangud, sest tuli takistada siseturu jaoks vajalike kaupade väljavedu. Kaubanduse ja tööstuse arendamiseks anti erakapitalile täielik tegevusvabadus. Edu saavutati
MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL · Pinged säilivad · Ainsaks võitjaks USA · Kõige suurem pettumus aga Saksamaal · Ungari polnud ka tingimustega rahul · Kaotajaks pidas ennast ka Venemaa · 1922. aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles süsteemi vastase koostöölepingu · Itaalia ja Jaapan olid Atandi poolel võidelnud riikidest kõige vähem rahul tulemustega SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS · Majandus ei elavnenud · Kasvas tööpuudus · Saksamaal olid kõige keerulisemad majandusprobleemid (reparatsioonide maks) · Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda trükiti · Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule ÄÄRMUSLIIKUMISTE TUGEVNEMINE. KOMINTERN · 1919. aastal moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Inernatsionaal e Komintern · Komintern kuulutas välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaai
1 III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.). Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191 Pariisi rahukonverentsi algus. 9 Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192 Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik 0 riigikorraldus. USA-s hakkas kehtima keeluseadus. 192 Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni 1 staatuse. 192 Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. 2 Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse. 192 Prantsusmaa ja Belgia okupeerisid Ruhri piirkonna;
MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 1. PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920). RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL Pariisi rahukonverents algas 18. I 1919. a. Osa võttis 27 Saksamaa ja selle liitlastega sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Kaotanud riikide esindajaid Pariisi aga enne rahulepingute allakirjutamist ei kutsutud. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga ja millele kirjutati alla 28. VI 1919. a. Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa 1) andma Prantsusmaale tagasi Elsass- Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Saksamaa kaotas nende lõigete läbi 1/8 oma pindalast); 2) keelati sõjaväeteenistuskohustus ja saadeti laiali kindralstaap; 3) Saksamaa ei tohtinud omada lennuväge ega allveelaevu, kusjuures kitsendava
Kõik kommentaarid