Tänapäeval ilma hariduseta on väga raske. Pered rõhuvad ning ka riik rõhub, et noored käiksid koolis ja õpiksid hästi, sest reaalsusele vastu vaadates, löövad ikkagi läbi need, kes pingutavad ja kellel on nii haridust, kui ka haritust. Koole ehitatakse aina rohkem ja aina pressitakse inimestele peale, et nad õpiksid ja hariksid ennast kõik tuleviku huvides. Religioon oli tol ajal teistsugune. Inimesed uskusid rohkem ehk kodu ja südamelähedamatesse asjadesse. Näiteks palvetasid õhtul mingi kivi ees, et uuel aastal tuleks saaks parem ja rikkam. Palvetasid, et vanemad elaksid kauem ja pere traditsioonid jätkuksid ja kanduksid ikka põlvest põlve. Lugesin ka, et erinevate religioonide kokkupuuted olid minimaalsed, sest puudusid teedevõrgustik ja transport. Tolle aja religiooni väljavaated on kõvasti paremad kui tänapäeva omad. Esiteks see, et puudusid suuremad kokkupuuted, hoidis ära äkki suuremad konfliktid ja kogukonnavahelised nn ,,sõjad"
Kõikjal Venemaal oli talistepühade ajal kombeks rõõmsameelne ringkäik mööda kogu küla. Seda tehti kolm korda: jõululaupäeval, vana-aastaõhtul ja kolmekuningapäeva eelõhtul. Jõulud Jõulud olid Venemaal olulised pühad nii kristlikus kui ka rahvakalendris. Vene külas peeti neid tavaliselt kolm päeva, eelõhtu kaasa arvatud. Jõulud pereringis juhatas sisse õhtune jumalateenistus kirikus. Need pered, kes kirikusse minna ei saanud, palvetasid sel ööl ikoonide ees kodus. Jõulude juurde kuulus kaks pidulikku söömaaega jõululaupäeval ja vahetult jõulupäeval. Jõululaupäeval algas pidu esimese tähe ilmumisega taevavõlvile. Majaperemees luges palve, kõik pereliikmed lõid risti ette ja pühalikus vaikuses alustati piduliku söömaajaga. Vastlad Vastlaid ehk talve ärasaatmise püha peeti viimasel nädalal enne suurt paastu. Kui eestlased peavad vastlaid
Riie millest rüü oli tehtud oli võimaliklt kare ja ebamugav, et selle kandmine poleks meeldiv. Askeedid, kes ringi liikusid tegid misjonääri tööd, nad magasid koopastes ja kaljulõhedes. Loobuti alalisest elukohas ja peavarjust. Käidi jala, kuna see oli voorus. Rändamisega saavutasid nad täieliku vaesuse ja muretuse. Alalise rändamisega askeedid olid kloostrist ära mingi aja ning valiseid oma elukohaks mõne koopa või muu koha ning palvetasid seal aga liikunud edasi. Oli ka askeete, kes ei liikunud kuhugile vaid püsisid oma kongis aga nad ei tulnud sealt ka välja vaid elasid ja palvetasid ainult oma kongis. Kõige populaarsemad olid aga need askeedid, kes asusid elama kivisammaste otsa. Askeedid põgenesid kogu maailma eest, ning üritasid üldse inimestega nii vähe suhelda, kui vähegi võimalik. See tähendas ka seda, et omavaheline suhtlemine oli nii vähene kui võimalik
Oraaklid. Kreeklased palvetasid oma jumalaile koduseil altareil ja templeis. Enamikul pühamuist oli tähtsust ainult selle paiga jaoks, kus nad asetsesid. Kuid mõningaid pühamuid austati kogu Kreekas ja vahel koguni väljaspoolgi. Eriti kuulsad olid need pühamud, kus asusid oraaklid, kes jagasid mitmesuguseid nõuandeid ja ennustasid tulevikku. Selliseks oli näiteks Dodoona oraakel Epeiroses, üks vanemaid Kreekas. Seal asetses mägedes tihedas hiies oja kaldal altar ja võimas tamm
sajand on täis uuendusi, mis mõjutavad inimeste igapäevaelu aga ka selle toimumise kohta. Mis tähtsus on kaubanduskeskusel inimeste igapäeva toimetuste tegemisel, kultuuri vahendamisel ja erinevate inimesetüüpide kokku viimisel? Kas on sellel mingit sarnasust kirikutega ja kas kaubanduskeskused on kirikuid asendamas? Keskajal oli tähtis koht ühiskonnas kirikul. Traditsiooniks oli igal pühapäeval kiriku külastamine, mis tõi kokku erinevad inimesed, kes kuulasid jutlusi, palvetasid ja lunastasid patte, kuid kirik oli ka palju enamat. See oli paik, kus rahvas vestles omavahel elust, ilmast, poliitikast ja paljust muust. See oli koht, kus inimesed said rahuldada oma rääkimisvajadused. Tänapäeval oleks selleks kohaks saanud justkui kaubanduskeskus, kus erinevaid kultuure esindavad inimesed saavad kokku ja suhtlevad. Kuigi kaubanduskeskus on koht ostude tegemiseks, on sellest saanud ka kogu muu teabe hankimise koht
Feodaalkord, pärisorjuse kujunemine. Keskaja seisused Kolm seisust Keskaegne ühiskond jagunes kolmeks peamiseks seisuseks. Vaimulikud, kes kõigi eest palvetasid. Sõjamehed, kes kõiki kaitsesid. Töötegijad, kes kõiki oma tootva tööga ülal pidasid. Sellist ühiskonnakorraldust peeti Jumala poolt seatuks. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Feodaalkord Senjööri (isanda) ja vasalli (sõjamehest sõltlase) suhe, mille käigus andis senjöör vasallile maad vasalli väeteenistuse vastu.
1.Kes kuulusid keskajal vaimuliku seisusesse? 2.Mida tähendab kirikuinstitutsioon? Millised olid vaimulike ametid? Asutuste, organisatsioonide ja ametikandjate süsteem, mis tegeleb ristiusu ja jumalasõna levimatmise ja teenimisega. Piiskop(koguduse ülevaataja), preester(riituste läbiviija), paavst(katoliku kiriku pea) 3.Mida kujutasid endast kloostrid ja millega seal tegeleti? Suletud asutus, kus nunnad ja mungad elasid, palvetasid ja töötasid. 4.Võrdle erinevaid mungaordusid (benediktiinid, tsistertslased, dominikaanid ja frantsiskaanid). *Benediktiinid mustad kuued/rüü, ,,Mustad mungad", Itaalias 6. sajand, Benedictuse järgi, paastumine, kloostrist ei lahkutud, jõukad. *Tsitertslased valge rüü, must põll, Prantsusmaal 11. sajand, põlluharimine, Citeaux, reeglid, peamiselt maal. *Dominikaanid kerjusmungad, Hispaanias, haridus aja parim, sõja vastased,
Kloostri moodustavad Jumalakartlikud isikud, kes on ennast pühendanud Jumala teenimisele ja palvetamisele ning on andnud selleks vastava tõotuse. Munaga tõotus tähen das, et elama peab vaesuses, vallalisena ja tuleb alistuda oma ülemale. Naiskloostrite elanikke kutsuti nunnadeks, mehi munkadeks. Mungad pidid oma elu mööda saatma palves ja töös, sest töö ei lase hinge hukka minna. juba kella 2 paiku helisesid kloostri kellad, kutsudes munki palvetama. Mõnes kloostris palvetasid mungad päeva jooksul 7 korda. Juhul, kui munk palvetunnil oli näiteks põllul, siis jättis ta töö seisma, laskus põlvili ja luges teatava palve ja asus siis uuesti tööle. Suure osa oma maadest said kloostrid kingitusena krahvidelt, vürstidelt ja teistelt. Seal töötasid nii talupojad kui ka mungad. Eeskujuliku põllumajanduse ja karjakasvatuse arendamisel oli kloostritel suur osalus. Mungad olid osavad ka muudes töödes. Nad tegid
Tallinn 2007 Ooperi Retsensioon Ooper toimus 27. aprillil RAHVUSOOPER ESTONIA teatri saalis. Teatri saali jõudes häälestas orkerser pille. Peale seda astus lavale orkestri dirigent Paul Mägi. Tuled kustusid, algas avamäng. Avamängu kuuldes tundus, et ooper on huvitav ning tõotab tulla huvitava sisuga. Laval kujutati Jeruusalemma, Salomoni templit. Babüloonia väed piirasid Salomoni templit, kus heebrealased, leviidid ja heebrea naised palvetasid jumala poole. Ülempreester Zaccaria keda mängis Mati Palm, püüdis rahvale selgeks teha, et kuningas Nabucco (Jassi Zahharov) babüloonia vägede juht on saabunud rahu tooma. Kuningas Nabucco tütar Fenena (Pille Lill) jääb Jeruusalemma printsi Ismaeli (Vello Jürna) hoolde. Kui Fenena ja Ismael jäid kahekesi siis nad rääkisid oma tunnetest teineteise vastu. Ismaeli armastus Fenena vastu algas siis, kui Fenena oli päästnud Ismaeli Babüloonia vanglast.
Varasel keskajal valitses naturaalmajandus ja inimesed ei käinud oma kodudest eriti kaugemal. Elati muutumatult pikka aega. 11. sajandil aga hakkas taas arenema kaubandus ja tekkisid linnad. Ristiretked viisid inimesi kodudest eemale ja seega laiendati ka inimeste silmaringi. Ka vanad harjumused ja ettekujutused hakkasid muutuma. Varasel keskajal olid Lääne-Euroopas levinud benediktlaste kloostrid, kus mungad palvetasid ja kirjutasid ümber raamatuid, nagu Püha Benetictuse reeglites kirjas seisab. Kõik inimesed olid sellega harjunud ja teistsugust elu ei kujutatud ettegi. Kuid kui hakkasid tekkima linnad ja toimusid ristiretked, hakati üha enam tundma, et benediktlaste kloostrid ei ole enam täiuslikud. Kloostrid asusid maal ja olid jäänud eemale linnaelust. Nii tekkisid 13. sajandi algul kerjusmungaordu. Need asusid tavaliselt linnades. Seal elasid kerjusmungad, tegelikult nad ei
nõusolekut abieluks tavaliselt ei küsitud. Vabal ajal otsisid rüütlid endale sageli lihtsaid ja tooreid meelelahutusi.Ühte sellist sõjalist võitlusmängu nimetatakse turniiriks.Need olid suurejoonelised üritused kuhu kogunes palju pealtvaatajaid. Viimase seisuse moodustasid vaimulikud.Vaimulike alla kuulusid paavstid,piiskopid,preestrid,mungad ning nunnad.Varasel keskajal olid Lääne -Euroopas levinud benediktlaste kloostrid,kus mungad palvetasid ja kirjutasid ümber raamatuid.Klooster oli munkade või nunnade kogukonna elupaigaks olev kinnine hoonestu.Kloostreid rajati tavaliselt inimtühja ja üksikusse piirkonda.Püüti olla võimalikult iseseisvad.Kloostril oli oma kirik,laoruumid, pagarikoda,söögisaalid,munkade kambrid jms. Kui ilmalikud kandsid seljas seda,mis neile meeldis ja oli moes siis vaimulike riietuses ei olnud midagi juhuslikku ja ülearust. Igal rideesemel oli oma tähendus ja vastav kandmiskorda
Siit mõned huvitavamad mõtted, juhtumid ja arvamused Õhtulehe intervjuust: Oled kakelnud? Peksa olen saanud. Vastu löönud ei ole. Ma kukun kohe pikali, esimese hoobi peale. Mis ma sealt maast ikka... võin hammustada ainult säärest. Paar suve tagasi üritasid sa Muuga sadama lähedale heinakuhja juurde taksot tellida. No just nimelt. Mõni sõber on kolinud nii kaugele elama, et kohe raske on tal külas käia. Millal sa viimati palvetasid? Ma ei palveta. Keda ma peaks paluma? Palumine on ju kellegi teise poole pöördumine. Paluda võib äärmisel juhul , et sa ulataksid mulle näiteks soola. Sa oled praeguseks kirjutanud umbes poole meetri jagu teoseid... ...kaaned on ka seal sees, need on paksud ja võtavad palju ruumi... Miks on Andrus Kivirähk suurkuju? Minu jaoks on Andrus Kivirähk vapustava huumorimeelega inimene. Ta raamatud (niipalju kui mina olen lugenud) on väga head
katoliiklus, hinduism, buddism ja islam annavad inimestele võimalust uskuda sellesse, et üles on keegi, kes aitab meid elada, keegi, kelle võim on piiramatu ja kelle tarkus on mõõtmatu. Inimestel on lihtsam elada, kui nad teavad, et üleval on Issand, kes armastab neid ja on nõus neid adata. On olnud palju juhtumeid, kui palvetamine aitas inimestel väga hirmsaid asju üle elada. Näiteks Teise Maailma sõja ajal nii sõdurid, kui ka nende ülemus palvetasid iga öö. Päeval kõik, mida nad nägid oli ainult surm ja hirm. Palvetamine aitas neile seda üles elada. Mõned lähevad kirikusse, kui nende sugulane on haige. Nemad palvetavad või panevad küünlat tervise eest, ja väga imelikult haigus, mis arstid arvasid, et on ravimata, taganeb. Teised lähevad kirikusse, et anda au surnutele ja see aitab koledat kaotust üle elada ja uskuda, et surnutele on seal parem olla, kui siin. Mõned lihtsalt tunnevad, et kirikus on lihtsam hingata
Selle uksed avatud, kui sõjavägi vaenuväljale läks. Rahu ajal olid aga templi uksed kinni. Igal perekonnal oli oma jumal, kodukaitsja, kelle auks alatasa tuli põles. Hommikul luges pereisa, kes täitis preestri kohuseid, kõigi omaste juuresolekul palvet ja pani esimese pala söögilaualt perejumala altarile. See oli põline ja austatud komme. Peajumalate austamine sündis avalikult, mille eest hoolitses riik. Viimane ehitas templid ja altarid, kus preestrid palvetasid ja ohverdasid. Erilise austamise osaliseks sai Vesta, kodukolde - jumalanna, kelle naispreestrid, Vesta neitsid, ei tohtinud abielluda. Enne kui midagi tähtsat ette võeti, pöördusid roomlased jumalate poole, et nende arvamust teada saada. Nii toimiti ikka, kui näit. kavatseti sõda alata, mõnd templit ehitada või midagi muud ette võtta. Preestrid püüdsid jumalate arvamust teada saada, jälgides välgulöömist ja müristamist, pühade kanade
Esialgu olid kristlasteks pealmiselt kehvikud ja orjad. Ristiusu levikule aitasid eriti kaasa rändjutlustajad. Jeesuse kaaslane ja õpilane apostel Peetrus pani aluse Rooma kristlikule kogudusele ja teda loetakse esimeseks Rooma piiskopiks. Kõige enam tegi ristiusu levitamiseks apostel Paulus, kes tegutses Aasia aladel. Paulus pidas eri maade kristlastega kirjavahetust ja rõhutas Jeesuse õpetuse kõiki rahvaid hõlmavat tähendust. Kristlased ühinesid kogudusteks, kus jutlustasid ja palvetasid, korraldasid ühiseid söömaaegu ja aitasid üksteisel tööd leida. Kogudused pidasid koos oma pühasid. Need pühad olid olemas vanades usundites, kuid sobitati uue usuga. Kogudused astusid läbikäimisse teiste kogudustega. Apostlite tegevuse tagajärjel kujunes päris tihe kogu impeeriumi hõlmav ristiusukoguduste võrk. Kogudus valis enda keskelt juhi piiskopi. Selleks sai mõni jõukam ja lugupeetum koguduseliige, kelle majas koos käidi. 1.
reeglid. Naisi pandi mehele enamasti liitude põimumiseksja tähendas rahu sõlmimist. Naise seksuaalne truudus oli perekonna kese. Naist tuli hoolikalt valvata, et hoida ära petmised. Naise seisundi leevendamiseks hakati abiellumisel küsima ka mõlemalt jah-sõna. Kõige õrnemast east alates pidid naised tikkima, kuduma ja muid käsitöid tegema, et hoida ära langemine fantaasiate kütke. Pühak Pühak oli inimene, kelle vahendusel tekkis kontakt maa ja taeva vahel. Pühakud palvetasid lakkamatutlt ja olid jumalaga väga lähedased.Pühakud püüdsid inimesi aidata, eelkõige vange, keda peeti orjuses. 90% pühakutest olid mehed. Arvati kui pühakute säilmeid puudutada, siis saab terveks igasugustest haigustest ja need toovad õnne. Pühakute jäänustel oli üks imepärane võime: need ei haisenud ja lagunenud, neid võis jagada osadeks, ilma et need oleksid kaotanud oma toime.
kõik see lähendas oma raskevõitu igapäevaelu elavaid inimesi. Pühad aga pakkusid võimalust enne hooajatööde algust veidikesekd aeg maha võtta ja puhata. Jõulud: Jõulud(Kristuse sündimise püha 7. jaanuar/25. Detsember) olid Venemaal olulised pühad nii kristlikus kui ka rahvakalendris. Vene külas peeti neid tavaliselt kolm päeva, eelõhtu kaasa arvatud. Jõulud pereringis juhatas sisse õhtune jumalateenistus kirkikus. Need pered, kes kirkusse minna ei saanud, need palvetasid sel ööl ikoonide ees kodus. Jõulude juurde kuulus kaks pidulikku söömaaega: jõululaupäeval ja vahetult jõulupäeval. Jõululaupäeval algas pidu esimese tähe ilmumisega taevavõlvile. Majaperemees luges palve, kõik pereliikmed lõid risti ette ja pühalikus vaikuses alustati piduliku söömaajaga. Tavaliselt olid laual pliinid või väiksemad pannkoogid meega, paastupirukad seente, kartuli või pudruga, magedast tagnast marjapirukad, samuti kutjaa(nisukruupidest ja
kas vähem arenenud või puuduvad üldse. Raad linnaelu juhtiv nõukogu Tsunft käsitööliste organisatsioon Gild linnade kaupmehi ühendav organisatsioon Hansa Liit on lepingu põhjal seotud linnadevaheline kokkulepe, et nad pidid ühendama oma sõjaväed ja kindlustama kaubavooride korraliku kaitse. Koosolekud toimusid Lüübekis. Liitu kuulusid 80 linna. Eesti linnadest olid Tartu, Tallinn, Pärnu ja Viljandi Klooster seal töötasid ja palvetasid mungad ja nunnad Ketser olid inimesed, kelle vaade katoliku kirikule erines teiste omast. Nad väitsid, et paavst on nende meeste jumala teener ja kirik saatana kätetöö. Nende arust pidid mungad olema vaesed nagu kirikudki. Inkvisitsioon kirikukohus Ristisõjad Koraan islami püha raamat (allahi ilmutused muhhamedile) Renessanss loominguline ajastu, inimesi hinnati omaduste tõttu Reformatsioon usuuendus, algatas Martin Luther aastal 1517
Keegi ei tea , mis toimub teise inimese sees ja veel vähem ei tohiks keegi ka kindlaid otsuseid nende eest teha. Aivel oli eesmärgiks elada vaid iseendale ja oma uuele päevale. Kui aga usk kõigesse on kadunud, siis pöördutakse sageli jumala poole. Aivel oli kadunud usk ravimitesse ja erinevatesse ravimismeetoditesse, just siis oli leidnud Aive tee Jumala juurde. Ta hakkas palvetama, ja seda tegi ta oma tervenemise kui ka kõigi teiste eest. Temaga koos palvetasid ta ravitsejad Luule ja Sirje. See kindlasti tõstab enesetunnet, kui sul on keegi, kellega koos palvetada ja saada usku tagasi tervenemise poole. Aive rääkis, et jumal Jumal hoolitseb kõigi eest nagu oma enda laste, kuid ta on loonud osad oma lapsed elama puudega ja määranud ka neile koha ühiskonnaelus. Aive soovis, et ta leiab ka endale selle koha, mitte jääda arstide vahet jooksma. Ta soov oli saada rahu ja elada nii täisväärset elu kui sellises olukorras võimalik.
kuhu kuulusid ka juriidilisest plaanist vabad ja mittevabad. See vastandumine oli loogiline religioosses ühiskonnas, mida valitsesid vaimulikud. Võib tulla järeldusele, et tegelikult koosnes keskaja ühiskond kahest paralleelsest hierarhiast: vaimulikust, mille juhatas paavst ja ilmalikust, mille juhatas keiser. Vaimulikuks osaks olid keskaja Euroopas piiskopid, pühakud, preestrid ja eelkõige mungad, kes mängisid suur rolli ühiskonnaelus, pakkudes ilmikuile olulist tuge. Nad palvetasid ja sellega kindlastasid oma kontakti Jumalaga, mis andis maapealse elu üle vaimse väe. Munk, allandlikuse ja kuulekuse elav kehastus, elas kloostrireeglite järgi, palvedes, otsis ta Jumalat, vaikust ja rahu. Ta kaitses teisi kuradi eest, viis läbi surnumissad, andis nõu ja oli ka antiigipärandi säilitajata. Paljud keskaja inimesed olid kirjaoskamatud. Kuni 13. Sajandini oli seda enamik ilmikuist.
senjööri ning vasalli suhted põhineva feodaalkorrale 11 saj. Vasallidele anti sõjateenistuse eest maatükke(feood), see oli naturaalmajanduse ajal parim makseviis. Ajapikku vasallid ei allununud ülepingetele ja tekkis ebastabiilsus. Kaootiliselt arenenud feodaal suhete tagajärjel olid Frnagi riigi lagunemine ning Lääne Rooma killustumine 9 10 saj. a) Kolm seisust: Vaimulikud, kes kõigi eest palvetasid Sõjamehed, kes kõiki kaitsesid Töötegijad, kes kõiki oma tootva tööga ülal pidasid b) Lääni suhted: 8 saj. viis Karl Martell süsteemi kindlamale alusele, et võitluseks araablaste vastu oli tarvis püsivat ratsaväge, andis ta oma vasallidele sõjateenistuse eest maatükke kasutada. Seda maatükki hakati tähistama nim. lään ehk feood.
KESKAEG 5 - 16. sajand ISELOOMUSTUS Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui ka tõlgendajast Varakeskaeg (5.11. sajand) Kõrgkeskaeg (11. sajand 13. sajandi lõpp) Hiliskeskaeg (14. sajand 16. sajandi algus) ISELOOMUSTUS Varasel keskajal eristusid selgepiiriliselt kolm seisust: 1. Vaimulikud inimesed, kes palvetasid 2. Rüütlid inimesed, kes sõdisid 3. Talupojad inimesed, kes kündsid Ristisõdade käigus õpitakse tundma noorte islamiriikide kultuuri ja tuuakse Euroopasse araabia numbrid, nööbid ja teadmisi meditsiinist RIIETUS Keskajal olenes ro ivastus kandja seisusest, elukutsest ja moest. Mood muutus va ga aeglaselt Varasemale keskajale on omane pikk sirgelõikeline särk Keskaja ro ivastus oli mitmekihiline Mida rikkam mees oli, seda rohkem pani ta riideid u lestikku selga
mille alusel olid neil üksteise ees teatud kohustused. Vasall pidi teenima senjööri sõjaväes, andma senjöörile nõu, toetama teda vangilangemise korral ja tegema kingitusi. Senjöör andis vasallile kasutada maatüki ja kaitses teda sõjaliselt ja kohtus. Feodaalkorraga hakkasid talupojad üha rohkem sõltuma suurmaaomanikest. Talupoegadel keelati maalt lahkuda, ehk nad muudeti sunnismaisteks. Selliseid talupoegi nimetatakse pärisorjadeks. Kolm seisust esiteks vaimulikud, kes palvetasid ja suhtlesid jumalatega. Teiseks sõjamehed, kes kaitsesid riiki ja rahvast. Kolmandaks töötegijad, kes oma tootva tööga kõiki ülal pidasid. Sellist ühiskonnakorraldust peeti Jumala poolt seatuks. Varakeskaja kiriku- ja vaimuelu Paavstivõimu tõus paavsti tähtsus hakkas suurenema keisrivõimu nõrgenemisega Lääne- Roomas, nad ise hakkasid rõhutama enda autoriteeti ja vastutust. Võimu tugevdas ka
Uues keskkonnas, kuhu poiss sattus, oli hoopis teistsugused tingimused ja seadused. Venemaagi tähendas Nabokovile just sinna jäänud lasepõlve ja noorust. Kodumaa jäi Nabokovi hinge ta viimaste päevadeni, kuigi seletamatu armastus ja igatsus ajaga tuimemaks muutusid. Ajal kui Nabokov Venemaalt lahkus (1919), püüdis miljonid inimesed sel tohutul maal ehitada uut ühiskonda, võitsid ja kannatasid , sattusid süütult okastraadi taha või laulsid ülistuslaulu ,,kõikide rahvaste juhile", palvetasid, needsid, lootsid. See Venemaa ei tekinud temas mingeid sooje tundeid. Emigrandina välja öeldud suhtumise nõukogude korda kandis Nabokov üle ka sinna jäänud vene inimestele, kes tundusid talle nüüd ,, uue sipelgaliigina". Ma põlgan kommunistlikku usku kui madala võrdsuse ideed, kui igavat lehekülge inimkonna pidulikus ajaloos, kui maise ja ebamaise ilu eitust, kui minu vaba mina rõhujat, kui matsluse, rumaluse ja enesega rahulolu kehastust."
klooster, mis oleks neid ühiskonnaga sidunud. Begiine ja nende meessoost "kolleege", begarde võib vaadelda kui apostlite elu ilmalikke jätkajaid, kes kristust matkides püüavad elada vaeselt ja talitsetult. Begiinid olid Põhja-Euroopa liikumine, mis sündis Belgias. Teatakse, et aastatel 1250-1350 oli Strasbourgis begiinimaju 600 naisele. Aastatel 1270-1400 oli Kölnis 169 rühma 1500 naisele. Begiinid tegid nii tööd kui ka palvetasid. Võis juhtuda, et naised läksid tagasi oma perekondade juurde või abiellusid. Selles mõttes olid begiinikogukonnad nagu oma aja turvakodud. Teinekord mindi sinna ka koos vallaslastega. Begiinid pärinesid kõikidest ühiskonnakihtidest, vahest ehk vaid kõige kõrgemad sotsioolsed klassid välja arvata. Oma elatuse maksid nad kinni tööga. Alguses suhtus kirik begiinidesse sallivalt, aga 1260. aastate paiku hakkas suhtumine begiinidesse nii kiriklikes kui ilmalikes
(ptk 11) Talupoegade ülesandeks oli aadlike ja vaimulike toitmine. Talupojad olid sunnismaised nad ei tohtinud kodust lahkuda, isandal oli õigus ka talupoegi karistada. Talupoegi kutsuti ka pärisorjadeks. Orjaseisus keskajal aga kadus. Talupoja-isanda suhet nähti vasalliteedisuhtena isand andis talupojale maad, selle eest pidi talupoeg isandat teenima. 5. Keskaegsed seisused - mis olid, mis olid erinevate seisuste ülesanneteks? (ptk 11) Vaimulikud- palvetasid kõigi eest Sõjamehed- kaitsesid kõiki Töötegijad- pidasid kõiki oma tootva tööga ülal 6. Aadliseisus ja rüütlid (ptk 19). Rüütliväe lahingutaktika relvastus (ptk 20) Sõdisid peamiselt ratsa; peamised ründerelvad olid piik ja mõõk; kaitserelvastus koosnes rõngassärgist, kiivrist ja kilbist. 7. Talupojaseisus sunnismaisus, koormised, raharent, naturaalmajandus (ptk 21) Sunnimaisus- talupojad olid kohustatud oma isanda jaoks tööd tegema, harisid põlde ja maksid andamit.
psühhoneurootiliselt haigeid inimesi on raskem mõjutada. Kriitika koolkonnale: tulemused saadakse eksperimendisituatsioonis ning ei võeta arvesse muid mõjusid meediasõnumi kõrval. Raadiouuringud (Lazarsfeld, Stanton, Merton, Cantryl) Orson Wellsi kuuldemäng ,,Maailmade sõda: Invasioon Marsilt" kursus kuulajate seas esile massilise paanika. Hadley Cantril püüdis selgitada, miks see raadiosaade vallandas kuulajate hulgas sellise reaktsiooni, et vähemalt miljon inimest USA-s palvetasid ja nutsid või ootasid resigneerunult möödapääsmatut surma marslaste käe läbi. Cantrili põhjused massipaanika tekkeks: 1. raadio oli ja on siiani tunnustatud kui kiireloomuliste ja tähtsate sõnumite edastamise vahend; 4 2. saates esinenud nimetsi nimetatud kõnelejad olid kõrge usaldusväärsusega (sh neli sõltumatut professorit, kaptenid, kindralid, välisministeerium). 3
● Linnade langusega kaasnes kaubanduse allakäik ● Feood ehk lään - vasallile laenuks antud maatükk koos talupoegadega ● Feodaal ehk läänimees - laenuks antud maatüki valdaja ● Feodaalne hierarhia - feodaalide järjestamine tähtsuse järgi ● Feodaalne killustatus - feodaalid ei hoolinud kuninga käskudest, olid oma maa peremehed ● Pärisorjus - talupojad, kes olid sunnismaised, allusid täielikult suurmaavaldajatele ja maksid makse ● Vaimulikud - palvetasid kõigi eest ● Sõjamehed - kaitsesid kõiki ● Töötegijad - pidasid kõiki ülal ● Paavstivõimu tõus ● Kirikulõhe tõttu jaguneskreeka- ja roomakatoliku kirikuks ● Rooma paavst ja Konstantinoopol panid üksteist kirikuvande alla ● Kloostrite teke ● Püha bendictuse kloostrireeglid ○ Õpetasid alandlikkust ja distsipliini ● Monte Cassino klooster ● Gregorius Suure tulemusena pöörati suuremat rõhku jumalateenistusele ja palvetele
Religiooni iseloomustas aristokraatlikkus, sest jumalate eest hoolitsemine templis oli ainult preestrite privileeg. Rahva eette jõudis jumal ainult usupidustuste käigus, jumala kuju on laevakujulisel kanderaamil. Surmajärgsus Iseloomulik oli surnute austamine ja usk hauatagusesse ellu, mistõttu maine elu oli ainult ettevalmistuseks surmajärgseks igaveseks eluks. Inimese surma järel lahkus tema surematu hing „Ka“ inimkehast. Preestrid palvetasid lahkunu hinge eest, et „Ka“ naaseks kehasse tagasi. Laiba säilimiseks see palsameeriti (mumifitseeriti), mille tulemusena valmis muumia. Muumia asetati puidust või kivist välja raiutud inimesekujulisse kirstu (sarkofaagi), mis asetati püramiidis asuvasse või maa-alusesse hauakambrisse ning lisati juurde hauapanused. Vaarao Amenhotep IV (u. 14 saj. eKr) üritas Egiptuse religiooni reformides vähendada preesterkonna mõju riigi valitsemisele ja kehtestas monoteismi
öelnud, visati kurjategija kaljult alla. Kui mõni mees magatas teise mehe naist, riputati ta paljalt seina külge ja jäeti surnuks nälgima. 9 Religioon Inkad kummardasid paljusid jumalaid ja jumalannasid. Nad uskusid, et igas mäetipus oli jumala kodu. Igal inkal oli kodus pisike kujuke, milles oli hing, mis nende järele valvas. Nad teadsid, et väikesel jumalad luuravad neid koguaeg. Inkad palvetasid oma jumalatele iga päev. Umbes korra kuus korraldas preester jumalate auks suure pidustuse, mis kestis vahel rohkem kui ühe päeva. Töölistele tähendas see vaba päeva ja kõik läksid pidustusele. Igal festivalil viidi läbi ohverdus, inimesi ohverdati väga harva, siis kui toimus näiteks sõda. Inkad uskusid hauatagusesse ellu ja surnukehad mummifitseeriti ning mõned pidustusel käidi ringi koos muumiaga. Iga juuni toimus kõige tähtsam sündmus- Päikese festival
Ristiusu levikule aitasid eriti kaasas rändjutlustajad - apostlid (kreeka keeles saadik). Jeesuse kaaslane ja õpilane apostel Peetrus pani aluse Rooma kristlikule kogudusele ja teda loetakse esimeseks Rooma piiskopiks. Kõige enam tegi ristiusu levitamiseks apostel Paulus, kes tegutses Aasia aladel. Paulus pidas eri maade kristlastega kirjavahetust ja rõhutas Jeesuse õpetuse kõiki rahvaid hõlmavat tähendust. Kristlased ühinesid kogudusteks, kus jutlustasid ja palvetasid, korraldasid ühiseid söömaaegu ja aitasid üksteisel tööd leida. Kogudused pidasid koos oma pühasid. Need pühad olid olemas vanades usundites, kuid sobitati uue usuga. Kogudused astusid läbikäimisse teiste kogudustega. Apostlite tegevuse tagajärjel kujunes päris tihe kogu impeeriumi hõlmav ristiusukoguduste võrk. Kogudus valis enda keskelt juhi - piiskopi (kreeka keeles episkopos - ülevaataja) või presbüteri (vanema)
Paulusel raiuti pea maha Rooma müüride taga umbes 67. aasta paiku pKr. Tema hukkamise stseenid lähtuvad enamasti apokrüüfsetest allikatest. Seotud silmadega Paulust on kujutatud ka koos Peetrusega märtrisurma suremas. Kõige enam tegi ristiusu levitamiseks apostel Paulus, kes tegutses Aasia aladel. Paulus pidas eri maade kristlastega kirjavahetust ja rõhutas Jeesuse õpetuse kõiki rahvaid hõlmavat tähendust. Kristlased ühinesid kogudusteks, kus jutlustasid ja palvetasid, korraldasid ühiseid söömaaegu ja aitasid üksteisel tööd leida. Kogudused pidasid koos oma pühasid. Need pühad olid olemas vanades usundites, kuid sobitati uue usuga. 25. jaanuar on paavlipäev - Sauluse ristiusku pööramise päev, mil ikka ja jälle võib küsida: "Kas võib Saulist Paulus saada?" Pauluse atribuudid: raamat või pärgamendirull tema kirjadega ning mõõk, mis märgib martüüriumi. Paulus on telgivalmistajate patroon, temalt palutakse abi mürkmadude vastu.
kiriku õiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või piiskop. Katarid-inimesed, kes eitasid katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid katoliku kiriku vaimulike, lõtvu elukombeid. 15. Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus. Benediktlased.- loodi 15 saj. Rajajaks oli Benedictus, iseloomulikuks riietuseks oli must kuub, nende elu jagunes töö ja palvete vahel. Tsistertslased- 11.saj, valge kuub, rajasid aedu, kasvatasid lambaid, rajasid põlde ja palvetasid. Fransisklased- 12.saj lõpp, rajas franciscus assists, riietuseks oli jämepruunikas või hall vöötatud kareda nööriga kuub. Kerjasid ja jutlustasid Dominiiklased--12.saj lõpp, rajas dominicus, must kuub, jutlustasid ja kerjasid. Nende haridussüssteem oli üks parimatest keskajal Kerjusordud elasid vaesuses, neil oli võimalus ringi rännata, nad ei pidanud koguaeg viibima maailmast eralduses.
rituaale. Seega vanausuliste keelatud sööki koos maiste: tuli neid toidetakse eraldi tassi, on eraldi tabel. Sest "maise", tuli majja, mille spetsiaalsed toidud, mis on salvestatud eraldi riiulil või kapis. [9] Iga pereliige oli isiklik söögiriistad - tass, kruus, lusikas. Ärge sööge kasutades kahvlid (toit - Jumala kingitus, sa ei saa pistma kahvlid) [6]. Nad võtsid oma toitu kaks korda päevas (pärastlõunal ja õhtul). Enne ja pärast sööki palvetasid. Istus lauas koos. Kui keegi hilineb lõuna- või õhtusöök, jäi näljane kuni järgmise toidukorra ajal. Esimene perekonnapea sööki algust [2 3]. Lauas pidi käituma "korralikkus": see oli võimatu koputama lauda või pange oma käed lauale (table - Jumala trooni). Peeti näotu istuda jalg jala (deemonid nöörist jalgade ümber). See oli võimatu segada jalga (deemon kiik). Ei tohtinud rääkida ja spin. Jättes tabelist võiks alles pärast perekonnapea loeb palve
Ristiusu levikule aitasid eriti kaasa rändjutlustajad apostlid (kreeka keeles saadik). Jeesuse kaaslane ja õpilane apostel Peetrus pani aluse Rooma kristlikule kogudusele ja teda loetakse esimeseks Rooma piiskopiks. Kõige enam tegi ristiusu levitamiseks apostel Paulus, kes tegutses Aasia aladel. Paulus pidas eri maade kristlastega kirjavahetust ja rõhutas Jeesuse õpetuse kõiki rahvaid hõlmavat tähendust. Kristlased ühinesid kogudusteks, kus jutlustasid ja palvetasid, korraldasid ühiseid söömaaegu ja aitasid üksteisel tööd leida. Kogudused pidasid koos oma pühasid. Need pühad olid olemas vanades usundites, kuid sobitati uue usuga. Kogudused astusid läbikäimisse teiste kogudustega. Apostlite tegevuse tagajärjel kujunes päris tihe kogu impeeriumi hõlmav ristiusukoguduste võrk. Kogudus valis enda keskelt juhi piiskopi (kreeka keeles episkopos ülevaataja) või presbüteri vanema). Selleks sai mõni
Surm Surnu pesti, mähiti surilinasse ja maeti niipea kui võimalik. Kirste ei tunnistatud, kuna muhameeldased usuvad, et keha tuleb põrmule vahetult tagasi anda. Rahvarohkeid usutalitusi ei peetud, kuid maja uksed hoiti nelikümmend päeva lahti, et kõik, kes seda vajalikuks pidasid, saaksid sisse astuda ja kaastunnet avaldada. Külastajaid kostitati. Neljakümnendal päeval tuli elukutseline itkeja ja hakkas leelutama salme Koraanist, naised katsid pea, palvetasid ja saatsid kadunu hinge igavikuteele. Mälestussamba järgi sai otsustada, kas hauas puhkab mees või naine naise sambale oli kaeverdatud lilli, mehele turban. Haaremid tänapäeval Mitmenaisepidamine kuulutati väljaspool seadust olevaks küll Türgis ja Hiinas, nende suurimate haaremirahvaste hulgas, kuid endiselt õitseb see Lähis-Idas ja Aafrikas. Indias on mitu naist küll
patulunastuskirju ehk indulgentse. Mungaordud, ketserid, inkvisitsioon Varasel keskajal valitses naturaalmajandus ja inimesed ei käinud oma kodudest eriti kaugemal. Elati muutumatult pikka aega. 11. sajandil aga hakkas taas arenema kaubandus ja tekkisid linnad. Ristiretked viisid inimesi kodudest eemale ja seega laiendati ka inimeste silmaringi. Ka vanad harjumused ja ettekujutused hakkasid muutuma. Varasel keskajal olid Lääne-Euroopas levinud benediktlaste kloostrid, kus mungad palvetasid ja kirjutasid ümber raamatuid, nagu Püha Benetictuse reeglites kirjas seisab. Kõik inimesed olid sellega harjunud ja teistsugust elu ei kujutatud ettegi. Kuid kui hakkasid tekkima linnad ja toimusid ristiretked, hakati üha enam tundma, et benediktlaste kloostrid ei ole enam täiuslikud. Kloostrid asusid maal ja olid jäänud eemale linnaelust. Nii tekkisid 13. sajandi algul kerjusmungaordu. Need asusid tavaliselt linnades. Seal elasid kerjusmungad,
latifundumid suured maavaldused) 2) Rooma sõjaväe barbariseerumine tihti lähtuti pigem oma hõimu kui Rooma riigi huvidest 3) Suur rahvasterändamine 4.¬5. saj germaanlaste tung riigi eri osadesse 4) Orjanduslik kord oli oma aja ära elanud 5) Linnade rollii vähenemine, naturaalmajanduse levik, orjade arvu vähenemine, kolooniad 5. Iseloomustage feodaaltsivilisatsiooni tunnuseid. 1) Seisuslik kord (vaimulikud palvetasid; aadlikud sõdisid; talupojad/linnakodanikud töötasid) 2) Külaühiskond enamik elanikkonnast elas maal, valdavalt kirjaoskamatud 3) Katoliiklik maailmapilt võitlus väärusulistega, usuvastastega 4) Naturaalmajandus majandussüsteem, mille puhul kaubalis-rahalised suhted on kas vähe arenenud või puuduvad üldse 6. Miks kujunes välja pärisorjus ja sunnismaisus? 1) Talupojad andsid end ise suurmaavaldajate alla selleks, et saada kaitset
riigi jagunemise kaheks 2) rooma sõjaväes lähtuti pigem oma hõimu kui Rooma riigi huvidest 3) suur rahvasterändamine- germaanlaste tung riigi eri osadesse 4) orjanduslik kord oli oma aja ära elanud 5)Linnade rolli vähenemine, naturaalmajanduse levik, orjade arvu vähenemine 5. Iseloomustage feodaaltsivilisatsiooni tunnuseid. Vasalliteet ehk üks isik andis end võimsama isiku kaitse alla Seisuslik kord: 1seisus vaimulikud- palvetasid 2seisus aadlikud- sõdisid 3seisus talupojad ja linnakodanikud- töötasid Külaühiskond ehk enamus elanikkonnast elas maa, kirjaoskamatud, suuline pärimus 6. Miks kujunes välja pärisorjus ja sunnismaisus? Kaitse röövretkede eest ja läänistatud maad vajasid harimist 7. Millest kujunesid katoliku kiriku rikkused? Kirikukümnis, annetused, sakramendid, kiriku ametikohtade müük,
MAAILM Jumala poolt loodud INIMESE kõrgeim eesmärk jumaliku harmoonia tunnetamine HARIDUSE SISU teoloogiline kasvatus ja õpetus läbi "seitsme vaba kunsti" SEITSE VABA KUNSTI, ld.k. septem artes liberales TRIVIUM: Grammatika (ladina keeles lugemine, kirjutamine) QUADRIVIUM: Aritmeetika. Geomeetria. Retoorika (ilukõne õppimine). Dialektika (vaidluskunst). Arhitektuuri ja maateaduse alused. Astronoomia (ajaarvamine). Muusika. Seisuslik kasvatus keskajal: töötasid/võitlesid/palvetasid Rüütlikasvatus. 7-14 paazid. 14-21 relvakandjad. Ratsutamine, ujumine, oda, mõõga, kilbi käsitlemine, vehklemine, jahipidamine, kloostri- ja toomkoolides alates VI saj. Talurahva/linnakehvistu kasvatus. - Peamiselt kodune, esimesed koolid keskaja lõpul - Lihtrahva õpetus: ametiõpe gildides. Vaimulike kasvatus Õpilased: orbunud, vaesunud rüütlilapsed, talupoegade, linnakodanike lapsed Õpetajad: mungad, preestrid Õpetus: -ladina keelne -trivium + muusika ja aritmeetika
Kasutas feodaali maad, oma tööriistu ja kariloomi. Kohustused: Maksis loonusrenti (naturaalne rent maa eest) Töötas feodaali majapidamises, põllul, ehitusel (mõisas). Kust saadi: Vabade talupoegade hulgast. Millal ja kus: Keskaegses Euroopas. Mille poolest erinesid orjad vanaajal keskaegsest pärisorjast? (Varem ei olnud vara) c. Seaduslik Ühiskond: · I seisus VAIMULIKUD, kes palvetasid kõigi eest. · II seisus AADEL, feodaalidest moodustunud seisus, kes sõdivad kõigi eest. · III seisus PÄRISORJAD, kes töötavad kõigi eest. d. Naturaalmajandus kõik eluks vajalik valmistati kohapeal ja kaubandus oli nõrgalt arenenud. e. Feodaalne killustatus riigi jagunemine iseseisvateks maavaldusteks. Euroopa invasioonide ajastul 9.-11. sajandil 1. Teine "barbarite" rünnakulaine Euroopa järjekordne kriisiaeg. a
kõigil naistel tavaline. Seitsmeteistkümnendas peatükis räägib Mende kuidas Rahab teda kogu aeg peksab, kui Rahabile midagi ei meeldi Mende juures või kui Mende midagi natukene ka valesti teeb. Ka külalised teevad Mende üle nalja ja vaatavad mõnuga kuidas Rahab Mendet peksab. Kaheksateistkümnendas peatükis räägib Mende, kuidas ta salaja palvetas. Kuna Mende oli muslim, siis ta peab viis korda päevas meka suunas palvetama. Rahab ning ta mees Mustafa olid ka muslimid ning nad ka palvetasid. Kord kui Rahab teada sai, et Mende käib salaja palvetamas karjus too ta peale ja püüdis tema palvetamist iga hinna eest takistada. Kuna Mende oli koolis õppinud, et muslimid peavad üksteist austama ja, et kõik muslimid on võrdsed, ei saanud ta aru, miks Rahab temaga nii käitub. Mende oli nüüd kolmteist, ta leidis voodi alt mängukaru, mis meenutas talle Uranit. Ta võttis selle endale ning rääkis temaga ning võttis iga öö ta kaissu
loovutama.Maatükk säilis talupoja käsutuses, kuid ta haris seda nüüd rentnikuna ja pidi seea isandale regulaarselt andami tasuma. Feodaalkorra kujunemise paratamatu eeldus oli sõltuva talupoegkonna tekkimine. Kuna talupoegade tööta polnud maal väärtust, keelati talupoegadel maalt lahkuda: nad muudeti sunnismaiseks. Kolm seisust Keskaegse kujutlema põhjal jagunes ühiskond kolmeks peamiseks seisuseks: vaimulikeks, kes kõigi eest palvetasid, sõjameesteks, kes kõiki kaitsesid, ja töötegijateks, kes kõiki oma toova tööga ülal pidasid. Sellist ühiskonnakorraldust peeti Jumala poolt seatuks. Kiriku ja vaimuelu Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. Pärimuse järgi oli Rooma esimene piiskop ja seega paavstusele alusepanija apostel Peetrus, kellele Juuesus olevat andnud taevariigi võymed ning määranud kiriku rajajaks. Keisrivõimu nõrgenemine Lääne-Roomas suurendas Rooma piislopi religioosset ja poliitilist tähtsust
ärimehele, poliitikateadlasele, sotsioloogiline, tavakodanikule jne.) TERRORISMI AJALUGU Enne II MS: Religioon- zealots (sicarii- Noahoidjad ründasid Rooma valitsejaid ja juudid, kes tegid roomlastega koostööd) Mõrtsukad- Iraanis/ Iraagis tapsid usklike inimesi, nad kasutatsid kanepit ja neil oli kindel rituaal, tapsid sunni-usklikuid, tegid seda väga avalikult, teised pidi nende tegusid nägema. Thugee- India grupp, nad palvetasid hävituse jumala eest, enam-jaolt kriminaalid, vargad ja selle ajal tapsid ka inimesi. Riigi ja revolutsiooni kaitsmine- Prantsuse revolutsioon. 1793-1794: “õuduse režiim” (regime de la terreur). “Terrere”- Ladina keeles “ähvardada”. M. Robespierre: miks terror oli vajalik- et kaitsta valitsust. Enne II MS oli terrorismil positiivne tähendus mitmel valitsusel- et kaitsta režiimi ja valitsust. Aga 19ndal sajandil oli ka ideoloogiate esindajate poolt pos
Nende tööst sõltus läänimehe sissetulek. Tekkis sõltuv talupoegkond. Feodaalide kui tootvast tööst vabade elukutseliste sõjameeste klass poleks saanud eksisteerida ilma talupoegade tööta. Kuna talupoegade tööta polnud maal väärtust, keelati talupoegadel maalt lahkuda, nad muudeti sunnismaiseks. Eestis nimetatakse sunnismaisust pärisorjuseks. o Kolm seisust: Vaimulikud- nad palvetasid kõigi eest Sõjamehed- nad kaitsesid kõiki Töötegijad- nad pidasid kõik oma tööga üleval VARAKESKAJA KIRIKU- JA VAIMUELU PAAVSTIVÕIMU TÕUS Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks (lad. k papa eesti k. paavst). Pippin Lühikese annetusega sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Uus tõus ootas paavstlust ees alles kõrgkeskajal. Rooma esimene
Tavaliselt oli näha Hanoki juures ka suuri pruune nõusid. Nõud paiknesid tavaliselt väljas, kus oli värske ning külm õhk. Tavaliselt paiknesid need köögi lähedal, et neid kergemini kätte saada. Seal sees olevad toidud olid marineeritud ja kääritatud, et neid saaks kauem hoida ja kunagi hiljem süüa. Tavaliselt pandi sinna sisse kastmeid, pastasid ja kimchit. Perekonnad, kes suutsid seda endale lubada ehitasid hooviga ka pühamu, kus nad palvetasid ning võtsid 'ühendust' esivanematega. Hanoki etiketis on kirjas, et enne sisenemist peab enda jalanõud jalast võtma ning asetama need ukse juurde. Kui istuda põrandal, peab olema sobiv positsioon. Hanbok Hanbok on traditsiooniline riietus, mida nüüdseks kutsutakse ka rahvariideks. Kunagi ammu kanti Hanboki igapäev, tavaliste riietena. Nüüd aga ainult pühadel ja tähtsatel puhkudel nagu näiteks pulmad ning matused. Lapsed peavad kandma Hanboki oma esimesel sünnipäeval ning
4) orjanduslik kord oli oma aja ära elanud, orjade motivatsioon puudus 5) linnade rolli vähenemine, naturaalmajanduse levik, orjade arvu vähenemine- kolooniad 5. Iseloomustage feodaaltsivilisatsiooni tunnuseid. 1) vasalliteet: Senjöör Lään ehk feood Läänimees ehk vasall ehk feodaal Läänikord ehk feodaalkord ehk feodalism Vasalliteet- lepinguline suhe, kus vasall andis end senjööri kaitse alla 2) seisuslik kord: 1. seisus- vaimulikud (palvetasid) 2. seisus- aadlikud (sõdisid) 3. seisus- talupojad ja linnakodanikud (töötasid) 3) katolik maailmapilt- võitlus nn väärusulistega 4) külaühiskond- enamus elanikkonnast elas maal 5) naturaalmajandus 6) pärisorjus 6. Miks kujunes välja pärisorjus ja sunnismaisus?
müüma patulunastuskirju ehk indulgentse. Mungaordud, ketserid, inkvisitsioon Varasel keskajal valitses naturaalmajandus ja inimesed ei käinud oma kodudest eriti kaugemal. Elati muutumatult pikka aega. 11. sajandil aga hakkas taas arenema kaubandus ja tekkisid linnad. Ristiretked viisid inimesi kodudest eemale ja seega laiendati ka inimeste silmaringi. Ka vanad harjumused ja ettekujutused hakkasid muutuma. Varasel keskajal olid Lääne-Euroopas levinud benediktlaste kloostrid, kus mungad palvetasid ja kirjutasid ümber raamatuid, nagu Püha Benetictuse reeglites kirjas seisab. Kõik inimesed olid sellega harjunud ja teistsugust elu ei kujutatud ettegi. Kuid kui hakkasid tekkima linnad ja toimusid ristiretked, hakati üha enam tundma, et benediktlaste kloostrid ei ole enam täiuslikud. Kloostrid asusid maal ja olid jäänud eemale linnaelust. Nii tekkisid 13. sajandi algul kerjusmungaordu. Need asusid tavaliselt linnades. Seal elasid kerjusmungad,
kes seal elanud olid. Enne kui Kaarna Peep paiga omale ostis ja sinna veski tegi. Nüüdsest oli jäänud uhketest hoonetest vaid mustad suitsenud varemed. Koht oli koledaks tehtud, nii et sinna minekuks ei olnud enam põhjust. Seal külas pidi olema ka rahaauk, aga keegi ei ole julgenud seda veel kaevama hakata. Kiviveski tondid ei teinud nalja, need kes kätte neile sattusid teadsid seda. Vanal kiviveskil mis seisis, tegutsesid kodukäijad. Inimesed palvetasid kui sellest kiviveskist möödusid, Üks üritas aga nalja teha ja sõitis öösel suure raha kotiga läbi. Ja nii ta kafus, nagu tina tuhka. Nõnda ei saanud kohus miskit teha. Inimesed eriti väljas ei käinud, seal Saardaru külas või ainult tegutsemas näha kodukäijaid. Mõned julged käisid ka nii öösiti seal kandis, ja sinna nad ka jäid, tondid olid oma töö teinud, inimeste hilbud olid
olulise inimese tahe. Kolmandale küsimusele vastas 20%, et usuvad legendi Jumalaema ikoonist, 13% aga, et legend on välja mõeldud jutt ja seda on hea uskuda. Ning kindlasti oli keegi, kes need asjad oskas kokku panna ja jutuks teha. Neljandale küsimusele vastas 13%, et ei tea, teine 13%, et tegemist on püha maaga ja 7%, et väidetavalt kutsusid õigeusklikud ( ja mitte ainult) Kuremäe kanti Pühtitsaks nendesamade vanausuliste asula pärast – pühad mehed ju- habe põlvini ja palvetasid hoolega. Viiendale küsimusele vastas 33%, et Jumalaema ilmutas end mäel ja ikoon leiti püha tamme juurest. 7% teab ka teist versiooni, kus Jumalaema ilmutas ennast karjastele allikal. Paraku ei tea me seda, kus sel ajal karjatamiseks paremad tingimused olid. Kui tahta midagi oletada, siis oleks loogilisem, et karjased liikusid seal, kus loomad ka juua said- allika juures. Aga legend ongi sellepärast legend, et igaüks saab seda mugandada endale sobivaks.
annaabi.ee 
