Keskaja inimene (2)

Sarnased õppematerjalid

20

docx

Keskaeg, usk

Aastal 800 tuli Karl Suur Rooma paavsti kutsel Rooma ja seal trooniti ta keisriks. Seda aastat loetakse ka Rooma keisrivõimu taastamiseks. Tema valitsusajal valitses kord. Keiser reisis mööda maad ringi ja korraldas riigiasju. Kindlat pealinna riigil polnud, kuid üks meelispaik oli keisril Aachen. Karl pidas lugu ka kultuurist ja kutsus oma õukonda kõige kuulsamaid õpetlasi üle kogu Lääne-Euroopa. Ta rajas Aachenisse kooli frangi ülikute poegadele. Karl Suur oli vara keskaja paremaid valitsejaid ja järgnevatele põlvedele jättis ta unustamatu mulje. Feodaalkord. Feodaalne killustatus. Frangi riigi valitsejad vajasid tugevat ratsaväge. Aga ratsamehe varustus oli kallis ja pealegi polnud talupoegadel põlluharimise kõrvalt aega väeteenistusse tulla. Seepärast hakkasid Frangi valitsejad jagama kaaskondlastele maid koos seal elavate talupoegadele. Maa saanu pidi endale soetama ratsaväelase varustuse ja ilmuma väeteenistusse. Maatükk, mis anti sõjamehele ja

Ajalugu

2

rtf

Keskaja inimene ja tema igapäevaelu

Keskaja inimese igapäevaelu Keskaja inimene sõltus väga palju kirikust.Inimese poolt korda saadetud teod olid kas jumalale meelepärased ehk kiriku poolt heaks tunnistatud või paganlikud ehk kiriku vastased.Inimesed,kes ketserlikult mõtlesid hukati. Sellest järeldub,et keskaja inimene oli kiriku suhtes aupaklik ja Jumalale alluv. Keskajal jagunes ühikond kolmeks:vaimulikeks,feodaalideks ja talupoegadeks.Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad.Erinevalt orjast müüdi neid koos maa ja perega.Talupojad pidid kandma koormisi.Nendeks olid näiteks mõisategu ja loonusrent.Elati väikestes külades,kus majad paiknesid tihedalt koos. Elamuteks olid muldpõrandaga,korstnata suitsutared mida kattis õlgedest või roost katus

Ajalugu

2

doc

Keskaja talupoeg ja tema igapäevaelu

Keskaja talupoeg ja tema igapäevaelu Keskaja inimese elu erineb palju tänapäeva inimese elust ja igapäeva toimetustest. Keskajal jagunes ühiskond kolmeks suureks grupiks need olid talupojad, feodaalid ja vaimulikud. Antud arutluses käsitlemegi eelkõige talupoegade seisust ning nende igapäevaseid tegemisi keskajal 11.- 16 sajandini. Üldiselt talupoegadest Varasel keskajal valitses naturaalmajandus ja inimesed ei käinud oma kodudest eriti kaugemal. Elati muutumatult pikka aega. 11

Ajalugu

4

doc

Rüütliseisus

lähivõitlusrelvad(mõõgad, odad jne) ja laskerelvad (vibud, tulirelvad, ammud jne) ning kaitsevarustuseks (kaitserüü, kiiver ja kilp). Frangi riigi perioodil kaitses rüütli keha metallplaatidega kaetud nahkvammus ehk soomusrüü. XI sajandil hakati enam kandma rõngassärke, mille peale tõmmati sageli veel pikk linane särk. Kaitserüü arenedes tuli kasutusele plaatvest ning põlve- ja küünarnukikaitsed. Raudrüüd tulid kasutusele alles keskaja lõpul. See tegi mehe tõeliseks raudrüütliks, kuid oli küllaltki kohmakas ja paindumatu. Rüütlivägi Peamiseks sõjaliseks üksuseks oli raskeratsavägi, mis koosnes feodaalidest, kes said endale korralikku sõjavarustust lubada. Ründerelvastuses kasutati torkeoda, mõõka, pistoda ja sõjavasarat, -kirvest või -nuia. Kaitsevarustus koosnes kilbist, kiivrist ja kaitserüüst. Peale selle oli vaja ka head sõjaratsut. Lahingus rivistusid rüütlid tavaliselt pikka viirgu

Ajalugu

5

doc

Rüütlid - kirjeldus, referaadi sarnane

Feodaalide relvastus koosnes pikast piigist, sõjakirvest ehk taprist ning kahe teraga sirgest mõõgast. Kaitseks olid mõeldud teravatipuline kiiver, kilp ja turvistik. Frangi riigi perioodil kaitses rüütli keha metallplaatidega kaetud nahkvammus ehk soomusrüü. XI sajandil hakati enam kandma rõngassärke. Selle peale tõmmati sageli veel pikk linane särk. Raudrüüd, mida me muuseumis nägema oleme harjunud, tulid kasutusele alles päris keskaja lõpul. See tegi mehe tõeliseks raudrüütliks, oli aga küllalt kohmakas ja paindumatu. Raskelt relvastatud ja hästi välja õpetatud rüütel oli vastastele väga kardetav. Jalamehed võisid tast jagu saada vaid mitmekesi. Samas olid rüütlil ka omad nõrgad küljed. Raske relvastuse tõttu oli ta jalgsi võideldes kaunis kohmakas. Sageli ei suutnud rüütel isegi ilma kõrvalise abita hobuse selga ronida. Seetõttu muutus ta hobuse seljast maha paisatuna üsna abituks. Rüütliväed

Ajalugu

5

doc

Katoliku kirik, ristisõjad, keskaegsed ülikoolid

o Suurimaks saavutuseks peetakse trükikunsti(tähed lõigati puuplaadi sisse, värviti, pressiti tekst papüürusele või pärgamendile)-Johann Gutenberg o 1456.a Piibel-igal lehel tekst kahes virus, kummaski 42 rida, esimene trükitud raamat Euroopas o Hakati trükkima ka paberraha ja mängukaarte o 1599.a koostati paavsti korraldusel keelatud raamatute nimekiri ­raamatud, mis tundusid katolikule kirikule kardetavad o Keskaja teadsuliku mõtte suurimaid esindajaid on Leonardo da Vinci(maalikunst ja skulptuur), arhitekt, insener,leiutaja ja loodusuurija o Vinci projekteeris helikopteri, autu jõul töötava seadme, kruviga liikuva paadi, tundis huvi geoloogia, astronooma jmt ala vastu.Uuris laipu, vereringet, südant , tegi siseorganitest jooniseid Ristiusu kirik varasel keskajal Enamus Rooma keisririigi elanikke oli vastu võtnud ristiusu. Katoliku kirik ühendas kristlasi. Kirikul oli suur

Ajalugu

6

docx

ajalugu

õpetused on valed. Ta kirjutas teose „Narruse kiitus“ Jeanne d `Arc- oli prantsuse rahvuskangelane. Teda ei peetud ilusaks, millepärast usuti teda rohkem. Ta juhatas Saja-aastases sõjas mitmes edukas lahingus Prantsusmaa väeüksusi Täida lüngad. Ajajärku, mis eelneb keskajale, nimetavad ajaloolased … vanaaega … ehk … antiikaega ……... Keskajale järgnevat perioodi kutsutakse…… uusajaks …… Keskaja pikkus on umbes…1000.. aastat ehk …10…. sajandit. Keskaja alguseks loetakse tavaliselt aastat … 476. , mil kukutati viimane … Lääne-Rooma....... keiser. Lõpuaasta suhtes on aga mitmeid eriarvamusi, kõige sagedamini on selleks pakutud aastat … 1492 …. , mil …… Kolumbuse.….. poolt avastati … Ameerika ……., kuid keskaja lõpuks on loetud ka järgmisi sündmusi:.. 1… Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453a. 2… Usupuhastuse ehk reformatsiooni algus Saksamaal 1517a

10.klassi ajalugu

6

doc

Arvestuslik töö nr. 1 - keskaeg

Erasmus Roterdamist - saksa humanist, kes uuris piiblit ja jõudis järeldusele, et katoliku kiriku õpetused on valed. Ta kirjutas teose ,,Narruse kiitus" Jeanne d `Arc- oli prantsuse rahvuskangelane. Teda ei peetud ilusaks, millepärast usuti teda rohkem. Ta juhatas Saja-aastases sõjas mitmes edukas lahingus Prantsusmaa väeüksusi Täida lüngad. Ajajärku, mis eelneb keskajale, nimetavad ajaloolased vanaaega ehk antiikaega Keskajale järgnevat perioodi kutsutakse uusajaks Keskaja pikkus on umbes1000 aastat ehk 10 sajandit. Keskaja alguseks loetakse tavaliselt aastat 476 , mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Lõpuaasta suhtes on aga mitmeid eriarvamusi, kõige sagedamini on selleks pakutud aastat 1492 , mil Kolumbuse poolt avastati Ameerika kuid keskaja lõpuks on loetud ka järgmisi sündmusi:.. 1Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453a. 2Usupuhastuse ehk reformatsiooni algus Saksamaal 1517a 3 Türgi ülemvõimu murdumine 1689

20. sajandi euroopa ajalugu

Kommentaarid (2)