10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
marko539
Õppematerjali autor
Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka ehk Hellas oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia lääneranniku. Kreeklased tundsid huvi ennustuste vastu, neid käidi uurimas oraaklitelt. Oraakel on pühamu, kus käidi jumalatelt tuleviku kohta selgust küsimas. Dodoona oraakel Epeiroses oli üks vanemaid Kreekas. Seal asetses mägede tihedas hiies oja kaldal võimas tamm ja altar. Tamme loeti pühaks ja muistendi järgi võis ta lehtede sahinast kuulda peajumala Zeusi tahet. Mingisugust nõu või ennustust kuulda soovijad tulid selle tamme juurde. Preestrid nagu mõistatasid tema sahinat ja andsid inimestele edasi jumalate näpunäiteid. Delf Veel laiemalt tuntud oli Delfi oraakel. Ta asus Parnassose mäe jalal Fookises (Delfi linnas Kesk- Kreekas). Seal andis ennustusi eriline naispreester, keda kutsuti püütiaks. Ta istus kolmejalgsel järil koopalõhe kohal, kust väljus uimastavaid
..............................................................15 Article I. Argonautide müüt......................................................................................................16 Article I. Vana-Kreeka eepos "Ilias".........................................................................................17 Article I. Vana-Kreek eepos "Odüsseia"...................................................................................20 Article II. Sõjandus ja ühiskondlikud mängud. Oraaklid..........................................................22 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................26 Eessõna Kreekat peetakse üheks ajaloo kultuuri hälliks. Klassikalisest kreeka ajastust on tulnud tänapäeva maailma, paljud kultuurilised ja poliitilised aspektid. Näiteks, Demokraatia kui
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pyt
Mait Kõiv VANA-KREEKA. POLIITILINE AJALUGU Sisukord Pronksiaegne Egeuse tsivilisatsioon .............................................................................. 3 Minose tsivilisatsioon Kreetal ..................................................................... 3 Mükeene tsivilisatsioon ............................................................................ 5 Tsivilisatsiooni langus .............................................................................. 7 Varane rauaaeg ja Arhailine periood (11. 6. saj.) ........................................ 8 Varane rauaaeg ehk Tume ajajärk (11. 9./8. saj.) ............................................. 8 Uus tõus 8. sajandil .................................................................................. 8 Kolonisatsioon Vahemerel ......................................
Jumalate ühine austamine oli üks olulisemaid tegureid, mis polise elanikke ühte liitis. Pidustuste keskne osa oli traditsioonilist marsruuti mööda pühamusse suunduv, enamasti rõõmus ja lärmakas rongkäik, kus sageli kanti muuhulgas ka jumala kuju. Kui pühamusse jõuti, järgnes suur ohvritalitus. Sageli kuulusid pidustuste programmi ka võistlused, olgu siis pillimängus, luuleteoste ettekandmises või spordis. Oraaklid Jumalate tahte selgitamiseks jälgisid kreeklased kõikvõimalikke endeid. Nii võis jumalate poolt määratut vaälja lugeda lindude lennust, ohvritule süttimisest altaril, ohvriloomade siseelunditest ja paljust muust. Kõige selle kõrval olid Kreekas aga ka spetsiaalsed pühamud, kus võis jumalatelt nõu küsida. Neid nimetatakse oraakliteks (oraculum ladina keeles ennustus). Kreekakeelne termin manteion tähendab paika, kus jumal õpetusi jagab. Oraaklitelt
Jumalate ühine austamine oli üks olulisemaid tegureid, mis polise elanikke ühte liitis. Pidustuste keskne osa oli traditsioonilist marsruuti mööda pühamusse suunduv, enamasti rõõmus ja lärmakas rongkäik, kus sageli kanti muuhulgas ka jumala kuju. Kui pühamusse jõuti, järgnes suur ohvritalitus. Sageli kuulusid pidustuste programmi ka võistlused, olgu siis pillimängus, luuleteoste ettekandmises või spordis. Oraaklid Jumalate tahte selgitamiseks jälgisid kreeklased kõikvõimalikke endeid. Nii võis jumalate poolt määratut vaälja lugeda lindude lennust, ohvritule süttimisest altaril, ohvriloomade siseelunditest ja paljust muust. Kõige selle kõrval olid Kreekas aga ka spetsiaalsed pühamud, kus võis jumalatelt nõu küsida. Neid nimetatakse oraakliteks (oraculum ladina keeles ennustus). Kreekakeelne termin manteion tähendab paika, kus jumal õpetusi jagab. Oraaklitelt
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid