Keskaja inimene ja tema igapäevaelu (1)

Keskaja inimese igapäevaelu
Keskaja inimene sõltus väga palju kirikust .Inimese poolt korda saadetud teod olid kas jumalale meelepärased ehk kiriku poolt heaks tunnistatud või paganlikud ehk kiriku vastased.Inimesed,kes ketserlikult mõtlesid hukati. Sellest järeldub,et keskaja inimene oli kiriku suhtes aupaklik ja Jumalale alluv.
Keskajal jagunes ühikond kolmeks:vaimulikeks,feodaalideks ja talupoegadeks.Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad.Erinevalt orjast müüdi neid koos maa ja perega .Talupojad pidid kandma koormisi.Nendeks olid näiteks mõisategu ja loonusrent.Elati väikestes külades,kus majad paiknesid tihedalt koos. Elamuteks olid muldpõrandaga,korstnata suitsutared mida kattis õlgedest või roost katus.Tare keskel asus kolle , jõukamatel talupoegadel ahi.Kütmise ajal täitus tare suitsuga.Mööblit leidus tares napilt.Peamised mööbliesemed olid söögilaud ja kirst rõivaste hoidmiseks,jõukamatel talupegadel olid ka voodid.
Kanti kodukootud linasest või villasest kangast halle ,pruune ja musti rõivaid.Talvel kanti ka lambanakset üleriiet.Talupoegade igapäevane toit oli nisu-,või rukkileib , hirsi -ja kaerapuder,hiljem ka tatrapude,ja pealerüüpamiseks kali või õlu.Leiba söödi palju.Puhast leiba saadi vaid headel saagiaastatel. Sagedane oli aga aganatega segatud jahust tehtud leib. Metsast korjati pähkleid,marju,seeni ja muid metsaande.Pühapäeviti ja pühade ajal söödi ka liha ja mune.
Põllu harimises oli valitsevaks kaheväljasüsteem,kus ühele poolele põllumaast külvati vili,teine aga jäeti kesa alla.Levinud oli ka aletegemine. Ajapikku hakati aga kasutama kolmeväljasüsteemi:ühele osale põllust külvati suvivili,teisele talivili,kolmas jäeti sööti.Kolmeväljasüsteem oli nendest kõigist eelnimatutest harimisviisidest kõige soodsam .Feodaali maa kasutamise eest pidid talupojad kandma koormisi e.töötama fodaali heaks.Hariti mõisapõlde ja tehti majapidamistõid,kuid talupojad ei nurisenud oma saatuse üle ja olid rahul sellega,mis neil oli.
Teiseks seisuseks olid aadlikud e. feodaalid .Kõik feodaalid moodustasid kokku ühtse rüütliseisuse.Seisuselt olid nad võrdsed, kuigi suurfeodaalidel oli rohkem võimu kui väikefeodaalidel.Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesanne oli kaitsta kogu ühiskonda.Feodaalid elasid linnustes.Neid rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse näiteks kaljusele künkale või jõesaarele.Algul ehitati neid puust,kuid hiljem hakati ehitama kivilinnuseid.Kõige enam olid levinud tornlinnused.Torni osa moodustas kaitse,keskmisel korrusel elas feodaal oma perega,allpool tema kaaskondlased ja kõige all paiknesid laoruumid ja vangikongid.Suurfeodaalid elasid kivist kindluskompleksides,mida piiras ringmüür või vallikraav veega,mis kaitses kindlust.
Feodaalid sõdisid ratsa .Peamisteks relvadeks oli pikk oda ja sige kahe teraga mõõk.Vasakus käes kandis rüütel kilpi ja peas rauast kiivrit.Lahingurivid olid üsna väikesed ning rivistuti pikka viirgu .
Aadlite abielu peamisteks eesmärkideks oli soetada seaduslikke järeltulijaid ja sõlmida erinevaid liite perekondade vahel. Aadlid abiellusid tavaliselt kolmekümnendates eluaastates,pärast enda rüütliks kehtestamist.Nõrgema sugupoole esindaja käest nõusolekut abieluks tavaliselt ei küsitud.
Vabal ajal otsisid rüütlid endale sageli lihtsaid ja tooreid meelelahutusi.Ühte sellist sõjalist võitlusmängu nimetatakse turniiriks.Need olid suurejoonelised üritused kuhu kogunes palju pealtvaatajaid.
Viimase seisuse moodustasid vaimulikud .Vaimulike alla kuulusid paavstid,piiskopid,preestrid, mungad ning nunnad .Varasel keskajal olid Lääne -Euroopas levinud benediktlaste kloostrid,kus mungad palvetasid ja kirjutasid ümber raamatuid.Klooster oli munkade või nunnade kogukonna elupaigaks olev kinnine hoonestu.Kloostreid rajati tavaliselt inimtühja ja üksikusse piirkonda.Püüti olla võimalikult iseseisvad.Kloostril oli oma kirik ,laoruumid, pagarikoda,söögisaalid,munkade kambrid jms.
Kui ilmalikud kandsid seljas seda,mis neile meeldis ja oli moes siis vaimulike riietuses ei olnud midagi juhuslikku ja ülearust. Igal rideesemel oli oma tähendus ja vastav kandmiskorda.Toit vaimulike söögilaual oli suhteliselt kesine.Söögiga ei tohtinud priisata,see oli eeskirjade vastane.Korraldati ka paastuperjoode. Abiellumine oli keelatud.13.sajandi alguses tekkisid kerjusmungaordud .
Keskaja inimene oli tugevalt seotud kirikuga .Seda aega võib nimetada ka kiriku hiigelajaks,kus kõrgeimaks võimuorganiks kujunes paavst ja harituimateks isikuteks mungad.Sõjanduses oli esikohal rüütlivägi.Kujunes välja ka rüütlikirjandus.Alates 13.sajandist hakkas muutuma ühiskonnakorraldus.Inimeste väärtushinnangud hakkasid taevast maa peale laskuma,kuna religioon väärtustas üha enam maapealseid asju.