Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Süüria munklus vaimumaailmas (0)

1 Hindamata
Punktid
Süüria munklus vaimumaailmas
See artikel rääkis selles, kuidas askeedid püüdsid elu mõista, millisena nad oma elu nägid ja kuidas nad vastavalt sellele püüdsid oma elu kujundada. Usk teispoolsusesse on suur osa nende elust ning nad pidid elama elu nii, et see kindlasti viiks nad ikka paremasse ellu peale elu ja mitte saada karistada viimasel kohtupäeval.
Seksuaalsus oli neile täielikult keelatud, naine oli nende arvates maailma suurim patt, neil ei olnud lubatud naistega rääkida veel vähem siis neid puudutada, sest naine pidi askeedi viima halvale teele. Sama asi oli ka noorte poistga. Naised ja noored poisid olid seksuaalselt liiga ahvatlevad ja seovad inimest liialt maailma külge. Suureks probleemiks oli askeetide jaoks ka pollutsioon . Seda üritati igati vältida, näiteks peale öist jumalateenistust ei lubatud munkadel enam magama minna. Kui see siiski juhtus oli ka karistus vastav. Väga levinud oli näiteks 50 pattukahetsus tegu.
Asteegid pidid loobuma täielikult igasugusest varandusest, mis neil on. Mida vaesem munk välja nägi seda parem oli. Isikliku vara omamine oli täiesti välistatud. Nende elukohad olid nii vaesed kui vähegi võimalik, ning rahaga võisid kokku puutuda ainult need mungad, kes käisid väljaspool kloostrit eluks vajalikke asju ostmas. Nad pidid ise oma kättega tööt tegema, et endale kõik vajalikku saada. Mõnede askeetide arvates oli see küll vale, kuna arvati et jumala teenimine on ainuke õige töö munga jaoks.
Askeedid sõid võimalikult vähe, ning see tehti nii ebameeldivaks, kui vähegi võimalik. Arvati, et söömine seob neid ilmaliku eluga. Mõttetu oli ju toita keha, mis lõppuks ära kõduneb. Akeetide hulgas oli ka populaarne paastumine, kuna nende meister tegi seda. Söödi ka üldjuhul õhtuti ja mitte nii palju, et kõht täis saaks. Toit oli taimne, liha askeedid ei söönud. Ka alkohooli joomine oli keelatud ning ka vett püüti juua võimalikult vähe ning ka selle joomine tehti ebameeldivaks.
Askeetidel oli selge, et magamise ajal ei saa nad olla ühenduses spirtuaalse maailmaga. Magamine oli liigne laisklemine, seega magati nii vähe kui vaja ja seda ka ebamugavates tingimustes, kas siis püsti või istudes ning muudes ebameeldivates olukordades .
Rõivastus oli askeetide jaoks oluline. Selles mõttes, et see pidid olema võimalikult vaene. Munk kandis oma rüüd nii kaua, kuni seda ei saanud enam isegi paigata. Oli palju munki kelle rüüd olid nii räbaldnund, et seda poleks selga pannud ka kõige vaesem mees maailas . Üldjuhul kanti tumetad rüüd, kuna see ei olnud silmapaistev. Riie millest rüü oli tehtud oli võimaliklt kare ja ebamugav, et selle kandmine poleks meeldiv.
Askeedid, kes ringi liikusid tegid misjonääri tööd, nad magasid koopastes ja kaljulõhedes. Loobuti alalisest elukohas ja peavarjust. Käidi jala, kuna see oli voorus. Rändamisega saavutasid nad täieliku vaesuse ja muretuse. Alalise rändamisega askeedid olid kloostrist ära mingi aja ning valiseid oma elukohaks mõne koopa või muu koha ning palvetasid seal aga liikunud edasi. Oli ka askeete, kes ei liikunud kuhugile vaid püsisid oma kongis aga nad ei tulnud sealt ka välja vaid elasid ja palvetasid ainult oma kongis. Kõige populaarsemad olid aga need askeedid, kes asusid elama kivisammaste otsa.
Askeedid põgenesid kogu maailma eest, ning üritasid üldse inimestega nii vähe suhelda, kui vähegi võimalik. See tähendas ka seda, et omavaheline suhtlemine oli nii vähene kui võimalik. Kuid kui nad pidid suhtlema kellegagi oli nende pilk maha suunatud ja suheldi kui täielikult võõraga. Nad pidid hoiduma eemale inimestest ja välismaailmast, kuna see seoks neid liialt maailmaga.
Tervise eest hoolitsemine, ei tulnud askeetidel kõneallagi, hügeen oli nende jaoks ebaoluline ning juukseid kanti nii nagu jumal oli need loonud. Pesemisest hoiduti. Mustus oli võrdne südame puhtusega. Askeedid ei pesnud ennast isegi mitte siis, kui mustus oli nende tervisele juba ohtlik.
Sellest kõigest veel askeetidele ei piisanud , nad pidid kasutama ka teisi piinamis vahendeid, näiteks pikka aega seismine , seismine sammaste otsas, pikka aega olidi kas siis külmas või kuumas, elamine väga kitsas ja madalas kongis. Ehitati endale ka keskaegsid piinapinke. Kõik seda, et näidata jumalale , et nad väärivad tema juurde saamist.
Kindlasti pidid kõik askeedid olema alandlikud ja alla surutud, selleks otsiti erinevaid võimalusi. Taheti näidata, et nemad on vähem väärtuslikumad, kui teised inimesed. Tehti selliseid töid mida teised heameelega ei teinud, näiteks käimlate koristamine . Nad lausa igatsesid kannatusi, häbi ja teotust. Nad olid nõus enda peale võtma igasugusid süüdistusi vaid selle nimel, et alanudus oleks suurem. Mängiti ka narri, et teised inimesed nende üle naeraksid. Nad olid õnnelikud, kui neil õnnestus inimeste viha enda peale saada.
Oluline osa askeetide elus oli ka mediteerimine. Seda tehti selleks, et jumalale hingeliselt lähemal olla. Kardeti ka viimset kohtupäeva, kuna arvati et nad on oma elus siiski suutnud midagi valesti teha, ja viimasel kohtupäeval jumal karistab neid, selle pärast isegi nutteti, küll mitte avalikult. Nutmist üritati varjata. Mediteerimise ajal mõeldi oma pattude üle järele.
Olulise osa askeedi päevast võttis ka palvetamine. Siis kui askeet palvetas olid tema juures inglid. Palvetati mittu korda päevas, ning et seda veel raskemaks teha mõeldi palvetamise juurde erinevaid liigutus, kas siis kummardamine, või see et käid pidid olema mingis kindlas asendis. Kõige paremad palved olid need, mis olid tehtud uneajast. Tavaliselt öösiti peale palvetamist loeti, kuna magama minek oli keelatud. Loeti neid raamatuid, mis aitasid mungal olla parem jumala teener. Lugemisoskuse puudumine oli ka põhjus, miks inimest kloostrisse ei võetud.
Süüria munklus vaimumaailmas #1 Süüria munklus vaimumaailmas #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mannu_18989 Õppematerjali autor
Süüria munklus, Askeedid

Sarnased õppematerjalid

Töö Munklusest
3
doc

Töö Munklusest

EELK Usuteaduse Instituut I kursus (usuteaduse rakenduskõrgharidus) Kristi Nõmm Munkluse roll ida- ja läänekiriku ning kristlike ühiskondade arengus (ca 300- 1500) Juhendaja Veiko Vihuri 6. juunil 2012. aastal Munk (kreeka keeles mono + achos 'üksik võitleja') on isik, kes praktiseerib religioosset askeetlust, elades kas üksi või teiste munkadega, kuid säilitades alati teatava eraldatuse nendest, kes ei jaga temaga sama eesmärki. Allikas: (http://et.wikipedia.org/wiki/Munk) Munga eesmärk on isikliku lunastuse saavutamine, ning oma elu Jumalale pühendamine. Mungad on andnud tavaliselt ka tõotused ning seeläbi saanud ordu liikmeks

Usundiõpetus
Katoliku kirik-ristisõjad-keskaegsed ülikoolid
5
doc

Katoliku kirik, ristisõjad, keskaegsed ülikoolid

VAIMULIKUD ORDUD By Oll©®TM 2004 Munklus sai alguse Idamaadest, esimesed mungad olid Egiptuse kõrbetes elavad erakud. Hakkas levima eremiitlus (inimesed läksid üksi üksikusse kohta ja elasid kõigist eraldatult). Algas ka religioosne ühiselu ehk kloostrite rajamine. Läände jõudis munkluse idee 4. sajandi II poolel. Erinevalt idast, kaasati see palju tihedamalt ühiskonnaellu. Munklus põhines põhimõttel, et usklikud peavad olema pühad.. Keskajal oldi kindlalt veendunud, et suurem osa inimkonnast on määratud igavesse hukatusse. Sellest pidavat pääsema vaid siis, kui anda kloostritõotus ehk kui loobutakse maisest elust, pääsetakse ka jumalariiki. Kloostrielu võrdus ingelliku eluga. Läbi palve oli aga jumalriik võimalik ka siinpoolsuses. Ka levis munkade hulgas juba antiikfilosoofiast pärit mõte, et ihu on hinge vaenlane.

Ajalugu
Maailma usundid
32
doc

Maailma usundid

koraanis. M. pidi aeg-ajalt eralduma Meka kogukonnast (tal olevat ka langetõvehood), et mõtiskleda ja paastuda. Talle ilmus peaingel Gabriel (Jibril), kelle Allah saatis. M. oli abielus endast 25 aastat vanema, väga rikka naise KHADIJAga, kes tegi ise M.-le abieluettepaneku, kuna talle meeldis M. kõneoskus. Kui M. rääkis ilmutusest naisele, viimane läks oma sugulase juurde, kes olevat hanif, võis olla ka kristlik munk. Araabia poolsaarel olid tollal ka juudid, kristlaste, polüteistlike ning traditsioonilise usu järgijad. Valdavaks oli juba tollal saanud siiski monoteism. Hanif ­ ainujumala tunnistaja, kuid mitte ühegi konkreetse usu järgija. M. võttis vastu pakkumise hõimuvalitsejatelt, kes lubavad kummardada Allahit, kui M. tunnistab nende kolme jumalat. M. sai uue ilmutuse, mis keelas tal nõnda talitada. Ühiskondlikud muudatused. Enam polnud tähtis ustavus hõimule, vaid ustavus

20. sajandi euroopa ajalugu
kristluse ajalugu konspekt
29
docx

kristluse ajalugu konspekt

Võõras oli homoousiose mõiste. Aastatel 340-350 tekib patiseis. Constantius saab aru, et on tüli mõistete pärast ja toob sisse uue mõiste – homoiosteoloogia. Isa ja Poja vahekorda peab kirja alusel iseloomustama kui SARNAST. Sellest tehakse hiljem ka riigidogma. Ei ole olemusühtsust vaid on sarnasus. See tekitas uue grupi esiletõusu – homoiouslik teooria – kõnelesid olemussarnasusest. Julianus Apostata võimuletulek 361. a. VII LOENG – 22.09.2020 – MUNKLUS VARAKRISTLIKUS KIRIKUS 1.-5. sajandi munklus. Munkluse arengut võib seostada ühelt poolt keiserliku sundreligiooni poliitikaga, mis saab 4. sajandil alguse – eristub peakirik ja selle raames väiksemad voolud. Nii 4. sajandi kui ka 3. sajandi munklus on nähtus, mis laias laastus on erakutes, kloostrites ja viimaks ordudes kindlate reeglite järgi toimuv elu, elukorraldus, Jumala teenimise vorm, kus mungad

Usundiõpetus
Kasvatus eri kultuurides
32
docx

Kasvatus eri kultuurides

rahva hulka. Vaimulikkonna, just musta vaimulikkonna hulka kuulus ka hulk naisi- begiinid, noviitsid, nunnad. Nemad võtsid enda kanda lohutamise, põetamise ja vaesteabi. Vaimulikkonda kujundas seotus teispoolsuse ja Jumalaga kogu keskaja vältel austatav askees, vajadus näidata teistele eeskuju, nende vallata olev kirja- ja raamatutarkus, õigus nõuda ja käskida Jumala nimel. Vaimuliku seisust peeti keskajal üheks kõige väärikamaks seisuseks. Munk pidi olema valmis füüsiliselt rasketeks pikkadeks palveseeriateks, paastuks, mitmesugusteks lihasuretus-likeks kangelastegudeks. Vaimulikku kasvatati kirjatundjaks, eelkõige jumalasõna tundjaks, talle tuletati pide- valt meelde, et ta peab kõigile teistele eeskujuks olema. Teda valmistati ette ka nendeks eel- 14 sesivateks füüsilisteks raskusteks. Õppimine ja õpetamine toimis õpipoisi meetodil nagu mujalgi ning oli praktiliselt individuaalne

Pedagoogika
Kasvatus eri kultuurides
32
doc

Kasvatus eri kultuurides

rahva hulka. Vaimulikkonna, just musta vaimulikkonna hulka kuulus ka hulk naisi- begiinid, noviitsid, nunnad. Nemad võtsid enda kanda lohutamise, põetamise ja vaesteabi. Vaimulikkonda kujundas seotus teispoolsuse ja Jumalaga kogu keskaja vältel austatav askees, vajadus näidata teistele eeskuju, nende vallata olev kirja- ja raamatutarkus, õigus nõuda ja käskida Jumala nimel. Vaimuliku seisust peeti keskajal üheks kõige väärikamaks seisuseks. Munk pidi olema valmis füüsiliselt rasketeks pikkadeks palveseeriateks, paastuks, mitmesugusteks lihasuretus-likeks kangelastegudeks. Vaimulikku kasvatati kirjatundjaks, eelkõige jumalasõna tundjaks, talle tuletati pide- valt meelde, et ta peab kõigile teistele eeskujuks olema. Teda valmistati ette ka nendeks eel- 14 sesivateks füüsilisteks raskusteks. Õppimine ja õpetamine toimis õpipoisi meetodil nagu

Sissejuhatus kasvatuseteadusesse
Maailma usundid
27
docx

Maailma usundid

Nunnadele on kloostrireegleid rohkem(üle 300, meestel üle 200), kuid tegelikult on samad reeglid, naistel need lihtsalt korduvad. Selles avaldub Buddha halvustav suhtumine naistesse. Algselt olid lihtsad reeglid, neid täiendati. Tekste peeti meeles. Vihmaperioodil koos istudes nad korrutasid vinaya teksti. Kui keegi lugemise käigus sai aru, et on mõne reegli vastu eksinud, ta pidi seda ütlema. Vaeseid, haigeid, põgenikke ei võeta kogudusse. Munk peab olema täiesti terve ja vaba ­ Buddha leppis selle kuningatega kokku. Buddha laip põletati ära. I mungakogu Buddha surma-aastal II 388/383eKr: 1)Maharan?ghiha ­ mahayana (leebem) 2)Sthaviravada ­ hinayana. Buddha ei lubanud almuseid söömata jätta rohkem kui 7 päeva. Sp tekkis kaks suunda. Küsimus, kas Buddhal oli inimene või oli ta jumalus. III mungakogu 250 eKr ­ budism hakkas Indiast välja levima, selle taga oli Asoka(270- 230eKr valitses). Ta lasi üle India rajada edikte

Maailma usundid
Kreeka ajalugu
16
docx

Kreeka ajalugu

-altarite pühitsemine -kirikute ja kabelite sissõnnistamine -verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine * Sinod- piiskopkonna tähtamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel. * Preesteri ül ( kristlaste hingehoiutöö) -õigus pühitseda armulauda ja jagada sakramente -pidada jutlust * Vaimulikke peeti ülal maksude ja annetustega. Maal oli tähsaimad makse kümnis Kloostrid * Vaimulikku seisusse kuulusid- paavst, piiskopid, preerstrid, mungad, nunnad * Munklus sai alguse idamaadest * Tavaliselt sai ordu nime oma rajaja järgi või selle paiga järgi, kuhu rajati esimene klooster * Euroopa mandriosas tekkisid esimesed kloostrid 4. saj * Kloostrit juhtis abt või prior * Iga kloostri päevakavas olid nn tunnipalvused * Kloostrites kirjutati raamatuid ümber, ruum kus seda tehti nim skriptoorium * Magati üksikkongides või ühis magamisruumides- dormitooriumis * Söödi enamasti koos refektooriumis Mungad

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun