50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mannu_18989
Õppematerjali autor
EELK Usuteaduse Instituut I kursus (usuteaduse rakenduskõrgharidus) Kristi Nõmm Munkluse roll ida- ja läänekiriku ning kristlike ühiskondade arengus (ca 300- 1500) Juhendaja Veiko Vihuri 6. juunil 2012. aastal Munk (kreeka keeles mono + achos 'üksik võitleja') on isik, kes praktiseerib religioosset askeetlust, elades kas üksi või teiste munkadega, kuid säilitades alati teatava eraldatuse nendest, kes ei jaga temaga sama eesmärki. Allikas: (http://et.wikipedia.org/wiki/Munk) Munga eesmärk on isikliku lunastuse saavutamine, ning oma elu Jumalale pühendamine. Mungad on andnud tavaliselt ka tõotused ning seeläbi saanud ordu liikmeks
VAIMULIKUD ORDUD By Oll©®TM 2004 Munklus sai alguse Idamaadest, esimesed mungad olid Egiptuse kõrbetes elavad erakud. Hakkas levima eremiitlus (inimesed läksid üksi üksikusse kohta ja elasid kõigist eraldatult). Algas ka religioosne ühiselu ehk kloostrite rajamine. Läände jõudis munkluse idee 4. sajandi II poolel. Erinevalt idast, kaasati see palju tihedamalt ühiskonnaellu. Munklus põhines põhimõttel, et usklikud peavad olema pühad.. Keskajal oldi kindlalt veendunud, et suurem osa inimkonnast on määratud igavesse hukatusse. Sellest pidavat pääsema vaid siis, kui anda kloostritõotus ehk kui loobutakse maisest elust, pääsetakse ka jumalariiki. Kloostrielu võrdus ingelliku eluga. Läbi palve oli aga jumalriik võimalik ka siinpoolsuses. Ka levis munkade hulgas juba antiikfilosoofiast pärit mõte, et ihu on hinge vaenlane.
koraanis. M. pidi aeg-ajalt eralduma Meka kogukonnast (tal olevat ka langetõvehood), et mõtiskleda ja paastuda. Talle ilmus peaingel Gabriel (Jibril), kelle Allah saatis. M. oli abielus endast 25 aastat vanema, väga rikka naise KHADIJAga, kes tegi ise M.-le abieluettepaneku, kuna talle meeldis M. kõneoskus. Kui M. rääkis ilmutusest naisele, viimane läks oma sugulase juurde, kes olevat hanif, võis olla ka kristlik munk. Araabia poolsaarel olid tollal ka juudid, kristlaste, polüteistlike ning traditsioonilise usu järgijad. Valdavaks oli juba tollal saanud siiski monoteism. Hanif ainujumala tunnistaja, kuid mitte ühegi konkreetse usu järgija. M. võttis vastu pakkumise hõimuvalitsejatelt, kes lubavad kummardada Allahit, kui M. tunnistab nende kolme jumalat. M. sai uue ilmutuse, mis keelas tal nõnda talitada. Ühiskondlikud muudatused. Enam polnud tähtis ustavus hõimule, vaid ustavus
Võõras oli homoousiose mõiste. Aastatel 340-350 tekib patiseis. Constantius saab aru, et on tüli mõistete pärast ja toob sisse uue mõiste – homoiosteoloogia. Isa ja Poja vahekorda peab kirja alusel iseloomustama kui SARNAST. Sellest tehakse hiljem ka riigidogma. Ei ole olemusühtsust vaid on sarnasus. See tekitas uue grupi esiletõusu – homoiouslik teooria – kõnelesid olemussarnasusest. Julianus Apostata võimuletulek 361. a. VII LOENG – 22.09.2020 – MUNKLUS VARAKRISTLIKUS KIRIKUS 1.-5. sajandi munklus. Munkluse arengut võib seostada ühelt poolt keiserliku sundreligiooni poliitikaga, mis saab 4. sajandil alguse – eristub peakirik ja selle raames väiksemad voolud. Nii 4. sajandi kui ka 3. sajandi munklus on nähtus, mis laias laastus on erakutes, kloostrites ja viimaks ordudes kindlate reeglite järgi toimuv elu, elukorraldus, Jumala teenimise vorm, kus mungad
rahva hulka. Vaimulikkonna, just musta vaimulikkonna hulka kuulus ka hulk naisi- begiinid, noviitsid, nunnad. Nemad võtsid enda kanda lohutamise, põetamise ja vaesteabi. Vaimulikkonda kujundas seotus teispoolsuse ja Jumalaga kogu keskaja vältel austatav askees, vajadus näidata teistele eeskuju, nende vallata olev kirja- ja raamatutarkus, õigus nõuda ja käskida Jumala nimel. Vaimuliku seisust peeti keskajal üheks kõige väärikamaks seisuseks. Munk pidi olema valmis füüsiliselt rasketeks pikkadeks palveseeriateks, paastuks, mitmesugusteks lihasuretus-likeks kangelastegudeks. Vaimulikku kasvatati kirjatundjaks, eelkõige jumalasõna tundjaks, talle tuletati pide- valt meelde, et ta peab kõigile teistele eeskujuks olema. Teda valmistati ette ka nendeks eel- 14 sesivateks füüsilisteks raskusteks. Õppimine ja õpetamine toimis õpipoisi meetodil nagu mujalgi ning oli praktiliselt individuaalne
rahva hulka. Vaimulikkonna, just musta vaimulikkonna hulka kuulus ka hulk naisi- begiinid, noviitsid, nunnad. Nemad võtsid enda kanda lohutamise, põetamise ja vaesteabi. Vaimulikkonda kujundas seotus teispoolsuse ja Jumalaga kogu keskaja vältel austatav askees, vajadus näidata teistele eeskuju, nende vallata olev kirja- ja raamatutarkus, õigus nõuda ja käskida Jumala nimel. Vaimuliku seisust peeti keskajal üheks kõige väärikamaks seisuseks. Munk pidi olema valmis füüsiliselt rasketeks pikkadeks palveseeriateks, paastuks, mitmesugusteks lihasuretus-likeks kangelastegudeks. Vaimulikku kasvatati kirjatundjaks, eelkõige jumalasõna tundjaks, talle tuletati pide- valt meelde, et ta peab kõigile teistele eeskujuks olema. Teda valmistati ette ka nendeks eel- 14 sesivateks füüsilisteks raskusteks. Õppimine ja õpetamine toimis õpipoisi meetodil nagu
Nunnadele on kloostrireegleid rohkem(üle 300, meestel üle 200), kuid tegelikult on samad reeglid, naistel need lihtsalt korduvad. Selles avaldub Buddha halvustav suhtumine naistesse. Algselt olid lihtsad reeglid, neid täiendati. Tekste peeti meeles. Vihmaperioodil koos istudes nad korrutasid vinaya teksti. Kui keegi lugemise käigus sai aru, et on mõne reegli vastu eksinud, ta pidi seda ütlema. Vaeseid, haigeid, põgenikke ei võeta kogudusse. Munk peab olema täiesti terve ja vaba Buddha leppis selle kuningatega kokku. Buddha laip põletati ära. I mungakogu Buddha surma-aastal II 388/383eKr: 1)Maharan?ghiha mahayana (leebem) 2)Sthaviravada hinayana. Buddha ei lubanud almuseid söömata jätta rohkem kui 7 päeva. Sp tekkis kaks suunda. Küsimus, kas Buddhal oli inimene või oli ta jumalus. III mungakogu 250 eKr budism hakkas Indiast välja levima, selle taga oli Asoka(270- 230eKr valitses). Ta lasi üle India rajada edikte
-altarite pühitsemine -kirikute ja kabelite sissõnnistamine -verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine * Sinod- piiskopkonna tähtamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel. * Preesteri ül ( kristlaste hingehoiutöö) -õigus pühitseda armulauda ja jagada sakramente -pidada jutlust * Vaimulikke peeti ülal maksude ja annetustega. Maal oli tähsaimad makse kümnis Kloostrid * Vaimulikku seisusse kuulusid- paavst, piiskopid, preerstrid, mungad, nunnad * Munklus sai alguse idamaadest * Tavaliselt sai ordu nime oma rajaja järgi või selle paiga järgi, kuhu rajati esimene klooster * Euroopa mandriosas tekkisid esimesed kloostrid 4. saj * Kloostrit juhtis abt või prior * Iga kloostri päevakavas olid nn tunnipalvused * Kloostrites kirjutati raamatuid ümber, ruum kus seda tehti nim skriptoorium * Magati üksikkongides või ühis magamisruumides- dormitooriumis * Söödi enamasti koos refektooriumis Mungad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid