lühikokkuvõttena. Siiski polnud seal seletusi, vaid räägiti antud teooriate taustast. Iga tähtsaim osa-mõiste oli kirjutatud boldis.Veel mõistsin antud lõpuosast, et raamat koosnev 3 osast. Esimesed kaks juhatavad sisse kolmanda. Esimese osa pealkiri oli ´´Psühholoogiliste seisundite intensiivsustest´´. Selgitati tundeid, aistinguid ja psühhofüüsika olemust ja arengut. Teise osa pealkiri oli ´´ Teadvusseisundite paljususest. Kestusidee´´ Räägiti kestvusest, ruumilisusest ja paljususest. Selgitati neid ja võrreldi oma vahel . Kolmanda, kokkuvõtva osa pealkiri on ´´ Teadvusseisundite organiseerumitest. Vabadus´´ Vabadust selgitab ta kahe erineva looduskäsitluse mehhanitsinismi ja dünamismi abil. Bergson võrdleb neid ja selgitab nende olemust. Edasi räägib ta äramääratlustest. Ehk siis asjadesest ja tunnetest mida me ei saa seletada psühholoogiliselt ega ka füüsikaliselt. Siiski
Igapäevaelus puutub laps kokku teda ümbritsevate esemete ja nähtustega. Aeg-ajalt on tal vaja end asjade ja kaaslaste suhtes määratleda, korrastada mängu- ja töövahendeid, paigutada, järjestada ja võrrelda. Lastel on kogemusi erinevate hulkadega juba enne lasteaias käimist. Näiteks aasta- pooleteise vanustel lastel on kogemusi selliste hulkadega nagu lapsed, sõrmed, klotsid karbis ning ühe eseme eristamine paljude seast. Sellel arenguperioodil on laste ettekujutus elementide paljususest hulgas ebamäärane, nad ei taju veel hulga piire ja iga elementi hulgas. Lasteaia ealised lapsed hakkavad juba tajuma hulka tema piirides, kuid ei suuda jälgida hulga iga elementi. Seetõttu on tähtis õpetada lapsi lasteaias nägema iga elementi hulgas ja ise hulki moodustama kindla tunnuse järgi. Näiteks suuruse, värvuse, kuju või otstarbe järgi. Esemete jaotamist hulkadesse nende ühiste tunnuste järgi nimetatakse rühmitamiseks
Keskklassi inimesed kaotasid oma mõjuvõimu , sest töölised said valimisõigused. Paljud inimesed aga olid harjunud karmikäelise valitsemisega ning seega oli sellistel juhtidel ka palju pooldajaid.Maailmasõja kaotanud rahvad olid rahulolematud Versailles leppega ning toetasid juhte ,kes lubasid oma rahvale tehtud ülekohtu heastada.Sõja kaotanud riikides oli kõrge inflatsioon ning majandusraskused, millest loodeti diktatuuri abil üle saada.Rahvast vihastas erakondade paljususest tulenev parlamendi aeglane otsuste vastuvõtmine. Need olidki diktatuuride tekkepõhjused. Tänu paljudele toetajatele pidigi demokraatia1930.aastatel alistuma diktatuuridele. Suured sõja kahjud ning majanduskriis nõrgestasid Euroopa riike tugevalt.Inimesed lootsid demokraatiale , kuid kui see ei aidanud hakkasid nad pooldama mittedemokraatllikke liikumisi, lootes nii kiiremini oma probleemidele lahendust leida.
Astronoomia ja füüsika:Galileo Galilei.16.saj.väitis Mikolaj Kopernik, et Maa tiirleb ümber Päikese ja esitas heliotsentrilise maailmasüdteemi idee.1600a. põletati tuleriidal Giordano Bruno,kes jõudis järelduseni, et universum ei ole loodud, vaid eksisteerib igavesti(pandi pahaks õpetust maailmade paljususest).Itaallane Galileo Galilei(15641642).Õppis algul arstitedust,hiljem pühendus matemaatikale,oli professor Pisa ja Padova ülikoolis,seejärel filosoof ja matemaatik Toscana hertsogi õukonnas.1609a.valmistas teleskoobi ja alustas esimesena taevavaatlusi.Uurides Kuud avastas, et seal on mäed ja arvas nägevat ka meresid.1610 avastas neli Jupiteri ümber tiirlevat kuud ja leidis, et Kopernikul oli õigus väites, et Maa tiirleb ümber Päikese.Avastas vaba langemise seadused ja inertsi
silmi muude vigastuste eest. Nina asemel on 2 auku, suu on väga väike. Kõrvad kas puuduvad või on rudimentaarsed. Oletatavasti suudavad nad mõtte teel suhelda. Maavälise elu ajalugu Mütoloogias ja religioonis ei ole tehtud selget vahet tulnukate ja jumalate vahel. Seetõttu on raske rääkida varajastest uskumustest maavälise elu kohta. Kreeka filosoofias esines idee maailmade paljususest, eriti atomistidel, sealhulgas Epikurosel. Atomistide jumalad on füüsilise kehaga täiuslikud olendid, kes elavad maailmadevahelises ruumis ega ole huvitatud inimeste käekäigust. Aastal 1217 esitas Pariisi piiskop Étienne Tempier väite, et Jumal oleks võinud luua rohkem kui ühe maailma, kuigi me ilmutusest teame, et see nii ei ole. Kui tänu teleskoobi leiutamisele avastati, et Maa on vaid üks planeetidest, leiti, et ka teistel taevakehadel võib olla elu
keelekorraldusliku hooldustöö korraldaja, mille põhiülesandeks on kirjakeele normi arutamine ning normingumuutuste otsustamine. Tänapäeval antakse muudatusi tehes keelekasutajale rohem vabadust, kuid ühtegi varem kehtinud normingut pole ka kehtetuks tehtud. Võrreldes Teise maailmasõja järgse perioodiga on keelekorraldus muutunud palju vabamaks ja alternatiivsemaks, rangete ettekirjutiste asemel lähtutakse nüüd pigem kirjakeelde sobivate variantide paljususest ja soovituste andmisest. Kirjakeele normi aluseks on õigekeelsussõnaraamatu viimane, 2013. aasta trükk. Normitud kirjakeel on vajalik eelkõige ametlikes dokumentides, tarbe- ja teabetekstides, teaduses, haridussüsteemis jne. Eestis tegeldakse tänapäeval aktiivselt keelenõustamise, omakeelse oskussõnavara arendamise ning keelehoiakute kujundamisega, sest on mõistetud ühtse kirjakeele kasutamise ja säilitamise vajadust. Keeletehnoloogia
vahelistel suhetel. Nende eripäraks oli see, et vasall ei andnud end senjööri ehk kuninga piiramatu võimu alla, vaid kummalgi olid omad õigused ja kohustused. Suhe katkes, kui kumbki pool ei täitnud oma kohustusi. Vasall suhteid iseloomustas ka see, et lepinupooled ei olnud võrdsed, vaid üks pool oli teisest selgelt kõrgemal. Ma arvan, et selline hirearhia võib tekitada palju tülisid, mida saab järeldada keskajal toimunud sõdade paljususest. Talupojad pidid maksma neile antud maalapi eest erinevaid koormisi oma isandale. Teatud koguse saagist pidid talupojad oma isandale loovutama, kõik ülejäänud võis endale elamiseks jätta. Veel tehti ka teorenti, käies mõisas tööl, mõnel puhul oli seda paar päeva aastas või nädalas. Hiljem, kui arenes raha mindi edasi raharendile, siis pidi talupoeg ise oma saagi lähimal turul maha müüma ja sellest oma maksud tasuma.
Arusaamad elust ning uued leiutised panid aluse hüppelisele teaduse arengule. Astronoomia ja füüsika: Galileo Galilei 16. saj oli Mikolaj Kopernik väitnud, et Maa tiirleb ümber päikese, ja esitanud seega heliotsentrilise (Päikese-keskse) maailmasüsteemi idee. 1600. aastal põletati ketserina tuleriidal Giordano Bruno, kes oli jõudnud järeldusele, et universum ei ole loodud vaid eksisteerib igavesti. Eriti panid talle pahaks õpetust maailmade paljususest. 17.saj jätkasid teadlased universumi ehituse uurimist. Uuel sajandil sai astronoomias teerajaks itaallane Galileo Galilei (1564-1642) Galilei õppis algul arstiteadust, seejärel pühendus matemaatikale, oli matemaatikaprofessor Pisa ja Padova ülikoolis, seejärel filosoof ja matemaatik Toscana ja hertsogi õukonnas. Olles kuulnud, et keegi hollandlane on konstrueerinud kiikri, mis toob kauged esemed lähemale, valmistas Galilei 1609.a teleskoobi ja alustas esimesena taevavaatlusi. Uurides
majanduslikus mõttes olemasolevad linnad said linnadeks õiguslikus aspektis alles pärast anglonormannide sissetungi 12. sajandi lõpul. Seminaris piirdume vaid õigusliku aspekti olulisemate joonte vaatlemisega, keskendudes Lübecki linnaõigusele. Teiseks tuleb märkida, et vaatluse all on just lääneliku õiguskultuuri areaali jäävad linnad. 1.2. Linnaõiguse üldised tunnused Keskaegne linnaõigus oli osa keskaegse Euroopa õigussüsteemide paljususest. Vaatamata välisele mitmekesisusele ja jagunemisele mitmeks linnaõiguse perekonnaks iseloomustab linnaõigust rida ühisjooni. Kommunitaarsuse iseloom o Vandekaaslus, lepingulisus Linnaõigus oli omavahel tihedalt integreeritud (vande)kaaslus õigus, mida sageli nimetati kogukonnaks, kommuuniks (commune). Kommuun põhines kõigi tema (alg)liikmete vahelisel olemasoleval või
.................. osakonnas. Osakonnas töötab 12 inimest ja kõik on tööalaselt tihedalt üksteisega seotud. Sellest tingituna on tähtis tööülesannete sujuv ja korralik täitmine. Igast töötajast oleneb programmi erinevate komponentide valmisolek ja õigeaegne rakendamine. Ja sellises struktuuris on tähtis, et oleksid selgelt sõnastatud probleemid ja eesmärgid. Meie osakonna juht on väga kindla seisukohaga, kuid see ei tähenda, et ta teiste arvamust kuulda ei võtaks. Arvamuste paljususest tehakse pea alati kompromissettepanekud ja need arutatakse läbi. On tunda juhi oskust viia otsused läbi kõigile vastuvõetavas vormis. Autoritaarse juhiga siin tegu pole. Töötajad osalevad otsustusprotsessis. Ka psühholoogiline hoolivus on väga hea. Probleemidele leitakse kiiresti lahendus, toetatakse tööväliseid mitteformaalseid suhteid erinevate ürituste korraldamisega. Tiimitunde tekitamine on läinud päris hästi. Avaldub see
Reaalse maailma tajumiseks peab küündima selleni, mis paikneb selja taga. Ideede maailma saab vaid mõtlemise abiga. Platoni järgi kuulub kõige aluseks olev tuum, mis teeb võimalikuks teadmise ja tarkuse, ainult ideede maailma. Ideede maailmas on iga näilises maailmas eksisteeriva eseme kohta idee."Me räägime kaunist kui sellisest ja hüvest kui sellisest- ja see käib kõigi asjade kohta, millest seni oleme rääkinud ja paljususest: teiselt poolt ütleme, et neile vastab üks idee, mis on ainus ja nimetame seda selleks, mis see asi tegelikult on."3 Näiteks kui 1 Phaedon, 79 d, Teokset, osa 3. 2 Riik 516 d, Teokset, osa 4. 3 Ibid, 507 b. hing on ideede maailmas näinud hobust saab ta näilises maailmas selle meelde tuletada ja seega nimetab hobuse hobuseks. Platon ei usalda meelelist taju vaid teadmist, sest teadmine on suunatud teistele asjadele kui arvamus või usk. "Arvamus on midagi muud kui teadmine","kumbki
Artikkel ,,Global trends in human resource management". Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.bluepointleadership.com/news/news-releases-and-articles/global-trends-in-human-resource- management/. 4 Nair, S. S. Artikkel ,,Emerging trends in HRM". Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.articlesbase.com/human- resources-articles/emerging-trends-in-hrm-1282468.html. PERSONALITÖÖD MÕJUTAVAD TEGURID 21.SAJANDIL Haridustaseme tõus. Tulenevalt tehnoloogia arengust ja haridusasutuste paljususest mõistavad töötajad järjest enam, kui oluline on kõrghariduse omandamine. Juhid peavad välja töötama vastavad poliitikad ja tehnikad töötajete teadmiste arendamise motiveerimiseks. Paremini kvalifitseeritud ja organiseeritud tööjõud nõuab suuremat autonoomiat (suuremat vabadust otsustamisel) töökohal. Aastatega kasvab kvalifitseeritud tööjõu nõudlus ja kahaneb lihttööliste osakaal. See nõuab tulevikus vajaminevate oskuste kaardistamist personalispetsialistide poolt.5
vahel. 3. Mis on saientism ja mis fideism? Mille poolest need erinevad ja sarnanevad? Saientism - teaduse pidamine tunnetuse kõrgeimaks vormiks ja ühiskonna arengu peamiseks teguriks Fideism - filos õpetus, mis seab usu teadmistest kõrgemale v. püüab religiooni seisukohti teadusetaoliselt põhjendada 4. Miks on oluline omada erinevate protsesside ja nähtuste käsitlemisel vaatepunktide paljusust? Tooge näiteid sellest, kuidas käsitleda midagi lähtudes vaatepunktide paljususest? Mida rohkem vaatepunkte, seda kompleksem käsitlus. Näiteks ettevõtet võime vaadelda majanduslikus aspektis: palju tal on raha ja muid ressursse, palju toodangut annab. Majandusliku problemaatika vastassuunal on aga sotsiaalne problemaatika ning rahuldav on ainult sotsiaalmajanduslik otsus ja mitte üks või teine. Kui meil on vaja kokku leppida mingis kokkusaamises, siis lepime kokku nii aja kui ka koha, seega teeme otsuse aeg-ruumis.
ilu. Pole suuteline ületama selle piire, mis pole materiaalne. 3. Mis on saientism ja mis fideism? Mille poolest need erinevad ja sarnanevad? Saientism on teaduse perversioon(loomuvastasus) Fideism-maailma tunnetus, mis välistab igasuguse tunnetuse ja jätab ainult usu 4. Miks on oluline omada erinevate protsesside ja nähtuste käsitlemisel vaatepunktide paljusust? Tooge näiteid sellest, kuidas käsitleda midagi lähtudes vaatepunktide paljususest? Mida rohkem vaatepunkte, seda komplektsem käsitlus. Näiteks ettevõte: võime lähtuda majanduslikult, sotsiaalselt, ajaliselt, tehnoloogiliselt( siis ka ökoloogiliselt), õiguslikult ja poliitiliselt, kultuurselt jms 5. Palun selgitage 5-astmelist loogilist jada erinevate nähtuste ja protsesside käsitlemiseks. Süntees- hulgast elementidest terviku kokkupanemine; Analüüs- laia teema/objekti osadeks tegemine, et seda paremini mõista;
näha temas oma mõtlemistraditsioonide esindajat antiikses filosoofias. Ei tule aga unustada, et Aristoteles vaatamata kõigele oma vaatlustulemusi ja kogemusi tavatses kasutada toormaterjlina üldkehtivate tõdede tunnetamise otsinguil jäädes ses suhtes oma mõtlemise sügavamalt tuumalt ikkagi esmajoones platonistiks. 6 3. ARISTOTELES, KUI LOOGIKA RAJAJA Alles Aristotelesel õnnestus mõtlmisnähtuste paljususest abstraheerida suuremat arvu üldkehtivad norme, mille vastu ei või iial eksida õige mõtlemine, need normid omavahel süstematiseerida ja selgeil sõnul fikseerida. Nii sai temast loogika looja. Juba sellena ainuüksi vääriks Aristoteles jäävat austust filosoofia ja teaduse ajaloos ning geniaalse mõtleja nime. Keegi enne ega pärast teda pole loogikas teinud ligikaudugi nii kaalukaid avastisi. Paljud loogika osad said oma isalt põhijoontes lõpliku kuju
Sellepärast pidigi Aleksander esmalt kogu valitsemiskorralduse segi paiskama ning siis võtma lahinguvälja, pärast võitu ja Dareiose surma jäi valdus Aleksandri võimu alla. Oleksid Aleksandri järeltulijad säilitanud üksmeele , võinuksid nad seda nautida. Võimatu on pidada oma valdustes riike, kus valitsemine on nagu Prantsusmaal. Just sellest said alguse Hispaania, Prantsusmaa ja Kreeka sagedased ülestõusud roomlaste vastu-tingituna ainuvõimude paljususest nendes maades. Nende provintside põlisisandade suguvõsad olid kõrvaldatud, seega ei tunnustanud nad endi üle teisi kui roomlasi. V PEATÜKK KUIDAS VALITSEDA LINNU VÕI RIIKE, MIS ELASID ENNE VALLUTUST OMA SEADUSTE JÄRGI Kui vallutatud valdused on harjunud elama oma seaduste ja kommete järgi siis on neid hoida soovival maal kolm võimalust: esiteks- teha nad maatasa; teiseks- asuda sinna isiklikult elama;
mitte olla selleks samaks ega mitte selleks samaks. On tagasikäänduv nende kõigi teekond. (DK B 6) Tlk. Tõnu Luik. 3 Andrus Tool / Sissejuhatus filosoofia ajalukku / FLFI.01.053. Niisiis on justkui kaks teed – tõe (varjamatuse) tee ja doxa tee. Kuid nii nagu Parmenides kasutab arvamuste kohta üha mitmuse vormi – doxai – tuleks ka doxa teest kõneldes rääkida õigupoolest mitte ühest teest, vaid ummikteede paljususest. Tee on mõtlemisele rajatud lähte-eeldusega, niisiis, implikatsioonidega. Parmenides sõnastab need varjatud eeldused äsjatsiteeritud fragmendis eksplitsiitselt: 1) olev ise on, olematut ei ole surelike teed 2) olev ja olematu on seesama ja ei ole seesama 3) olematu on. Nii teine kui kolmas eeldus on ilmselt ekslikud. Nende ekslikus ilmneb nende vastuolulisuses – on vastuoluline, st. mõteldamatu, ütelda, et olematu on
keele ja õpitud ladina keele erinevust ja propageeris moodsate keelte arendamist. Samal ajal sündis ka ajalooline keeleteadus, sest oli võimalik näidata moodsate keelte regulaarset erinvust ladina keelest. Hiina piltkiri ja jaapani kana silpkiri laiendasid arusaamist erinevatest kirjaviisidest. Ka ladina keele grammatikad arenesid: eriti selles osas, et hakati jälgima ka hääldust. Kokkuvõttes: renessansi jooksul tekkis nii lingvistiline arusaamine keelelisest paljususest kui ka tänapäevane rahvuskeele mõiste. Keelt hakati käsitlema kui vaba inimese (inimkonna) suhtlusinstrumenti, mitte kui jumaliku loogika peegeldust. Variatiivsus: 16 saj Eestis puudus üks standardkeel, esines väga suuri variatiivsuse vähestes tekstides. Kirjakeel sai ka siis alguse ja kohe tekkis kaks keelt: tallinna ja tartu. Kahe keele tekkepõhjused on murdeline ja poliitiline killustatus. Wanradt-Koelli katekismuses(1353)
negatiivset mõju, kuid ei kompenseeri tekitatud kahju. http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/1985/best%202011.zip/best%202011/Avaliku_sektori_ %94konoomika_2011.pdf 3. Poliitika ( laiemas ja kitsamas tähenduses)? Avalik vs era? *Poliitika ( laiem, kitsam) - igal omavalitsusel oma suur (laiemas tähenduses) ja väike (kitsamas tähenduses) poliitika. Kui esimene määrab linna arengu strateegia ja taktika, siis teine kujuneb linna elu konkreetsete suundade paljususest ning hõlmab sotsiaalabi, majandust, transporti, noori, naisi, pensionäre, turvalisust ja muid valdkondi. Poliitikat selle laiemas tähenduses määrab linnavolikogu, kes võtab vastu tähtsaimad otsused ja nende täitmiseks vajaliku eelarve. * Avalik vs era ( kaubad?) 1) Avalik kaup - Avalike kaupade tarbimine on konkurentsitu ehk lisaisiku tarbimise piirkulu on null. Avalike kaupade tarbimisest ei saa kedagi välja lülitada (majakas, millest saavad kasu nii laevad
iseäranis esiletõstetult figureerib Herakleitose õpetuses. On viiteid, et Platon oli oma kujunemisaastatel tegelenud Herakleitose õpetusega viimase õpilase Kratylose interpretatsioonis. Olemuste valdkonna karakteristikud vastavad põhiliselt Parmenidese kirjeldustele oleva enda kohta. (Väljaarvatud see, et Platon tõstab selgelt esile olemuste valdkonna immateriaalsuse. Lisaks muidugi see erinevus, et olev ise oli Parmenidese käsituses rangelt ühtne, Platon seevastu kõneleb ideede paljususest.) Teiselt poolt omab “nähtav maailm”, nii nagu Platon seda oma õpetuses käsitab, lähedast staatust Parmenidese kirjeldatud arvamuspärasele, näivale maailmale. Siiski ei ole “nähtav maailma” Platoni jaoks mitte olematu. Platon asendab Parmenidese alternatiivi – üks ühtne olemine ja olematus – olemisgradatsiooniga, õpetusega oleva astmetest. Kuid see varasemale traditsioonile toetudes väljakujundatud õpetus pidi andma lahendusi aktuaalsetele probleemidele
õpitud ladina keele erinevust ja propageeris moodsate keelte arendamist. Samal ajal sündis ka ajalooline keeleteadus, sest oli võimalik näidata moodsate keelte regulaarset erinvust ladina keelest. Hiina piltkiri ja jaapani kana silpkiri laiendasid arusaamist erinevatest kirjaviisidest. Ka ladina keele grammatikad arenesid: eriti selles osas, et hakati jälgima ka hääldust. Kokkuvõttes: renessansi jooksul tekkis nii lingvistiline arusaamine keelelisest paljususest kui ka tänapäevane rahvuskeele mõiste. Keelt hakati käsitlema kui vaba inimese (inimkonna) suhtlusinstrumenti, mitte kui jumaliku loogika peegeldust. Murded ja keele varieerumine: William Caxton (1422-1491) oli esimene inglise trükkal ja oli mures selle pärast, et puudus ,,tavaline viis" keelt kasutada e trükkida paljudele loetavaid raamatuid. Ta leidis, et probleeme oli 3: puudub ühine ortograafia; esinevad murdeerinevused;
s Õigusega saab ja tuleb luua huvide jaoks õiglane kord. 4. Juristiks tuleb õppida. Elukutsena formeerus jursti alles III saj eKr Roomas. Jursite pole alati armastatud. Kuigi juristide lahendavad huvide konflikte valdavalt õigluse, õiguskindluse ja eesmärgipärasuse ideedest lähtuvat, ei pruugi teine pool tehtud otsusega rahule jääda. Jurist esindab tavaliselt kodanik ujaoks bürokraatiat. Erinevate õiguslike lahenduste põhjust tuleb otsida erinevate teooriate ja doktriinide paljususest. Juriste eristab kontinentaalses õigussüsteemis kõikidest teistest õiguslikus elus osalejatest: eriaalane ettevalmistus, sellest tuleneb juriiridilise tegevuse professionaalsus; tegevuse allutamine õigusteadusest tulenevatele üldtunnustatud doktriinidele, teooriatele, üldistele käitumisreeglitele ja üsikutele käitumisjuhistele. Liikumine üldiselt üksikule, teeb õigusteaduse õppimise suhteliselt raskeks. Juristil peab olema oskus siduda õigust ja tegelikkust
fašismi kriitik (sekulaarsed religioonid), o Karl Popper – äärmusvasakpoolsuse (strukturalismi), sh. kommunismi kriitik. Ideoloogia depolitiseerimine o Karl Mannheim (‘Ideoloogia ja utoopia’, 1929): - ideoloogia kui kaitserefleks, - partikulaarne (mikro-) ja totaalne (makro-)ideoloogia, - normativism, visioon ühiskonna arengust läbi radikaalse muutumise. o Michael Oakeshott – ideoloogia on valikuline, seletab vaid imeväikest osa maailma paljususest, o Daniel Bell – ideoloogia lõpp, heaoluühiskonnas kaotab ideoloogia (nagu ka religioon) oma tähtsuse. Kõige tähtsam on majanduskasv. Konservatism o Selleks, et mõista tuleks paigutada Briti-Prantsuse vastuolusfääri o Vastureaktsioon Prantsuse revolutsioonile (Edmund Burke, ‘Mõtteid Prantsuse revolutsioonist’, 1790), o Briti konservatism – Britidel seljataga 200 aastat vägivaldseid poliitilisi muutuseid (kuningavõimu vähenemine);
teenistuses ning eeldab tahtepingutust. Tahtelisjärgne - säilib tegevuse suuna vastavus eesmärkidele ja suvale, kuid tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus on ise muutunud ennast motiveerivaks, huvitavaks, isekulgevaks. Tähelepanu suunatusest eristatakse: Sensoorne - suunatud väliskeskkonda Ideaalne subjektiivne kujutluste/mõtete sfäär Motoorne viitab tähelepanule, mis on tarvukuj toimingute ja liigutuste suunamiseks ja kontrolliks Tähelepanu suundade paljususest eristatakse: Fokaalne suunatud mingile ühele objektile Jagatud teabeallikaid on kaks või rohkem ja tähelepanu tuleb nende vahel jagada Eeltähelepanu infotöötlusoperatsioonide kogum, mille tulemusena paljude objektide ja nende tunnuste üheaegse töötluse alusel luuakse materjal fokaalse tähelepanu tarvis Tähelepanu omadused Valivus seotud võimalusega edukalt häälestuda selle info vaimsele töötlusele, mis on seotud
laiemasse rühme: era-ja avalikuks õiguseks. Õigusharu koondab õigusnorme, millega reguleeritakse sellesse harusse kuuluvaid ühetüübilisi ühiskondlikke suhteid. ÕIGUSE SÜSTEEMI PÕHIMÕTTEID ERINEVATES ÕIGUSSÜSTEEMIDES Maailm tunneb mitmeid suuri õigussüsteeme. Näiteks on olemas islami õigussüsteem, common law süsteem, kontinentaalõiguse süsteem ja paljud teised. Süsteemide paljususest nähtub, et üleüldist õigust kui sellist pole olemas. Rahvuslike õiguse süsteemide erinevus tuleneb - kahe suure õigussüsteemi (kontinentaalsüsteemi ja common law) põhimõttelistest erinevustest - eri süsteemide kujunemise erinevustest - -rahvuslikest traditsioonidest, mis jätsid jälje õigusloomele. Common law süsteemi eredaimaks näiteks on Inglismaa, kust see süsteem ka pärit on. Kontinentaalsüsteem seevastu on ka Eestis
tahtelisjärgne - säilib tegevuse suuna vastavus eesmärkidele ja suvadele, kuid tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus ise on muutunud ennast motiveerivaks, huvitavaks, isekulgevaks. Sõltuvalt tähelepanu suunatusest eristatakse: sensoorne – väliskeskkonna ärritajatele suunatud tähelepanu. ideaalne – suunatud mõtetele-kujutlustele. motoorne – tähelepanu, mis on tarvilik toimingute ja liigutuste suunamiseks ja kontrolliks. Sõltuvalt tähelepanu suundade paljususest eristatakse: fokusseeritud – valiv tähelepanu on suunatud ühele objektile. jagatud – teabeallikaid on kaks või rohkem ja tähelepanu tuleb nende vahel jagada. Tänapäeva infotöötluspsühholoogias on laialt levinud Ulric Neisseri liigitus: fokaalne tähelepanu – vaimsete infotöötlusoperatsioonide kogum, mille tulemusena järjestikku ja teadvustatult tunnetatakse objekte, ideid, tunnuseid, mõistes nende tähendust ja funktsiooni. On piiratud
legitiimne võim: liidri seaduslik võim panna rühmaliikmed ülesannet täitma Liidri ja järgijate vahelistel suhetel on suur mõju eestvedamisele. Heade ja usaldusväärsete suhete korral kujunevad ka töötajate endi vahel välja meeldivad suhted. Liidri ja järgijate vaheliste halbade suhete korral peab liider rakendama rohkem ametlikku võimu ja pidevat kontrolli. Ülesannete struktuur koosneb ülesande eesmärkide selgusest, lahendusteede paljususest ja spetsiifilisusest, õigete ja valede lahenduste vahekorrast ning otsuse õigsuse kontrollitavusest. Legitiimne võim (positsiooni võim) oleneb sellest, missugune on liidri ametlik võim, missugused on tema volitused töötasustamisel ja sanktsioonide rakendamisel. Uuringust selgus, et mõnes olukorras on õigem kasutada ülesandele orienteeritud eestvedamisstiili, mõnes teises olukorras on õigem kasutada suhetele orienteeritud eestvedamisstiili
3) Tahtelisjärgset tähelepanu säilib tegevuse suuna vastavus eesmärkidele ja suvale, kuid tahtepingutuste komponent puudub, kuna tegevus on ise muutunud ennast motiveerivaks, huvitavaks, isekulgevaks. Sõltuvalt tähelepanu suunast eristatakse: 1) Sensoorset väliskeskkonna ärritajatele suunatud tähelepanu. 2) Ideaalset mõtetele-kujutlustele suunatud tähelepanu. 3)Motoorset tarvilik toimingute ja liigutuste suunamiseks ja kontrolliks. Sõltuvalt tähelepanu suundade paljususest: 1) Fokuseeritud tähelepanu valiv tähelepanu on suunatud mingile ühele objektile. 2) Jagatud tähelepanu teabeallikaid kaks või enam ja tähelepanu tuleb nende vahel jagada. Infotöötluspsühholoogias levinud liigitus: 1) Fokaalne tähelepanu vaimsete infotöötlusoperatsioonide kogum, mille tulemusena järjestikku ja teadvustatult tunnetatakse objekte, ideid, tunnuseid, mõistes nende tähendust ja funktsiooni. 2) Eeltähelepanu ITO
mõttes olemasolevad linnad said linnadeks õiguslikus aspektis alles pärast anglonormannide sissetungi 12. sajandi lõpul. Seminaris piirdume vaid õigusliku aspekti olulisemate joonte vaatlemisega, keskendudes Lübecki linnaõigusele. Teiseks tuleb märkida, et vaatluse all on just lääneliku õiguskultuuri areaali jäävad linnad. 21.2. Linnaõiguse üldised tunnused Keskaegne linnaõigus oli osa keskaegse Euroopa õigussüsteemide paljususest. Vaatamata välisele mitmekesisusele ja jagunemisele mitmeks linnaõiguse perekonnaks iseloomustab linnaõigust rida ühisjooni 1) Ilmalikkus-religiooni hooldamine ja arendamine oli katoliku kiriku pädevuses, seega oli oluline mitte sõltuda täielikult paavstist. Linn võib kirikut toetada, kuid mitte asendada! Taheti rõhutada erinevust antiik-linnaga, mis vastutas religiooni eest;
kirjutamist eelneva kirjandusliku korpuse lugemisena ja teksti kui vastust teisele tekstile. Ta vaatab polüfoonilist romaani kui karnevali hõlmamist ning monoloogilist kui menipposliku (s.t. dialoogilise) struktuuri lämmatamist. Iga poeetilise keele üksus on alati vähemalt kahene, mitte mõttes tähistaja/tähistatav, vaid pigem nii see kui ka teine. Poeetiline keel funktsioneerib kui tabulaarne mudel, kus iga “üksus” sarnaneb paljususest määratud tipule. Kirjandussemiootikat tuleb arendada tuginedes poeetilisele loogikale, kus pidevuse jõud oleks intervallis 0-2, jätkuvus, milles 0 näitab (denotes) ja 1st hüpatakse lihtsalt üle. 1 all mõtleb Kristeva sotsiaalseid, psüühilisi jne. “keeldusid” (Jumal, seadus, definitsioon). Realistlik kirjandus kuulub kirjeldava narratiivsuse alla ja on monoloogiline, intervallis 0-1. 0-2 poeetilise loogika saavutab vaid karneval. Bahtini sõnade klassifikatsioon (vt
suhetele. Võimald. luua teor. baasi ühelt poolt juhtimisalaste võtete parandam. ja teiselt poolt olukorra ümberkujund. Jõudis järeldusele, et liidri mõjukus sõltub oluk., mida kirjeld. 3 teguriga: 1) liidri ja järgijate vahel. suhted: suur mõju eestved. Näitab, kui lugup. ja popul. juht on ning kuivõrd teda usald.; 2) ül. strukt.: kujut. ül. reguleerituse astet. Kõrge korral on liirdi võim suur ja vastupidi. Koosn.: · ül. eesm. selgusest ja teadvustatusest; · lahendusteede paljususest ja spetsiifilisusest; · õigete ja valede lahenduste vahekorrast; · otsuse õigsuse kontrollitavusest; 3) positsiooni võim: oleneb sellest, milline on liidri ametlik võim, tema volitused töötasustam. ja sanktsioonide rakendam. Tugev tõhust. töötajate mõjutam. juhul, kui töötajad seda aktsept. Mudel ei arvest. algselt intellektuaals. eelduste, kompet., kogem. ja paljude muude juhti isel. tegu- ritega. Hilisemates käsitl. jõudis nn. kognitiivse ress. teooriani, milles tunnist
ütluste abil teada saadud faktidest. Seega kujutab subsumeerimise algusfaas endast mitte õigusliku hinnangu andmist, vaid juriidilist tähendust omavate eluliste asjaolude leidmist. Tihti on ütlustest väga raske moodustada juriidilisi fakte. Elulised asjaolud, mis on kirjas vastava õigusnormi faktilises koosseisus, tekitavad õiguslikke tagajärgi. Õiguse rakendaja ülesanne ja kunst on tuvastada üksikute asjaolude paljususest, mis moodustuvad situatsiooni objektiivse külje, juriidilist tähendust omavad asjaolud. Ära tuleb kuulata kõik aspektid, kuid otsustada juriidiliste faktide põhjal. Loogilise ringi küsimus (otsustaja lähtub õigusnormi valimisel asjaoludest, samas õigusnormi alusel saab asjaolu õigusliku tähenduse, see õigusnorm aga valitakse ajaolude järgi) loogilisse ringi satutakse ainult
arendamist. •Samas sündis ka ajalooline keeleteadus, sest oli võimalik näidata moodsate keelte regulaarset erinevust ladina keelest. •Hiina piltkiri ja jaapani kana silpkiri laiendasid arusaamist erinevatest kirjaviisidest. •Ka ladina keele grammatikad arenesid: eriti selles osas, et hakati jälgima ka hääldust. •Kokkuvõttes: renessansi jooksul tekkis nii lingvistiline arusaamine keelelisest paljususest kui ka tänapäevane rahvuskeele mõiste. Keelt hakati käsitlema kui vaba inimese (inimkonna) suhtlusinstrumenti, mitte kui jumaliku loogika peegeldust. Murded ja keele varieerumine •William Caxton (1422-1491) – esimene inglise trükkal. •Oli pigem mures mitte inglise keele alaväärsuse pärast, vaid selle pärast, et puudus “tavaline viis” keelt kasutada, st trükkida paljudele loetavaid raamatuid. •Märgib, et probleeme on kolm:
struktuuriga , vahendatud iseloomuga) 3) Tahtelisjärgne tähelepanu (säilib tegevuse suuna vastavus eesmärkidele ja suvale, kuid tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus on ise muutunud ennast motiveerivaks , huvitavaks, isekulgevaks. Sõltuvalt tähelepanu suunatusest eristatakse: 4) Sensoorset 5) Ideaalset 6) Motoorset tähelepanu Sõltuvalt tähelepanu suundade paljususest eristatakse: 7) Fokuseeritud (keskendatud) tähelepanu 8) Jagatud tähelepanu Tähelepanu omadused · Valivus (selektiivsus)- seotud võimalusega edukalt häälestuda selle info vaimsele töötlusele,mis on seotud teadliku eesmärgiga, vaatama isegi häiriva või segava info olemasolule. · Maht selle määrab üheaegselt selgelt tajutavate objektide hulk. · Püsivus mõõdetakse efektiivsus- ja ajanäitajate alusel olukorras, kus kestvalt on tarvis
struktuuriga , vahendatud iseloomuga) 3) Tahtelisjärgne tähelepanu (säilib tegevuse suuna vastavus eesmärkidele ja suvale, kuid tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus on ise muutunud ennast motiveerivaks , huvitavaks, isekulgevaks. Sõltuvalt tähelepanu suunatusest eristatakse: 4) Sensoorset 5) Ideaalset 6) Motoorset tähelepanu Sõltuvalt tähelepanu suundade paljususest eristatakse: 7) Fokuseeritud (keskendatud) tähelepanu 8) Jagatud tähelepanu Tähelepanu omadused Valivus (selektiivsus)- seotud võimalusega edukalt häälestuda selle info vaimsele töötlusele,mis on seotud teadliku eesmärgiga, vaatama isegi häiriva või segava info olemasolule. Maht – selle määrab üheaegselt selgelt tajutavate objektide hulk. Püsivus – mõõdetakse efektiivsus- ja ajanäitajate alusel olukorras, kus kestvalt on tarvis
Poststrukturalism Väge raske on öelda kellegi kohta, et ta on ainult poststrukturalist ja mitte keegi muu, sest poststrukturalistil on tõesti väga palju mitmeid versioone. Mitmeversioonilisus on poststrukturalismile väga olemuslik. Strukturalism vastab mõnes mõttes modernsele lähenemisele. Jagavad modernsuse veendumus, et on olemas üks õige, tõene lugemine teksist. Postmodernse on samasuguses korrelatsioonis postmodernse lähenemisega maailmale, mis räägib narratiivide paljususest ja et ükski neist ei ole eelistatud. Suur hulk olulisi poststrukturaliste on kasvanud nendeks strukturalistliku lähenemise seest. Samuti julia kristeva, barthes. On teisi kes ei ole strukturaliste veendumi kunagi väljendanud. Üks selline on Jacques Derrida (1857 1913). Mõtleja kellel keerulisi mitmesse valdkonda puutuvad vaated. ,,ei ole tekstivälisust" Kui hiline strukturalist andis suurema vabaduse lugejale ja andis tähendusviiside koosmõjuks.
33 Turundusprogramm Turundusprogramm (ehk turundusmeetmed, turundusmiks, marketing mix) on osa turundusstrateegiast, mis täpsemate põhimõtete kehtestamise ja tegevuste planeerimise abil aitab turundusstrateegiat ellu viia. Turundusprogramm on igapäevaste turundustegevuste alus. Tegevusjuhised - Turundusprogrammi koostamisel tuleb hinnata, kas erinevatele kliendisegmentidele on (sõltuvalt sarnasuste või erisuste paljususest) tarvilik koostada eraldiseisvad meetmed/programm või mitte. - Turundusprogrammi saab luua kasutades turundusmiksi3, mis käsitleb järgmisi valdkondi: toode (Product/Consumer), hind (Price/Costs), turustus (Place/Convinience), edustus ehk müügitoetus (Promotion/Communication) (ühendatud 4 P/4 C mudel4). 4 P mudelit võiks laiendada kolme valdkonna lisamisega, et luua turundustegevustest üksikasjalikum arusaam (7 P mudel, mis sobib hästi teenuste turunduseks).
asendub skeemile osutamise või noobi tõstmisega. 2. Vea leidmine: sõna hääldamine vastavalt osutatud häälikupikkusele b. Tähtede valik: 1. Lugemine vastavalt kirjapildile. 2. Noobi/vältemärgi valik pärast tähevalikut, toetudes hääldamisele. 3. Õpetaja vea leidmine ja parandamine Õpetajad peaksid arvestama enesekontrollioskuste kujundamisel kolme põhitõde: 1. Enesekontrollioskuste kujundamine ei sõltu mitte töövõtete paljususest, vaid nõudmiste pidevusest (sellest tuleneb harjumus); 2. Iga töövõtet on vaja eelnevalt üksikult õpetada; 3. Pidev harjutamine muudab enesekontrolli harjumuseks (sellest tuleneb vilumus). 12. Häälikuõpetuse tunnid, nende ülesehitus Hääliku ja tähe tutvustamise tund 1. Tutvustatakse häälikut. 1.1. Häälik esitatakse mingis lühitekstis, seejuures on häälik kasutusel sõnana. Nt: Hobune kohtas eeslit. Eesel tervitas hobust - Iiii
antud töötingimustes pidevalt uueneb. Eristatakse hõõrdumist määrdega ja ilma määrdeta Määrdeaine on aine, mis viiakse hõõrdepinnale eesmärgiga vähendada hõõrdejõudu ja (või) kulumise intensiivsust. Ilma määrdeta hõõrdumist esineb hõõrdeülekannetes, piduripaarides, kus määrde kasutamine ei ole lubatud. Käesolevas ülevaates vaadeldakse määrdeta kulumist. Tuntakse palju hõõrdekulumise katsetamise meetodeid, mis on tingitud kulumise liikide ja - protsesside paljususest. Erinevate meetoditega saadud tulemused ei ole üldiselt omavahel võrreldavad. Mõningatest siinkasutatud meetodeist on juttu allpool. Hõõdekulumise kohta on välja pakutud mitmeid teooriaid. Enamtunnustatud on V. Kragelski molekulaar-mehaaniline teooria ja F.P.Bowdeni adhesioon-deformatsiooni teooria (mõlemad aastaist 1939) Vastavalt molekulaar-mehaanilisele hõõrdeteooriale reaalselt toimub kontakt kahe liikuva keha vahel üksikute laikude (kontaktpindade - pinnakonaruste) kaudu.
See tööpind vahendab mitteteadvuslike protsesside aktiivsust, muuutes vahendamise tulemusi teadvustatuks. Dennet püüdis kritiseerida Descartes'i "hinge teatri" ideed, ent sisuliselt nimetab sama asja ümber sensoorse info talletatud kogumite ("mustandite") ümbertöötamise ideeks. Sensoorse info mustandeid tuleb pidevalt ümber töötada, et arvestada järjest saabuva uue infoga. Teadvustatus tuleb Denneti arvates selliste ümberkirjutatavate mustandite paljususest. Shanon (1990, 1998) jagab teadvuse komponentideks. Nendeks on (1) tunnetatud olemine (sensed being), mis lubab eristada elutuid olevusi elusaist selle omaduse alusel (2) vaimne teadvustatus (mental awareness) ehk teadvustatus oma teadvuse sisust (2) peegeldused (reflections) ehk teadvustatus oma vaimsest teadvustatusest ning viimase sisu © AAVO LUUK 2003 - 2004
Pigem rõhutatakse siin tähenduste paljusust, mitmekesisust ja muutuvust sõltuvalt subjekti asendist, funktsionaalsest rollist vmt ruumis. Semioloogilise ühiskonnamudeli kontekstis tuleb rääkida dünaamilisest tasakaalust kui protsessist, kui pidevast tasakaalu (harmoonia) otsimisest. Samuti tuleb siin rääkida mitte ühest universaalse iseloomuga normist, vaid normide, normsete seisundite paljususest vastavalt sellele, missuguses ruumis (seostevälja) piirkonnas või dünaamilise tasakaalu(stumise) protsessi faasis mingi punkt (subjekt, roll, funktsioon jne) parasjagu asub või liigub. Sellepärast iga punkt, asend, funktsionaalne roll vaadeldavas tähenduste väljas on käsitatav normsena niivõrd, kui ta kuulub sellesse välja ning eristub siin teistest punktidest, asenditest, funktsionaalsetest rollidest
Seetõttu on loomulik, et tegelikult ei saa üld- ja oskussõnastikke käsitletava materjali poolest omavahel selgelt eristada. Teine, esmapilgul vähem silmatorkav, kuid sisuliselt olulisemgi eristus üld- ja oskussõnastike vahel on lihtsustatuse aste, mõnel juhul ka lihtsustuse teadvustamise aste. Sõnastik sisaldab mingit lihtsustust igal juhul: juba keel kui kõne üksikjuhtumite abstraktsioon on nende üksikjuhtumite paljususest lihtsam ja selgem; koostamise töömahu, esitusruumi ja lugeja vastuvõtuvõime piirangud tingivad sõnastikus veel täiendava lihtsustamise. 50 Terminoloogia Oskussõnastikes on kombeks üldsõnastikest julgemini lihtsustada ja esitada tulemusi kindlamas toonis, seades muuhulgas eesmärgiks sõnastiku sisemise kooskõlalisuse. Peamiselt tähendab see selget ja kogu sõnastiku ulatuses ühetaolist otsustamist, kui peeni tähenduseva-
keskkonnahoiu suunas. Orienteerumine kestlikule arengule eeldab, et inimkond võtab arvesse loodusseaduste kehtestatud nõudeid. Inimese tegevus võib olla ainult teatud aja vastuolus looduse ringlemise põhimõtetega. Lähtuvalt keskkonna kahjustamise võimaluste paljususest ja nende mõjude ilmne- Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR mise viivitusest ei suuda inimkond neid mõjutusi kohe märgata. Ringlemise põhimõtte toimimiseks peavad looduses olema tasakaalus loovad ja lagunda- vad protsessid. Kuna see eesmärk om vaja saavutada ilma looduse kaasmõjuta, tuleb ühiskonnas
annaabi.ee 
