Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Uusaeg III, 17 ptk. (0)

1 Hindamata
Punktid
Astronoomia ja füüsika:Galileo Galilei.16.saj.väitis Mikolaj Kopernik , et Maa tiirleb ümber Päikese ja esitas heliotsentrilise maailmasüdteemi idee.1600a. põletati tuleriidal Giordano Bruno ,kes jõudis järelduseni, et universum ei ole loodud, vaid eksisteerib igavesti (pandi pahaks õpetust maailmade paljususest).Itaallane Galileo Galilei(1564-1642).Õppis algul arstitedust,hiljem pühendus matemaatikale,oli professor Pisa ja Padova ülikoolis,seejärel filosoof ja matemaatik Toscana hertsogi õukonnas.1609a.valmistas teleskoobi ja alustas esimesena taevavaatlusi.Uurides Kuud avastas, et seal on mäed ja arvas nägevat ka meresid. 1610 avastas neli Jupiteri ümber tiirlevat kuud ja leidis, et Kopernikul oli õigus väites, et Maa tiirleb ümber Päikese.Avastas vaba langemise seadused ja inertsi.1632a.avaldas raamatu „Dialoog kahe peamise Maailmasüsteemi kohta“-selle eest anti inkvisitsioonikohtu alla.Elu päästmiseks oli sunnitud lahti ütlema oma vaadetest Maa tiirlemise kohta ümber Päikese ja paluma andestust.Jätkas siiski uurimistööd,rõhutades meelelise kogemuse ja eksperimendi tähtsust.
Uus filosoofia ja mõtteviis:Rene Descartes .Rene Descartes(1596-1650).Rõhutas inimmõistuse suurt rolli,on peetud uusaegse mõtteviisi rajajaks.Arvas,et inimhingel on 2 omadust:1)mõistus,mis võimaldab teadmisi saada 2)tahtevabadus,mis võimaldab otsuseid langetada, andes võimaluse ka eksida.Lahutas teadused 2 ossa :1)mateeriat uurivad teadused,mis peaksid arenema oma reeglite järgi teoloogidepoolse vahelesegamiseta 2)hingeasjadega tegelevad teadused,mis on seotud teoloogiaga.
Füüsika:Isaac Newton .Isaac Newton( 1643 -1727) 17.saj. suurim füüsik, astronoom , matemaatik.Esimesi leiutisi oli peegelteleskoop,mis suurendas astronoomiliste vaatluste efektiivsust .Teleskoobi abil avastati,et päikesevalgus koosneb paljudest eri värvustest,mis moodustavad spekri.Jõudis järelduseni,et planeetide liikumine ümber Päikese toimub elliptilisi trajektoore mööda.Teadustööd ülistab raamat „Loodusteaduse matemaatilised printsiibid “( 1687 ), selles on sõnastatud Newtoni seaduse nime all mehaanika põhialused ja gravitatsiooniseadused. Leiutas diferentsiaal-ja integraalarvutuse.1705 tõsteti ta aadliseisusesse.
Looduse süsteem:Karl Linne .Huvitus loodusest ja korraldas uurimisretki Rootsi eri piirkondadesse.Reisimuljete mõjul asus loodust süstenatiseerima.Leidis,et elav loodus jaguneb 3:taime-,looma-ja kiviriigiks. Kujutlus kiviriigist kui alavlooduse osast tekkis sellest,et põldudel ja aedades üha uued kivid maapinnast esile kerkisid.Taimeriigi puhul rõhutas sugulist paljunemist.Ta jagas taime-ja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuuluvatesse liikidesse,andes ladinakeelse nimetuse 5900 taimele.
Keemia tekkimine.Tekkis flogistoniteooria -põlemisel eraldub nähtamatu tulemateeria. Flogistoniteooria alusel seletati ka raua roostetamist kui aeglast põlemist.Prantsuse teadlane Lavoisier ( 1743 -1794) tuli järelduseni,et metalli oksüdeerumisel toimub metalli ühinemine õhuga,kuid flogistoni,mida metall ära annab ei eksisteeri.Väitis,et õhk koosneb gaasidest,sisaldades 5-dikku hapnikku ja neli 5-dikku lämmastikku.Inglise teadlane Henry Cavendish( 1731 -1810) avastas 1766a.vesinikuning seda hapnikuga ühendades sünteesis 1781a.tavalise vee.Lavoisier loetles oma raamatus 33 põhiainet, lükates ümber kujutluse ,et Maa koosneb 4 elemendist.Tänapäeva arusaamade järgi on 23 elementi,teised on liitained .
Arstiteadus.17sa.olid tavalised ravimeetodid aadrilaskmine ja klistiir.Praktilist arstiabi osutasid ämmaemandad ja habemeajajad.18sa.suudeti inimesi terveks ravida ja paljudel juhtudel pääasta surmast.Hirmsamaid nakkushaigusi katku kõrval olid sajandeid rõuged. Rõugeepideemiate korral oli suremus suur,ellujäänute ihule jäid inetud armid ,sageli tekkisid tüsistused,tihti jäid inimesed rõugete tagajärjel pimedaks..Tervishoiu suurimaks saavutuseks oli kaitsepookimiste alustamine rõugete vastu.Edward Jenner(1749-1823) tudeeris arstiteadust Londoni ülikoolis ning asus hiljem oma kodukohta arstina tööle. Puutus kokku arvamusega,et inimesed kes on põdenud läbi veiserõuged,ei haigestu pärisrõugetesse.Juurles rõugete vältimise probleemi üle 20a,enne kui ta 1796 julges oma ideid inimeste peal katsetada..Laste kaitsepookimised tegid lõpu rõugeepideemiatele. Kuna kaitsepookimine tului kasutusele lehmade kaudu,hakati seda nim. vaktsineerimiseks (ld vacca-lehm)
Elekter .18saj.suurimaid leiutisi oli elekter,mille kasutuselevõtt uue jõuallikana 19saj.muutis majanduselu kui ka inimeste teadvust.Esimese elektripatarei ehitas 1782a.itaallaneAlessandro Volta(1745-1827).Järgnevalt ehitasid ka mitmed teised teadlased elektripatareisid e.generaatoreid,mis muutsid keemilise energia elektriks.
Uusaeg III-17 ptk #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-07-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor blueeye Õppematerjali autor
Kokkuvõte 11.kl ajalooõpikust Uusaeg III, 17 ptk.

Sarnased õppematerjalid

Absolutism ja valgustus ajastu
7
doc

Absolutism ja valgustus ajastu

§5. VALGUSTUSAJA ALGUS. VALGUSTUS PRANTSUSMAAL. Mis on valgustus? Valgustusaja mõiste võeti kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784.a ilmunud artiklis,kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem.Taolise nimetusega tahteti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest,uue maailmakäsitluse tulekul Valgustusideoloogia eelkäijad. ja esimesed valgustajad elasid 17.saj, selle hiilgeaeg langes 18.sajandisse,mida on nimetatud ka valgustussajandiks. Valgustuse kuj eelduseks oli teaduse areng,mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. [sündis 1596. Ta viibis korduvalt Pariisis, 30-aastase sõja ajal teenis ta ohvitserina algul Hollandi,seejärel Baieri sõjaväes.Ta elas 20 aastat Hollandis,kus talle avaldas suurt mju selle maa teadus.Elu lõpuni oli ta kuninganna Kristiina õpetajaks Rootsis,kus ta 1650.a suri]. Ta põhite

Ajalugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun