Uusaja teaduse referaat (0)

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Teadlased, kes muutsid maailma

Teadlased, kes muutsid maailma referaat Koostanud: Katarina Kiiver 9.klass Sinimäe, 2009 Teadlased, kes muutsid maailma (Katarina Kiiver) Sisukord Teadlased, kes muutsid maailma.............................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................2 .............................................................................................................................................3 Marie Curie.............................................................................................................................3 Galerii ..............................................................................................................................

Keemia

2

doc

Isaac Newton

Isaac Newton Sir Isaac Newton sündis 4. jaanuaril 1643. aastal Woolstrophe'is, Lincolnshire'i krahvkonnas ja suri 31. mätrsil 1727 Kensingtonis. Newton oli inglise füüsik, astronoom ja matemaatik ning ka Londoni Kuningiku Seltsi liige alates aastast 1672. Ta õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 ka sama ülikooli professoriks. Aastast 1699 oli ta Inglise riigirahapaja juhataja. Teda loetakse kõigi aegade suurimaks füüsikuks ja matemaatikuks. Newton tegi mehaanilise liikumise üldised sedaused, avastas ülemaailmse gravitatsiooniseaduse ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutustele. Newton tegi tähtsaid uurimusi ka optikas. Põhiliselt kõik oma avastused tegi Newton 25-aastaselt. Tema tööd ilmusid suure hilinemisega kahes raamatus ­ tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Newton sõnastas mehaanika põhiseadused ja gravitatsiooniseaduse. Rakendades neid taevakehade liik

Füüsika

5

docx

Isaac Newton: elulugu ja looming

Tallinna Polütehnikum Referaat ,,Isaac Newton" Anete Marga TA-08 Tallinn 2010 Sir Isaac Newton sündis 4. jaanuaril 1643. Aastal (Juliuse kalendri järgi 25. detsember 1642) Woolstrophe'is, Lincolnshire'i krahvkonnas ja suri 31. mätrsil 1727. Kensingtonis. (http://www.hot.ee/hothotrauno/isaac.html)

Füüsika

10

pptx

Isaac Newton

Isaac Newton Tegi:Veronika Korotajeva 8.a Õpetaja:Alina Deretsinskaja Isaac Newton • Ta sündis 4. jaanuaril 1643. aastal • Suri 31. märtsil 1727. aastal • Ta oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tol ajal, kui teoloogia,loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. • Ta õppis 1661–1665 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669–1701 selle ülikooli professor. • 1672. aastast oli Newton Londoni Kuningliku Seltsi liige, hiljem pikka aega ka selle president. • Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusele. Mehaanika põhiseadused • Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said tänapäeva füüsika nurgakiviks: • Newtoni 1. seadus. Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakenda

Füüsika

2

docx

Isaac Newton

Tartu kutsehariduskeskus Arvutid ja arvutivõrgud AVP211 Isaac Newton Mihkel Kalev Juhendaja: Dmitri Luppa Tartu 2011 Elulugu Sir Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (Juliuse kalendri järgi 25. detsember 1642) Woolstrophe, Lincolnshire ­ 31. märts (20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis 1661­1665 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669­1701 selle ülikooli professoriks. Oli alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige, hiljem pikka aega ka selle president. Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravita

Füüsika

1

doc

Sir Isaac Newton

Sir Isaac Newton (4. jaanuar 1843 (Juliuse kalendri järgi 25. detsember 1642) Woolstrophe, Lincolnshire ­ 31. märts (20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemikTa õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professoriks. Newton töötas välja mehaaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusle. Oli alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige. Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Newton kasutas oma mehaanika seadusi ja gravitatsiooniseadust taevakehade liikumise kirjeldamisel. Ta rajas taevamehaanika alused. Tõestas Kepleri poolt avastatud seaduspärasused ja täpsustas neid. Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said tänapäeva füüsika nurgakiviks Esimeneseadus: Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt j

Füüsika

14

ppt

Isaac Newton powerpoint

Isaac Newton (1843-1727)  Sir Isaac Newton (4. jaanuar 1843 Woolstrophe, Lincolnshire ­ 31. märts 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks.  Ta õppis 166165 Cambridge'i ülikoolis ja oli 16691701 selle ülikooli professoriks. Oli alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige.  Newton töötas välja mehaaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal ja integraalarvutusle.  Newton kasutas oma mehaanika seadusi ja gravitatsiooniseadust taevakehade liikumise kirjeldamisel. Ta rajas taevamehaanika alused. Tõestas Kepleri poolt avastatud seaduspärasused ja täpsustas neid.  Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused s

Füüsika

10

doc

Isaac Newtoni referaat

oli lapsepõlves kogenud hüljatusetunnet. Newton ise ei abiellunud ning tal ei olnud ka armusuhteid, nagu ta elu lõpul arstile oli tunnistanud. Ta oli terve elu süvenenud õpingutesse ja töösse. Isaac Newton suri 20. märtsil aastal 1727. Newton oli kavatsetud edasi ülal pidama isapoolset farmi. Ta saadeti kooli, kuid 1656. aastal võttis ema ta koolist ära ja pani tegema teda maatöid, kuid Isaac'ile ei pakkunud see mingisugustki huvi. Teaduse õnneks saavutas külaõpetajast onu selle, et poiss sai uuesti kooli naasta. Newton õppis sel ajal ohtralt ladina keelt, sest see oli ainus võimalus sisse pääseda kõrgemasse kooli. Ta oli väga teadmisjanuline õpilane, luges kõiki raamatuid mis talle ette jäid. Taskuraha kulutas ta keerukate makettide valmistamisele, mis töötasid suurepäraselt (vesikell). Samuti ehitas ta tuulelohesid, kuhu sisse paigutas laternad ning lõbustas end öösiti kohalikke talumehi ehmatades

Füüsika

Kommentaarid (0)