Keskkonna probleemi lahendamine erinevatel tasanditel (2)

Keskkonna probleemi lahendamine erinevatel tasanditel
Keskkonna ning loodussäästliku elu seisukohast võttes on jäätmetest rääkida ilmselt kõige lihtsam. See on asi, mida näeme oma silmaga ja me ei pea ennast kujutama kümnete aastate kaugusele tulevikku, et asja mõista. Jäätmed on siinsamas meie endi kõrval ja jäätmeid on tekkinud enne inimtsivilisatsiooni teket.
Wikipedia ütleb et, jäätmed (ingl k waste või ka solid waste) on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid, mis on küll tekkekohas kõlbmatud, kuid võivad aga mujal või muuks otstarbeks kasulikuks osutuda , st et neid võimalik kasutada.
Jäätmed on nii rahvusvahelise tasandi kui ka (siseriikliku) kohaliku tasandi probleem. Kuna jäätmete tekkest on tingitud prügilad on tekitanud suurt keskkonna kahju. Nende tulemusena on saastatud või reostatud pinnavett, põhjavett, õhku, pinnast sammuti visuaalse pildi rikkumine . Prügilatest tulenev reostus on pikaajaline, sest keemilised protsessid toimuvad nendes veel kaua. Milline on kõige lihtsam, odavam ja tõhusam viis jäätmemure lahendamiseks? Väga lihtne – mitte jäätmeid tekitada!
Euroopa Liidus visatakse igal aastal minema üha rohkem prahti. Aastatel 1995-1998 suurenes meie tekitatavate jäätmete hulk 15% võrra. Kui me samamoodi jätkame, tekib 2020. Aastal 45% rohkem jäätmeid kui 1995. aastal. Elektroonilistest ja elektriseadmetest pärinevate jäätme hulk kasvab kõige kiiremini ning võib kahekordistuda vaid 12 aastaga. Me ei saa samas tempos jätkata ilma keskkonda tõsiselt kahjustamata, seetõttu püüabki EL kasvavate jäätmehulkade probleemi lahendada. Euroopa Liit ärgitab tootjaid valmistama kaupa, mis alates nende valmistamisest kuni ärakulumiseni tekitaksid võimalikult vähe jäätmeid ja reostust ning oleks terve elutsükli vältel keskkonnasõbralikud. Euroopa Liidu eesmärk on vähendada aastaks 2010 jäätmete lõplikku kõrvaldamist 20% võrra ning aastaks 2050 50% võrra võrreldes 2000. aastaga. Selle saavutamiseks on koostatud strateegia, mis seab järgmised prioriteedid : Jäätmetekke vältimine, jäätmete taaskasutamine, paremad töötlemis tingimused ja transpordi reguleerimine.
Siseriiklikul tasandil toimusid muutused jäätmevaldkonnas aastatel 2004-2007, mis olid tingitud Eesti liitumisest Europpa Liiduga. Jõustusid uus jäätmeseadus, pakendiseadus ja nende alusel kehtestatud alamad õigusaktid. Jäätmevaldkonna strateegilised eesmärgid lähtuvad Euroopa Liidu ja Eesti üldisest keskkonnapoliitikast, kus jäätmepoliitika peaeesmärk on vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist sh korduskasutamist ja ringlusse võtmist. Jäätmekäitluse areng aastail 2004-2007 on põhinenud pealmiselt üleriigilisel jäätmekaval. 2008. a kinnitas Vabariigi Valitsus uue jäätmekava, mis määrab jäätmehoolduse üldised arengusuunad aastani 2013. Jäätmekäitluse ümberkorraldamise käigus vähenes keskkonnanõuetele mittevastavate prügilate arv, suurenesid jäätmete taaskasutusmäärad, rakendusid olmejäätmete liigiti kogumine ja joogipakendi tagatisrahasüsteem.
Kohalikul tasandil on Tallinna linn huvitatud, et järjest lisanduvate uute jäätmetekäitlussüsteemide rakendamise juures Tallinna Prügila osatähtsus ladestuspaigana väheneb ja antud piirkonnas suureneb jäätmete taaskasutusprojektide arendamine. Riigi ja maakonna jäätmekavad määratlevad Tallinna tervikuna kuuluvaks Tallinna Prügila teeninduspiirkonda. Kõrvaldamisele suunatava jäätmevoo vähendamine tagab prügila pikaajalise kasutuse jäätmekäitluskohana. See tähendab, et linnaelanike tarbimise ja elatustaseme kasvuga ei tohiks prügilasse kõrvaldamisele suunatav jäätmetehulk suureneda . Üleriigilise jäätmekava kohaselt on Tallinna uus prügila regionaalprügila, mistõttu lisanduvad uue prügila teeninduspiirkonda ka mitme Tallinna ümbruskonna omavalitsused. Sellest tulenevalt on oluline, et juurdetulevate omavalitusüksuste jäätmehoolduse seisukohad kattuks Tallinna omadega. Jäätmekava üheks pikema ajaliseks eesmärgiks on kujundada ühist jäätmekäitluse strateegiat ja taktikat Tallinna regioonis. Sellega tagatakse uue prügila kestev kasutus ja langeb risk keskkonnaprobleemide tekkeks. Pikemas perspektiivis on Tallinna jäätmekava eesmärkide muuhulgas : jäätmete ja jäätmekütuse põletamise juurutamine , kui uuringute tulemusel selgub , et see osutub otstarbekaks, jäätmetekke vähendamine ja jäätmete taaskasutamise suurendamine . Eesmärgiks on pikemas perspektiivis suunata tekkivatest jäätmetest taaskasutusse üle 50 protsendi, naaberomavalitsustega pikaajalise eduka koostöö loomine.
Mida hoolikamalt jäätmeid sortida ja mida rohkem neid taaskasutusse saata seda, vähem jääb jäätmeid konteineritessse ning seda vähem tuleb jäätmeveo eest maksta. Kõikide probleemide lahendamine algab kodust, sinu enda suhtumise muutumisest. Jäätmete probleem on küll ülemaailmne ja kohalik. Aga probleemi lahendamist saame alustada juba täna. Näiteks jäätmete ja prügi sorteerimisega.
Kasutatud kirjandus:
https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=107099#_Toc159305716
http://ec.europa.eu/environment/youth/waste/waste_what_the_eu_does_et.html
http://www.envir.ee/625
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=959078/j%C3%A4%C3%A4tmevoldik_eesti.pdf
Sinu ökoloogilise jalajälje suurus on 5.25 globaalset hektarit aastas. See tähendab, et kui kõik inimesed elaksid nagu sina, peaks inimeste käsutuses olema 2.55 maakera:
Tulemused jagunevad järgmiselt:
 
gha/in a
Kodu
2.98 (56.7%)
Transport
1.39 (26.4%)
Söök ja jook
0.36 (6.9%)
Kaubad ja teenused
0.52 (9.9%)
KOKKU:
5.25 (100%)