Jäätmete kuhjumine (0)

Jäätmete kuhjumine
Aastakümneid on looduskaitsjad rääkinud, et varsti jõuab kätte aeg, kus raiskava elustiili eest tuleb hakata kõrget lõivu maksma. Tavaliselt ei seata selliseid väljaütlemisi kahtluse alla, aga kohe tegutsema ka ei hakata, sest see kriitiline aeg tundub olevat veel piisavalt kauge tulevik. Kahjuks oleme probleeme eitades  jõudnud olukorrani, kus mitmed keskkonnaprobleemid on meil üle pea kasvamas . Üheks suurimaks probleemiks võib tuua jäätmete kuhjumise.
Allika 1 andmetel valisid looduskaitsjad 2008. aastal välja 7 keskkonnaprobleemi, mis on osutunud arvatust suuremaks . Esimese koha selles loetelus sai inimkonna ohjeldamatu juurdekasv, mida peetakse kõige suuremaks keskkonna mõjutajaks ja planeedi Maa ohustajaks. Inimesed toituvad, raiskavad ressursse, reostavad keskkonda ja sekkuvad ökosüsteemide toimimisse. Mõned kriitilisemad keskkeskkonnakaitsjad on inimesi võrrelnud maakera vähkkasvajaga. Kui inimkond tahab kasvava rahvastikuga toime tulla, peame õppima uut moodi elama. Globaalne keskkonnakriis ei ole kauge tulevik, vaid reaalne olevik .
Elanikkonna juurdekasvu tulemusena suunduvad inimesed elama linnadesse, mille tagajärjel kasvavad linnad üha suuremaks. Kasvab tootjate hulk, kellel on võimalus piiramatult kasutada taastumatuid loodusvarasid. Tootjad mõtlevad ainult sellele, kuidas toota odavamalt, mitte sellele kuidas toota keskkonnasõbralikumalt ja loodussõbralikumaid tooteid. Odav tootmine tähendab aga loodusressursside raiskamist ja looduses lagunematute pakendite valmistamist. Võimaluste, valikute ja kaupade rohkuse tõttu suureneb omakorda tarbimine. Üha suurenev tarbimine tähendab pakendite liigset kasutamist ja see omakorda jäätmete hulga suurenemist.
Liigse tarbimise pärast suureneb olemasolevate prügilate pindala. Uutele prügilatele on aga üha raskem asukohta leida. Mitmed USAs ja Saksamaal tehtud uuringud on näidanud, et prügimägede läheduses elamine kujutab endas terviseriski. Kindlaks on tehtud järgmised seosed : prügilate lähedal elavate inimeste hulgas on suurem kopsuvähi, leukeemia, rinnavähi esinemissagedus ja sünnidefektide ja madala sünnikaaluga imikute osakaal. Lisaks kujutavad prügilad endast tuleohtu ja ohtu põhjaveele, juhul kui prügila põhi peaks lekkima hakkama. Siit on leitud väljapääs prügi uputamise näol maailmamerre. Allika 2 andmetel on prügiga kaetud 40% meie maailmamerest ehk üks neljandik kogu maakera pinnast. Üks suuremaid ujuvaid prügimägesid, nn Trash Vortex asub Vaikses ookeanis Hawaii saarestiku lähistel. See on umbes 680 tuhande ruutkilomeetri suurune ehk suurem kui Prantsusmaa.
Ookeanides hulpiv prügi kujutab ohtu seal elavatele loomadele lindudele. Internetist võib leida pilte prügimägede ümber hulpivatest surnud kaladest, õlisesse vette või plastijäänustesse takerdunud lindudest , mereloomadele sisse kasvanud plastrõngastest, hüljestest, kes on koonu pidi kilekotti jäänud ja lämbunud. Võib tuua palju kohutavaid näiteid sellest, kuidas meie mugavus tapab looduskeskkonda meie endi ümber. Pigem peab aga hakkama mõtlema kuidas seda muuta ja juba olemasolevat olukorda parandada.
Et antud olukord muutuks on vaja leida rahva keskkonnateadlikkuse tõstmiseks erinevad vorme ja meetodeid . Propageerida tuleb säästlikku mõtteviisi.
Viimasel ajal on Eestis hakatud rõhku panema prügi sorteerimisele. Riigiteataja andmetel võeti 24. aprillil 2008 aastal vastu pakendiseadus , mille kohaselt kehtestati plastiktaarale tagastushind. See on üks samm selles vallas arenenud läänemaailma poole. Lisaks on kortermajade ette ilmunud erinevad konteinerid, et jäätmeid nagu paber, klaas ja metall taaskasutusse toimetada.
Üha enam üritatakse kasutusele võtta looduses lagunevaid pakkematerjale. See on aga tarbijatele kallis ja nad ei taha sellega kaasa minna. Üritatakse tõsta tarbijate keskkonnateadlikkus, et suureneks mõistlik tarbimine ja jäätmete hulga vähenemine. Kas see ka tegelikult toimib, seda näitab ainult aeg.
Allikas 1 - http://earthfirst.com/7-environmental-problems-that-are-worse-than-we-thought/
Allikas 2 – Epp Petrone „Roheliseks kasvamine“