Miks on vaja keskkonda säästvat arengut ja jäätmemajandust Eesti ühikonda? (0)

Miks on vaja keskkonda säästvat arengut ja jäätmemajandust Eesti ühikonda?
Uurimustöö
Tallinn 2009
SISUKORD:
Sissejuhatus..........................................................................................................................2
1.Säästev areng ja selle põhimõtted.....................................................................................3
1.2.Säästev eluviis.............................................................................................................4
1.3.Miks on vaja säästa energiat? ....................................................................................5
2.Jäätmed.............................................................................................................................6
2.1 Jäätmemajanduse arendamine.....................................................................................7
Kokkuvõte............................................................................................................................8
Kasutatud materjal...............................................................................................................9
Inimkonna jätkusuutlikkuse tagamisel on tähtsal kohal säästev areng. Säästva arengu
ülesanne on loodusressursse võimalikult ökonoomselt kasutades tagada kõrge elukvaliteet ning puhas keskkond täna ja tulevikus.
Ostes poest banaane, võid jätta need kilekotti pakendamata . Minnes loodusesse piknikule, peaksid alati enda järelt prügi kokku korjama. Hambaid pestes, ei pea vesi ilmtingimata jooksma , sest sul ei lähe seda vaja. Need ja paljud muud sinu igapäevased tegevused mõjutavad meid kõiki ümbritsevat keskkonda. Rääkides keskkonnast, ei peeta ammu enam silmas ainult loodust, vaid meid ümbritsevat geograafilist, kultuurilist ja sotsiaalset keskkonda.
2
1. Säästev Areng ja selle põhimõtted
Jätkusuutlik ehk säästev ehk alalhoidlik areng on mõtteviis, mille järgi inimene on saanud planeedi Maa laenuks oma lastelt ja peab seetõttu tagama ressursside jätkumise tulevastele põlvedele. Inimkonnal tuleb vähendada tarbimist ja keskkonna saastamist. Säästva arengu eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi , turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus.
Säästva arengu põhimõtted:

• Keskkonna käsitlemine kõigi elanike rikkusena
  
• Majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvalt
  
• Keskkonnakahjustuste vältimine
  
• Ettevaatlikkus keskkonda mõjutada võivate otsuste tegemisel
  
• Jäätmevaba tehnoloogia juurutamine
  
• Jäätmekoguste viimine miiniumini
  
• Jäätmete taaskasutamine
  
• Fossiilsete kütuste tarbimise piiramine
  
• Materjalide kvaliteedi parandamine, et tagada toodete pikem eluiga
  
• Läheduse põhimõtte järgimine, et transpordikulutused oleksid minimaalsed
  

3
1.2 Säästev eluviis
Sinu igapäevased tegevused mõjutavad meid kõiki ümbritsevat keskkonda. See, milliseid valikuid teed sa poest asju ostes või kodus elektrit ja vett tarbides on otseses sõltuvuses looduse puhtusega. Säästvaks võib nimetada eluviisi, mis ei ohusta tulevaste sugupõlvede vajadusi. Suhtudes keskkonda teadlikult, võid olla kindel, et ka tulevased põlved saavad endiselt nautida paljukiidetud Eesti loodust ja hingata puhast õhku. Ja et me ei pea muretsema selle üle, kas mõni loodusliik satub ohtu või mitte. Pea meeles, et inimene ei ole looduse ülemus, vaid oma tegevustega mõjutad Sa nii organismide elu vees, metsas ja õhus. Kalad , putukad ja linnud väärivad puhast elukeskkonda, mille tasakaalu inimene ei tohiks liigse ja mõnikord ka hooletu tarbimisega ära rikkuda.
Tänane keskkond peidab endas nii ohte kui imelisi elamusi. Inimtegevuse tulemusena tekkinud tööstused eritavad kahjulikke aineid nii õhku kui vette. Igapäevased ostud ja nende pakendamine tekitavad jäätmeid, mis sageli lagunevad aastaid. Moodne ühiskond toodab ja tarbib palju, kuigi alati mitte põhjendatult. Kui su peres on rohkem kui üks auto, siis mõtle, kas te ühega ei saaks hakkama. Arvesta, et autoga sõitmine saastab keskkonda oluliselt rohkem kui samasid vahemaid ühistranspordiga läbides. Need ja paljud teised pisiasjad võivad tunduda tühisena, aga kui sulle lisaks käituksid säästlikumalt ka Sinu pere, sõbrad ja tuttavad, siis ei peaks me muretsema, kas ja kuna lõppeb puhas joogivesi maailmas otsa.
4
1.3 Miks on vaja säästa energiat?
Tänapäeva inimene tarbib energiat rohkem, kui Maa seda võimaldada saab. Seetõttu on paljudes riikides loodud energiasäästu- programmid . Häda on selles, et fossiilsete kütuste põletamisel eraldub õhku mitmesuguseid gaase (väävliühendid, süsihappegaas, vingugaas jne.), mis saastavad keskkonda. Atmosfääri kõrgematesse kihtidesse kogunedes põhjustab osa neist Maa kliima soojenemist tulevikus ( kasvuhooneefekt ). Säästes energiat, hoiame kokku selliseid olulisi loodusvarasid nagu maagaas, nafta , kivisüsi põlevkivi jt., vähendame keskkonnasaastet ja kokkuvõttes kahandame pere igapäevaseid kulutusi. Niisiis peame mõtlema, kuidas energiat loodusesõbralikumalt toota, aga ka tarbida. Traditsiooniliste, kivisütt, maagaasi, põlevkivi jt. fossiilseid kütuseid kasutavate soojuselektrijaamade kõrval peaksid oma kindla koha leidma keskkonnasõbralikud alternatiivse energia võimalused: tuule-, päikese- ja biomassi energia (energiavõsa). Eesti kohalikes katlamajades saaks mõistlikult majandades kasutada hakkepuitu ja turvast, hävitamata sealjuures rabasid ja metsi. Kindel "ei" tuleb öelda väga ohtlikule tuumaenergiale. Säästvale arenguteele asunud Euroopa energiapoliitikas hinnatakse juba olulisel määral keskkonnasõbralikke projekte ja lahendusi. Nii arendatakse Taanis tuuleenergiat, Rootsi on otsustanud vabaneda tuumaelektrijaamadest, mitmed Euroopa riigid on kehtestanud õhu süsihappegaasisisalduse piirnormid . Ka Eesti on alustanud säästvat arenguteed ning otsib eelkõige lahendusi energeetikas: kuidas toota keskkonnasõbralikumalt elektrit ja sooja. Siin saab hea tahtmise korral igaüks meist kaasa aidata, näiteks energiat säästes. Mõelgem igapäevastele asjadele:

• kütmine ja soojus
  
• soe vesi
  
• toiduvalmistamine
  
• valgustus
  
• elektrilised kodumasinad
  
• liiklus
  

5
2. Jäätmed
Me kõik puutume iga päev kokku prügiga – oleme ise prügi tekitajad . Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja loodussõbralikuna, peaksime tekkinud jäätmed võimalikult keskkonnasõbralikult koguma ja käitlema.
Üks suuremaid probleeme on ulaladestamine – olmejäätmeid vedeleb teeäärsetes kraavides, linnalähedastes metsades, veekogude kallastel jne. See on lubamatu ja keskkonnavaenulik tegevus. Sellise olukorra vältimiseks tuleb elanikud kindlustada olmejäätmete veo teenusega. Laienenud on jäätmete taaskasutus, tekkinud on tootjavastutusorganisatsioonid, kes on loonud kogumisvõrgustikud elektroonikaromude, vanarehvide ja pakendite kogumiseks ning taaskasutusse suunamiseks. Suurenenud on ka keskkonnanõuetele vastavate romusõidukite kogumis- ja lammutuskohtade arv. Aastatel 2004–2007 toimusid jäätmevaldkonnas muutused, mis olid tingitud Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Jõustusid uus jäätmeseadus, pakendiseadus ja nende alusel kehtestatud alamad õigusaktid. Jäätmevaldkonna strateegilised eesmärgid lähtuvad EL ja Eesti üldisest keskkonnapoliitikast, kus jäätmepoliitika peaeesmärk on vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist, sh korduskasutamist ja ringlusesse võtmist.
Jäätmed jagunevad:  Paber ja papp , olmejäätmed, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed 
6
2.1 Jäätmemajanduse arendamine

• Nõuetele mittevastavate põlevkivitööstuse ja - energeetika ladestatud jäätmehoidlate sulgemine ja ohutustamine
  
  • Põlevkivitööstuse ja -energeetika jäätmehoidlate sulgemine ja korrastamine
    
• Nõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate sulgemine
  
  • Prügilate sulgemine ja korrastamine
    
• Uute prügilate rajamine
  
  • Uute tavajäätmeprügilate rajamine
    
• Jäätmetekke vähendamine, jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine
  
  • Taaskasutusettevõtete rajamine (sh jäätmepõletus ja jäätmete bioloogiline ringlussevõtt)
    
  • Jäätmejaamade (jäätmekäitluskohtade) rajamine
    
  • Jäätmetekke vähendamisele suunatud tegevused
    

7
Keskkonda kaitseme inimese jaoks ja inimese vajadustest lähtuvalt: tahame parandada inimeste tervist, tehis - ja elukeskkonna kvaliteeti, selleks et inimese heaolu kasvatada. Ma loodan, et inimesed hakkavad üsna pea mõtlema rohkem säätsmise peale, enne kui on hilja . Tegelikult pole see ju üldse nii raske. Võin näiteks tuua prügi sorteerimise, alguses mõtlesin küll, et jube tüütu, aga praegu on saanud sellest juba harjumus ja pole seal midagi rasket. Suhtudes keskkonda teadlikult, võid olla kindel, et ka sinu lapsed ja lapselapsed saavad tulevikus nautida Eesti loodust ja hingata puhast õhku. Säästva eluviisiga ei kulutata taastumatuid ega ka taastuvaid loodusvarasid, ei ohustata looduse mitmekesisust ega põhjustata keskkonna saastumist.
8
Kasutatud materjal:
http://nip.ee/
http://www.envir.ee
www.loodusajakiri.ee
9