Maksuauk (0)

SISUKORD

SISUKORD 1
SISSEJUHATUS 3
1 MAKSUAUK 4
2 PEAMISED RIKKUMISED 7
3 ETTEPANEKUD 9
12

SISSEJUHATUS

Maks - maksuseadusega või seaduse alusel antud kohaliku omavalitsusüksuse volikogu määrusega riigi ja kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ettenähtud korras, suuruses ja tähtpäevadel ilma otsese vastutasuta täitmisele kuuluv rahaline kohustis .
Maksutulu on riigieelarve olulisim tuluallikas. Läbi maksude saab riik raha, et toimida ja pakkuda oma kodanikele teenuseid.
Eestis on jätkusuutlik, sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalus maksusüsteem, mis koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Maksupoliitika on seaduste kogum, kus sätestatakse, kellelt, mida ja kui palju võtta riigi toimimiseks ja ümberjagamiseks.

1 MAKSUAUK

Maksuauk on saamata jäänud maksutulu.
Joonis 1. 2013a. maksude lõikes protsendina
Sotsiaalmaks moodustab maksuaugust 22% ehk 96 miljonit eurot, käibemaks 46% ehk 199,3 miljonit eurot, füüsilise isiku tulumaks 16% ehk 70 miljonit eurot, pakendiaktsiis 3% ehk 13 miljonit eurot.
Kütuseaktsiis , tubaakaaktsiis ja alkoholiaktsiis jätavad maksutuludesse vastavalt 3% - 11 miljonit, 8% - 35 miljonit ja 2% - 9 miljonit augud.
Eelmisel aastal kogus maksu- ja tolliamet ca 5,102 miljardit eurot maksutulu, mis on 77 miljonit rohkem (1,3%) kui oli 2013. aasta riigieelarve ootus. Suurim ülelaekumine tuli juriidilise isiku tulumaksust.
2013. aastal maksu- ja tolliametile deklareeritud maksukohustused on tasutud 99,49%. Võrreldes 2012. aastaga on jooksva aasta maksuvõlg vähenenud 11,2 miljoni euro võrra.
2013. aastal äriregistris registreeritud 19 187 uuest juriidilisest isikust tasus aasta jooksul makse ligikaudu 26%, kogusummas 7 miljonit eurot.
Joonis 2 Maksuaugud 2010-2013
2010. aastal maksuauk Eestis oli 464,2 miljonit euro. 2011. aastal vähenes 11,2 % - 412,4 miljonit eurot. 2012.aastal järsult maksuauk suurenes 5,1% võrra - 433,4 miljonit eurot. 2013. aastatal see vähenes 0,02% võrra - 433, 3 miljonit eurot.
Joonis 3 Maksuaugud maksude lõikes 2010-2013
Käibemaks moodustab Eesti maksuaugust ligi poole, 46-48 %. Kahel viimasel aastal käibemaksupettused vähenevad, mis moodustavad 199,3 mln.eurot. Ümbrukupalga osakaal suureneb, seetõttu sotsiaalmaks ja füüsilise isiku tulumaks samuti suurenes. Iga aastaga langesid alkoholi- ja kütuse aktsiisid . 2011. aastal tubakaaktsiis on tõusnud ja järgmistel aastatel on ta langenud.
Eelmisel aastal väljastas maksuamet 238 pankrotihoiatust isikutele, kelle maksuvõlg kokku oli 26,8 miljonit eurot. Selle tulemusel laekus 2,1 miljonit eurot. Kohtusse esitati 39 pankrotiavaldust, mille maksuvõlg kokku oli 12,1miljonit eurot.
2013. aastal saadeti prokuratuuri 23 maksukuriteo kriminaalasja, kokku 130-e kahtlustavaga. Maksukahju tuvastati neis asjades kokku 37,3 miljonit eurot, vara arestiti ligi 4,8 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Liidu komisjoni poolt tellitud 2011. aasta tulemuste põhjal on Eesti maksuauk teiste Balti riikidega võrreldes üsna heas seisus, kuna moodustab SKP-st 1,9%. Naaberriikidest on kõige parem olukord Rootsis, kus maksuauk moodustab vaid 0,2% SKP-st, soomlaste maksuvõlg on 1,5% SKP-st. Leedu maksuaugud on vastavalt 4,7 ja 4,4 % SKP-st.

2 PEAMISED RIKKUMISED

Maksupettused ja maksudest kõrvalehoidumine on mitmetahulised probleemid, mis vajavad kooskõlastatud ja laiahaardelist lahendust. Kiiret tähelepanu nõuab ka agressiivse maksuplaneerimise küsimus. Need on kogu maailma hõlmavad probleemid. Iga aastaga maksukuriteod on väga keerukad. See pole tavaline kuriteopaik, kus sa saad umbeski aru, mis on juhtunud.
Jätkuvalt on peamised maksupettused käibemaksualased. Nende hulka käivad käibe varjamine ja fiktiivsed arved . Väikesed ettevõtted mängivad võtmerolli maksupettuse karussellskeemis, kus kaup soetatakse välismaiselt tootjalt näiteks Lätist või Valgevenest ilma käibemaksuta ning müüakse Eestis sisuliselt ostuhinnaga edasi järgmisele edasimüüjale, kuid nüüd näidatakse, et müügihind sisaldab käibemaksu.
Järgmine edasimüüja müüb edasi järgmisele vahendajale, kes omakorda võib veel kellelegi edasi müüa, kuni see jõuab lõpuks lõppostjani. Tegelikult vahendab kauba müüki lõppostjale esialgne edasimüüja, kes ka kauba lõppostjale tarnib. Petuskeemis osalevate väikefirmade vahel liigutatakse lihtsalt arveid.
Kogu tehinguskeemi jooksul käibemaksu riigieelarvesse ei laeku, sest käibemaksu maksjad küsivad selle enammakstud käibemaksuna tagasi ning algse kaubale lisandunud väärtuse looja käibemaksu ei deklareeri ega maksa.
Salakaubaveduks on alkohol , tubakas ja kütus . Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmine salatubaka osakaal on 11%. Kõige levinuks salakaubaveduks on tubakas. Baltikum on salatubaka osakaalult pjedestaalil — esikolmikus. Eesti on kolmandal kohal.
Väga oluline tõus on olnud ka Eestist Soome poole viidavate sigarettide turul. Soomes teatavasti on tubakaaktsiis üks EL kõrgemaid. Salasigarettide päritolumaa on põhiliselt Venemaa, kuid viimastel aastatel on oluliselt suurenenud Valgevenest pärit salakauba maht.
Ümbrikupalkade maksmine on aastaid kestnud probleem. Lõppu sellele esialgu veel ei paista, kuna "musta’’ palga maksmist on maksuametil raske tuvastada, ettevõttel mugav maksta ning töötaja seisab valiku ees, kas ümbrikupalk või töötustaatus.
Ümbrikupalga eesmärk on ennekõike ettevõtte kulude vähendamine ja kuna ettevõte luuakse siiski kasumi teenimiseks, ei maksa tööandja töötajale palka sentigi rohkem kui hädavajalik.Kõrge tööpuudus võimaldab aga seadust eiravatel tööandjatel otsida töötajaid, kelle jaoks on esmatähtis saada mis tahes sissetulekut ning keda tööandja seaduserikkumised ei huvita.
Eurobaromeetri värske uuringu kohaselt saab Eestis kogu või osa palgast nii-öelda ümbrikus 5 protsenti töötajaist, selle tulemusega on Eesti Balti riikidest kõige paremas olukorras. Uuringu kohaselt saab Lätis ümbrikupalka 11 ja Leedus 6 protsenti töötajatest. Eestis, Lätis ja Leedus on inimeste osakaal, kellele palka "mustalt" makstakse seitsme aastaga vähenenud vastavalt 3, 6 ja 5 protsendipunkti. Euroopa Liidu keskmine ümbrikupalga maksmise määr oli uuringu järgi 3 protsenti.

3 ETTEPANEKUD

Maksu- ja tolliameti 2013. aasta tulemusi tutvustaval pressikonverentsil ütles MTA peadirektor Marek Helm, et järgmisel aastal on fookuses käibemaksupettused ja ümbrikupalgad. Varimajanduse osakaalu vähendamiseks on alanud aastal olulisel kohal töötamise registri loomine ja muutused käibemaksu kontrolli süsteemis. Käibemaksupettuste tõkestamisel on kõrgendatud tähelepanu all kütusesektor, aga ka vanametalli ning kinnisvarasektor.
Juba juunis rakendub Eestis uus töötajate register, kust inimene saab kohe vaadata, kas tööandja on ta ära registreerinud, et kas hakkab jooksma sotsiaalmaks, tulumaks jne. Aasta- pooleteise pärast, kui me süsteemi edasi arendame, saab iga inimene vaadata ka seda, palju tema pealt on makse makstud.
Marek Helmi sõnul aitab maksuvõlgnike vastu võitlemisel ka loodetavasti 1. juulist jõustuv seadusemuudatus, mis on kokku pandud koostöös rahandusministeeriumiga, mis annab maksu- ja tolliametile õiguse rakendada ettevõtluskeelu.
Kui räägime käibemaksupettustest, oleks abi ehk sellest, kui teatud valdkondades või äsja reaalset majandustegevust alustanud, kuid juba suures koguses käibemaksu tagasi küsivate ettevõtete puhul kehtiks tagastusele pikem periood kui tavapäraselt. Kütusesektoris töötas ka tagatise süsteem, mis äärmusliku vahendina võiks ehk mõnel puhul veel kõne alla tulla.
Peab olema rohkem kampaaniat, mis teeks inimestele selgeks, et maksmata maksud jäätavad jälje. Maksuameti kampaania ütles, et tasumata maksude eest saaks ehitada 295 lasteaeda. Kiidetud on kampaaniat, kus trollide taga olid tuletõrjujate pildid kirjaga, et kui makse ei maksta, siis tuleme trolliga tuld kustutama . Siis inimesed jahmusid, et kuidas – tuletõrjujad ja sõidavad trolliga.
Salakaubandusega võitlusel on üks osa maksuameti teavituskampaaniatel, millega püütakse inimesele selgitada, mida ta tegelikult teeb salasigarette ostes ja kellele tema raha neid ostes läheb. Maksuameti sõnum on see, et salakaupa ostes toetatakse kuritegevust. Oluline on, et suhtumine muutuks — et inimene tunneks, et on õige asi teada anda, kui ta näeb, et tegeldakse
salakaubandusega. Peab pöörama tähelepanu sektorisse, kus on väga madalad palgad . Suurem osa maksupettustest on ehitussekoris.
Maksukuritegevus on kuritegeliku maailma huviorbiidis, peavad Maksu-ja Tolliameti töötajad olema tugevad. Kuna maksupetturite tegevus on väga hästi konspireeritud, nad on rahakad Ja isiksustena tugevad, siis ka MTA töötajad peavad tugevama isiksusega olema ja kehakeeles neist üle olema.
Kindlasti on oluline ka korduvate maksupettustega seotud isikute tegevuse tõhusam jälgimine ja vajadusel ka karmimate meetmete rakendamine. Operatiivne riskide määratlemine võimaldab kiirelt rakendada meetmeid, et tõkestada maksupettuste toimepanekut või jätkumist ning vähendada seeläbi maksuauku.
KOKKUVÕTE
Maksmata maksud jätavad jälje. Kõik peavad aru saama, et maksude maksmine on igati loomulik tegevus. Maksude ja maksete osakaal riigieelarves on 76 %. See on meie kõigi ühine kokkulepe, mis aitab riigil paremini toimida ja kodanikel saada oodatud ning vajalikke sotsiaalseid garantiisid. Need on järgmised:

• tasuta haridus (koolid, lasteaiad ja ülikoolid);
  
• haiglad ja tervisekindlustus ( kiirabi , pere- ja hambaarst );
  
• turvalisus (politsei, piirivalve, tuletõrje, armee jne);
  
• ühistransport (bussid, trammid , trollid, rongid );
  
• maanteede ehitus ja korrashoid ( tänavavalgustus , veevärk);
  
• pensionid .
  

Meie kõigi panusest oleneb meie heaolu ja toimetulek . Iga aastaga tulevad kasutusele uued strateegiat, mis aitavad maksuauku vähendada. 2011. aastal oli maksuauk Eestis 412,4 miljonit eurot. 2012. aastal see summa oli suurem 433,4 miljonit eurot ja 2013. aastal 0,02% võrra väiksem 433,3 miljonit eurot. Loodetavasti 2014.aastal maksuauk samuti väheneb, kuna on palju uusi ettepanekuid: töötajate registri loomine, teavituskampaaniat, korduvate maksupettustega seotud isikute tegevuse tõhusam jälgimine, pareneb kontroll.
Oleme küll maksude kogumise osas praegu üsna edukad , ent ikkagi on oluline, kui motiveeritud on maksumaksja oma kohustusi riigi ees täitma. Selle motivatsiooni hoidmisel on kahtlemata tähtis inimeste teadlikkus maksuraha kasutamisest.
KASUTATUD ALLIKAD

http://www.fin.ee/maksu-ja-tollipoliitika

http://www.raamatupidaja.ee/article/2014/2/4/tahelepanu-all-maksupettused-ja-umbrikupalgad

http://www.rln.ee/maksu-uudised/2011juuni/mta_eesmargid_2011.html

http://e24.postimees.ee/770568/maksuamet-votab-suurpetturid-ette

http://epl.delfi.ee/news/eesti/eesti-maksuauk-on-ligi-pool-miljardit-eurot-suurima-osa-moodustab-kaibemaks.d?id=67742183

http://www.rmp.ee/maksud/maksud_yldiselt/11233?Print=1&popUp=1

http://rup.ee/uudised/tooturg/uuring-eestis-saab-umbrikupalka-5-protsenti-tootajatest

http://www.ti.ee/index.php?page=56&action=article&article_id=538