Pakendi jäätmete referaat (0)

Pärnumaa Kutsehariduskeskus
Referaat: Pakendid ja pakendiringluse korraldamine toitlustus ettevõttes
K-11B
Juhendaja :Aino Juurikas
Kevin Luhthein
Pärnu 2011

Sisukord

• Sissejuhatus
  
• Jäätme seadus
  
• Tagatisrahaga pakendite kogumine
  
• Pakendi jäätmete kogumis süsteemid
  
• Jäätmete sorteerimine
  
• Kokkuvõte
  
• Kasutatud materjal
  

Sissejuhatus
Uuringud on näidanud, et pakendijäätmed moodustavad olmejäätmete massist ligikaudu 35% ja mahuliselt isegi kuni 70% . Pakendijäätmekoguste kasv on otseselt seotud tarbimise kasvuga . Tulemused näitavad, et enim on tõusnud plastpakendi osakaal .
Pakendi seaduse kohaselt peavad pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldama ja seda finantseerima pakendi ettevõtjad ( ettevõtted, kes pakendatud kaupa Eesti turule lasevad ). Elanikonna küsitlused on näidanud, et inimeste teadlikus ja valmisolek on pakendijäätmeid eraldi sortida tõusnud .
Jäätme seadus
Reguleerib pakendijäätmete käitlemist niivõrd , kuivõrd see ei ole reguleeritud pakendi seadusega . Jäätme seadus kohustab kohalikku omavalitsust arendama oma haldus territooriumil jäätmehooldust, mis tähendab jäätme käitluse kavandamist, teabe levitamist, jäätme alast nõustamist ja järelvalvet või mud tegevust, mille eesmärk on edendada jäätmete liigiti kogumist ja taaskasutamist . Omavalitustel peab olema ka jäätme hooldus eeskiri . Eraldi tuleb käsitleda pakendi ja pakendi jäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldust ning välja arendamist ja seatud eesmärkide saavutamise meetmeid . Pakendi seadusega on kehtestatud nõuded pakendi jäätmete kogumis kohtadele ja tihedusele .
Tagatisrahaga pakendite kogumine
Pakendiseaduse § 21 kehtestab kohustusliku tagatisraha ehk pandi õlle, vähese etanoolisisaldusega
alkohoolse joogi (etanoolisisaldus kuni 6 mahuprotsenti), siidri, perry ja karastusjoogi
pakendile. Tagatisraha on kehtestatud nii korduskasutuspudelile (valdavalt klaasist
õllepudel) kui ka ühekorrapakendile (klaas- ja plastpudel, alumiiniumpurk), mis on Eestis
turule lastud (k.a imporditud).
Tagatisraha ei ole kehtestatud kange alkoholi (nt viin, liköör) ja veini pudelitele ning kihilisest
kartongist joogipakendile.
Tagatisraha on ühe müügiühiku hinnale lisatud pakendit väärtustav tasu ühe pakendi eest. Keskkonnaministri
määrusega „Pakendi tagatisraha suurus” on kehtestatud tagatisraha suurused, mis
on erinevad sõltuvalt joogipakendi materjalist ja liigist. Tagatisraha ei peegelda pakendi maksumust
ega ka selle kogumis- ja taaskasutuskulusid.
Pakendiettevõtja peab tagama, et kehtestatud tagatisraha oleks lisatud pakendatud kauba hinnale
kogu müügitsükli kestel ja tagasiarveldused tuleb teha iga tagastamistehingu käigus.
Pakendid, millele on kehtestatud tagatisraha, tuleb tagasi võtta kauba müügikohas või selle
teenindusmaal müügikoha kauplemise ajal. Tagatisrahaga pakendeid ei pea tagasi võtma
müügikohad, mille suurus on alla 20 m2 ja kui see paikneb tiheasustusalal. Müügikohad, mille
suurus on alla 200 m2, võivad tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise korraldada väljaspool oma
müügikoha teenindusmaa piire , kuid müügikoha kauplemisajal ja ainult kohaliku omavalitsuse
organi nõusolekul. Sealjuures tuleb arvestada, et alal, mille asustustihedus on alla 500 elaniku
ühel km2, oleks vähemalt üks pakendi tagasivõtmise koht kohaliku omavalitsuse territooriumil
Pakendijäätmete kogumis süsteemid
Pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtu- ja taaskasutuskohustuse täitmiseks on kõik Euroopa Liidu
liikmesriigid rakendanud pakendiettevõtjate asutatud taaskasutusorganisatsiooni hallatavaid
pakendi ja pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutussüsteeme.
Sõltuvalt rakendatavatest majandusmeetmetest (pakendiaktsiis, tagasivõtukohustus või tagatisraha)
ja kogutavatest pakendiliikidest võib eristada kaht tüüpi kogumissüsteeme:
1. konteinerkogumissüsteem
2. tagatisrahasüsteem joogipakendi kogumiseks
Kuna nende süsteemide toimimispõhimõtted ja tihti ka kogutavad pakendiliigid on erinevad, siis üldjuhul
korraldavad nende kogumissüsteemide toimimist erinevad taaskasutusorganisatsioonid
Jäätmete sorteerimine
Kõik me suudame säästa loodust, et pärandada järeltulevatele põlvedele puhas elukeskkond, kui muudame veidi oma igapäevaharjumusi. Igapäevases elutegevuses tekib palju erinevaid jäätmeid, millest suurt osa on võimalik ja mõistlik taaskasutada.
Alates 2008. aasta 1. jaanuarist on Jäätmeseaduse § 132 lg 3 kohaselt lubatud prügilatesse ladestada vaid eelnevalt sorteeritud olmejäätmeid. See tähendab, et eraldi tuleb koguda jäätmed, mida on võimalik keskkonnahoidlikul moel taaskasutada:
Valikkogumisega on võimalik vähendada olmejäätmete veole tehtavaid kulutusi. Näiteks pakendid moodustavad majapidamises tekkivatest olmejäätmetest suure osa ning kui koguda pakendid eraldi, ei ole vaja olmejäätmete konteinerit nii tihti tühjendada.
Lisaks majanduslikule kasule on valikkogumine ka keskkonnasõbralik: valikkogumisega vähendame oluliselt prügimäele viidavat jäätmekogust ning ei saasta ega koorma keskkonda. Valikkogumise teel kogutud taaskasutatavad materjalid töödeldakse ümber uuteks toodeteks või energiaks.
Kokkuvõte
Referaati tehes sain ma palju teadmisi juurde näiteks mida kõike peab olema pakendil kirjas . Siiani vaatasin aint realiseerimisaegu, nüüd oskan tähelepanu pöörata ka teistele asjadele tähelepanu (koostisosad, neto kogused , säilitamis tingimused, päritolumaa) . Sain teada ka pakendi sedusest ja milliseid jäätmeid sorteerit
kse . Alkohoolsete ja karastusjookide pakendeid kasutatakse praegu 70% ulatuses, mis näitab, et joogipakendite kogumine toimib aktsiisi poliitikast tulenevalt . Pakendijäätmete kogumine etteantud taaskasutus määrade saavutamiseks on võimalik siiski riigi, pakendiettevõtjate, omavalitsuste, tarbijate, kaupmeeste ja jäätmekäitlejate koostööst, koguda ja taastöödelda tuleb kõiki pakendeid mitte ainult tühja taarat .
Kasutatud materjal
http://www.laheda.ee/index.php?id=230
www.taaratark.ee
www.envir.ee