Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majandus küsimuste vastused (0)

1 Hindamata
Punktid
Küsimuste vastused
Füüsilise isiku tulumaks
  • Kes maksab maksu- Residendist füüsilised isikud
  • Mille pealt maksu makstakse- tulumaksu makstakse kogu oma tulult
  • Milline on maksumäär – 21%
  • Kui palju prognoositakse antud maksust tulu Eesti 2011. aasta riigieealarvesse: 490,4 (miljonites kroonides )
  • Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse— tulu läheb riigieelarvess e, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks , hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks.
    Juriidilise isiku tulumaks
  • Kes maksab maksu— Juriidilised isikud
  • Mille pealt maksu makstakese- maksavad tulumaksu kasumilt mitte selle teenimisel (nagu teistes riikides), vaid alles kasumi jaotamisel dividendidena või muus vormis
  • Milline on maksumäär- 21%
  • Kui palju prognoositakse antud maksust tulu Eesti 2011. aasta riigieealarvesse: 6 286,8 (miljonites kroonides)
  • Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse- tulu läheb riigieelarvess e, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks.
    Sotsiaalmaks
  • Kes maksab maksu- Tööandja
  • Mille pealt maksu makstakse -Sotsiaalmaksu makstakse töö- ja teenistussuhtes tehtavatelt väljamaksetelt, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavatelt tasudelt, füüsilisele isikule teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstavatelt tasudelt, samuti erisoodustustelt ja neilt makstavalt tulumaksult. Nimetatud juhtudel on sotsiaalmaksu maksjaks väljamakse tegija, lihtsustatult öeldes tööandja, ja maksustamisperioodiks kalendrikuu .
  • Maksumäär 33%
  • Kui palju prognoositakse antud maksust tulu Eesti 2011. aasta riigieealarvesse: 1 750 540 053 eurot (sisaldab ka sotsiaalkindlustusmakseid)
  • Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse- sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil.
    Käibemaks
  • Kes maksab maksu- kõik, kes ostavad kaupa/teenust
  • Mille pealt maksu makstakse- kõigi tarbitavate kaupade ja teenuste pealt.
  • Maksumäär on 20%
  • Kui palju prognoositakse antud maksust tulu Eesti 2011. aasta riigieealarvesse:
    1 299 962 931 eurot
  • Milleks sellest tekkivat tulu kasutatakse- tulu läheb riigieelarvesse , kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks.
    Aktsiisid :
    Alkoholiaktsiis
  • Kes maksab maksu- Eestis toodetud alkoholilt maksab aktsiisi aktsiisilaopidaja, Eestisse teisest liikmesriigist toimetatud alkoholilt aktsiisilaopidaja, registreeritud kaubasaaja või alkoholi vastuvõtja ning Eestisse imporditud alkoholilt importija.
  • Alkoholiaktsiisiga maksustatakse õlu , vein, kääritatud jook , vahetoode ja muu alkohol .

  • Alkohol
    Ühik
    Määrad kroonides
    2010
    Määrad eurodes
    1.01.2011
    EL alammäärad
    Vein ja kääritatud jook
    ≤ 6%
    100 liitrit
    496,00 (31,70 €)
    31,70
    0 €
    > 6%
    100 liitrit
    1144,00 (73,11 €)
    73,11
    Õlu
    etanooli 1 mahuprotsendi kohta 100 liitris
    85,00 (5,43 €)
     
    5,43
     
    1,87 €
    Vahetoode
    100 liitrit
    2444,00 (156,20 €)
    156,20
    45,00 €
    Muu alkohol
    100 liitri absoluutalkoholi kohta
      22200,00 (1418,00 €)
    1418,00
    550,00 €
    Õlle aktsiisimäär on 50% standardmäärast tootmismahu korral kuni 300 000 liitrit aastas
  • Kui palju prognoositakse antud maksust tulu Eesti 2011. aasta riigieealarvesse: 3 675,0 (miljonites kroonides)
  • Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse - tulu läheb riigieelarvess e, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks.
    Tubakaaktsiis
  • Kes maksab maksu- Eestis toodetud tubakatoodetelt maksab aktsiisi aktsiisilaopidaja, Eestisse teisest liikmesriigist toimetatud tubakatoodetelt üldjuhul aktsiisilaopidaja või registreeritud kaubasaaja ning Eestisse imporditud tubakatoodetelt importija
  • Mille pealt maksu makstakse- sigaretid, suitsetamistub akas, sigarid ja sigarillod ning närimistubakas .
  • Milline on maksumäär- aktsiisimäär on 64 eurot 1000 sigareti kohta sõltumata jaehinnast;
    aktsiis peab moodustama vähemalt 57% sigarettide kaalutud keskmisest jaehinnast; aktsiisimäär peab koosnema fikseeritud määrast ja proportsionaalsest määrast, kusjuures fikseeritud määr ei tohi olla alla 5% ega üle 76,5% kogu maksukoormuse (käibemaks ja aktsiis)
    Tubakatooted (alates 01.01.2011)
     
     
    * hetkel kehtiv aktsiisimäär / alates 2011. a 1. jaanuarist kehtiv aktsiisimäär
     
    Toode
    Määr kroonides
    Määr eurodes
     
    Sigaretid
    525 krooni/1000 tükki + 33% max jaehind
    33,55 / 38,35* eurot/1000 tükki+ 33% max jaehind
     
    kuid mitte vähem kui 1001,40 krooni/1000 tk kohta
    64 / 73*eurot/1000 tk kohta
     
    Sigarillod
    2500 krooni/1000 tükki
    159,77 / 191,73* eurot/1000 tükki
     
    Sigarid
    2500 krooni/1000 tükki
    159,77 / 191,73* eurot/1000 tükki
     
    Suitsetamistubakas
    501 krooni/ kilogramm
    32 / 55,79* eurot/kilogramm
     
    Närimistubakas
    32 / 55,79* eurot/kilogramm
     
     
     
     
     
    Sigarettide levinuim hin
    31,91 krooni pakk
    2,04 eurot
  • Kui palju prognoositakse antud maksust tulu Eesti 2011. aasta riigieealarvesse- 2 150,0 (miljonites kroonides)
  • Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse- tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks.
    Kütuseaktsiis
  • Kes maksab maksu - Maksukohustuse tekkimisel on aktsiisimaksja kohustatud ise arvutama tasumisele kuuluva aktsiisisumma ja deklareerima ning maksma selle seadusega sätestatud tähtpäevaks.
  • Mille pealt maksu makstakse- pliivaba-, plii- ja lennukibensiin, petrooleum , diislikütus (sh eriotstarbeline diislikütus), kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, vedelgaas , kivisüsi, pruunsüsi ja koks ning kütusesarnane toode. Kütusena käsitatakse aktsiisiseaduse mõistes ka mootorikütusest, kütteõlist ja kütusesarnasest tootest erinevat vedelat põlevainet ja biokütust, mida kasutatakse, pakutakse müügiks või müüakse mootorikütuse või kütteainena.
  • Maksumäär
  • Energiatoode

  • Eesti

  • EL aktsiisi alammäärad
    Pliivaba bensiin 1000 l
    422,77 eurot
    (6615 krooni)
    359 eurot
    (5620 krooni)
    Diislikütus
    1000 l
    392,92 eurot
    (6148 krooni)
    330 eurot
    (5165 krooni)
    Petrooleum
    1000 l
    330,1 eurot (5165 krooni)
    330 eurot
    (5165 krooni)
    Kerge kütteõli
    1000 l
    110,95 eurot
    (1736 krooni)
    21 eurot
    (330 krooni)
    Eriotstarbeline diislikütus
    1000 l
    110,95 eurot
    (1736 krooni)
    21 eurot
    (330 krooni)
    Vedelgaas
    1000 kg
    125,26 eurot
    (1960 krooni)
    125 eurot
    (1956 krooni)
    Maagaas kütte-ainena
    1000 m3
    23,45 eurot
    (367 krooni)
    ca 10 eurot
    (157 krooni) mitteäriline otstarve
    ca 5 eurot äriline otstarve
    Raske kütteõli
    1000 kg
    15,01 eurot
    (235 krooni)
    15 eurot
    (235 krooni)
    Kivi- ja pruun-süsi, koks
    GJ
    0,30 eurot
    (4,7 krooni)
    0,30 eurot
    (4,7 krooni) mitteäriline
    0,15 eurot
    (2,35 krooni) äriline
    Põlevkivi
    GJ
    0,15 eurot
    (2,35 krooni)*
    0,30 eurot
    (4,7 krooni) mitteäriline
    0,15 eurot
    (2,35 krooni) äriline
    Elektrienergia
    MWh
    4,47 eurot
    (70 krooni)
    1 euro (15,65 krooni) mitteäriline
    0,5 eurot (7,8 krooni) äriline
  • Kui palju prognoositakse antud maksust tulu Eesti 2011. aasta riigieealarvesse: 6 744,8( miljonites kroonides)
  • Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse - tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks.
    Pakendiaktsiis
  • Kes maksab maksu- Eestis pakendatud kauba pakendilt maksab aktsiisi isik, kes laseb pakendatud kauba Eestis esmakordselt turule ning teeb selle kättesaadavaks levitamiseks või kasutamiseks. Imporditud kauba pakendilt maksab aktsiisi isik, kelle poolt või kelle eest deklareeritakse kaup vabasse ringlusesse lubamise tolliprotseduurile ühenduse tolliseadustiku mõistes. Muudel juhtudel maksab sisseveetud kauba pakendi pealt aktsiisi isik, kellel tekib tollivõlg ühenduse tolliseadustiku mõistes või kes kasutas pakendit omatarbeks või kelle taotlusel hävitati pakend Eestis. Teisest liikmesriigist soetatud pakendilt maksab aktsiisi pakendi soetanud isik.
  • Mille pealt maksu makstakse- Eestis turule lastud kauba pakend, teisest Euroopa Liidu liikmesriigist soetatud ja Eestisse imporditud pakend
  • Maksumäär- Maksustatav pakend Aktsiisimäär kroonides kg kohta
    1) klaas ja keraamika 10
    2) plastik 40
    3) metall 40
    4) paber ja kartong , kaasa arvatud kihiline kartong 20
    5) muu 20
  • Kui palju prognoositakse antud maksust tulu Eesti 2011. aasta riigieealarvesse: 0,3( miljonites kroonides)
  • Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse- tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks.
    Hasartmängumaks
  • Kes maksab maksu- Hasartmängumaksu maksab hasartmängukorraldaja
  • Mille pealt maksu makstakse- õnnemängu korraldamiseks kasutatavat mängulauda ja mänguautomaati ning osavusmängu korraldamiseks kasutatavat mänguautomaati;
    loterii korraldamisel loteriipiletite müügist saadud summa;
    kaubandusliku loterii korraldamisel võidufondi, kui võidufondi väärtus ületab 10 000 eurot;
    toto korraldamisel tehtud panustest laekunud summa, millest on maha arvatud võidud;
    õnnemängu ja osavusmängu kaughasartmänguna korraldamisel tehtud panustest laekunud summa, millest on maha arvatud võidud;
    õnnemänguturniiri korraldamisel osalustasude summa.
  • Maksumäär- 20 000 krooni ühe mängulaua kohta;
    7000 krooni ühe mänguautomaadi kohta;
    500 krooni ühe osavusmängu mänguautomaadi kohta;
    18 protsenti loterii korraldamisel loteriipiletite müügist saadud summast ;
    18 protsenti kaubandusliku loterii võidufondist;
    5 protsenti toto korraldamisel tehtud panustest laekunud summast, millest on maha arvatud võidud;
    5 protsenti õnnemängu ja osavusmängu kaughasartmänguna korraldamisel tehtud panustest laekunud summast, millest on maha arvatud võidud;
  • protsenti õnnemänguturniiri korraldamisel osalustasude summast
  • Kui palju prognoositakse antud maksust tulu Eesti 2011. aasta riigieealarvesse: 19 365 230 eurot
  • Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse:
    Hasartmängumaks laekub riigieelarvesse ning sellest summast nähakse ette järgmised kulud:
    • Eesti Kultuurkapitalile – summas, mille suurus vastab 46 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest ja millest 63 protsenti eraldatakse kultuuriehitistele;
    • Hasartmängumaksu Nõukogule – summas, mille suurus vastab 37,4 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest. Nimetatud summast eraldatakse 31,8 protsenti teadus-, haridus -, laste- ja noorteprojektide toetamiseks, 22 protsenti olümpiaettevalmistusprojektide toetamiseks, 10 protsenti teiste spordiprojektide toetamiseks, 31,7 protsenti hasartmängusõltuvusega ning pere, meditsiini ja hoolekandega ning vanurite ja puuetega inimestega seotud projektide toetamiseks, 4 protsenti kultuuriprojektide toetamiseks ning 0,5 protsenti Hasartmängumaksu Nõukogu teenindamisega seotud kulude katteks;
    • Siseministeeriumile regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi vahenditeks – summas, mille suurus vastab 12,7 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest. Programmi vahenditest toetatakse regionaalseid investeeringuid laste, noorte, perede, vanurite ja puuetega inimeste jaoks hoolekande-, õppimis-, sportimis- ja vaba aja veetmise tingimuste parandamiseks. Programmi vahenditest eraldatakse 99,5 protsenti toetuste andmiseks ning 0,5 protsenti programmi halduskuludeks ja Siseministeeriumi juurde moodustatud alalise regionaalsete investeeringutoetuste andmise komisjon teenindamisega seotud kulude katteks.
    • Eesti Punasele Ristile – summas, mille suurus vastab 3,9 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest.

    Tollimaks
    • Kes maksab maksu- importija või/ja eksportija
    • Mille pealt maksu makstakse- Imporditava ja/või eksporditava kauba/teenuse. tollimaksuga maksustatakse ainult kauba importi või eksporti ning Euroopa Ühenduses toodetavaid või müüdavaid kaupu ei maksustata
    • Milline on makumäär- maksu määramine toimub tollideklaratsiooni aktsepteerimise ja arvestuskande tegemise teel.( Euroopa Liidus riikidel omavahel tollimaksu ei ole ja kõikide teiste riikide suhtes on ühesugused maksumäärad)
    • Kui palju prognoositakse antud maksust tulu Eesti 2011. aasta riigieealarvesse-

    26 842 892 eurot
    • Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse - tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks.

  • Vasakule Paremale
    Majandus küsimuste vastused #1 Majandus küsimuste vastused #2 Majandus küsimuste vastused #3 Majandus küsimuste vastused #4 Majandus küsimuste vastused #5 Majandus küsimuste vastused #6 Majandus küsimuste vastused #7 Majandus küsimuste vastused #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor thisismex3 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Maksud
    8
    doc

    Maksud

    Maksud 1. Füüsilise isiku tulumaks 1)Kes maksab maksu - Residendist füüsilised isikud 2)Mille pealt maksu makstakse - kogu oma tulu 3)Milline on maksumäär - 21% 4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? -3220,0 5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse ­ tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. 2. Juriidilise isiku tulumaks 1)Kes maksab maksu - Juriidilised isikud 2)Mille pealt maksu makstakse - bruto tulult. 3)Milline on maksumäär - 21% 4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? - 2425,0 5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse - tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude kattek

    Majandus
    Hasartmängu kokkuvõte
    5
    rtf

    Hasartmängu kokkuvõte

    Hasartmäng Hasartmäng on mäng, milles osalemise tingimuseks on mängija poolt panuse tegemine. Panuse tegemise tulemusel võib mängija saada võidu, kusjuures mängu tulemus määratakse osaliselt või täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega või see sõltub eelnevalt mitteteadaoleva sündmuse toimumisest. Lubatud on korraldada üksnes hasartmänguseaduse nõuetele vastavaid hasartmänge. Hasartmängumaksu objekt Hasartmängumaksuga maksustatakse: õnnemängu korraldamiseks kasutatav mängulaud ja mänguautomaat ning osavusmängu korraldamiseks kasutatav mänguautomaat; loterii korraldamisel loteriipiletite müügist saadud summa; kaubandusliku loterii korraldamisel võidufond, kui võidufondi väärtus ületab 10 000 eurot; loto korraldamisel tehtud panustest laekunud summa, millest on maha arvatud võidud; õnnemängu ja osavusmängu kaughasartmänguna korraldamisel tehtud panustest laekunud summa, millest on maha arvatud võidud; õnn

    Raamatupidamine
    Majanduse konspekt
    6
    doc

    Majanduse konspekt

    Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.) Mõisted: Mikromajandus, makromajandus, välismajanduspoliitika, suletud ja avatud majandus, Varimajandus, maksukoormus, maksusoodustus, alandatud maksumäär. Kuidas arvutatakse, mida näitavad: Rahvamajanduse ja sisemajanduse kogutoodang, inimarengu indeks, tarbjajahinnaindeks Mida näitab impordi ja ekspordi tasakaal, miks see on oluline? Jutusta inflatsioonist, selle tekkimisest, ulatusest, ohjeldamisest. Nimeta inflatsiooni positiivseid ja negatiivseid tagajärgi. TÖÖTURG JA TÖÖHÕIVEPOLIITIKA

    Ühiskond
    Maksud II
    15
    doc

    Maksud II

    MAKSUD ARHIPOV II semester I pool MAKSUSTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED Maksuarvestus: tekkepõhine ja kassapõhine. Kassapõhine arvestus nt palkade väljamaksmisel (tulumaks). Augusti tulumaks makstakse septembris. Kui isik ei ole raamatupidamiskohuslane, siis võib maksuhaldur nõuda temalt korrektse maksuarvestuse esitamist. Maksuhaldur võib nõuda ka täiendavate andmete esitamist raamatupidamiskohuslaselt. Nt: aktsiisikaupade kasutus, nende maksumus, miks ei ole aktsiisiga maksustatud. Välisriigi emaettevõttega koostöös olev tütarettevõtte puhul võib maksuhaldur nõuda dokumentide tõlkimist, ettevõtte enda kulude ja kirjadega. Parandamisel peab jääma esialgne tekst näha. Mille alusel parandus tehti, kuupäevaliselt. Hilisem tekst tuleb fiktseerida, et tõendada parandust, leida dokument üles. Kes ja millal parandas. Esmase dokumendi nõudega tuleb pöörduda kontrollitava poole, kui ei ole võimalik, siis kolmanda isiku poole. Maksuhaldur võib nõu

    Maksud
    Maksunduse eksam
    24
    docx

    Maksunduse eksam

    1. Riigieelarve vastuvõtmine Riigikogu võtab riigieelarve vastu seadusena. Riigikogu poolt vastuvõetud riigieelarve jõustub eelarveaasta algusest. Riigieelarve ei ole seadus, kuid seda menetletakse nagu seadust, mitte nagu avaldust või otsust . Riigieelarve tuleb välja kuulutada Vabariigi Presidendi poolt ning avaldada Riigi Teatajas. Riigieelarve võetakse Riigikogus vastu lihthäälteenamusega. Lisaks riigieelarve vastuvõtmisele peab Riigikogu kinnitama ka eelarve täitmise aruande 2. Eelarve periood Riigieelarve koostatakse üheks eelarveaastaks. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 3. Riigieelarve tulude, kulude ja maksude suurusjärgud Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse tagab maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma:  tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkad

    Maksundus
    Maksustamise olemus
    11
    docx

    Maksustamise olemus

    Maksustamise olemus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused 3 Riiklikud ja kohalikud maksud 4 Ettevõtlus ja maksustamine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead maksusüsteemi aluseid; ·tead riiklikke ja kohalikke makse; ·oskad otsida infot maksude kohta; ·oskad hinnata ettevõtluse maksustamist. 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused Eesti Vabariigi põhiseadus annab aluse maksude kehtestamiseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 113: Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. Eesti maksusüsteemi alused on kehtestatud maksukorralduse seadusega. Maksukorralduse seaduses §2- s on defineeritud maks: Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perio

    Majandusarvestus
    Maksude arvestus-J-Keskküla loengu konspekt-TMK
    32
    doc

    Maksude arvestus (J. Keskküla loengu konspekt) TMK

    RP089 (2009/2010) MAKSUDE ARVESTUS Õppejõud Janek Keskküla KODUS: otsida mingi maksuvaidlus MA ja juriidilise isiku vahel. Lahti rääkida probleemi asjaolud, probleemi algus, lahenduskäik (kohtus käimised), tulemus, seaduse vastavad §§-d, oma kommentaarid. NB! Kooskõlastada õpetajaga teema! 1b ­ (b ­ 2250 ­ 0,0286) * 0,21 ­ 0,0286 = n Maksud Eesti Vabariigis Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Maksukorralduse seadus: § 2. Maksu mõiste Maks on seadusega või seaduse alusel valla või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik õiguslike ülesannete täitmiseks või se

    Maksundus
    MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE
    32
    docx

    MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE

    MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE MAKS: Panus valitsuse toetamiseks, mida kogutakse isikutelt, varalt või ettevõtetelt. Riigiks olemise hind / kodanikuks olemise hind. Seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU EESTIS: 1918-1930 (ots

    Maksud




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun