Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maksud (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Maksud . Kodune töö.
Danel Kungla
11.a
1. Füüsilise isiku tulumaks
1) Maksab füüsiline isik.
2) Maksu maksab inimene oma sissetuleku pealt.
3) 21%
4) Prognoos 3220 mln.
5) Kasutatakse kõikides valdkondades
2. Juriidilise isiku tulumaks
1) Firma
2) Maksab firma tulu pealt
3) 21%
4) Tulu prognoos 2425 mln.
5) Kasutatakse kõikides valdkondades
3. Sotsiaalmaks
1) Tööandja
2) Maksab töö tulu pealt, mida töötajad teevad
3) 33%
4) Tulu prognoos 26970 mln.
5) 33%-ne rahahulk maksust läheb kaheks, 13% haigekassale ja 20% pensionifondi .
4. Käibemaks
1) Müüja
2) Maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt.
3) 20%
4) Tulu prognoos 19010 mln
5) Kasutatakse kõikides valdkondades
5. Aktsiisid - aktsiisid lähevad erinevate asjade peale riigis, näiteks kütuseaktsiis läheb teede ehitamisele mõni protsent jne.
a. Alkoholiaktsiis
1) Alkoholi müüja
2) Alkoholi müümise tulu pealt
3) Vein ja kääritatud jook 100 liitri kohta kuni 6% 451 krooni, üle 6% 1040 krooni;
õlu etanooli 1 mahuprotsendi kohta 100 liitris 77 krooni;
Vahetoote 100 liitri kohta 2222 krooni;
muu alkohol 100 liitri absoluutalkoholi kohta 20200 krooni
4) Tulu prognoos 2330 mln.
b. Tubakaaktsiis
1) Tubaka müüja
2) Tubaka müümise tulu pealt
3) Sigaretid fikseeritud määraga 525 krooni;
sigarid ja sigarillod 2500 krooni;
suitsetamis- ja närimistubakas (kg kohta) 501 krooni
4) Tulu prognoos 1830 mln.
c. Kütuseaktsiis
1) Kütuse müüja
2) Kütuse müümise tulu pealt
3) Pliivaba bensiin (1000 l kohta) 6615 krooni;
diislikütus (1000 l) 6148 krooni;
Petrooleum (1000 l) 5165 krooni;
kerge kütteõli (1000 l) 1736 krooni;
eriotstarbeline diislikütus (1000 l) 1736 krooni;
vedelgaas (1000 kg) 1960 krooni;
maagaas kütteainena(1000 m3) 367 krooni;
raske kütteõli ( 1000kg ) 235 krooni
4) Tulu prognoos 1830 mln.
d. Pakendiaktsiis
1) Pakendi müüja
2) Pakendi müümise tulu pealt
3) Kroonides kg kohta - klaas, keraamika 10; plastik 40; metall 40; paber ja kartong 20; muu 20
4) Tulu prognoos 4870 mln.
6. Hasartmängumaks
1) Hasartmängude omanik
2) Hasartmängudest teenitud tulu pealt
3) Hasartmängumaksu määr on:
20 000 krooni ühe mängulaua kohta;
7000 krooni ühe mänguautomaadi kohta;
500 krooni ühe osavusmängu mänguautomaadi kohta;
18 protsenti § 1 lõike 1 punktis 2 sätestatud summast ;
18 protsenti § 1 lõike 1 punktis 3 sätestatud summast;
5 protsenti § 1 lõike 1 punktis 4 sätestatud summast;
5 protsenti § 1 lõike 1 punktis 5 sätestatud summast;
5 protsenti § 1 lõike 1 punktis 6 sätestatud summast.
4) Tulu prognoos 215 mln.
5) Selle tulu läheb Eesti Kultuurkapitalile, hasartmängude nõukogule, siseministreeriumile regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi vahenditeks, Eesti Punasele Ristile
7. Tollimaks
1) Maksab isik, kes kasutab riigist sisse- või välaveo teenust
2) Maksustatakse kaupa
3) väärtuseline tollimaksumäär loetakse kindla protsendiga ja spetsiifline tollimaksumäär kindla summana
4) Tulu prognoos 345 mln.
Maksud #1 Maksud #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 61 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor beenf Õppematerjali autor
Info erinevate maksude kohta, mis kehtivad Eestis.

Sarnased õppematerjalid

Majandus küsimuste vastused
16
docx

Majandus küsimuste vastused

Küsimuste vastused Füüsilise isiku tulumaks 1. Kes maksab maksu- Residendist füüsilised isikud 2. Mille pealt maksu makstakse- tulumaksu makstakse kogu oma tulult 3. Milline on maksumäär – 21% 4. Kui palju prognoositakse antud maksust tulu Eesti 2011. aasta riigieealarvesse: 490,4 (miljonites kroonides) 5. Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse— tulu läheb riigieelarvess e, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. Juriidilise isiku tulumaks 1. Kes maksab maksu— Juriidilised isikud 2. Mille pealt maksu makstakese- maksavad tulumaksu kasumilt mitte selle teenimisel (nagu teistes riikides), vaid alles kasumi jaotamisel dividendidena või muus vormis 3. Milline on maksumäär- 21% 4. Kui palju prognoositakse antud maksust tulu Eesti 2011. aasta riigieealarvesse: 6 286,8 (miljonit

Majandus
Maksud
8
doc

Maksud

Maksud 1. Füüsilise isiku tulumaks 1)Kes maksab maksu - Residendist füüsilised isikud 2)Mille pealt maksu makstakse - kogu oma tulu 3)Milline on maksumäär - 21% 4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? -3220,0 5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse ­ tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. 2. Juriidilise isiku tulumaks 1)Kes maksab maksu - Juriidilised isikud 2)Mille pealt maksu makstakse - bruto tulult. 3)Milline on maksumäär - 21% 4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? - 2425,0 5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse - tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude kattek

Majandus
Maksude arvestus-J-Keskküla loengu konspekt-TMK
32
doc

Maksude arvestus (J. Keskküla loengu konspekt) TMK

rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. § 3. Maksusüsteem (1) Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. (2) Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. (4) Käesolevas seaduses maksu kohta sätestatut kohaldatakse ka kogumispensionide maksele ja töötuskindlustusmaksele, kui kogumispensionide seaduses või töötuskindlustuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 4

Maksundus
MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE
32
docx

MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE

korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU EESTIS: 1918-1930 (otsekoheste maksude peavalitsus. Aktsiisivalitsus. Tollivalitsus), 1930-1940 (Maksudevalitsus- 12 maksuametit), 1932 (Maksukorralduse seadus); 1937 (Eesti iseseisev maksusüsteem), 1989 (ENSV maksukorralduse seadus), 1990 (Maksuameti ja Tolliameti loomine), 1991 (Üksikisiku tulumaksu seadus, käibemaks), 1992 (Ettevõtte tulumaksu seadus) MAKSUSTAMISE EESMÄRGID: Teoorias eristatakse fiskaalseid ja mittefiskaalseid eesmärke

Maksud
Majanduse alused
40
doc

Majanduse alused

lõppkokkuvõttes jääb antud maks. Näiteks- aktsiis on ettenähtud kütuse müüjale, kuid maksu maksab lõppkokkuvõttes tarbija. 5)Maksuvaba miinimum-on summa, mida ei maksustata ja mis lahutatakse maksualusest summast maha. Näiteks tulumaksu korral ei maksa maksu need, kelle tulud on väiksemad kui 2250 kr. 2250 krooni on maksuvaba miinimum, millelt maksu ei arvestata 2008 aastal. Maksude liigid Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadustega, kohalikud volikogu määrusega. Nii riiklikud kui kohalikud maksud on ettevõtluse kulud ( v.a. tulumaks), kui neid tasutakse ettevõtlusega seotult. Maksud on kohustuslikud kõigile maksuseadusega kehtestatud maksumaksjatele. Oma olemuselt on maksud otsesed maksud, kui seda maksab maksukohuslane. Näiteks maamaks on kehtestatud maa omanikule või maa kasutajale vastavalt nende käes oleva maa väärtusele

Majandus
Maksundus-kokkuvõtvalt
57
doc

Maksundus (kokkuvõtvalt)

Maksunduse loengukonspekt 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................5 1 TULUMAKS.................................................................................................................................................5 1.1 Maksu objekt ja maksumaksja...............................................................................................................5 1.2 Resident ja mitteresident........................................................................................................................6 1.3 Maksu laekumine....................................................................................................................................6 2 ÜKSIKISIKU TULU MAKSUSTAMINE....................................................................................................7 2.1 Kapitalitulude maksustamine....

Majandus
Maksustamise olemus
11
docx

Maksustamise olemus

Maksustamise olemus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused 3 Riiklikud ja kohalikud maksud 4 Ettevõtlus ja maksustamine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead maksusüsteemi aluseid; ·tead riiklikke ja kohalikke makse; ·oskad otsida infot maksude kohta; ·oskad hinnata ettevõtluse maksustamist. 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused Eesti Vabariigi põhiseadus annab aluse maksude kehtestamiseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 113: Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus.

Majandusarvestus
Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses-Eesti riigieelarve tulud ja kulud
11
pdf

Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses, Eesti riigieelarve tulud ja kulud

Sõltumata sellest, kas me peame valitsuse poolt tehtud kulutusi õigustatuteks või mitte, peame me arvestama sellega, et raha nende kulutuste tegemiseks tuleb ikkagi maksumaksjalt. Eesti valitsus kogus 2001. aastal 32, 1 miljardit krooni maksudena, mis moodustas 87 protsenti kõigist tuludest. Tagamaks piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse kujundab valitsus maksusüsteemi. Mitte kõik inimesed ei leia, et kehtestatud maksud oleksid õiglased. Maksusüsteemi hindamisel on oluline õigluse printsiip. Hindamaks maksusüsteemi õiglust peame kõigepealt tegema otsuse kas horisontaalse või vertikaalse õigluse kasuks. Horisontaalne maksusüsteem on selline, kus kõiki oluliste omaduste poolest võrdseid inimesi maksustatakse võrdselt. Sellisel juhul maksavad sarnase sissetuleku ja jõukusega inimesed ühepalju makse. Siinkohal tuleb muidugi tähele panna seda, et sissetulek ja jõukus ainuüksi ei määra seda

Majanduse alused




Kommentaarid (2)

MuffinDude profiilipilt
Peeter Termomeeter: Hästi põhjalikult tehtud.
19:59 22-05-2010
mannuke105 profiilipilt
mannuke105: veidike aitas
10:42 30-11-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun