Küsimuste vastused Füüsilise isiku tulumaks 1. Kes maksab maksu- Residendist füüsilised isikud 2. Mille pealt maksu makstakse- tulumaksu makstakse kogu oma tulult 3. Milline on maksumäär – 21% 4. Kui palju prognoositakse antud maksust tulu Eesti 2011. aasta riigieealarvesse: 490,4 (miljonites kroonides) 5. Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse— tulu läheb riigieelarvess e, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. Juriidilise isiku tulumaks 1. Kes maksab maksu— Juriidilised isikud 2. Mille pealt maksu makstakese- maksavad tulumaksu kasumilt mitte selle teenimisel (nagu teistes riikides), vaid alles kasumi jaotamisel dividendidena või muus vormis 3. Milline on maksumäär- 21% 4. Kui palju prognoositakse antud maksust tulu Eesti 2011. aasta riigieealarvesse: 6 286,8 (miljonit
Maksud 1. Füüsilise isiku tulumaks 1)Kes maksab maksu - Residendist füüsilised isikud 2)Mille pealt maksu makstakse - kogu oma tulu 3)Milline on maksumäär - 21% 4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? -3220,0 5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. 2. Juriidilise isiku tulumaks 1)Kes maksab maksu - Juriidilised isikud 2)Mille pealt maksu makstakse - bruto tulult. 3)Milline on maksumäär - 21% 4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? - 2425,0 5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse - tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude kattek
rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. § 3. Maksusüsteem (1) Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. (2) Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. (4) Käesolevas seaduses maksu kohta sätestatut kohaldatakse ka kogumispensionide maksele ja töötuskindlustusmaksele, kui kogumispensionide seaduses või töötuskindlustuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 4
korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU EESTIS: 1918-1930 (otsekoheste maksude peavalitsus. Aktsiisivalitsus. Tollivalitsus), 1930-1940 (Maksudevalitsus- 12 maksuametit), 1932 (Maksukorralduse seadus); 1937 (Eesti iseseisev maksusüsteem), 1989 (ENSV maksukorralduse seadus), 1990 (Maksuameti ja Tolliameti loomine), 1991 (Üksikisiku tulumaksu seadus, käibemaks), 1992 (Ettevõtte tulumaksu seadus) MAKSUSTAMISE EESMÄRGID: Teoorias eristatakse fiskaalseid ja mittefiskaalseid eesmärke
lõppkokkuvõttes jääb antud maks. Näiteks- aktsiis on ettenähtud kütuse müüjale, kuid maksu maksab lõppkokkuvõttes tarbija. 5)Maksuvaba miinimum-on summa, mida ei maksustata ja mis lahutatakse maksualusest summast maha. Näiteks tulumaksu korral ei maksa maksu need, kelle tulud on väiksemad kui 2250 kr. 2250 krooni on maksuvaba miinimum, millelt maksu ei arvestata 2008 aastal. Maksude liigid Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadustega, kohalikud volikogu määrusega. Nii riiklikud kui kohalikud maksud on ettevõtluse kulud ( v.a. tulumaks), kui neid tasutakse ettevõtlusega seotult. Maksud on kohustuslikud kõigile maksuseadusega kehtestatud maksumaksjatele. Oma olemuselt on maksud otsesed maksud, kui seda maksab maksukohuslane. Näiteks maamaks on kehtestatud maa omanikule või maa kasutajale vastavalt nende käes oleva maa väärtusele
Maksunduse loengukonspekt 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................5 1 TULUMAKS.................................................................................................................................................5 1.1 Maksu objekt ja maksumaksja...............................................................................................................5 1.2 Resident ja mitteresident........................................................................................................................6 1.3 Maksu laekumine....................................................................................................................................6 2 ÜKSIKISIKU TULU MAKSUSTAMINE....................................................................................................7 2.1 Kapitalitulude maksustamine....
Maksustamise olemus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused 3 Riiklikud ja kohalikud maksud 4 Ettevõtlus ja maksustamine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead maksusüsteemi aluseid; ·tead riiklikke ja kohalikke makse; ·oskad otsida infot maksude kohta; ·oskad hinnata ettevõtluse maksustamist. 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused Eesti Vabariigi põhiseadus annab aluse maksude kehtestamiseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 113: Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus.
Sõltumata sellest, kas me peame valitsuse poolt tehtud kulutusi õigustatuteks või mitte, peame me arvestama sellega, et raha nende kulutuste tegemiseks tuleb ikkagi maksumaksjalt. Eesti valitsus kogus 2001. aastal 32, 1 miljardit krooni maksudena, mis moodustas 87 protsenti kõigist tuludest. Tagamaks piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse kujundab valitsus maksusüsteemi. Mitte kõik inimesed ei leia, et kehtestatud maksud oleksid õiglased. Maksusüsteemi hindamisel on oluline õigluse printsiip. Hindamaks maksusüsteemi õiglust peame kõigepealt tegema otsuse kas horisontaalse või vertikaalse õigluse kasuks. Horisontaalne maksusüsteem on selline, kus kõiki oluliste omaduste poolest võrdseid inimesi maksustatakse võrdselt. Sellisel juhul maksavad sarnase sissetuleku ja jõukusega inimesed ühepalju makse. Siinkohal tuleb muidugi tähele panna seda, et sissetulek ja jõukus ainuüksi ei määra seda
Kõik kommentaarid