Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Klaasi ringlus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Tallinna Tööstushariduskeskus
Referaat
KLAASI RINGLUS
103SKA
Juhendaja : Aire Brük
Õpilane: Berta -Benita Lusmägi
Tallinn 2015
SISUKORD
SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
KLAASI TOOTMINE 4
PAKENDIJÄÄTMETE KOGUMIS SÜSTEEMID 5
KLAASI TAASKASUTAMINE SISEKUJUNDUSES 6-7
KOKKUVÕTE 8
KASUTATUD MATERJAL 9
SISSEJUHATUS
Klaas on osa meie keskkonnast. Klaas kui vanim tehismaterjal leiutati V- IV aastatuhandel Egiptuses ja Mesopotaamias. Iidseimad klaasesemed olid helmed, amuletid ja muud ehted . Eestis tunti tehisklaasi I aastatuhandel mujalt toodud ehteina. Varaseim klaasikoda oli 17.saj. Hiiumaal, kus peale tahvelklaasi ja laboratooriuminõude toodeti ka kunstilise kujundusega lauanõusid (kanne, peekreid) ning maaliti vitraaže. Kõrgetasemelised olid J. Lorupi klaasitehase lihvitud, graveeritud ja maalitud klaas- ning kristalltooted. Esineb nii värvitut kui värvilist klaasi, matti ja läbipaistvat klaasi. Klaas on vastupidav, õhuline, valgust läbilaskev, omapärane oma kuju ja vormi poolest. Kuna klaas on väga mitmekülgne ja huvitav materjal, siis annab see erinevat inspiratsiooni disaineritele , kuidas klaasi kasutada. Praegusel ajal räägitakse palju klaasi taaskasutusest. Siit tulenevadki ideed ja mõtted, kuidas klaasi taas kasutada. Klaas on ohutu, looduslik ja kemikaalide vaba. Klaasi saadakse kvartsliiva, lubja ja sooda sulatamisel. Esimesed klaasileiud arvatakse olevat Egiptusest pärit klaashelmed ning juba 2500 a eKr. Looduslik kvartsklaas on tekkinud vulkaanilise tegevuse tulemusel. Tavaline klaas on enamasti ränidioksiid (SiO2), mis on sama keemiline ühend, mis kvarts või polükristallilises vormis liiv. Klaasi valmistamisel lisatakse alati veel kahte ainet – soodat (naatriumkarbonaat) või potas ( kaaliumkarbonaat ). Ent sooda muudab klaasi lahustuvaks ehk kasutuks ning seetõttu lisatakse veel kolmandaks koostisosaks lupja (kaltsiumoksiidi). Veel lisatakse erinevaid koostisosi nagu näiteks pliioksiidi, boori , baariumi, tseeriumi või mangaani , et saada säravam klaas, et muuta termilisi ja elektrilisi omadusi, suurendada murdumisnäitajat, värvuse muutmiseks ning sulamispunkti täiendavaks alandamiseks.
KLAASI TOOTMINE
Klaas on huvitav ja ainulaadne materjal, mida saab korduvalt taaskasutada uute klaastoodete valmistamiseks ilma, et nende kvaliteet halveneks. Saadud materjali omadused on samad, mis esmakordsel loodusliku toorme sulatamisel saadud klaasil . Klaas võib olla elastne või painduv ning samas väga habras. Klaas võib juhtida elektrit, aga samas olla eriti hea soojaisolatsioon . Tegelikult on tavaline aknaklaas vaid tahke vedelik. Klaas saab alguse liivateradest ning klaasi võib edasi kasutada peaaegu lõputuid kordi , seega on tal väga pikk elutsükkel .
Klaasi tootmise põhiliseks keskkonna mõjuks on energiakulu ja kütuste põletamisel tekkiv õhusaastus . Materjalina on klaas väga keskkonnasõbralik, sest temast ei satu keskkonda kahjulikke ühendeid. Kuid samas klaas ei lagune looduses: prügilas või mujal keskkonda sattunud klaas säilib tuhandeid aastaid. Klaasi on väga hea ümber töödelda või taaskasutada st, et klaaspakendit on väga hea kasutada korduskasutus pakendina. Klaas on ainuke materjal, mida saab ümber töödelda lõputult. Saadud materjali omadused on samad, mis esmakordsel looduslikult sulatatud toorme sulatamisel saadud klaasil. Klaas on veel ainuke materjal, mille omadused taaskasutamisel ei halvene. Klaasi taaskasutamisega kaasnev kasu on kasvuhoonete emissiooni vähenemine, energiakasutuse vähenemine ja keskkonna mitte saastamine , sest klaasi valmistamiseks on vaja rohkelt toormaterjali , mis on olemas ning klaas ei vaja fossiilseid kütuseid selle puhastamiseks. Erinevatel otstarvetel kasutatavad klaasid võivad olla väga erineva koostisega, selletõttu näiteks ei ole võimalik kasutada pudelite tootmiseks aknaklaasi ja kõige õigem oleks klaastaara värvi järgi eraldi koguda, sest see vähendav taaskasutatava toorme kvaliteeti. Klaasipuru läheb täiteainena paberi, värvide, kummi ja plasti hulka. Klaasipuuder annab huvitava tekstuuri ja võib ka toote omadusi muuta.
Klaasi taaskasutamine on kindlasti midagi, milles peaksid kaasa lööma enamus inimesi. Inimesed mõtleksid rohkem selle üle, mis tulevikus järgmiseid põlvkondi tänu ebasõbralikule keskkonna kasutamisele ees ootab. Õhk on saastatud ning see mõjutab raskesti inimese tervist.
PAKENDIJÄÄTMETE KOGUMIS SÜSTEEMID
Pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtu- ja taaskasutuskohustuse täitmiseks on kõik Euroopa Liidu liikmesriigid rakendanud pakendiettevõtjate asutatud taaskasutusorganisatsiooni hallatavaid pakendi ja pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutussüsteeme. Sõltuvalt rakendatavatest majandusmeetmetest ( pakendiaktsiis , tagasivõtukohustus või tagatisraha ) ja kogutavatest pakendiliikidest võib eristada kaht tüüpi kogumissüsteeme:
1. konteinerkogumissüsteem
2. tagatisrahasüsteem joogipakendi kogumiseks
Kuna nende süsteemide toimimispõhimõtted ja tihti ka kogutavad pakendiliigid on erinevad, siis üldjuhul korraldavad nende kogumissüsteemide toimimist erinevad taaskasutusorganisatsioonid.
Värviline klaas, s.o. pruun, roheline, valge, asetatakse kõigepealt ülekandelindile. Siin eemaldatakse pudelitelt sildid , magneti abil ka metallosad. Seejärel purustatakse klaas ning segatakse muu toorme - liiva ja lubjaga . Segu sulatatakse erilises ahjus ning niimoodi tekibki sulaklaas , mis valatakse vormidesse ja millest tehakse uusi pudeleid ning muid klaasesemeid.
Alates 2008. aasta 1. jaanuarist on Jäätmeseaduse § 132 lg 3 kohaselt lubatud prügilatesse ladestada vaid eelnevalt sorteeritud olmejäätmeid. See tähendab, et eraldi tuleb koguda jäätmed, mida on võimalik keskkonnahoidlikul moel taaskasutada:
Valikkogumisega on võimalik vähendada olmejäätmete veole tehtavaid kulutusi. Näiteks pakendid moodustavad majapidamises tekkivatest olmejäätmetest suure osa ning kui koguda pakendid eraldi, ei ole vaja olmejäätmete konteinerit nii tihti tühjendada.
Lisaks majanduslikule kasule on valikkogumine ka keskkonnasõbralik: valikkogumisega vähendame oluliselt prügimäele viidavat jäätmekogust ning ei saasta ega koorma keskkonda. Valikkogumise teel kogutud taaskasutatavad materjalid töödeldakse ümber uuteks toodeteks või energiaks.KLAASI TAASKASUTAMINE SISEKUJUNDUSES
Sisekujunduses soosivad praegused trendid kõiki mõeldavaid klaasdetailide lahendusi. Taaskasutus võimaldab kokkukogutavale klaasile ja klaasesemetele anda uue elu. Klaasi ja sellest valmistatud esemeid on võimalik interjööris mitmeti uuesti kasutusele võtta. Sobivat klaasi ja vanu klaasesemeid on võimalik leida kogumiskohtadest, samuti leidub selleks sobivat klaasi meie kodudes, maakodudes, aitades, kõrvalhoonetes, ehitusprügi konteinerites ja isegi looduses- mererandades merelainete ja tuule poolt kaldale uhutuna. Taaskasutatavana sobivad mitmesugused köögi- ja lauanõud, erineva suurusega ja mitmevärvilised purgid, pudelid , klaasehted, peegli- ja vitriinklaasid ning vanade hoonete ja elumajade aknaklaasid .
Klaasi ja klaasesemeid on interjööris võimalik taaskasutada kas iseseisvana või kombineerituna teiste materjalidega. Puit, metall ja klaas kombineerituna annavad huvitava lahenduse mitmete mööbliesemete disainimisel. Samuti on võimalik taaskasutada vanu klaasesemeid interjööris, neile uue funktsiooni leidmise näol. Samuti saab anda uue näo nii klaasist kaussidele kui ka joogiklaasidele. Neid saab kujundada teatud värvidega , mis kuumutamisel kinnistuvad ja kannatavad korduvat pesemist . Klaasile saab vajadusel peale maalida väga huvitavaid ja värvilisi pilte. Neid saab kasutada kaunistusena akendel, mis seintele valguse abil moodustavad ilusaid ja omanäolisi värviefekte. Interjööri klaaspindadel kasutatakse ka lahedaid ja unikaalseid mustreid , milledesse on võimalik lisada meeldivaid motiive. Mustreid saab luua klaasist vaheseintele, vannitoa akendele, välisuste klaasidele nii kaunistamise kui praktilisel eesmärgil ( vaate kinnikatmine), ühildatakse mustreid ülejäänud interjööriga. Peale omanäolise disaini jätavad klaasist detailid pisemadki ruumid avaraks ja valgusküllaseks. Kõik oleneb enda fantaasiast, leidlikkusest ja huvitavatest ideedest ning oskustest erinevaid materjale kombineerida ja kokku sobitada.
Klaaspudeleid on võimalik kasutada dekoratsioonina laua kohal näiteks lakke riputatuna mitmeid pudeleid kokku kombineerides. Pudeleid on võimalik kasutada ka mööbli näol näiteks diivanilaua jalgadeks, mida omakorda saab ära kasutada ka vaasina, see on väga leidlik ja samas ka funktsionaalne. Üks põnevamaid mõtteid on sisekujunduses ka klaaspudelitest sein. See annab erilisuse toa interjöörile ja loob omapära. Klaaspudeleid on ka mitmevärvilisi ja erinevate lisandite abil saab klaasi omadusi või värvust kergesti muuta. Puit, metall ja klaas kombineerituna annavad huvitava lahenduse mitmete mööbliesemete disainimisel Samuti võib pudeleid riputada akende ette nn. alternatiiviks „ ruloode“ funktsioonis või leidmaks erinevate klaasehete kasutamise lae-, seina- või põrandavalgustite disainimisel.
Meil kõigil on erinevaid asju, mis püsivad kasutult meie kodudes. Enamike juhtudel on palju ka ära visatud, kuid teinekord ümbritsevad need inimesi kasutult aastaid, märkamata nendega midagi ette võtta. Vanadel asjadel on oma sentimentaalne väärtus. Kui on piisavalt loomingulisust, ideid, saab seda ära kasutada vanu esemeid taas kasutades andes neile uue tähenduse. Vanad asjad uuele elule äratatutena on isegi lahedamad, kui need olid oma esialgses funktsioonis. Paljud pruugitud esemed võivad leida uue otstarbe . Eset muutes võime leida talle uue funktsiooni. Kui võetakse omaks loov mõtlemine, on võimalused lõputud. Ümbertegemisel on võlu, mille pärast tasub vahel seda vaeva ette võtta. Raha kulub mõõdukalt ja tegijale jääb isetehtud asjast alati ka tegemise rõõm.
KOKKUVÕTE
Seda referaati tehes sain aru, et klaasi taaskasutamine elukeskkonnas on väga tähtis ja vajalik. Sain teada veel, kuidas tehakse sulaklaasi nimelt asetatakse klaas kõigepealt ülekandelindile ja seejärel eemaldatakse klaasilt sildid, magneti abil ka metallosad. Seejärel purustatakse klaas ning sulatatakse erilises ahjus, nii tekibki sulaklaas.
Lisaks sain teada veel, kuidas saab klaasi taaskasutada ka sisekujunduses. Selleks sobivad isegi tavalised seisma jäänud klaaspudelid. Neid saab ka kombineerida teiste materjalidega nagu näiteks puit ja metall. Puit, metall ja klaas kombineerituna annavad huvitava lahenduse mitmete mööbliesemete disainimisel. Puit, metall ja klaas kombineerituna annavad huvitava lahenduse mitmete mööbliesemete disainimisel. Loomingulisust saab klaasi taaskasutamisel päris palju ära kasutada.
KASUTATUD MATERJAL:

https://is.eek.ee/download.php?t=kb&dok=p18m30hpit1rvsbniaksthj1uhjh.pdf
http://www.isover.ee/projekteerimine/klaasi-taaskasutamine
http://e-ope.khk.ee/oo/2011/jaatmete_kaitlemine_ettevottes/taaskasutus.html
https://et.wikipedia.org/wiki/Taaskasutus
Vasakule Paremale
Klaasi ringlus #1 Klaasi ringlus #2 Klaasi ringlus #3 Klaasi ringlus #4 Klaasi ringlus #5 Klaasi ringlus #6 Klaasi ringlus #7 Klaasi ringlus #8 Klaasi ringlus #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Raido Unmarked Õppematerjali autor
Referaat klaasi ringlusest ja taaskasutamisest.Klaasi taaskasutamine sisekujunduses.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Klaasi taaskasutamine
2
doc

Klaasi taaskasutamine

Katri Tseskidov Tartu Karlovagümnaasium 10.h klass Juhendaja: Anneli Lukanson 2009 Klaas on ohutu, looduslik ja kemikaalide vaba. Klaasi saadakse kvartsliiva, lubja ja sooda sulatamisel. Esimesed klaasileiud arvatakse olevat Egiptusest pärit klaashelmed ning juba 2500 a eKr. Looduslik kvartsklaas on tekkinud vulkaanilise tegevuse tulemusel. Tavaline klaas on enamasti ränidioksiid (SiO2), mis on sama keemiline ühend, mis kvarts või polükristallilises vormis liiv. Klaasi valmistamisel lisatakse alati veel kahte ainet ­ soodat (naatriumkarbonaat) või potas (kaaliumkarbonaat)

Ökoloogia
Klaasimaailm ehituses
17
pdf

Klaasimaailm ehituses

Kristian Nõmmik Klaasimaailm ehituses REFERAAT Õppeaines: Hoone osad Ehitusinstituut Õpperühm: KHE 31 Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD 1. KLAASI AJALUGU, KIRJELDUS ............................................................................................4 2. KLAASI KOOSTIS JA VALMISTAMINE ................................................................................6 3. ERINEVAD KLAASTOOTED ...................................................................................................7 3.1 Klaasuksed ................................................................................................................

Hoone osad
Jäätmete vähendamine koduses majapidamises
6
docx

Jäätmete vähendamine koduses majapidamises

energiatarve). Energiasääst paberi kui teisese toorme kasutamisel on 28-70 % - 30 m3 vett - 27 kg ehk 95 % paberi tootmisel tekkivast õhuheitmest jääb olemata. KLAAS - Klaas on hästi ümbertöödeldav kui ka taaskasutatav. Klaaspakendit saab väga hästi kasutada korduskasutus pakendina. Vanaklaasi ümbersulatamine säästab energiat, looduslikku toorainet ja mõnevõrra vähendab ka toorme sulamisel tekkivat õhusaastet. Näiteks: 1 tonni klaasi tootmine liivast, soodast, kriidist ja muust algsest toorainest vajab ligi kolm korda enam energiat kui klaasi tootmine jäätmetena kogutud klaasist. Klaasijäätmeist toodetakse uusi pudeleid ja purke, klaasvilla, riiet, optilist kaablit, ehitusmaterjale jm. Klaasipuru pannakse muudessegi toodetesse, nagu täiteainena värvide, paberi, plasti ja kummi hulka. Kuna erineval otstarbel kasutatavad klaasid võivad olla väga erineva koostisega, ei ole võimalik pudelite tootmiseks taaskasutada

Kodumajandus
Klaasimaailm ehituses
26
docx

Klaasimaailm ehituses

SISUKORD Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................5 1Klaas...................................................................................................................................................6 1.1 Klaasi valmistus..........................................................................................................................6 1.2 Klaasi funktsioonid ja omadused................................................................................................8 1.3 Klaas Eestis................................................................................................................................8 1.4 Klaasi tootmine.........................................................

Teoreetilise mehaanika lühikursus
Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe
48
doc

Ehitusmaterjalide lõutöö vastused(kaugõpe)

1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem kui materjal

Ehitusmaterjalid
Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus
85
docx

Materjaliõpetus - Puiduteadus, materjaliõpetus

Materjaliõpetus . 90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus, materjaliõpetus Puiduteadus Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt: *Suured looduslikud varad *Isetaastuv ressurss *Kergesti töödeldav *Head mehhaanilised näitajad *Keskkonnasõbralikkus II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 hektarit kokku. 1st hekta

Materjaliõpetus
Ehitusmaterjalide vastused
22
docx

Ehitusmaterjalide vastused

1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). [g/cm3] Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). [g/cm3, kg/m3] Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Kui materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn tasakaaluniiskuse. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta. Veeläbilaskvus sõltu

Ehitusmaterjalid
Materjalide keemia
36
docx

Materjalide keemia

termooksüdatsiooni kindlus 150 °C juures, madal S, N ja O sisaldus, antioksüdantid (BHT, 4,4'-oksüdifenüülamiin), madal korrosiooni aktiivsus, V ja S sisaldus peab olema minimaalne. Klaaskiud on ühemõõtmeline klaas, mis on üsna painduv ning saab kangaks kududa. Seda valmistatakse pressides sula klaasimass läbi peente avada niitideks. Odavamat klaaskiudu saadakse sulaklaasi pinnalt niite tõmmates või suruõhku läbi sulaklaasi puhudes ­ õhumullid haaravad klaasi niitidena kaasa. Õhu käes jahtudes tarduvad niidid otekohe. Saab teha klaasvilla, mis on täiesti tuleohutu, sobib filtermaterjaliks ka. Pilet 2.Tahkes olekus on aatomid, ioonid või molekulid paigutunud staatiliselt. Nende osakeste vastastiktoime määrab ära tahkise omadused. Sideme liigid tahkistes-Iooniliste sidemetega tahkised, koosnevad katioonidest ja anioonidest, kõrge sulamistemperatuur, võre energia sõltub iooni suurusest ja laengust, kovalentse sideme osakaal kasvab koos

Materjalide keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun