Tallinna
Tööstushariduskeskus
Referaat
KLAASI RINGLUS
103SKA
Juhendaja :
Aire Brük
Õpilane: Berta -Benita Lusmägi
Tallinn
2015
SISUKORD
SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
KLAASI
TOOTMINE 4
PAKENDIJÄÄTMETE
KOGUMIS SÜSTEEMID 5
KLAASI
TAASKASUTAMINE SISEKUJUNDUSES 6-7
KOKKUVÕTE 8
KASUTATUD
MATERJAL 9
SISSEJUHATUS
Klaas
on osa meie keskkonnast. Klaas kui vanim tehismaterjal leiutati V- IV
aastatuhandel Egiptuses ja Mesopotaamias. Iidseimad klaasesemed olid
helmed, amuletid ja muud ehted . Eestis tunti tehisklaasi I
aastatuhandel mujalt toodud ehteina. Varaseim klaasikoda oli 17.saj.
Katri Tseskidov Tartu Karlovagümnaasium 10.h klass Juhendaja: Anneli Lukanson 2009 Klaas on ohutu, looduslik ja kemikaalide vaba. Klaasi saadakse kvartsliiva, lubja ja sooda sulatamisel. Esimesed klaasileiud arvatakse olevat Egiptusest pärit klaashelmed ning juba 2500 a eKr. Looduslik kvartsklaas on tekkinud vulkaanilise tegevuse tulemusel. Tavaline klaas on enamasti ränidioksiid (SiO2), mis on sama keemiline ühend, mis kvarts või polükristallilises vormis liiv. Klaasi valmistamisel lisatakse alati veel kahte ainet soodat (naatriumkarbonaat) või potas (kaaliumkarbonaat)
Kristian Nõmmik Klaasimaailm ehituses REFERAAT Õppeaines: Hoone osad Ehitusinstituut Õpperühm: KHE 31 Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD 1. KLAASI AJALUGU, KIRJELDUS ............................................................................................4 2. KLAASI KOOSTIS JA VALMISTAMINE ................................................................................6 3. ERINEVAD KLAASTOOTED ...................................................................................................7 3.1 Klaasuksed ................................................................................................................
energiatarve). Energiasääst paberi kui teisese toorme kasutamisel on 28-70 % - 30 m3 vett - 27 kg ehk 95 % paberi tootmisel tekkivast õhuheitmest jääb olemata. KLAAS - Klaas on hästi ümbertöödeldav kui ka taaskasutatav. Klaaspakendit saab väga hästi kasutada korduskasutus pakendina. Vanaklaasi ümbersulatamine säästab energiat, looduslikku toorainet ja mõnevõrra vähendab ka toorme sulamisel tekkivat õhusaastet. Näiteks: 1 tonni klaasi tootmine liivast, soodast, kriidist ja muust algsest toorainest vajab ligi kolm korda enam energiat kui klaasi tootmine jäätmetena kogutud klaasist. Klaasijäätmeist toodetakse uusi pudeleid ja purke, klaasvilla, riiet, optilist kaablit, ehitusmaterjale jm. Klaasipuru pannakse muudessegi toodetesse, nagu täiteainena värvide, paberi, plasti ja kummi hulka. Kuna erineval otstarbel kasutatavad klaasid võivad olla väga erineva koostisega, ei ole võimalik pudelite tootmiseks taaskasutada
SISUKORD Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................5 1Klaas...................................................................................................................................................6 1.1 Klaasi valmistus..........................................................................................................................6 1.2 Klaasi funktsioonid ja omadused................................................................................................8 1.3 Klaas Eestis................................................................................................................................8 1.4 Klaasi tootmine.........................................................
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem kui materjal
Materjaliõpetus . 90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus, materjaliõpetus Puiduteadus Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt: *Suured looduslikud varad *Isetaastuv ressurss *Kergesti töödeldav *Head mehhaanilised näitajad *Keskkonnasõbralikkus II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 hektarit kokku. 1st hekta
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). [g/cm3] Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). [g/cm3, kg/m3] Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Kui materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn tasakaaluniiskuse. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta. Veeläbilaskvus sõltu
termooksüdatsiooni kindlus 150 °C juures, madal S, N ja O sisaldus, antioksüdantid (BHT, 4,4'-oksüdifenüülamiin), madal korrosiooni aktiivsus, V ja S sisaldus peab olema minimaalne. Klaaskiud on ühemõõtmeline klaas, mis on üsna painduv ning saab kangaks kududa. Seda valmistatakse pressides sula klaasimass läbi peente avada niitideks. Odavamat klaaskiudu saadakse sulaklaasi pinnalt niite tõmmates või suruõhku läbi sulaklaasi puhudes õhumullid haaravad klaasi niitidena kaasa. Õhu käes jahtudes tarduvad niidid otekohe. Saab teha klaasvilla, mis on täiesti tuleohutu, sobib filtermaterjaliks ka. Pilet 2.Tahkes olekus on aatomid, ioonid või molekulid paigutunud staatiliselt. Nende osakeste vastastiktoime määrab ära tahkise omadused. Sideme liigid tahkistes-Iooniliste sidemetega tahkised, koosnevad katioonidest ja anioonidest, kõrge sulamistemperatuur, võre energia sõltub iooni suurusest ja laengust, kovalentse sideme osakaal kasvab koos
Kõik kommentaarid