EESTLASTE JA VENELASTE SUHTLUSKÄITUMINE (0)

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Sinatamine ja Teietamine - referaat

Tartu Ülikool Haridusteaduskond Humanitaarained Kadri Sado SINATAMINE JA TEIETAMINE Referaat Juhendaja: Tiina Alekõrs Tartu 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Ühiskond ja kõnetamine...................................................................................................... 4 2. Erinevad rahvad ja kõnetamine........................................................................................... 5 3. Kõnetusnormidest koolilaste arvamuse põhjal..................................................................... 6 3.1. Kõnetussõna määrajaks ühiskondlik seisund...........................................................

Õigekeelsus ja väljendusõpetus

43

doc

Eesti sotsiolektide seisund

0 Eesti sotsiolektide seisund Tiit Hennoste Tartu Ülikool Tartu 2003  1 Sisukord Sissejuhatuseks 2 I. Sotsiolektid ja sotsiolingvistika 3 1. Sotsiolektid teoreetiliselt 3 2. Sotsiolektide uurimine maailmas 4 3. Sotsiaalne diferentseerumine ja keel 7 3.1. Keel ja sotsiaalne klass/kiht 7 3.2. Sotsiaalsed suhtlusvõrgustikud (Social networks) 11 3.3. Keel ja sugu (sex, gender) 12 3.4. Keel ja vanus 13 4. Keel ja aktsent 15 5. Normikeel ja sotsiolektid 16 II. Eesti sotsiolektid 17 1. Terminoloogia

Geograafia

100

docx

Sotsiolingvistika uurimistöö näide

Kahe saate peale kokku translitereerisin ligi 45 minuti jagu vestlusi Jüri Muttika ja erinevate saatekülaliste vahel. Vestlusteemasid oli seinast-seina, kuna selline on ka saate formaat: räägitakse nii aktuaalsetel ja tõsistel kui ka meelelahutuslikel teemadel. Minu litereeritud intervjuudest puudutas Jüri Muttika oma saatekülalistega järgnevaid teemasid: a) dr Vitali Bernatski dopinguskandaal, b) eestlaste loodud uus mobiilirakendus TanWise, c) nahavähk, päikesekaitse ja päikesekiirguse kahjulik mõju, d) Eesti ja Poola maasikate võrdlus ning maasikakasvatus, e) jalgpalli MM-i tulemusi ennustavad loomad, f) Robin Williamsi surm ja tema näitlejakarjääri eredamad hetked. g) 6  2. TEOREETILINE TAUST

Filoloogia

80

pdf

03Sisu481 560

le kaudu ilukirjandusliku teksti muutumist kultuuritekstiks.1 nii pakkus 1 kultuurimälu uurija aleida assmann käsitleb kultuuriteksti retseptsiooninähtusena, 481 Laanes, avaartikkel_Layout 1 29.06.12 12:32 Page 482 „tasuja” 1920. aastatel alguspunkti tol ajal kujunemises olevale jutustusele eestlaste suurest vabadusvõitlusest võõrvõimude vastu, mille võidukat lõppu hakkas tähistama Vabadussõda (tamm 2008: 118).2 samuti oli „tasuja” vas- tandumine baltisakslastele aktuaalne nõukogude vägedes võidelnud eestlas- te jaoks teise maailmasõja ajal ja järel (tamm 2008: 121). alles tänu neile taaskasutustele on „tasujast” saanud see monument, millena me seda XXi sajandi veerult tunneme.

Kategoriseerimata

82

pdf

Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel

Sissejuhatus Eestis puudub siiani ajakohane ülevaade tänapäeva surmakultuurist. Selle koostamise eelduseks on Eestis erinevate kultuuriregioonide ning Eestis elavate muulaste kultuuride vastava ainestiku põhjalik läbitöötamine. Käesolev uurimus annab oma väikese panuse selle idee täideviimiseks. Eesti statistikaameti andmetel elas Eestis 2000. aastal 930 219 eestlast ning 351 178 venelast. Kokku moodustab venelaste arv ligikaudu 25% kogu Eesti Vabariigi elanikkonnast.1 Seega on venelased üks suuremaid osakultuure tänases Eesti ühiskonnas. Käesoleva bakalaureusetöö peamine eesmärk on viia läbi võrdlev analüüs eestlaste ja Eestis elavate venelaste matmiskombestikust tänapäeval. Autor uurib kahe rahvuse matusekombestiku ühiseid ja erinevaid jooni, eeldades, et hoolimata erinevast religioossest taustast toimub tänases sekulariseeruvas maailmas tavade ja kommete ühtlustumine

Humanitaarteadused

15

doc

Sissejuhatus eesti keele uurimisse

 · Õ. O. W. Masing: eri häälik, vaja eraldi tähte. Soovitas 1816 õ-tähte, Beiträges hakati kasutama, mujal alles 1840.- 50.aastail · Ettepanekuid palatalisatsiooni ja häälikupikkuste märkimiseks · Masingut peeti oma aja parimaks eesti keele tundjaks Eestikeelsete tekstide avaldamine: · Sakslaste kirjutatud eestikeelsed jutlused, kirikulaulutekstyid jne. · Eestlaste tekstid: rahvaluule üleskirjutused; eestlaste kirjutatud kirjad. Beiträge tähtsus keele teoreetilisel tundmisel: · Teaduslik lähenemine eesti keelele, eesti keel kui huvitav uurimisobjekt · Saksa-ladina ajajärgu asemel eesti (soome-ugri) ajajärk · Kujunes käsitlusi eesti keele kohta, mis kehtivad siiani (nt 14 käänet) · Levitas teadmisi keele kohta Beiträge tähtsus keeletegevusele: · Õpetas ja suunas kirjutama, uurimaja materjali koguma · Ühtse kirjakeele taotlemine

Kategoriseerimata

56

doc

Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016

Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2016 kevadel. Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 27 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus viie kohustusliku artikli kohta (vt allpool) (tuleb valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast – vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! Punasega kirjas olevad mõisted on alumised terminid. 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); TERMIN: Pānini - india keeleteadlane (u 5.–4. saj e.m.a), esimese süstemaatilise sanskriti keele grammatika «Kaheksaosaline arutlus» (skr as´t´ādhyāyī) au

Modernism. Postmodernism

33

rtf

Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.

Ühiskond

Kommentaarid (0)