Kirjandus Oliver Stimmer 7. klass RAHVARIIDED Referaat Juhendaja: Ly Kukk Uulu 2006 Sisukord Sisukord lehekülg 2 Rõivastus kui sotsiaalne märk lehekülg 3 Rahvarõivaste taandumine moest lehekülg 3 Tööriided lehekülg 3 Piduriided lehekülg 4 lehekülg 4 Paikkondlikud erinevused Setu naine lehekülg 5 Häädemeeste naine lehekülg 5 Vööd lehekülg 5 Kasutatud kirjanuds lehekülg 6 2 Rahvariided Rõivastus kui sotsiaalne märk. Kuigi rõivastuse puhul on esmane praktiline, s.o keha kaitsev funktsioon, seda samal ajal
Eesti keeles on kaks suuremat murderühma põhjaeesti ja lõunaeesti murded. Nendevahelised erinevused ulatuvad arvatavastiläänemeresoome keelte ühisest algkeelest eraldumise perioodi. Murrete säilimist soodustas seotus majapidamisega, sellest tulenev vähene liikuvus ning tava võtta naine kas oma või lähedasest kihelkonnast. Seoses sunnismaisuse tekkega 14. 15. sajandil vähenesid inimeste liikumis- ja suhtlemisvõimalused ning paikkondlikud keelekujud eristusid üldiselt kihelkonna piirides vastavate murrakutena. Reeglina kattub murdeala piir kihelkonna piiriga, harvemini läbib seda. Siiski on ka ühe kihelkonna piires kasutatud erinevaid keelekujusid, murdealade piirid ei ole kõikjal kattunud kihelkonnapiiridega. Kohalikke murrakuid on nimetatud ka vastavateks keelteks, laiema paikkonna, kihelkonna või koguni küla nime järgi.
Retsiteerimine palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil lauldes; Psalmoodia psalmtekstide laulmine Antifoon refrääniliselt korduv vastulaul psalmi tsiteerimisele: esitasid kaks koori või koor ja solist Hümn stroofilise värsstekstiga laul; Sekvents üks enam levinud vaimuliku luule vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud; tekstid pühendatud kiriku või kloostri kaitsepühakule, seetõttu esinevad paikkondlikud erinevused Reponsoorium algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, improvisatsiooniline, pikkade kaunistustega. 1
Rajaja: ajalooline isik, kuningapoeg Siddhartha Gautama, pärast valgustuse saamist ehk virgumist nimi Buddha (virgunu). Eluaastad 566486 eKr, teistel andmetel 560- 480. Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Buddha õpetust nimetatakse dharmaks ehk seadmuseks. Hinduism on traditsiooniline India usund, mis on läbi teinud mitu arengujärku. polümeistlik. Selles usundis on põimunud mütoloogia, üldfilosoofilised järeldused, paikkondlikud kultused ja jooga õpetused. Hinduism on nii maailmavaade kui ka elulaad. Hinduismi pühakiri kannab nimetust Veedad. Loodususunid jagunevad erinevatesse rühmadesse. Animism ehk hingeusk puud ja taimed omavad hinge. Animatism on eluta looduse hingestamine mõnda mäge, allikat, järve võidakse pidada üleloomulikuks ja pühaks. Animalism usk loomadesse. Totemism eri hõimud peavad end mingi taime- või loomaliigi (tootemi) järglasteks või sugulasteks. Tabu-
Miks? Väägvere Kuidas nimetatakse teisiti parmupilli? Miks? Väägvere Taavet Mille poolest erineb lõõts akordionist? II Jutusta: Kust pille saadi? Põhjenda. Regilaulu ülesehitusest, tekstist Regilaulu muusikast (viis, rütm, paikkondlikud eripärad) KÜSIMUSED EESTI RAHVALAULU KOHTA Uuema rahvalaulu vormist (ülesehitusest) Uuema rahvalaulu teemadest. Kuidas jaotatakse eesti rahvalaule? Töölauludest Kuidas nimetatakse vanemat rahvalaulu? Pulmalauludest Millistel rahvastel esineb veel sellist rahvalaulu?
vastulaul. hümn stroofilise värsstekstiga laul Sekvents üks enam levinud vaimuliku laulu vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud; tekstid pühendatud kiriku või kloostri kaitsepühakule, mistõttu esinevad paikkondlikud erinevused. reponsoorium algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, improvisatsiooniline, pikkade kaunistustega. 4. Kristlik kirikulaul on seotud kahte liiki liturgiaga: officium e. tunnipalvus - lihtne, tavaliselt ilma erilite rituaalideta palvus, peetaks 8 korda päevas, peamiselt kloostrites
Valents-on tegusõna võime siduda endaga laiendeid. V2-reegel- verb peab olema lauses teisel positsioonil. Rindlause- Saatsin korvi poole palju palle, kuid ainult üks tabas rõngast. Põimlause- Nägin, et metsast tõusis suitsu, ja helistasin päästeametisse. Lihtlause- Vend on väike, aga tubli. Lauselühend-Võtnud rihma kätte, vaatas isa poisile kurjalt otsa. Eesti keele allkeeled: ajakirjandusk. ilukirjandusk. oskusk. bürokraatiak. suuline k. släng. paikkondlikud murded. kirjaliku vestluse k. Uusin kirjakeele norm on kirjas ,,Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006"-s. Eesti kirjakeele norm on eesti keele õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteem. Nõu annab Eesti Keele Instituut. Lõuna-Eesti murded: Mulgi murre, võru murre, tartu murre. Ühiskondlik kakskeelsus- kahe keele kasutamine ühes riigis. De jure- seaduse kohaselt. De facto-tegelikult, kuid mitte seaduse kohaselt. Diglossia-
· Retsiteerimine palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil lauldes; · Psalmoodia psalmtekstide laulmine · Antifoon refrääniliselt korduv vastulaul psalmi tsiteerimisele: esitasid kaks koori või koor ja solist · Hümn stroofilise värsstekstiga laul; · Sekvents üks enam levinud vaimuliku luule vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud; tekstid pühendatud kiriku või kloostri kaitsepühakule, seetõttu esinevad paikkondlikud erinevused · Reponsoorium algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, improvisatsiooniline, pikkade kaunistustega. Tekkis missa katoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia, mille toiminguid hakati 4. - 5. sajandil lauludega saatma. Lõplikult kujunes see välja 11. sajandiks. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja propriumiks. Ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontserdilavadel esitatavad missad: · Kyrie eleison (Issand, halasta)
lõng ja sellega sissekootud kirjad, neidude peaehe vanik, kannata kootud sukad jne). Samas säilis ühisjooni lõunaeestlastega (kirivöö, puusarätt, naiste pearätt, meeste kübar, geomeetriline ornament, hõbeehted). PÕHJA-EESTI Põhja-Eesti rahvarõivarühma moodustavad Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa rõivad. See oli üsna ühtlane, ehkki ka siin ilmnes kohalikke erinevusi. Virumaal püsisid mitmed paikkondlikud erijooned kauem kui lääne pool. Soome mõjudega paistsid silma rannaalad, vene- ja vadjapäraseid jooni oli Peipsi põhjarannikul. Moeuuendused kodunesid kõigepealt Tallinna ümbruses. Kogu Põhja-Eestis, eriti Virumaal, kanti 19. sajandi lõpupoole liibuva piha ja kahara seelikuosaga kaapotkleiti. LÄÄNE-EESTI Lääne-Eesti rahvarõivarühma kuuluvad Läänemaa ja Pärnumaa kihelkonnad. Iseloomulikud on lambapruunid ja -mustad ülerõivad
ning need pandi selga peole, kirikusse või külla minekuks. Pidurõivaste juurde kuulusid ka ehted. Rõivaid õmmeldi linasest ja villasest riidest ning neid hoiti hoolega. Linasest riidest esemed olid valged, tihti pleegitati kangast kevadpäikese käes. Villased riided olid naturaalse lambavilla tooni valged, pruunid ja mustad, muid värvitoone saadi taimedega värvimisel. Hiljem tulid kasutusele vabrikuvärvid ja riided muutusid erksavärvilisteks. Paikkondlikud erinevused Eesti rahvarõivastel on rohkesti paikkondlikke erinevusi. Vahel oli isegi naaberkülade rõivastus erinev. Oluliste erinevuste põhjal võib Eesti rahvariietes eristada nelja suuremat rühma: Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti ja saared. Põhja-Eestis ja kohati ka saartel kandsid naised käisteta pikka särki ka selle peal käiseid, mis olid kaunistatud kardlõnga, lilltikandi või pitsidega. Kõige uhkemaid tikandeid sai tellida kohalikult väljaõmblejalt
2 Murded Eesti keele kõnelejate seas on ka neid , kes kõnelevad eesti keele murdeid . Eesti keeles on kaks suuremat murderühma- põhjaeesti ja lõunaeesti murded. Nende erinevused ajalooliselt ulatuvad arvatavasti läänemeresoome keelte ühisest algkeelest eraldumise perioodi. Seoses sunnismaisuse tekkega 14. - 15. sajandil vähenesid inimeste liikumis- ja suhtlemisvõimalused ning paikkondlikud keelekujud eristusid üldiselt kihelkonna piirides vastavate murrakutena. Siiski on ka ühe kihelkonna piires kasutatud erinevaid keelekujusid, murdealade piirid ei ole kõikjal kattunud kihelkonnapiiridega. Kohalikke murrakuid on nimetatud ka vastavateks keelteks, laiema paikkonna, kihelkonna või koguni küla nime järgi. Kirjakeelest kõige enam erinev on Võru murre, sh Setu murrakud. Alates 1990.
1p Kui läbirääkimised ebaõnnestuvad, siis sekkub kolmas isik (riiklik lepitaja). 14. Millise seadusega on reguleeritud riikliku lepitaja institutsioon? 1p Riikliku lepitaja institutsioon ja kord on kehtestatud "Kollektiivse töötüli lahendamise seadusega". 15. Kes kuuluvad kollektiivsete töötülide lahendamise institutsiooni? 1p Kollektiivsete töötülide lepitajate institutsiooni kuuluvad riiklik lepitaja ja mittekoosseisulised paikkondlikud lepitajad maakondades ja suuremates linnades kokku 25 inimest. 16. Kuidas riiklik lepitaja saab lahendada töötuli? 6p 1. lepitamine riikliku lepitaja ülesandeks on osapooled omavahel taas kokku viia, et nad ise oma probleemid lahendaks 2. vahendus riikliku lepitaja ülesandeks on osapooled omavahel taas kokku viia ja anda soovitusi probleemi lahendamiseks, kuid need soovitused ei ole osapooltele kohustuslikud 3
kuuma puljongit või suppi, mis on valmistatud erinevatest ainetest. Paljud road on aurutatud, praetud või keedetud erineval viisil lihtsalt või keerulisemalt. Tüüpilised joogid, mida lõuna- ja õhtusöögi juurde pakutakse, on õlu, karastusjoogid ja/või tee. Õhtusöök on pisut kergem kui lõunasöök. Sageli on see sarnane lõunaga. Õhtusöögi joogid võivad olla õlu või riisiviin, söögi ajal õlu ja lõpetuseks magus vein ja/või tee. Paikkondlikud erinevused Enamik tai roogasid on lääne inimese jaoks liiga teravad. Lõunas on toit tavaliselt mahedam, põhjas vürtsikam. Tai köögis usutakse, et teravus aitab väljendada toidu juures kasutatavate maitsete keerukust. Vürtsikusega muudetakse kõik maitsed palju intensiivsemaks. Kõrbevat suud ei tohi loputada vee, õlle või mahlaga. Vedelik ainult võimendab vürtsikust suus. Selle asemel tuleks süüa riisi, mis imab endasse kibeda maitse
lauluvorme: retsideerimine – palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil lauldes psalmoodia – psalmitekstide laulmine antifoon – refrääniliselt korduv vastulaul hümn – stroofilise värsstekstiga laul Sekvents – üks enam levinud vaimuliku laulu vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud; tekstid pühendatud kiriku või kloostri kaitsepühakule, mistõttu esinevad paikkondlikud erinevused reponsoorium – algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, improvisatsiooniline, pikkade kaunistustega Missa Liturgia on jumalateenistuse läbiviimise kord. Lääne kirik ei tundnud I aastatuhandel ühtset liturgiat. Selle põhjuseks oli see, et Euroopa muusikakultuur oli sel ajal suuline ning puudus ühtne ja ühetähenduslik noodikiri. Nii ühtse
Euroopas ja Põhja-Ameerikas. · Hinduismi ajalooline ja kultuuriline mõju ulatub Kesk- Aasiast kuni Indoneesia ja Filipiinideni. 28 HINDUISM · Hinduism on traditsiooniline India usund, mis on läbi teinud mitu arengujärku. Praegune hinduism on välja kujunenud brahmanismist. · Hinduismi tähtsaimad jumalad on Brahma, Visnu ja Siva. · Selles usundis on põimunud mütoloogia, üldfilosoofilised järeldused, paikkondlikud kultused ja jooga õpetused. · Hinduism on nii maailmavaade kui ka elulaad. · Hinduismi alla kuuluvad: saktism, sivaism, visnuism, krisnaism, bhaktism, Ayra Samaj jmt. · Hinduismi pühakiri kannab nimetust Veedad 29 JUDAISM · Judaism ehk juutlus on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese
.......................... 8 2 2 Eesti murded Eesti keeles on kaks suuremat murderühma - põhjaeesti ja lõunaeesti murded. Nendevahelised erinevused ulatuvad arvatavasti läänemeresoome keelte ühisest algkeelest erialdumise perioodi. Seoses sunnismaisuse tekkega 14. - 15. sajandil vähenesid inimeste liikumis- ja suhtlemisvõimalused ning paikkondlikud keelekujud eristusid üldiselt kihelkonna piirides vastavate murrakutena. Siiski on ka ühe kihelkonna piires kasutatud erinevaid keelekujusid, murdealade piirid ei ole kõikjal kattunud kihelkonnapiiridega. Kohalikke murrakuid on nimetatud ka vastavateks keelteks, laiema paikkonna, kihelkonna või koguni küla nime järgi. Alates 20. sajandi algusest on seoses laiemate liikumisvõimaluste ning põhjaeesti
Iseloomustage võrdlevalt Põhja-ja Lõuna-Eesti rahvarõivaid. Lõuna Eesti: Rahvarõivaid iseloomustas mitmete väga vanade rõivavormide visa püsimine Eriti paistis vanapärasustega silma mulgimaa Samas võis täheldada ka mitmeid mõjutusi : Lüuna võrumaa rõivastel oli ühisjooni lätlastega kogu lõuna eestis levis venepäraseid jooni (pun puuvillane lõng tikandites ja sissekootud kirjades) Põhja eesti Üsna väiksed paikkondlikud erijooned See piirkond uuendustele kõige vastuvõtlikum Rannaalad-soome mõju Peipsipõhjarannikul vene ja vadjapäraseid jooni Tln a ümbruses kodunesid ja levisid üle maa mitmed europpa moerõivatsega seotud nähtused _meestel põlvpükstest ja vatist koosnev ülikond naistel pikitriibuline seelik ja indigogoa tumesiniseks värvitud villased kangad.
Geneetilised tegurid on suures osas muutmatud ja seegi vähene, mida on praegu võimalik teha, kuulub meditsiini valdkonda. Individuaalse eluviisi eripära (tervisekäitumine). Nõustugem, et positiivse tervisekäitumise põhisuunad anname lastele kaasa väga varases lapseeas. Kindlasti kuuluvad sellesse eluperioodi ka lasteaias käidud aastad ja seal antud tervisekasvatuse alused. Mitmesugused sotsiaalsed ja paikkondlikud võrgustikud. Siin omavad tähendust perekond, suhted vanematega, teiste pereliikmetega; võimalus suhelda eakaaslastega, mängu-ja huviringid, juurdepääs neile ja võimalused osaleda. Elamise- ja töö (õppimise, alushariduse omandamise) tingimused. Ei tohi alahinnata ei kodu ega lasteaia kui keskkonna füüsilisi tingimusi, millel on kindel mõju laste tervisele. Üldised sotsiaal-majanduslikud, kultuurilised ja keskkondlikud tingimused
varieerumist ja muutumist. Uurida inimese suhteis teiste inimestega, mis kaasab keelemuutusi. Võrgustike abil saab kirjeldada inimestevahelisi suhteid, nt sõprus, töö, naabrid, sugulased. Tugevalt seotud võrgustik on konservatiivne ega allu nii kergesti väljaspoolt võrgustikku tulenevatele mõjutustele. Nõrgalt seotud võrgustik võimaldab keelemuutusi: uuenduste edasikandjad on inimesed, kellel on erinevates võrgustikes palju nõrku sidemeid. Uuenduste tõttu nõrgenevad paikkondlikud normid. Parameetrid võrgustiku seotuse tugevuse mõõtmiseks: 1) kuuluvus piirkondlikult tihedalt seotud klastrisse (klaster isiklik võrgustik) 2) sugulussidemed naabruskonnas 3) töökohas peab töötama veel vähemalt kaks samast piirkonnast pärit inimest 4) töökohas peab töötama veel vähemalt kaks samasoolist inimest, kes on pärit samast piirkonnast. 5) vabatahtlik suhtlemine töökaaslastega väljaspool tööaega
.............................................................................................................11 5. MEDITSIIN.............................................................................................................12 6. HIINA KÖÖK..........................................................................................................13 6.1 Tüüpilised road.......................................................................................................13 6.2 Paikkondlikud erinevused......................................................................................14 6.3 Lauakombed...........................................................................................................15 7. KOMBED JA TAVAD............................................................................................16 8. RÕIVASTUS...........................................................................................................18 KOKKUVÕTE..........................
saktism ja smartism ning kuus koolkonda: njaaja, vaisesika, saankhja, jooga, mimaansa ja vedaanta. Kõigil neil on omakorda palju järglas-koolkondi ja/või traditsioone. Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon, on palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline, filosoofiline jne.Hinduismi tähtsaimad jumalad on Brahma, Visnu ja Siva. Selles usundis on põimunud mütoloogia, üldfilosoofilised järeldused, paikkondlikud kultused ja jooga sugemed. Niisiis pole hinduism vaid pelgalt usund- see on nii maailmavaade kui ka elulaad. Hinduismi kirjavaral on väga suur kultuuriväärtus. Hinduiste on ligikaudu 750 miljonit. Jumalateenistus väga individuaalne - kodus, looduses või templis. Erinevused tulenevad sellest, millisesse kasti inimene kuulub või kus ta elab. Elu 4 etappi: 1. Õppimise aeg 2. Kodu ja pere loomise aeg 3. Erakuna elamise aeg 4. Kerjava askeedina rändamise aeg
vedaanta. Kõigil neil on omakorda palju järglas-koolkondi ja/või traditsioone. Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon, on palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline, filosoofiline jne.Hinduismi tähtsaimad jumalad on Brahma, Višnu ja Šiva. Selles usundis on põimunud mütoloogia, üldfilosoofilised järeldused, paikkondlikud kultused ja jooga sugemed. Niisiis pole hinduism vaid pelgalt usund- see on nii maailmavaade kui ka elulaad. Hinduismi kirjavaral on väga suur kultuuriväärtus. Hinduiste on ligikaudu 750 miljonit. Jumalateenistus väga individuaalne - kodus, looduses või templis. Erinevused tulenevad sellest, millisesse kasti inimene kuulub või kus ta elab. Elu 4 etappi: 1. Õppimise aeg 2. Kodu ja pere loomise aeg 3
Cambridge ülikool 13 saj. Hispaanias Salamanca ülikool 13saj arstiteaduses. Saksamaal tekkisid alles 14 saj ja P-Euroopas oli esimene 1477 Uppsala ülikool Rootsis. Tartu ülikool oli 1632. Ülikooliülesehitus. Õppejõud e professor, magister, doktor täitsid meistrite ülesandeid. Üliõpilased e koolipoisid, püüdlejad, õpipoisid, sellid. Paavst andis ülikoolile privileegid selle tegevuseks, kus üliõpilastele ja õppejõududele olid samad õigused vaimulikega. Tekkisid paikkondlikud ühendused e natsioonid ja universiteedid. Lõpuks tähendas universitas tervet ülikooli. Õppetöö toimus ladina keeles. Ülikool valis endale juhi rektori (valitseja), õppejõud määrasid dekaani (kümnik). Õppetöö ülikoolis. 7 vaba kunsti: grammatika (kirjutamine), retoorika (kõnekunst), dialektika (arutluskunst), aritmeetika (arvutamine), geomeetria (kujundid), astronoomia (täheteadus), muusika (ja kirjandus). Skolastika
-vere, -pere, -pärg, -soo, -soon(Must 2000: 63). Kokkuvõte Eestlaste nimed kujutavad endast hiigelsuurt ja mitmekesist uurimismaterjali. Meie perenimede hulk on väikese rahva kohta hämmastavalt suur, põhjuseks oli perekonnanimede panemise aegse nimeloome rikkus ja mitmekesisus. Eesti rahvas polnud nimedepaneku ajaks veel omal maal peremees, sellest tuleneb suur saksakeelsete nimede suur osakaal. Nimede mitmekesisusele aitasid kaasa erinevad paikkondlikud traditsioonid ja seegi, et eesti keel ei olnud veel valmis - maa erinevates osades räägiti erinevat murdekeelt. Need olid ka põhjuseks, miks paljud nimed aja jooksul kirjapilti muutnud on. Oma panuse nimede mitmekesisusele andis Eesti Vabariigi aegne nimede eestistamise kampaania, mille käigus tekkis juurde suur hulk looduspoeetilisi perekonnanimesid. Kasutatud kirjandus Henno, Kairit. 2003. Meie perekonnanimede ajaloost. Oma Keel nr 1, lk 3337. Kurro Karl, Kurro Kristiina 1999
siis kolme viimatinimetatut sümboliseerib arv " 1" ( üks jumal, üks pühakiri), budismi aga mõiste " lõpmatus" ( lõpmatu arv budasid, pidevalt täienevad pühad tekstid). Rahvuslikest usunditest on suurim h i n d u i s m oma umbes 700 miljoni järgijaga. Hinduism on kujunenud India paljurahvuselises keskkonnas mitme aastatuhande vältel. Teda iseloomustavad jumaluste tohutu arv kastitavad, mitmesugused erinevad voolud, kutseline preestriseisus ( brahmaanid), rohked paikkondlikud eripärad. Vanimad hinduismi pühad raamatud - v e d a d - pärinevad 2. - 1. aastatuhandest eKr. Hiinas on peale budismi levinud k o n f u t s i a a n l u s ja t a o i s m. Suurema osa Hiina ajaloost on nad eksisteerinud rahumeelselt kõrvuti. Taoism õpetab, kuidas elada kooskõlas loodusega, konfutsiaanlus näitab, kuidas elada riiklikus ühiskonnas ning budism ütleb, mis tuleb pärast surma. Jaapanis on suuremaiks usundeiks b u d i s m ja s i n t o i s m. Jaapanlased ise
· retsideerimine palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil lauldes · psalmoodia psalmitekstide laulmine · antifoon refrääniliselt korduv vastulaul · hümn stroofilise värsstekstiga laul Sekvents üks enam levinud vaimuliku laulu vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud; tekstid pühendatud kiriku või kloostri kaitsepühakule, mistõttu esinevad paikkondlikud erinevused · reponsoorium algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, improvisatsiooniline, pikkade kaunistustega Liturgiline draama ja müsteerium · Liturgiline draama on teatraalne stseen jumalateenistuses, kus kanti lauldes ette selle püha (kirikupüha) juurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik. Arenes liturgilistele tekstidele lisatud troopidest ja sekventsiluulest. Olid populaarsed veel renessanssi ajal.
KL Tagab töörahu ei tohi streikida Mall Gramberg Kollektiivne töötüli Kollektiivne töötüli lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või tööandjate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud KL sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel Poolteks on KL pooled Lahendajad: Töötajate ja tööandjate liidud Lepitajad (riiklik ja paikkondlikud) Töövaidluskomisjon või kohus KL täitmise tülis, kui liidud ei saavuta kokkulepet Liidud ja lepitajad lahendavad KL sõlmimisest ja muutmisest tulenevaid vaidlusi Mall Gramberg Streik ja töösulg Streik töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel oma seaduslike õiguste kaitseks Streigi liigid: oma õiguste rahuldamiseks hoiatusstreik kuni 1 tund
liitude/ jõujoonte kujunemine. Uute identiteetide kujunemine. Need protsessid põhjustatud murrangulistest muutustest ühiskonnas- linnastumine, rahvastikukasv, kapitalismi areng nn Great Transformation (Polanyi), mis lõhkus traditsioonilised-lokaalsed heaolu allikad Sotsiaalkindlustus- läbimurre riigiehituses. Sotsiaalkindlustus: Standardiseeritud hüvitised (benefits). Saamise aluseks selged õigused- kohustused, mitte heategevus või vaesustest (means-testing). Ühtsed üle riigi, mitte paikkondlikud. Kohustuslik. Tulemused: Keskse täitevvõimu tugevnemine. Riigi vastutus sotsiaalpoliitikas. Bürokraatia kasv Miks läbimurre? Kindlustuse kohustuslikkus nõudis tugevat ja tsentraliseeritud haldusaparaati. Riigipiirid omandasid sotsiaalse tähenduse. Kodakondsus muutub avaliku poliitika probleemiks (pärast I MS). Mille poolest Euroopa riigid erinesid? The “Great Divide” - Universaalne ja Tööpanuse HR SAKSAMAA e. Tööpanuse mudel: Sots. kaitse juurutamise aeg ◦ 1883 (sickness)
Eestis valitseb samuti parlamentaarne demokraatia. Regionaalse ning kohaliku võimu vahekord ühiskonna valitsemises erineb riigiti suuresti. Niisuguseid riike, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus, nimetatakse föderaalriikideks. Seda gruppi esindavad näiteks USA, Saksamaa ja Venemaa, neid riike, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika, tuntakse kui unitaarriike. Unitaarses ehk ühtses riigis on poliitika paikkondlikud erinevused väiksemad. Unitaarriikide hulka kuuluvad Prantsusmaa, Suurbritannia, Skandinaavia riigid ning ka Eesti. Võimu kontrollimine on vajalik selleks, et: · Tagada ühisvara kasutamine rahva huvides. · Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek. · Vältida riigivõimu kuritarvitamist. Eespool on mainitud abinõusid, mis võimaldavad neid eesmärke saavutada: esiteks parlamendi, valitsuse ja riigipea vastastikune seotus, teiseks rahva võimalus poliitikas kaasa
lauluvorme: · retsideerimine palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil lauldes · psalmoodia psalmitekstide laulmine · antifoon refrääniliselt korduv vastulaul · hümn stroofilise värsstekstiga laul Sekvents üks enam levinud vaimuliku laulu vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud; tekstid pühendatud kiriku või kloostri kaitsepühakule, mistõttu esinevad paikkondlikud erinevused · reponsoorium algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, improvisatsiooniline, pikkade kaunistustega · Missa Missa ehk mess on liturgilise muusika vorm ja zanr, mis põhineb katoliku kiriku missal (armulauaga jumalateenistus). Maailma esimese tervikliku muusikateosena loodud missa Messe de Notre Dame kirjutas Guillaume de Machaut erinevatel andmetel 1340ndatel kuni 1360ndatel aastatel. Alates 19
keraamika õpitoad, looduslikest materialidest värvide tegemine). • Viimase paari aasta jooskul on taas süvenenud Eestlaste huvi traditsioonilise pärimuskultuuri vastu, see on tingitud eelkõige kartusest kaotada oma identiteet, selles ümbritsevas multikultuursuses. • Kriitiliselt üle vaadata kodustatud kultuuri laenud, mõjutused, siis otsitakse tuge pärimuskultuuri alglätetest, et vanu unustatud traditsioone elustada. • Paikkondlikud propageeritakse traditsioone ja pärimuskultuuri läbi ühis ürituste. Igasuguste rahva- ja pärimuskultuuri edendavate kodanike algatuste organisatsioonide teke. • Rahvakultuuri kõrgaeg eelmisel sajandil ei tule kunagi tagasi, seda ka siis kui rahva ja riigi jõukus kasvab, sest kultuuri väärtustamine materialistlikus maailmas ei ole prioriteet nr üks. • Kuidas seda rahvakultuuri säilitada innovaatilises ja inegratsiooni tingimustes peaks
Kui pooled ei jõua omavahel kokkuleppele, tuleb vastavalt KTTLS kohaselt pöörduda lepitusmenetluseks riikliku lepitaja ning võib pöörduda lisaks tööandjate liidu ja töötajate liidu poole. Tööandjate liidu ja töötajate liidu poole pöördudes moodustatakse töötüli lahendamiseks pariteetsel alusel komisjon, mille otsus on selle langetamisel kollektiivse töötüli pooltele täitmiseks kohustuslik. Lepitajad võivad olla nii riiklikud kui ka paikkondlikud. Lepitaja on KTTLS kohaselt erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. Riiklik lepitaja põhitöökoht ongi olla riiklik lepitaja, paikkondlikud lepitajad tegelevad töötülide poolte lepitamisega oma põhitööst vabastatud ajal. Riikliku lepitaja pädevusse kuuluvad KTTLS kohaselt eelkõige tööandjate liitude ja töötajate liitude vahelised töötülid. Lepitusprotsess on reguleeritud KTTLS
käsitlustes eristatakse kolmanda rühmana kirderanniku murdeid). Nendevahelised erinevused ulatuvad arvatavasti läänemeresoome keelte ühisest algkeelest eraldumise perioodi. Murrete säilimist soodustas seotus majapidamisega, sellest tulenev vähene liikuvus ning tava võtta naine kas oma või lähedasest kihelkonnast. Seoses sunnismaisuse tekkega 14. 15. sajandil vähenesid inimeste liikumis- ja suhtlemisvõimalused ning paikkondlikud keelekujud eristusid üldiselt kihelkonna piirides vastavate murrakutena. Reeglina kattub murdeala piir kihelkonna piiriga, harvemini läbib seda. Siiski on ka ühe kihelkonna piires kasutatud erinevaid keelekujusid, murdealade piirid ei ole kõikjal kattunud kihelkonnapiiridega. 93. Praktiline ja kvantitatiivne sotsiolingvistika Praktiline sotsiolingvistika (keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika) jm. Meetodiks
uue loojad nagu sünnieepika heerosed , samuti mitte meretaguste aarete otsijad ja naiste vallutajad seiklus- ja kangelasrunode sangarite kombel, vaid igivanade teadmiste hagejad Toonelas, vastujõududeks surnud või võistlevad samaanid. Kristlikke jooni ja fantaasiaaineid Ristiusu levimine Soome, Karjalasse ja Ingerisse oli pikaajaline ja mitmeastmeline protsess. Surnute põletamise taandumine hauamatuse ees, ristiretked. Paikkondlikud erinevused: uue usu juurutajana osutus ida kirik sallivamaks kui lääne oma. Ristiusu mõju on selgesti näha jutustavas runos "Lemminkäise surm". "Looja laevaretk" - üks vanem runo on töödeldud uuesti-luuletaja nõuete kohaselt. Tugevad piibellikud jooned ja kristlik tendents. Runo võib pidada legendiks. See on uus versioon igivanast Marduki ja Tiamati, Jahve ja Leviaatani või soomepäraselt kotka ja suure haugi, Väinämöise ja suure haugi võistluse müüdist.
Kui pooled ei jõua omavahel kokkuleppele, tuleb vastavalt KTTLS kohaselt pöörduda lepitusmenetluseks riikliku lepitaja ning võib pöörduda lisaks tööandjate liidu ja töötajate liidu poole. Tööandjate liidu ja töötajate liidu poole pöördudes moodustatakse töötüli lahendamiseks pariteetsel alusel komisjon, mille otsus on selle langetamisel kollektiivse töötüli pooltele täitmiseks kohustuslik. Lepitajad võivad olla nii riiklikud kui ka paikkondlikud. Lepitaja on KTTLS kohaselt erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. Riiklik lepitaja põhitöökoht ongi olla riiklik lepitaja, paikkondlikud lepitajad tegelevad töötülide poolte lepitamisega oma põhitööst vabastatud ajal. Riikliku lepitaja pädevusse kuuluvad KTTLS kohaselt eelkõige tööandjate liitude ja töötajate liitude vahelised töötülid. Lepitusprotsess on reguleeritud KTTLS
Laste tervise näitajad 38 näitajat jaotatuna 4 rühma: Demograafilised ja sotsiaalmajanduslikud tegurid Lapse tervislik seisund ja heaolu Tervise determinandid, risk ja ennetavad tegurid Laste tervise süsteem ja poliitika - M.Rigby, Keele University UK, 2004 Lapse tervise mõjurid Lapse pärilikud faktorid, vanus ja sugu. Individuaalse eluviisi eripära (tervisekäitumine). Sotsiaalsed ja paikkondlikud võrgustikud. Elu- ja töötingimused. Üldised sotsiaalmajanduslikud, kultuurilised ja keskkondlikud tingimused. Tervise determinandid, risk ja ennetavad tegurid Vanemapoolsed determinandid: Rinnapiimatoit, suitsetamine kodus, vanemlik hoolitsus. Lapse elutsükli determinandid: Kehaline aktiivsus, suitsetamine, alkoholi ja uimastite tarvitamine. Teised tegurid: Ülekaalulisus/ rasvumine, lapsed institutsioonides, varane koolist lahkumine, haridustase, õhusaaste.
Tööleping võib olla kahe- või kolmepoolne. Kollektiivlepingu pooled on: 1) Tööandja ja töötajate ühing, liit või volitatud esindaja 2) Tööandjate liit või ühing ja töötajate ühing või liit 3) Omavalitsusüksuste liit ning töötajate ja teenistujate ühing või liit 4) Tööandjate keskliit ja töötajate keskliit 5) Töötajate ühingute keskliit, tööandjate keskliit ja Vabariigi Valitsus, samuti töötajate ühingute paikkondlikud liidud, tööandjate liit ja kohalikud omavalitsused. Ettevõttes sõlmib kollektiivlepinguid töötajate ühing. Töötajale laienevte erinevate kollektiivlepingute sätete vastuolu korral kohaldatakse sätet, mis on töötaja jaoks soodsam. Kollektiivleping sõlmitakse kirjalikult, lepingupoolte vahel läbirääkimiste teel vastastikuse usalduse ja vajaliku info alusel. Sõlmitavad kollektiivlepingus registreeritakse Sotsiaalministeeriumi peetavas andmekogus.
Pooled:1)tööandja ja tööandjate ühing või liit või volitatud esindaja, 2)tööandjate ühing või liit ja töötajate ühing või liit, 3) omavalitsusüksuste liit ning töötajate ja teenistujate õhing või liit, 4)tööandjate keskliit ja töötajate keskliit, 5)töötajate ühingute keskliit, tööandjate keskliit ja Vabariigi Valitsus, samuti töötajate ühingute paikkondlikud liidud, tööandjate liit ja kohalikud omavalitsused. Mis on kollektiivne töötüli ja kuidas seda lahendada? Lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või töötajate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel. Lahendamine on reguleeritud kollektiivse töötüli lahendamise seadusega. 293. Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid
riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Pooled:1)tööandja ja tööandjate ühing või liit või volitatud esindaja, 2)tööandjate ühing või liit ja töötajate ühing või liit, 3) omavalitsusüksuste liit ning töötajate ja teenistujate õhing või liit, 4)tööandjate keskliit ja töötajate keskliit, 5)töötajate ühingute keskliit, tööandjate keskliit ja Vabariigi Valitsus, samuti töötajate ühingute paikkondlikud liidud, tööandjate liit ja kohalikud omavalitsused. Mis on kollektiivne töötüli ja kuidas seda lahendada? Lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või töötajate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel. Lahendamine on reguleeritud kollektiivse töötüli lahendamise seadusega. 293. Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid? Erapooletu asjatundja, kes aitab
töötajate ja tööandjate vahelisi töösuhteid. Registreeritakse sotsiaalministeeriumi andmekogus. Pooled: 1) tööandja ja töötajate ühing, liit või volitatud esindaja; 2) tööandjate ühing (liit) ja töötajate ühing (liit); 3) omavalitsusüksuste liit ning töötajate ja teenistujate ühing (liit); 4) tööandjate keskliit ja töötajate keskliit; 5) töötajate ühingute keskliit, tööandjate keskliit ja Vabariigi Valitsus, samuti töötajate ühingute paikkondlikud liidud, tööandjate liit ja kohalikud omavalitsused. Kollektiivne koondamine - tööandja koondab lühikese aja jooksul mitmeid töötajaid. Töötajate arv Koondatavate arv Kuni 19 5 100 - 299 10,00% vähemalt 300 30 töötajat 3. Mis on kollektiivne töötüli ja kes on selle poolteks? Kollektiivne töötüli on lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või
Ühtse määratluse puudumise tõttu on kaugtöö ulatust keeruline täpselt mõõta ja olemasolevad statistilised näitajad varieeruvad sõltuvalt definitsioonis kehtestatud kriteeriumitele. Segadust suurendab inglise keeles kasutatavate väljendite hulk (telework, telecommuting, distance work, remote work, flexible work, flexiwork, flexwork, ework), mida vaadeldakse kaugtöö tähenduses enamasti sünonüümidena, kuid mille kasutamisel kehtivad siiski teatavad paikkondlikud iseärasused. Ameerika Ühendriikides kasutatakse enim terminit telecommuting, Euroopas eelistatakse kaugtöö kohta kasutada terminit telework ning Jaapanis flexwork. (MTÜ Arhipelaag, EQUAL projekt 2007) Kaugtöö termini (inglise keeles teleworking ja telecommuting) võttis esimesena kasutusele USA sotsioloog Jack Nilles 1973.a. Kuna kirjanduses on kaugtöö tähistamiseks kasutusel palju erinevaid termineid, siis selgitab Jack Nilles kaugtöö laiema- (teleworking) ja kitsama
Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. Kollektiivlepingu pooled on: 1) Tööandja ja töötajate ühing, liit või volitatud esindaja 2) Tööandjate ühing või liit ja töötajate ühing või liit 3) Omavalitsusüksuste liit ning töötajate ja teenistujate ühing või liit 4) Tööandjate keskliit ja töötajate keskliit 5) Töötajate ühingute keskliit, tööandjate keskliit ja Vabariigi Valitsus, samuti töötajate ühingute paikkondlikud liidud, tööandjate liit ja kohalikud omavalitused. 292. Mis on kollektiivne töötüli ja kuidas seda lahendada? Kollektiivne töötüli on lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või töötajate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel.
5, 35) § 2 lg 1. Kollektiivlepingu pooled on: 1 tööandja ja töötajate ühing, liit või volitatud esindaja; tööandjate ühing või liit ja töötajate ühing või liit; omavalitsusüksuste liit ning töötajate ja teenistujate ühing või liit; tööandjate keskliit või töötajate keskliit; töötajate ühingu keskliit, tööandjate keskliit ja Vabariigi Valitsus, samuti töötajate ühingute paikkondlikud liidud, tööandjate liit ja kohalikud omavalitsused. 87 Ettevõttes, asutuses ja muus organisatsioonis sõlmib kollektiivlepinguid töötajate ühing (töötajate volitatud esindaja, riigiasutuses asutuse juht). Töötajale laienevate erinevate kollektiivlepingute sätete vastuolu korral kohaldatakse sätet, mis on töötaja jaoks soodsam. Kollektiivleping sõlmitakse kirjalikult. 340. Mis on kollektiivne töötüli ja kuidas seda lahendada?
Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. Kollektiivlepingu pooled on: o tööandja ja töötajate ühing, liit või volitatud esindaja; o tööandjate ühing või liit ja töötajate ühing või liit; o omavalitsusüksuste liit ning töötajate ja teenistujate ühing või liit; o tööandjate keskliit ja töötajate keskliit; o töötajate ühingute keskliit, tööandjate keskliit ja Vabariigi Valitsus, samuti töötajate ühingute paikkondlikud liidud, tööandjate liit ja kohalikud omavalitsused. Ettevõttes, asutuses ja muus organisatsioonis sõlmib kollektiivlepinguid töötajate ühing. Kollektiivleping laieneb neile tööandjatele ja töötajatele, kes kuuluvad kollektiivlepingu sõlminud organisatsioonidesse, kui kollektiivlepingus ei ole ette nähtud teisiti. Kollektiivlepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses või muus õigusaktis ettenähtust, on kehtetud
ousid nimetatakse ka , veel varasemad Xia aegsed anumaid . Pildi v~oi mustriga ¨aravahetamiseni sarnane pronkskiri muutus l¨abi sajandite u ¨ha sarnasemaks t¨anap¨aevasele kanji kirjale. Pronkskirja eri arenguetappidel hakatakse j¨argima m¨arkide vertikaalset ja horisontaalset reastatust, piltm¨arke kasutatakse foneetiliste laenudena. Kasutusala laienedes ja kirjutiste pikkuse kasvades kiri divergeerub, paikkondlikud erip¨ arad avaldavad ennast ka kirjakujus. V~oetakse kasutusele salam¨argid , mis on tahtlikult arusaamatuks moonutatud ning k~ orvalistele isikutele m~oistmatud. Salam¨arkide puhul on ilmselt tegu selliste soovide v~ oi managa, millest keegi ei tohtinud teada saada, vastasel juhul mana luhtuks v~ oi p¨o¨orduks koguni kirjutaja enese vastu. Muinasriikide vahelises s~ojapidamiseks oli vaenuv¨aele ~onnetuste manamine oluliseks
annaabi.ee 
