Etteraie(langetussälk) määrab puu langemissuuna. Etteraie sügavus peaks olema u 1/5 kännu läbimõõdust ning etteraie nurk 60-90 kraadi. Suur etteraie nurk on vajalik selleks, et puu langetamine oleks võimalikult kaua kontrolli all. Langetuslõige tehakse ühe või mitme võttega sõltuvalt puu jämedusest, ilmastikust ja puu kaldest. Langetuslõige tehakse etteraiega samale tasapinnale või kuni 2 cm kõrgemale. Väike tasapindade vahe vähendab pideriba läbilõikamise ohtu. Pideriba jätmine. Pideriba võib nimetada metsuri elukindlustamiseks. Õige pideriba tagab , et langetatud puu kukub soovitud suunas. Pideriba jäetakse langetuslõike ja etteraie vahele. Pideriba paksus peaks olema 1/10 kännu läbimõõdust. See seaduspärasus kehtib kuni 40cm jämeduste puude puhul. Jämedamate puude korral peaks pideriba paksus olema 4-5cm. Olulisemad langetusvõtted: Alusmetsa puud ja peenemad II rinde puud
8. L- kütus/tühikäik H-kütus/töökäik T-õhk/tühikäik 9. Saeketti saab peatada T kruvi regureerimisega 10. Jahutusribid vajavad iganädalast hooldust 11. .. 12. Langetussuunda mõjutavad- puu kalle, võra asetus, teised puud, maastik, kokkuveotee, tuul, elektriliinide paiknevus, sõiduteede paiknevus, kraavid, hooned.. 13. Langetussälgu sügavus 1/4 -1/5 , langetussälgu nurk (45)-60-90 kraadi, Tasapindade vahe 0-4cm, pideriba ¼ 14. Labidaga keeramine, Vintsimine, Kelk 15. Alt puu ära langetamine millel antud puu rippes on. 16. Ohutu vahemaa 2,5 puu pikkust 17. Sae käivitamine- Jalgevahel, maas 18. Igapäevane hooldus- keti teritus, saelati puhastamine, õhupuhasti puhastamine, siduri kaane puhastamine saepuru ja õli massist. 19. Teritus nurk- pehmel puul 35 kraadi, kõval puul 30 kraadi 20. Võsasae teritus nurk 10-15 kraadi 21. 20-30 cm peab olema võsasaag seadistatud maast 22
energia. 8. Mootorsaagidega langetamise tehnoloogia erineva tüvejämeduse korral, langetamise erandjuhud ja ohtlikud langetusolukorrad. Järgnevalt on näidatud, kuidas langetatakse erineva jämedusega puid: 1. Tüve läbimõõt on väiksem juhtplaadi pikkusest. Tarbetute liikumiste vältimiseks on mõistlik etteraie lõiked teha alumise saepoolega ja põhilõige pealmise saepoolega. Tuleb olla tähelepanelik vajaliku paksusega pideriba jätmisel. Puu kallutada langema langetuslabida või kiilu abil. 2. Tüve läbimõõt on kuni 2 saeplaadi pikkust. Etteraie lõiked teha alumise saepoolega, vajadusel kahelt poolt. Põhilõike tegemiseks süvistatakse saag puusse mõttelise pideriba tagant alumise saepoolega lõigatakse ülemise saepoolega kuni jääb vajaliku paksusega pideriba ja tehakse põhilõige kellaosuti liikumise suunas alumise saepoolega kuni on jäänud vajaliku paksusega pideriba
..35. · Kahe paralleelse saelõikega tehtud täisnurkse langetussälgu puhul peab sälgu kõrgus olema 1/10 tüüka läbimõõdust mahasaagimise kohal. Nn. "Skandinaavia" langetussälgu korral peab nii alumine kui ka ülemine kaldlõige olema 45 all puu ristteljega. · Langetamise läbilõige peab olema risti tüvele ja suunduma sälgu keskele (skandinaavia sälgu korral ülemise sälgu keskele). Õige langetus suuna tagamiseks peab jätma läbisaagimata nn. pideriba, mille laius on kuni 40 cm jämeduste puude korral 2 cm, 40-60 cm jämedusega puudel 3 cm, jämedamatel 4cm. Keelatud on langetatavad puud täielikult läbi saagida. · Kännust kokkukasvanud puid või üle 5 kaldega puid langetatakse loomuliku kalde suunas. Murdunud puud langetatakse murdele ristisuunas, kusjuures peab kontrollima eelnevalt murde tugevust. · Keelatud on puude grupiviisiline langetamine, lõpuni läbisaagimata või rippesse
alumise suhtes 25...35. Kahe paralleelse saelõikega tehtud täisnurkse langetussälgu puhul peab sälgu kõrgus olema 1/10 tüüka läbimõõdust mahasaagimise kohal. Nn. "Skandinaavia" langetussälgu korral peab nii alumine kui ka ülemine kaldlõige olema 45 all puu ristteljega. Langetamise läbilõige peab olema risti tüvele ja suunduma sälgu keskele (skandinaavia sälgu korral ülemise sälgu keskele). Õige langetus suuna tagamiseks peab jätma läbisaagimata nn. pideriba, mille laius on kuni 40 cm jämeduste puude korral 2 cm, 40-60 cm jämedusega puudel 3 cm, jämedamatel 4cm. Keelatud on langetatavad puud täielikult läbi saagida. Kännust kokkukasvanud puid või üle 5 kaldega puid langetatakse loomuliku kalde suunas. Murdunud puud langetatakse murdele ristisuunas, kusjuures peab kontrollima eelnevalt murde tugevust. Keelatud on puude grupiviisiline langetamine, lõpuni läbisaagimata või rippesse jäänud puude lõpuni langetamata jätmine.
Kahe paralleelse saelõikega tehtud täisnurkse langetussälgu puhul peab sälgu kõrgus olema 1/10 tüüka läbimõõdust mahasaagimise kohal. Nn. "Skandinaavia" langetussälgu korral peab nii alumine kui ka ülemine kaldlõige olema 45° nurga all puu ristteljega. 6. Langetamise läbilõige peab olema risti tüvele ja suunduma sälgu keskele (skandinaavia sälgu korral ülemise sälgu keskele). Õige langetus suuna tagamiseks peab jätma läbisaagimata nn. pideriba, mille laius on kuni 40 cm jämeduste puude korral 2 cm, 40-60 cm jämedusega puudel 3 cm, jämedamatel 4cm. Keelatud on langetatavad puud täielikult läbi saagida. 7. Kännust kokkukasvanud puid või üle 5° kaldega puid langetatakse loomuliku kalde suunas. Murdunud puud langetatakse murdele ristisuunas, kusjuures peab kontrollima eelnevalt murde tugevust. 8. Keelatud on puude grupiviisiline langetamine, lõpuni läbisaagimata või rippesse