Soomlase Juha Laitila 2007. aasta uurimustöös „Harvesting Technology and the Cost of Fuel Chips from Early Thinnings“ käsitletakse harvendusraiel kogutava küttelaastu tehnoloogiat ja maksumust. Uurimustöö tehti, kasutades olemasolevaid parameetreid ning mudeleid. Puistu, mis võeti arvutuste aluseks, pindala oli kaks hektarit ning saadud puitmass 60 kuupmeetrit. Keskmise eemaldatud puu ruumala oli 30 liitrit. Linnulennult puistust terminali oli 40 kilomeetrit. Kännuraha ei kasutatud arvutustes. Tuginedes uurimusele, siis küttelaastu maksumus oli 31,9 kuni 41,6 eurot kuupmeetri kohta või 14,9-19,4 eur/MWh, 40%-se laastu niiskuse juures. Olgu ka öeldud, et 2006 aasta seisuga oli laastu kasutamisel selle hind 11,95 eur/MWh Kasutati ka erinevaid raietehnikaid. Selgus, et laastu kogumisel antud parameetrite juures tuli
tselluloosi kohta. Puitmassi pleegitamine Puitmassi valgesust mõjutavad tegurid Valgesusus sõltub puidu keemiliste komponentide valgusneeldumise ja valgushajumise teguritest. Tselluloos ja hemitselluloosid puidus on praktiliselt värvusetud. Värvus on tingitud peamiselt ligniinist, mille molekulis on kromofoorsed grupid. Puitmassi valgesust mõjutavad: töötlustemperatuur (kromofoorsete gruppide sisaldust mõjutavad reaktsioonid) kooresisaldus (laastust saadud puitmass) kemikaalid võivad põhjustada kerget pleegitusefekti (NaHSO3) või tumenemist (NaOH) valgushajumisteguri mõju (CMP omab väikest valgushajumistegurit) Pleegituse põhimõtted Pleegitusel on lisaks valgesuse tõstmisele ka kõrvalmõjud: ekstraktiivainete vähenemine tugevuse kasv Puitmassi pleegitamine põhineb ligniini kromofoorsete gruppide lõhkumisel. Täielikult aga ei ole võimalik neid eemaldada
küllastumise tingimustes tilgakese pinnal kristalliseeruva materjali eraldumiseni. Tilgake eraldub pinnalt ning pinna ja tilgakese vahel tekib visker, mille mõõtmed on ligilähedased tilgakese diameetriga. Kasutatakse VLS (vapour-liquid-solid) meetodit, mis põhineb ühedimensionaalse struktuuri, nt nanotraadi tekkel aurufaasist eraldumisel. Paberi tootmine, paberi liigid. Paberitööstuse lähteaineteks on puitmass (nii okas- kui lehtpuude puit), üheaastaste taimede õled, põhk (riis, kanep, lina, pilliroog), vanapaber või kaltsud (puuvill ja lina). Olulised parameetrid on kiudude pikkus, paber okaspuutselluloosist (~3 mm) ontugevam kui lehtpuidust ~1mm, kiudude ehitus, okaspuidust paber on tihedam ja tugevam,lehtpuidust läbipaistmatum ja parema imavusega, keemiline koostis, hemitselluloos suurendab tugevust, tihedustja läbipaistvust. Ligniin on vastupidise mõjuga. Paberi tootmine -
Silbeti Plokk OÜ 62 103 Kohtla-Järve, Ahtme Wiecor OÜ 65 25 Aseri, katusekivid Repo Vabrikud AS 310 402 495 514 582 Püssi, puitplaadid Estonian Cell 87 324 850 Kunda, puitmass Kalvi Mõis 101 146 174 Puidugraanul TNC Components 120 88 108 Kohtla-Järve, 98 mööbel MMN Tehase AS 160 65 88 94 105 Narva, mööbel Energoremont AS 630 196 211 501
Osa metalli läheb tekkiva oksiidi tõttu kaduma, see aga nõrgendab liidest. Lisatakse räbusteid, et oksiide lahustada. Eelised: Odav, kiire, sobib mitmetele metallidele, vastava aparatuuri puhul tehniliselt lihtne, liitekoht tuleb tugev ning ei vaja eelnevat puhastamist. Puudused: Metalli töödeldakse väga kõrge temperatuuriga, millega kaasneb tema omaduste muutus. Paberi tootmise lähtematerjalid. Paberitööstuse lähteaineteks on puitmass (nii okas- kui lehtpuude puit), üheaastaste taimede õled, põhk (riis, kanep, lina, pilliroog), vanapaber või kaltsud (puuvill ja lina). Olulised parameetrid on kiudude pikkus, paber okaspuutselluloosist (~3 mm) on tugevam kui lehtpuidust ~1mm, kiudude ehitus, okaspuidust paber on tihedam ja tugevam, lehtpuidust läbipaistmatum ja parema imavusega, keemiline koostis, hemitselluloos suurendab tugevust, tihedust ja läbipaistvust. Pilet 30