rituaalides ja usulistes tõekspidamistes, oluliseks kujunes vaidlus selle üle, millest lähtub Püha Kolmainu üks osa – Püha Vaim Nn suur kirikulõhe pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele, esimene oli paavsti võimu all ja oli tuntud kui katoliku kirik ja teine, mis kuulus patriarhile oli õigeusu ehk kreekakatoliku kirik Paavstivõimu tõus kõrgkeskajal Paavstide autoriteedi tõusu tingisid muutused paavstide ametisse määramise korras, tavaliselt määrasid paavste ametisse Rooma rahavas ja vaimulikud, IX-X saj. Hakkasid paavste ametisse määrama Rooma linna ja ümbruskonna aadlisuguvõsad, need valisid üldiselt oma pereliikmeid kuid kui Otto I pani aluse Püha Rooma keisririigile hakkasid keisrid paavste valima, hiljem hakkasid piiskopid oma seast paavste valima, nii oli võimalus et valitakse hea ja kogenud paavst paavsti õukond ehk kuuria, bullad ehk paavsti ametlikud seisukohavõtud 25. Ristiusk ja kirik II Vaimulikud ordud
Paavstivõimu tõus kõrgkeskajal: paavstide autoriteedi tõusu tingisid muutused paavstide ametisse määramise korras. Tavaliselt määrasid paavsti ametisse Rooma rahvas ja vaimulikud, IX-X saj mängisid otsustavat osa paavstide ametissemääramisel Rooma linna ja ümbruskonna aadlisuguvõsad-nad panid paavstitoolile oma perekonnaliikmeid. Kui otto I 962. a pani aluse Püha Rooma keisririigile, hakasid keisrid ka paavste ametisse seadma. 1059. hakkasid paavste ametisse seadma Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud- kardinalid. Paavstid hakkasid taotlema kiriku sõltumatust ilmalikust võimust. Seisid vastu vaimulike ametite müümisele ja paavstide ametissenimetamist ilmalike valitsejate poolt. Need nõuded sõnastas paavst Gregorius VII. Paavst Innocentius III ajal viidi need põhimõtted ka ellu. Innocentius kuulutas välja 4. ristisõja. Tema valitsusaeg tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke
barbarite seas. Katoliku ristiusu võtsid esimesena vastu Frangid, Chlodowech I (frangi impeeriumi rajaja) juhtimise all. See sündmus tugevdas katoliku kirikut, kuna frangi impeerium suurenes järgnevate sajanditega aina võimsamaks ja oli katoliku kiriku liitlane. Paavstid oli kiriku maailma usujuhid. Paavstide sõnadel oli tihti suur mõju rahva ja teiste vaimulike üle kes jumalat austasid ja kartsid. Ilmalikudest valitsejad proovisid seda ära kasutada ja proovisid paavste kontrollida kas surudes enda tahtmist peale jõuga või proovides ära osta. Paavstide valitsemis peridoodil oli palju tõuse ja mõõnasi. Keskaja alguses paavst Gregorius I suutis tuua välja kiriku madalseisust ja taastada paavsti positsiooni autoriteedi aktiivse misjonipoliitikaga. Paavsti positsiooni madalperioodid olid 9-11 saj. kui ilmalikud valitsejad ja aristokraadid eemaldasid ja kontrollisid paavste nagu soovisid, ning 14 saj. kui Paavsti residents
on erilised õigused, aga ka kohustused. Michelangelo maali- ja skulptuurilooming sõltus paavstidelt saadud tellimustest. Tellimused vaheldusid koos paavstide vahetumisega. Michelangelo oli seotud paavstide Julius II, Leo X, Clemens VII, Paulus II, Paulus III, Paulus IV- ga. Kunstniku märkmetest võib lugeda: "Ma pole kunagi olnud maalikunstnik või kujur selles mõttes, et mul oleks olnud töökoda... ja kuigi ma olen teeninud paavste, olen ma seda teinud sunnitult." Michelangelo elulookirjutaja Condivi on märkinud, et Michelangelole oli omane otsingute kirg ja eriliselt tugev nõudlikkus iseenda vastu. Elu viimastel aastakümnetel tegeles Michelangelo arhitektuuriga. Tema kujundatud on Rooma Peetri kiriku kuppel. Michelangelo elas 89-aastaseks.
taevariiki. 11. sajandist hakati müüma ka indulgentse ehk patulunastuskirju, mis omakorda tõstsid katoliku kiriku sissetulekut Suur Kirikulõhe Aastal 1054 sai alguse suur kirikulõhe, mis jagas kiriku kaheks. Lääne-Roomas oli katoliku kirik, mida juhtis Rooma paavst. Ida-Roomas oli õigeusu- ehk kreekakatoliku kirik, mida juhtis patriarh. Paavstivõimu tõus Paavstide autoriteedi tõusu tingisid muutused paavstide ametisse määramise korras. Paavste hakkasid nüüd ametisse määrama Rooma linna ja ümbruskonna aadlisuguvõsad. Nad hakkasid taotlema kirikuvõimu sõltumatust ilmalikust võimust.Nad seisid vastu vaimulike ametite müümisele ja sellele, et vaimulikke nimetavad ametisse ilmalikud valitsejad. Need nõuded sõnastas kõige selgemalt paavst Gregorius VII. Paavst Innocentius III ajal viidi Gregoriuse sõnastatud põhimõtted ellu. 7 Sakramenti Pattudest pääsemiseks oli kirik teostanud 7
Ghirlandaio juures, skulptuurialase väljaõppe sai ta aastatel 1489- 1490 Bertoldo di Giovannilt. Michelangelo maali- ja skulptuurilooming sõltus paavstidelt saadud tellimustest. Tellimused vaheldusid koos paavstide vahetumisega. Michelangelo oli seotud paavstide Julius II, Leo X, Clemens VII, Paulus II, Paulus III, Paulus IV- ga. Kunstniku märkmetest võib lugeda: "Ma pole kunagi olnud maalikunstnik või kujur selles mõttes, et mul oleks olnud töökoda... ja kuigi ma olen teeninud paavste, olen ma seda teinud sunnitult." ''Taavet'' Sixtuse kabeli interjöör. Michelangelo on kujutanud inimfiguuri, alasti keha ja taotlenud anatoomilist täiuslikkust. Kuus erakordselt mahukat tööd hõivasid järgnevaks 60 aastaks kogu ta loomejõu; seejuures tegutses ta esmajoones skulptorina. Tähtsamad noorpõlvetööd on "Pieta`" Roomas Peetri kirikus (u.1498- 1501) ja "Taavet" Firenze Akadeemia muuseumis (1501- 1504)
Kuna tundis hästi pühakirja ja elas rändjutlustaja elu, suutis ta palju inimesi katoliku usule tagasi võita. 1215. aastal asutas selle töö jätkamiseks dominiiklaste mungaordu. Jan Hus- Üks kuulsamaid ketsereid. Ta taunis kiriku rikkust ja nõudis ümerkorraldusi. Pidas Prahas tsehhikeelseid jutlusi ja arvas, et piiblid peaks tõlkima kõigile arusaadavatesse keeltesse. Põletati avalikult tuleriidal. Innocentius 3.- Sündinud 1160.a Itaalias. Üks ajaloo nooremaid paavste. Saavutas suurima võimu, mis paavistil kunagi on olnud. Arvas, et temast kõrgemal on vaid Jumal. Neitsi Maarja- ehk Jumalaema oli keskajal üks armastatumaid pühakuid. Peeti inimkonna võimsaimaks eestkostjaks. Mõnel ta pildil või kujul usuti olevat imettegev vägi ja nende jurde sooritati palverännakuid. Oli palju nägusid. Nursia Benedictust elas u 480 543.a. Ta asutas Monte Cassions kloostri ja pani kirja ühiselureeglid, mida tuntakse Benedictuse reegli nimetuse all.
khaaniriik ja tugevnes Moskva suurvürstiriik. Hiliskeskaegne paavstlus oli minetatud oma senise autoriteedi ja kirikul tuli toime tulla sisemiste kriiside,Avignoni vangipõlve ja skismaga,ning väliste kriitikutega,kelleks olid hussiidid.Paljud vaimulikud leidsid,et kirikut tuleks reformeerida,kuna elati pillavat elu ning kasutasid kogu Euroopast laekuvaid kirikumakse suurejoonelisteks ehitusteks ja kaunite kunstide edendamiseks.Osa paavste arvas,et Jumala tahet ei esinda mitte paavst,vaid kõigi usklike ühendus,seega ei peaks kirikut juhtima mitte paavsti tahe vaid kirikukogude otsused.Kõik see viis suurele usupuhastusele ehk reformatsioonile.Minu arvates paavstide vaheline tüli oli üks peamisi põhjuseid mis viis nende võimu allakäigu poole. Keskaja inimese mõttemaailma peamiseks mõjutakas oli kristlus.Üks põhjus hiliskeskaja talurahvarahutuste tekkele oli see,et talupoegadele tundus,et suur
Maal surmatants koosneb paljudest erinevates piltidest kuid tänapäevani on säilinud vaid mõned. Maali esimesel osal on jutustaja, sellest on arusaadav et maal jutustab mingit lugu. Surmana on pildil kujutatud musta luukere, mida võib minuarvates mõista kahest erinevast küljest. Luukere võib tähistada lihtsalt surma või ka katku. Tol ajal mõisteti ka musta värvi all katku. Maalil edasi liikudes kohtad kõrgetest seisustest kuningaid, paavste, preestreid, mida rohkem rohkem maalilt edasi liikuda seda madalamaks muutusid seisused. Kõikide nende umber keerles surm samamoodi. Pildi idée on minu arvates hea, maalüritab öelda et pole vahet mis seisusest sa oled, kui rikas, oled sa mees või naine. Surm (või katk) ei küsi seda sinult. Surma ees oleme me kõik võrdsed. Valisin selle maali sellepärast, et see maal tundus mulle kõige huvitavam. Maali idée oli minu jaoks hea ja see maal iseenesest ka huvitas mind
Aadam, Eeva: Ristiusu õpetuse järgi lasub kogu inimkonnal pärispatt, mis sai alguse sellest, et esimesed inimesed Aadam ja Eeva astusid paradiisiaias üle Jumala käsust. Gregorius VII: Rõhutas kiriku ja paavstivõimu sõltumatust, oli veendunud, et paavst on jumala asemik maa peal ja, et vaimulikud ja ilmalikud peavad talle kuuletuma. Nõudis, et kõik piiskopid püha Rooma riigis nimetaks ametisse paavst, mitte keiser. Sai hüüdnime Püha Saatan. Heinrich IV: Polnud nõus paavste endast kõrgemaks nim., ei loobunud õigusest piiskoppe ametisse nim. Mitu korda tungisid ta väed Rooma ja püüdsid paavste sõnakuulmisele sundida. Vastukaaluks kuulutas Gregorius VII ta troonilt tagandatuks, ässitas Itaalias ja Saksamaal feodaale ja linnaelanikke vastuhakkudele, suutis mõni kord oma tahte talle peale suruda. Aastal 1077 ei jäänud Heinrich IV muud üle, kui tulla ilma sõjaväeta Itaaliasse paavstilt andeks paluma.
hõivas Jeruusalemma. Kolmandanda ristisõja(1189-1192) ajendiks saigi Jeruusalemma langemine. Kristlaste eesotsas oli kolm Euroopa valitsejat: Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda. Ka seekord polnud ristisõdaijatel edu. Eesmärk jäi saavutamata.Süvenes Bütsantsi ja ristisõdijate vaheline umbusk. *Neljas ristisõda algatajaks oli Neljandal ristisõjal(1202 1204) üks keskaja silmapaistvamaid paavste Innocentius III. Tema nimega seostub ka Eesti aladel peetud ristisõda. Algselt oli selle sõja raskuspunkt suunatud Egiptusele, kuid hiljem kandus see mujale. See suundus Konstantinoopoli alla. Kulisside tagant juhtisid seda retke Veneetsia doodz, Prantsuse kuningas ja paavst Innocentius III, kes kõik olid eri põhjustel huvitatud Bütsantsi langetamisest. 1204.a toimus paleepööre ja basileuse tapmine. Sellele vastati aga Konstantinoopoli vallutamisega, kuhu
riik oma suurima võimsuse ja ulatuse. Enamiku aja elust sõjakäikudel viibinud Karl Suur purustas langobardide riigi Itaalias, vallutas araablastelt tagasi Pürenee poolsaare põhjaosa ning laiendas riiki mitme sõjalise kampaania käigus ida poole, alistades ja ristides Saksamaa põhjaosas elavad saksid. Suuremat osa Kesk- ja Lääne-Euroopat kontrolliv ning paavste sõjaliselt ning poliitiliselt toetav Karl Suur krooniti 800.a vastutasuks Rooma paavsti poolt keisriks. Keskaegsete arusaamade järgi loeti keisrit kõigi kristlaste ülemvalitsejaks ning Karl Suurt peeti Rooma keisrivõimu taastajaks. Karl Suure valitsemisaega Frangi riigis iseloomustab rahu ja kord. Kindel poliitilise elu keskus puudus ning valitseja rändas koos arvuka kaaskonnaga
Usku jagas terve kogukond ja see ei sõltunud isiklikust valikust. Keskaja alguses oli kristlus pigem linnareligioon, alles aasta 1000 paiku olid enamik Euroopast kristlased. Kujunes kiriku hierarhia, mille kohaselt kirikupeaks oli paavst Kiriku kui. organisatsiooni aluseks olid piiskopkondade võrgustik ja paavstivõim. . Suuremate piirkondade usuelu juhtisid peapiiskopid, kellele allusid piiskopid. Kirikupeaks oli Rooma piiskop ehk paavst. Paavste peeti esimese Rooma piiskopi, Püha Peetruse järglasteks. Keskaja usuelus ja ühiskonnas olid tähtsal kohal kloostrid, kus elasid mungad. Kloostrid olid mitte ainult tähtsad usuelu vaid ka haridus- ning kultuurikeskused, kus säilitati vanu käsikirju ning tegeldi nende kopeerimisega. Tähtsaim kirikureform toimus 11.- 12. Sajandi vahetusel, mille eesmärk oli suurendada kiriku sõltumatust ilmalikest valitsejatest.
(3) Nagu eelmainitud on, siis Michelangelo maali- ja skulptuurilooming sõltus paavstidelt saadud tellimustest. Tellimused vaheldusid koos paavstide vahetumisega. Michelangelo oli seotud paavstide Julius II, Leo X, Clemens VII, Paulus II, Paulus III, Paulus IV- ga. Kunstniku märkmetest võib lugeda, et ta polnud kunagi olnud enda arust maalikunstnik või kujur selles mõttes, et tal oleks olnud oma töökoda ning ta tõdes, et kuigi ta oli teeninud paavste, oli ta seda teinud sunnitult. (3) Michelangelo võimas looming, milles elustuvad antiigi vormid ja ideed, moodustavad itaalia renessansskunsti tipu. Ruumi ja keha dünaamilise käsitlusega rajas ta tee barokki. Oma võimsa mõttelennu ajel kavandas ta enamiku oma töödest nii suurena, et ei jõudnud neid hiljem valmis teha. Ainuke lõpetatud suurtöö on Sixtuse kabeli laemaal. (4) 1488. aastast õppis Michelangelo Firenzes maalikunstniku D.Ghirlandaio juures,
ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda · edu ei olnud · F uppus jõkke tema väe võitlusvaim langes, P lahkus ühel hetkel Pühalt Maalt, kuna talle ei meeldinud Inglismaa kasvav mõju · R sai ühe rannariba ja kristlikele palveränduritele õiguse kolme aasta vältel Jeruusalemmas käia · süvenenud oli Bütsantsi ja ristisõdijate vaheline umbusk · 4. ristisõja (1202 1204) algatas keskaja üks silmapaistvamaid paavste Innocentius III · esialgselt oli plaanitud peamiselt Egiptusesse, aga kaldus eemale · ristisõdijaid juhtisid Veneetsia doodz, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja paavst Innocentius III · kõik olid huvitatud Bütsantsi langemisest · ristisõdijad vallutasid basileiuse tapmisele vastutasuks Konstantinoopoli ja asutasid Ladina keisririigi · ida- ja läänekristlus ühinesid katoliku kiriku egiidi all · Bütsantsile tähendas 4
Tänu sellele polnud vaja sõjameestele riigi kassast nii palju palka maksta ning riiki kaitsti suurema innuga. Bütsantsi kirikut juhtis keisrile alluv Konstantinoopoli patriarh. Nagu teisedki ametnikut, pidi ka patriarh kuuletuma keisrile. Patriarh ei saavutanud kunagi sellist sõltumatust, nagu oli Rooma paavstil. Hoolimata sellest, et Bütsantsi keisrid pidasid end ristiusu kirikute ja Rooma paavstide ülemvalitsejateks, ei suutnud nad paavste enda võimu all hoida. Bütsantsi keisrid olid piiramatu võimuga valitsejad. Nad ümbritsesid end suure luksusega ja nad kandsid kullaga kaunistatud rüüd. Keisritega suhtlemiseks olid ette nähtud üksikasjalikud reeglid. Kõik pidi rõhutama, et valitseja seisab alamatest kõrgemal. (Rahvas < Patriah < Keiser < Jumal) (lk 48) 5. Bütsantsi suhted muu maailmaga Rahvastiku koosseisult oli Bütsants väga kirev riik. Lisaks põhirahvale,
- Saint-Denis idapoolne koori ruum G-stiilis 12.saj. keskel abt Sugar. Kuningate metmispaik - Jumalaema Kirik Pariisis (Notre Dame 1163) - Salapärase täisnurkse kolmnurga moodustavad kõrggootika suurteosed :Chartres'i kirik( rikkalike vitraazidega), Reimsi katedral( rikkalikud skulptuurid, kuningate kroonimispaik) ja Ameins'i kirik (suurim). - Pr L. ossa jõuab gooti stiil peale ristisõdu, sealsed kirikud pole nii huvitavad ja leiab ka 1 lft-ga kirikuid - Avignoni paavsti loss, hoiti paavste kinni - P.Pr ja L-Inglismaal on tohutud 4tistornidega kirikud, ehitati eriti kõrgteks(rouen ja Salisbury) Inglismaa - Stonehenge juures 123m.(ingl kõrgeim) Salisbury katedral - Suured 4tistornid ja kooriruumid - üsna Pr. pärases stiilis Londonis Westminster Abby pseugooti stiilis ehitis. - P-Ing.suurim Yorki katedral. (võlvidel dekoratiivsed roided) - Ilmaliku gootika näited: Cambridge'i ja Oxfordi kolledzite hooned. Saksamaa Kõrgeimad gooti kirikud
c. Suur kirikulõhe 1054: · Paavst ja patriarh panid teineteist kirikuvande alla ränk karistus, mis jättis kõnealuse isiku või terve piirkonna ilma kiriku vahendatud jumala armust. · Roomakatoliku kirik Kreekakatoliku (õigeusu) kirik Rooma paavsti võim Konstantinoopoli patriarhi võim. 3. Paavstivõimu tõus kõrgkeskajal a. Paavstide autoriteedi kasv: · Varem määrasid paavste Rooma rahvas ja vaimulikud Rooma aadlisuguvõsad eelistasid oma perekonnaliikmeid. · Püha Rooma keiser Otto I hakkas ise paavste nimetama (962a). · 1059. a. reformiga hakkasid paavste nimetama enda seast kardinalid Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud paavstiks valiti kogenud ja autoritaarne vaimulik. b. Paavstide taotlus kiriku sõltumatuseks ilmalikust võimust: · Kõige selgemalt sõnastas selle paavst Gregorius VII (II saj
pannes aluse Püha-Rooma riigile Heinrich IV- Saksa-Rooma keiser, kes läks tülli paavstiga, mille tõttu kannatas tema riik kirikuvande all. Hiljem palus Canossas paavstilt andeks, kuid hiljem jätkas paavstivastast võitlust Urbanus II- kuulutas välja ristisõja Kristuse haua vabastamiseks William Vallutaja- Normandia hertsog, hõivas ENG ja pani aluse tugevale kuningavõimule Gregorius VII- üks mõjukamaid paavste, sõnastas paavsite nõuded, milles oli kirjas ka et piiskopid nimetaab ametisse paavst, selle tulemusel läks ta tülli Heinrich IV-ga ja pani tema riigi kirikuvande alla. Innocentius III- viis Gregorius VII sõnastatud põhimõtted ellu muutes oma võimuloleku keskaegse paavstivõimu kõrgghetkeks, alustas IV Ristisõda, võitles Läänemere ketserlusega, täpsustas ristiusu seisukohti Aquino Thomas- teoloog ja skolastik, kirjutas raamatu " Summa Theologiae", seletas
panemist. Suur kirikulõhe 1054. Aastal Katoliku kirik jaguneb: I Katoliku (või roomakatoliku kirik) Kõrgem võim Rooma paavst Vaimulik ei tohi astuda abiellu Püha vaim lähtub nii Isast kui Pojast II Õigeusu ehk kreekakatoliku kirik Kõrgeim võim Konstantinoopoli patriarh Preestrite abielu on tavapärane Püha vaim lähtub Jumalast kui isast. Paavstivõimu tõus kõrgkeskajal · Tingitud paavstide ametissemääramise korrast · 1059. aastal hakkasid paavste nimetama Rooma piiskopkonna tähtsaimad vaimulikud- kardinalid. Suurenes tõenäosus, et valitud sai kogenud ja autoriteetne vaimulik. · Paavstid hakkasid taotlema kiriku sõltumatust ilmalikust võimust. · Vt lk 171 · Paavstivõimu kõrgaeg Innocentius III ajal (1198-1216) · Paavsti õukond-kuuria · Paavsti volitatud esindaja teistes maades-legaat · Eri maade kõrgvaimulikke ühendav kogu-kirikukogu · Paavsti ametlikud seisukohavõtud-bullad.
september. Gregorius I on katkuhaigete, kooripoiste, õpetlaste, podagrahaigete, kiviraidurite, muusikute, paavstluse, paavstide, õpilaste, lauljate, müürseppade ja õpetajatepatroon. Ta on Inglismaa, Kercemi, Legazpi ja Lääne-India patroon. Maltas ejtunis peetakse tema auks igal aastal ajavahemikus märtsist aprillini protsessiooni. Bonifatius VIII kuulutas ta aastal 1298 Kiriku doktoriks Hinnang Peaaegu kõik uurijad on seda meelt, et Gregorius I on üks väljapaistvamaid paavste ajaloos. Ta rõhutas paavstiapostellikku suktsessiooni ja ülemautoriteeti kirikus. Ta rõhutas, et paavst sai priimaseõiguse Jumalalt kõikidekirikute üle. Seega jõustuvad kirikukogude ja sinodite otsused paavsti kinnituse alusel, samuti võib paavst neid tühistada. Kasutatud kirjandus: 1. Siitan, Toomas '' Õhtumaade muusikalugu I '' Avita 1998. 2. Siitan, Toomas; Sepp, Anu. ''Muusikaõpik gümnaasiumile I'' Avita 2008. 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Gregorius_I#V.C3.A4lislingid
on iseloomulik soe kuldne üldtoon. Tähtsamad maalikunstnikud: · Giorgione /dzordzoone/ (1478-1510) Maalidele omane lüüriline ja romantiline meeleolu. Sageli kasutab Veneetsia maalikunsti üht lemmikmotiivi alasti naisekeha. ,,Lamav Veenus" ,,Kontsert vabas looduses" meisterlik taustamaastik · Tizian /tiitsian/ (1477-1576) Suurimaid renessansimeistreid, nautis kuulsust juba oma pika eluea jooksul. Omas sidemeid Euroopa õukondadega, portreteeris kuningaid, keisreid ja paavste. Meisterlik värvikasutus, kerged ja hoogsad pintslilöögid. Tuntumaid töid on allegooriline: ,,Taevane ja maine armastus" · Tintoretto (1518-1594) Tiziani õpilane. Tema rahutu valgusekäsitlus ning korrapärasest kompositsioonist loobumine valmistas ette baroki sündi. · Veronese (1528-1588) Mõnede erijoontega, kuid sisuliselt siiski Veneetsia koolkonda kuuluv kunstnik. Tuntuim töö: ,,Kaana pulm" süzee laenatud piiblist, kujutatud aga kaasaegse Veneetsia luksuslikku
poolt vallutati järgmistes ilmakaartes: 1. lääs 2. edel 3. kirre 4. ida 5. kagu Miks kujunes Frangi suurriigi iga lühikeseks? 843 Verduni kokkuleppega jagunes Frangi riik kolmeks. Chlodovech Karl Martell Pippin Lühike Karl Suur (Karolingi (Merovingi (Merovingi (Karolingi dünastia) dünastia) dünastia) dünastia) 495 a lasi end Tõrjus araablaste Lubas paavste Esimene keiser, aitas koos kaaskonnaga rünnakuid, 732 aidata, kui ta võidelda langobardide ristiusku ristida. Pontiers lahing. kroonitakse Frangi vastu. Vallutas Pürenee Frangi riigi rajaja, Esimene tugev riigi kuningaks. poolsaare põhjaosa, vallutab terve majordoomus. Majordoomus, Itaalias langobartide Gallia. Kuningas. hiljem kuningas. kuningriigi, Põhja-
valimata nn. ,,eesmärk pühitseb abinõu" (Niccolo Machiavelli). · Ühemõõtmelist maailma õpitakse tundma kogemuslikult, ka meelelisi naudinguid hakatakse väärtustama hinnatakse keha kui sellist. Tekib isiku egoistlik edusaavutamisvajadus edukas on see, kes taotleb oma eesmärke ainult endast lähtuvalt (Boccaccio ,,Dekameron"). · Katolik kirik ei ole konfliktis paganliku antiikluse matkimisega, sest enamik paavste on samuti tüüpilised renessansiinimesed. Selle tendentsi kõrval on ka muid ilminguid (14-15 saj.) harras usklikkus ja askees (nt. Firenze munk Girolamo Savonarola). VARARENESSANSS Vararenessansi arhitektuur 15.saj. Brunelleschi kuppel Firenze toomkiriku nelitise kohale. Firenze Leidlaste Kodu: fassaadis korintose sammastele toetuv kaaristu. Pazzi perekonnakabel: antiiksed sambad ja kolmnurkne viil.
maapealsetest rõõmudest ja naudingutest hauataguse õndsuse nimel. · Naeruvääristati skolastikat ja keskaja kunsti ning rõhutati inimese kui isiksuse väärtust, vastandades seda tema seisuslikule ja perekondlikule päritolule. · Kuigi humanistide maailmavaade eitas kiriklikke arusaamasid, ei olnud nad ise usulise maailmavaate mõju alt täielikult vabaks saanud. · Seega võis humanistide seas kohata ka paavste. Humanism kirjanduses · Esimesteks uue maailmavaate väljendajaiks olid kirjanikud ja kunstnikud. · Dante Alighieri teos ,,Jumalik komöödia" järgib kiriklikku kujutlust põrgust, puhastustulest ja paradiisist, kuid teeb seda erakordse kaasaelamise ja inimlikkusega. · Poeem kirjeldab inimese püüdlusi, kirgi, muresid, meeleheited, piinasid ning kahetsusi. · Kuna teos oli kirjutatud Toscana murdes sai, sai see itaalia kirjakeele aluseks
Kasvas luksus ning Itaalias tekkis pahameel, et paavst on Avignonis vangis, nõuti tagasipöördumist. Avignoni vangipõlv 1305-1377. 1377 paavst naasis Rooma, kuid 1378 valiti uus paavst Avignonis. Kaks paavsti heitsid teineteist Anti-Kristusena kirikust välja ja algas kirikulõhe (1378-1417). 1417 kutsuti kokku Konstanzi kirikukogu, mis tagandas paavstid ja valis uue Martinus V, kes loovutas suured õigused riigi valitsejatele. Kirikus ei austatud enam paavste ning sooviti reformi kirikule. Arvati, et juhtima peaks kirikukogude otsus, mitte paavst. Jan Hus. 1371-1415 Tsehhi vaimulik, Praha ülikooli professor, katoliku kiriku kriitik. Usutõe allikaks pidas Piiblit, mis peaks olema rahva emakeeles. Arvas, et Inimene saab õndsaks usu läbi. Armulaual pidi pakkuma veini ja leiba. Tema järgijad olid sakslaste vastu ja ta kutsuti Konstanzi kirikukogule aru andma
Nad naeruvääristasid skolastikat ja keskaja kunsti ning rõhutasid inimese kui isiksuse väärtust, vastandades seda tema seisuslikule ja perekondlikule päritolule. Ehkki humanistide maailmavaade eitas kiriklikke arusaamasid ja moraalinorme paljudest aspektidest, polnud nad ise usulise maailmavaate mõju alt veel vabaks saanud täielikult. Nende hulgas võis olla ka paavste. 3.Indiaani kõrgkultuurid Inkad pidasid tähtsaks esmalt riiki ja seejärel inimest. Neil oli Kolumbuse-eelne Ameerika ainuke totalitaarne riik.Nende usundis lõi maailma taevajumal.Päikesekultus oli inkade riigiusund ja alistatud rahvaste jumalad liideti inka jumalate perega. Haridussüsteem arvestas riigi vajadusi. Oli sõjaväelaste,ametnike,preestire,kangrute,põlluharijate,pottseppade koole.Õpetus tugines mälule, sest kiri puudus
Nad naeruvääristasid skolastikat ja keskaja kunsti ning rõhutasid inimese kui isiksuse väärtust, vastandades seda tema seisuslikule ja perekondlikule päritolule. Ehkki humanistide maailmavaade eitas kiriklikke arusaamasid ja moraalinorme paljudest aspektidest, polnud nad ise usulise maailmavaate mõju alt veel vabaks saanud täielikult. Nende hulgas võis olla ka paavste. 3.Indiaani kõrgkultuurid – Inkad pidasid tähtsaks esmalt riiki ja seejärel inimest. Neil oli Kolumbuse-eelne Ameerika ainuke totalitaarne riik.Nende usundis lõi maailma taevajumal.Päikesekultus oli inkade riigiusund ja alistatud rahvaste jumalad liideti inka jumalate perega. Haridussüsteem arvestas riigi vajadusi. Oli sõjaväelaste,ametnike,preestire,kangrute,põlluharijate,pottseppade koole.Õpetus tugines mälule, sest kiri puudus
Vallutati Edessa, Antiookia ja Jeruusalemm. II ristisõda: Osalesid Prantsusmaa kuningas Louis VII ja Saksa kuningas Konrad III. II ristisõda nurjus nii sõjaliselt kui poliitiliselt. III ristisõda: ajendiks oli Jeruusalemma langemine. Kristlaste eesotsas olid Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja inglise kuningas Richard I Lõvisüda. Ka seekord polnud ristisõdijatel edu. IV ristisõda: algataja oli keskaja silmapaistvamaid paavste Innocentius III, kelle nimega seostub ka Eesti- ja Liivimaa aladel peetud ristisõda. Esialgu oli IV ristisõja raskuspunkt planeeritud Egiptusele, kuid järgnenud sündmuste käigus kandus see mujale. Suundus hoopis Konstantinoopoli alla. Seda retke juhtisid Prantuse kuningas Philippe II Auguste ja paavst Innoentius III. V ristisõda Honorius III algatatud, millega kavatseti vallutada Aijubibiidide sultanaadilt Damietta linn Niiluse deltas, et seda Jeruusalemma vastu vahetada
vääringuid tundvate rahavahetajate järele. Teisalt oli kaubalaeva varustamiseks ja lasti ostmiseks vaja rohkem raha, kui üks kaupmees suutis välja käia. Seetõttu moodustusidki kaupmeeste omavahelised liidud kaubanduse hõlbustamiseks. Aja jooksul spetsialiseerusid mitmed rikkad linnakodanikud ainult raha laenamisele ja vahetamisele. Sellistest rahalaenamise ettevõtetest kujunesid pangad, mis finantseerisid paljusid kaupmehi ning peagi ka valitsejaid ja paavste. Ristiusk ja kirik Keskaja inimesed olid sügavalt usklikud. Oldi veendunud, et maine ja ajalik elu on ainult ettevalmistus igaveseks eluks pärast surma. Usutõe peamine allikas oli Piibel, aga ka vanaaja kirikuisade teosed. Ristiusu õpetus: · Jumal troonib oma saadikutest ehk inglitest ümbritsetuna taevasel aujärjel. Üks inglitest, Lucifer, oli Jumala vastu mässu tõstnud ning on seetõttu taevast alla heidetud ja nüüd allilma valitseja.
3)pilet nr.3 a)Renessanss ja humanism, levik Euroopas *humanism- inimlik ...selle mõistega hakati tähistama ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale. ...tuli kasutusele 15-16 saj esialgu renessansi juhtivate kultuuri kandjate seas, hiljem kogu haritlaskonnas. Astuti vastu asketismi ideaalile, mis nõudis loobumist maapealsetest rõõmudest ja naudingutest hauataguse õndsuse nimel.Humanistide hulgas oli ka paavste *renessanss-taassünd ...mõisteti eelkõige antiikultuuri juurde naasmist, taassündi ...vastandus kristlik-skolastilisele teadusele ...arusaam, et Jumal on loonud maailma otstarbekalt ning inimene moodustab loodusega harmoonilise terviku *Erinevused Itaaliaga võrreldes: *Itaalias oli humanism võidukas juba hilis-keskajal, mujal uusaja algul.Mujal ei pööratud nii suurt tähelepanu inimese naudingutele, vaid oldi kriitilisemad pahede suhtes. Sügavalt usklikena uuriti põhjalikult Piiblit
Kuna kaubaretked olid ühtaegu riskantsed ja tulusad, siis laenati raha kaupmeestele kõrge protsendiga. Retke nurjumisel jäi võlausaldaja kõigest ilma. Õnnestunud kaubaretk tõi aga suurt tulu, et kompenseeris kuhjaga kaupmehe kulud ja võimaldas võla kõrge protsendiga tgasi maksta. Sellistest rahalaenamisettevõtetest kujunesid pangad, mis finantseerisid paljusid kaupmehi,valitsejaid ja paavste. 24.Linnade üldilme *tsunftimeistrite majad, kus töökoda ja pood paiknesid tihti eluruumidega ühe katuse all, olid enamasti esinduslikud, andes tunnistust linnakodanike jõukusest ja iseteadvusest *vaesed elasid agulite odavates puumajades v katusekambrites *linnad olid piiratud müüridega,kaitseks välisvaenlaste eest *ümbruskonna aadlisuguvõsad püstitasid sageli linnadesse oma kindlustatud majad,millega jõukad linnakodanikud peagi ehituse uhkuselt võistlema hakkasid
Suur kirikulõhe 1054: Paavst ja patriarh panid teineteist kirikuvande alla ränk karistus, mis jättis kõnealuse isiku või terve piirkonna ilma kiriku vahendatud jumala armust. Roomakatoliku kirik Kreekakatoliku (õigeusu) kirik Rooma paavsti võim Konstantinoopoli patriarhi võim. Paavstivõimu tõus kõrgkeskajal Paavstide autoriteedi kasv: Varem määrasid paavste Rooma rahvas ja vaimulikud Rooma aadlisuguvõsad eelistasid oma perekonnaliikmeid. Püha Rooma keiser Otto I hakkas ise paavste nimetama (962a). 1059. a. reformiga hakkasid paavste nimetama enda seast kardinalid Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud paavstiks valiti kogenud ja autoritaarne vaimulik. Paavstide taotlus kiriku sõltumatuseks ilmalikust võimust: Kõige selgemalt sõnastas selle paavst Gregorius VII (II saj. lõpul), minnes tülli püha Rooma keisri Heinrich IV-ga.
Suur kirikulõhe 1054: Paavst ja patriarh panid teineteist kirikuvande alla ränk karistus, mis jättis kõnealuse isiku või terve piirkonna ilma kiriku vahendatud jumala armust. Roomakatoliku kirik Kreekakatoliku (õigeusu) kirik Rooma paavsti võim Konstantinoopoli patriarhi võim. Paavstivõimu tõus kõrgkeskajal Paavstide autoriteedi kasv: Varem määrasid paavste Rooma rahvas ja vaimulikud Rooma aadlisuguvõsad eelistasid oma perekonnaliikmeid. Püha Rooma keiser Otto I hakkas ise paavste nimetama (962a). 1059. a. reformiga hakkasid paavste nimetama enda seast kardinalid Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud paavstiks valiti kogenud ja autoritaarne vaimulik. Paavstide taotlus kiriku sõltumatuseks ilmalikust võimust: Kõige selgemalt sõnastas selle paavst Gregorius VII (II saj. lõpul), minnes tülli püha Rooma keisri Heinrich IV-ga.
Suur kirikulõhe 1054: Paavst ja patriarh panid teineteist kirikuvande alla – ränk karistus, mis jättis kõnealuse isiku või terve piirkonna ilma kiriku vahendatud jumala armust. Roomakatoliku kirik Kreekakatoliku (õigeusu) kirik Rooma paavsti võim Konstantinoopoli patriarhi võim. Paavstivõimu tõus kõrgkeskajal Paavstide autoriteedi kasv: Varem määrasid paavste Rooma rahvas ja vaimulikud – Rooma aadlisuguvõsad eelistasid oma perekonnaliikmeid. Püha Rooma keiser Otto I hakkas ise paavste nimetama (962a). 1059. a. reformiga hakkasid paavste nimetama enda seast kardinalid – Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud – paavstiks valiti kogenud ja autoritaarne vaimulik. Paavstide taotlus kiriku sõltumatuseks ilmalikust võimust: Kõige selgemalt sõnastas selle paavst Gregorius VII (II saj. lõpul), minnes tülli püha Rooma keisri Heinrich IV-ga.
hapendamata leiba leiba ja armulauaveini 5 sõrmega Ristimärki tehti 3 sõrmega 3.2. Kiriku ja ilmaliku võimu suhted: Alates 11.saj hakkasid Rooma paavstid taotlema kiriku sõltumatust ilmalikust võimust, seistes vastu vaimulike ametite müümisele ja sellele, et kõrgemaid vaimulikke seadsid ametisse ilmalikud valitsejad. Alates 1059 aastast saavutati, et paavste hakkasid ametisse valima Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud – kardinalid. Aastal 1077 puhkes Püha Rooma keisri Heinrich IV (valitses 1056 – 1106) ja paavst Gregorius VII (1073 – 1085) nn investituuritüli, mille põhjuseks oli keisri soov oma valdustes ise piiskoppe ametisse määrata. Paavst pani keisri kirikuvande alla ning viimane oli sunnitud Gregorius VII käest Canossa lossis andestust ja kirikuvandest vabastamist paluma
Alates 9saj hakkasid valitsema varjaagid. Rrjuriku järeltulija Oleg vallutas Kiievi ja lõi Kiievi riigi. Kuulasim Kiievi vürst oli Jaroslav Tark. 11saj teisel poolel hakkas Kiievi riik hääbuma, ning 12 saj´ks jagunes slaavistunud Vene riik 3´ks 2 Ajaloo põhiperioodid (23.10.07) Vahepeal jäi loeng või paar vahele! .....Ristisõjad Innocentius III oli kõrgkeskaja üks suurimaid paavste üldse. Ristisõdasid rahastasid rikkad Itaalia kaupmehed jm. Ristisõdasid toetas ka Bütsantsi keiser, selle tulemusel siis ristisõdijad sekkusid ka Konstantinoopoli siseasjadesse. VI ristisõda juhtis kuningas Friedrich II, kes oli tülides paavstiga, sõja käigus sõbrunes ta Jeruusalemmas sultaniga, sultan andis Jeruusalemma tema kontrolli alla, paavst heitis ta kirikust välja. Ajapikku ristisõjad hääbusid ning moslemid võtsid lõpuks kõik oma valdused tagasi
Kiriku ja paavstivõimu sõltumatust rõhutas eriti paavst Gregorius 7 ( 1073. 1085. ). Ta oli veendunud, et paavst on Jumala asemik maa peal ja et nii vaimulikud kui ka ilmalikud aukandjad, sealhulgas keisrid, peavad talle kuuletuma. Samuti nõudis ta, et kõik piiskopid Püha Rooma riigis nimetaks ametisse paavst, mitte keiser. Oma raevuka põhimõttekindluse ja järeleandmatuse tõttu sai Gregorius hüüdnime Püha Saatan. Keisrid polnud nõus paavste endast kõrgemaks tunnistama ega loobuma õigustest piiskoppe ametisse nimetada. Nii põrkusid vastamisi keskaegse Euroopa vaimliku ja ilmaliku võimu kõrgeimad esindajad. Mõlemad pooled püüdsid põhjendada oma taotlusi piiblile ja Rooma õigusele toetudes. Sõjaline jõud oli keisrite poolel. Mitmel korral tungisid keisriväed Rooma ja püüdsid paavste sõnakuulmisele sundida. Püha Rooma keisri Heinrich 6
- Paavstide autoriteet taastus - 15. Sajandi teine pool ka kui paavstide renessanss - Indulgentsid pärineb ristisõdade ajast. Patukahetsus vahendid. Neid myydi kindlate kampaaniate käigus, kuna rahavajadus oli suur. Kustutas patukaristuse, mitte patu. Maailmas on heade tegude ylejääk, mida saa kirik yhelt inimeselt teisele yle kanda - Saksamaal usuti, et indugentsid viivad raha maalt välja, Rooma - Indulgentsid võisid ka kahjumit toota - Renessansiajastu paavste iseloomustab luksuslik eluviis ja kultuuri toetamine - Paavstid olid Itaalia 1 valitsejatest - 15. Saj oli Itaalia poliit. Ebastaiilne. Peeti palju sõdu, mis olid kallid - Onupojapoliitika levik. - Borgiate suguvõsa Katalooniast saavutas rooma paavsti kuurias suure võimu, saadi troonilegi. - Saksamaa jagunes väikeriikideks, kloostrid moodustasid liite, et yksteist toetada - Hiliskeskaega iseloomustavad paljud lokaalsed palverännu keskused
Renessansiinimene saavutab oma eesmärki vahendeid valimata nn. ,,eesmärk pühitseb abinõu" (Niccolo Machiavelli). Ühemõõtmelist maailma õpitakse tundma kogemuslikult, ka meelelisi naudinguid hakatakse väärtustama hinnatakse keha kui sellist. Tekib isiku egoistlik edusaavutamisvajadus edukas on see, kes taotleb oma eesmärke ainult endast lähtuvalt (Boccaccio ,,Dekameron"). Katolik kirik ei ole konfliktis paganliku antiikluse matkimisega, sest enamik paavste on samuti tüüpilised renessansiinimesed. Selle tendentsi kõrval on ka muid ilminguid (14-15 saj.) harras usklikkus ja askees (nt. Firenze munk Girolamo Savonarola). 15. sajandi II poolel tugevnes uuesti Platoni ja uusplatoonikute filosoofia mõju, mille kohaselt on meelelise maailma taga ideede maailm, mis on olulisem ja väärtuslikum. See on kättesaadav ainult jumalikus ilmutuses või mõistuse abiga, mitte tavalise kogemuse kaudu.
organisatsioon/kristlaste pühakoda kalifaat Araabia riik, mille piir ulatus klooster välismaailmast eraldatud 661-715.a vallutuste tulemusena kompleks, kus nunnad või mungad elasid Hispaaniasse vaimulik ordu usuline vennaskond (mungad) või ka usuline õeskond 2. Chlodovech 5. saj lõpul tungisid Innocentius III üks võimsamaid Galliasse frangi hõimud Chlodovechi paavste keskajal. Ta juhtimisel. Ta 1) kuulutas välja IV ristisõja; 1) kuulutas end frankide kuningaks; 2) kutsus üles alistama Läänemere ida- 2) lasi end ja oma kaaskonda ristida ja ranniku paganaid; surus ristusu peale ka oma rahvale; 3) juhtis võitlust ketserlusega. 3) kodifitseeris ehk lasi kirja panna Muhamed Meka kaupmees, kes muistsete frankide tavaõiguse
Jesuiidid. 1534 hispaania ohvitser Ignatius Loyola asutas Jesuiitide Seltsi. Eesmärgiks: võidelda katoliikliku usu ja kiriku autoriteedi eest, misjonitöö. Ei eraldunud muust maailmast ega kandud mungarüüd. Misjonitöö Hiinas ja Indias, Lõuna-Ameerikas. Pärtliöö. Kartus hugenottide mõju kasvu kuningakojas: Navarra Henry (hug) ja printsess Margot' (kat), tapeti ca 2000. Kirik. 14. saj. paavstide Avignoni vangipõli rida energilisi paavste Roomast innukalt kujundama kirikule ja renessansiajale väärilist pealinna > Püha peetruse kiriku ümberehitamise finanseerimiseks lasi paavst välja uued indulgentsid, lubati piinae leevendamist puhgastustules. Lutheri vastuseisule raha koguda polnud valmis, algselt leigelt. Ohtlikum sest a) humanismiideest haaratud intelligents toetas kiriku vastu väljaastumist b) humanism = kirjaoskuse tõus > kõrgendatud nõudmised c) trükikunst Esialgu kiriku hierarhia hukkamõistmine
o õigeusu ehk kreekakatoliku kirik allus patriarhile. Katoliiklus ja õigeusk. Katoliikluses Rooma paavst, õigeusus Konstantinoopoli patriarh. Õigeusk allub ilmalikule võimule. Praegu on õigeusus 2 kirikupead(Kreeka ja Venemaa). Katoliikluses on peapiiskopid. Vaimulik võim. Katoliikluses on preestrid, kes juhivad kogudusi. Lõhenesid 1054. Paavstivõim Kui Otto I pani 962. aastal aluse Püha Rooma keisririigile, hakkasid keisrid ka paavste ametisse seadma. Otsustav reform toimus 1059. aastal, mil paavstid hakkasid endi seast ametisse nimetama Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikd kardinalid. Paavstid hakkasid taotlema kiriku sõltumatust ilmalikust võimust. Kõrgkeskaegsete paavstide arvates oli vaimulik võim ilmalikust olulisem, nii nagu taevariik oli tähtsam maisest riigist. Nende tõlgenduse kohaselt said keisridki oma võimu Jumalalt ainult paavsti vahendusel
sallivuse algus Euroopas. Jesuiidid. 1534 hispaania ohvitser Ignatius Loyola asutas Jesuiitide Seltsi. Eesmärgiks: võidelda katoliikliku usu ja kiriku autoriteedi eest, misjonitöö. Ei eraldunud muust maailmast ega kandud mungarüüd. Misjonitöö Hiinas ja Indias, Lõuna-Ameerikas. Pärtliöö. Kartus hugenottide mõju kasvu kuningakojas: Navarra Henry (hug) ja printsess Margot' (kat), tapeti ca 2000. Kirik. 14. saj. paavstide Avignoni vangipõli rida energilisi paavste Roomast innukalt kujundama kirikule ja renessansiajale väärilist pealinna > Püha peetruse kiriku ümberehitamise finanseerimiseks lasi paavst välja uued indulgentsid, lubati piinade leevendamist puhgastustules. Lutheri vastuseisule raha koguda polnud valmis, algselt leigelt. Ohtlikum sest a) humanismiideest haaratud intelligents toetas kiriku vastu väljaastumist b) humanism = kirjaoskuse tõus > kõrgendatud nõudmised c) trükikunst Esialgu kiriku hierarhia hukkamõistmine
Friedrich I Barbarossa, Inglismaa kuningas Richard I Lõvisõda ja Prantsusmaa kuningas Philip II Auguste. Saksa-Rooma kuningas uppus enne Palestiinasse jõudmist ning ta väed naasesid koju. Vallutanud Küprose, lahkusidp prantsuse väes sõja otsustavaimal hetkel. Richard jäi Pühale maale ning sõlmis rahulepingu al- Diniga(9. oktoober), saades loe külastada Jeruusalemma kolme aasta jooksul. NELJAS RISTISÕDA 1202-1204 Algatajaks oli silmaaistvamaid paavste Innocentius III, kes pidas ristisõdu ka Eesti- ja Liivimaa aladel. Algne raskuspunkt oli koondatud Egiptusele, kuid kui ristisõdijad Vahemereni jõudsid, leidsid nad, et neil pole piisavalt raha, et maksta Veneetsia kaupmeestele nende ületoimetamise eest. Tasumiseks vallutasid nad Veneetsiale Zara linna, tegu oli kaubandusliku konkurendiga. Seejärel palus abi Konstantinoopoli basileuse troonilt kukutatud Isaak II poeg Alexios, kes soovis nende toetust,
läbi põrgu (eelpõrgu, kus parmud ja sääsed ja jumalas kahtlejad; I ringis ristamata lapsed ja Antiikkreeka suurmehed; II ringis algab pärispõrgu: liiderdajad, abielurikkujad mustade lindudena igavese tuule käes; III ringist alates on rängad piinad ja Kerberos valvab, nt. türannid keevas veres, ketserid igavesti põlevates puusärkides, põrgujõed on nende pisaratest; VI ringis on nõuandjad; VIII ringis on kupeldajad, prostituudid, petised, reeturid, palju paavste). Põrgus on palju ajaloolisi tegelasi ja Dante kaasaegseid inimesi. Siis jõutakse puhastusmäe astangule, kus tehakse D näole 7p'd (viha, laiskus, ahnus, ihnus ja pillamine, liigsöömine, liiderlus, uhkus). Igal puhastusmäe ringil üks P kustub. Vergilius ei saa teda enam edasi saata, nüüd saadab Beatrice. 10. taevas on Jumal ja särav valgus. 11. Petrarca, sonett 1304-1374. Itaalia renessansi suurimaid poeete. Ka pärit Firenzest ja ka pagendati sealt (nagu Dantegi)
Firenze oli linnriik, kus elas u 30 000 inimest, nagu praegu Viljandis. Kuid ometi algas sealt R. Toscana keelest sai alguse ühtne Itaalia keel, kuid praegugi on palju murdeid veel. Poliitilise võitlusega on seotud Dante elukäik. Oli kaks võimukeskust. Keisriteks olid sakslased, paavstidesk hispaanlased jm. Vastuolu paavsti- ja keisrivõimu vahel. Paavstivõim soosis killustatust. Dante kaldus keisrivõimu poole, samas Bocaccio pigem soosivalt kirjeldas oma loomingus paavste olles Dante loomingu austaja, Petrarca unistas ühtsest ja tugevast Itaaliast. 13. ja 14. saj piiril on Dante. Tema teadlik looming algas 1290. aastatel. Lõpetas loomingu vahetult enne surma lõpetas Jumaliku komöödia ja sai selle valmis, mis on suur asi. Isa oli mõjukas pol tegelane - gvelf. Paavsti mõjuvõimu pooldajad olid gvelfid, keisripooldajad olid gibelliinid. Nende vahel äge võitlus. 1290
Seni oli uue paavsti ametissemääramine olnud segane. 1059 tuli kokku kirikukogu ehk vaimulike olulisem esinduskogu, kes otsustasid, et uue paavsti valivad Rooma piiskopkonna kardinalid. Kardinalid oli peapiiskopist ja paavstist madalamal kohal hierarhiliselt. · Paavst üritas tugevdada oma võimu Euroopas. Paavsti üritus tõi kaasa investituuritüli.962 oli moodustatud Saksa-Rooma keisririik, kus keiser oli võtnud endale ülesande võtta ametisse piiskoppe ja paavste. Protsessi nimetatake investituuriks, mille käigus antakse edasi ka maavaldus. Kui paavstiks sai Gregorius VII, otsustas ta selle korra lõpetada. Saksa-Rooma keiser oli sel ajal Heinrich IV. 1075 teatas paavst, et keiser ei saa enam investituuri läbi viia ja piiskoppi ametisse nimetada. Lisaks teatas ta, et paavst kui kõrgem vaimulik juht, tohib ametisse määrata ja tagandada ka kuningaid ja keisreid. Tahtis saavutada oma võimu ilmalike valitsejate üle.
on iseloo mulik soe kuldne üldtoon. Tähtsamad maalikunstnikud: Giorgione- Maalidele o mane lüüriline ja ro mantiline m e ele olu. Sageli kasutab Veneetsia maalikunsti üht le m mik m otiivi alasti naisekeha. ,, Lamav Veenus". ,,Kontsert vabas looduses" m eisterlik taustamaastik. Tizian- Suuri maid renessansi m eistreid, nautis kuulsust juba o ma pika eluea jooksul. O mas side m eid Euroopa õukondadega, portreteeris kuningaid, keisreid ja paavste. Meisterlik värvikasutus, kerged ja hoogsad pintslil öögid. Tuntumaid töid on allegooriline:,, Taevane ja maine armastus". Tintoretto- Tiziani õpilane. Te ma rahutu valgusekäsitlus ning korrapärases ko mp ositsioonist loobu mine val mistas ette baroki sündi. Veronese- Mõnede erijoontega, kuid sisuliselt siiski Veneetsia koolkonda kuuluv kunstnik. Tuntuim töö: ,, Kaana pulm" süzee laenatud piiblist, kujutatud aga kaasaegse Veneetsia luksuslikku elu.16
Mõni indulgentside kampaania võis töötada hoopis kahjumiga. Pluss ühiskonnas oli pidevalt nõudmine nende järgi. Sinekuur palka saab aga tööd ei pea eriti tegema, vaimuliku palgatulud, mille omamine ei olnud seotud kohustusega teha vaimuliku tööd. Sinecura animarum tulu ilma hingehoiuta. Keskaegsetes ülikoolides õppejõududeks vaimulikud, kellel oli sinecura animarum, tänu millele nad said ülikoolis õpetada. Renessanssi ajastu paavste iseloomustab: kirjanduse/kunsti toetamine, neid on süüdistatud ebamoraalses poliitikas. Kindlustatakse suguvõsa/pere tulevikku, vaimulike puhul nim seda nepotismiks. Rodriga Gorgia sai paavstiks Aleksander Vi-na. Tema sihiks on peetud paavstivõimu asendamist dünastilisega. 1494 algavad Itaalia sõjad Prantsusmaa kuninga sissetungiga. Paljud paavsti suhtes rahulolematud (verepilastus tütrega, 4 last abielurikkumisest, kas Aleksander VI surm polnud arseeni mürgitus jne).
annaabi.ee 
