Ptolemaiose teostel põhinev teadmine. Arvati, et maa on kerakujuline ja asub universumi keskpunktis. Et kõik muu keerleb ümber Maa. Arvati, et Jumal on liikumatu liigutaja. Kirik suhtus astroloogiasse taunivalt, kuid ennustamisse suhtuti siiski tõsiselt vaatamata kirikule. Tunti kolme maailmajagu : Euroopa, Aasia, Aafrika. Maailma keskpunktiks oli Jeruusalemm. Al-drisi maailmakaart oli tehtus 1154aastal 150-nele hõbekettale, kujutas et maa on kettakujuline. 27. ÜLEVAADE EUROOPA AJALOOST HILISKESKAJAL (14.-15. Saj) Must surm ja selle tagajärjed. Lääne-Euroopas 14.saj. Must surm e katkuepideemia 1347-1349, pärit Kesk-Aasiast, mis levis kaubandusega rottidel ja kirpudel edasi. Suri u kolmandik elanikkonnast e 30 mln. Arvati, et maailmalõpp on tulemas. Talurahvarahutused. 14.saj suurenes rahutus, sest tööjõudu oli vähe ja mõisnikud ei saanud piisavalt raha ning tõstsid renti. Prantsusmaal 1358 Pariisi läheduses talupoegade ülestõus zakerii (pr
kutsuti Bütsantsiks ja ka Põhja-Aafrika, kus kaubandus õitses endise hooga. Järgnenud kõrgkesajal (XI-XIII sajand) kehtis Lääne-Euroopas ikka veel feodaalkord. Samas kerkisid jõukad linnad ja arenes käsitöö ja hakati idamaadega agaral kauplema. Sellega kaasnesid ka ristisõjad. See oli paavsti võimu ja katoliku kiriku kõrgaeg. Ristiusk levis kõikjal Euroopas, kaasaarvatud Eestis. Hiliskeskajal (XIV-XV sajand) hakkasid feodaalkord ja paavstivõim alla käima. Euroopad tabasid katk ja näljahädad. Seevastu linnad kasvasid üha suurema hooga. Varauusajal avastati ka Ameerika ja meretee Indiasse. Mitmel pool loodi käsitööettevõtteid ja feodaalkord hakkas langema. Saksa õpetlase Martin Lutheri juhtimisel lõid paljud riigid katolikust kirikust lahku. Suur rahvaste rändamine ja germaanlaste riigid IV kuni VI sajandil toimus suur rahvaste rändamine
tugevamaks 14. – 15. sajandil, mil Euroopa on läbinisti kristlikuks Palverännak – raske ja pingutav rännak pühasse kohta (keskajal muutunud. olid peamised Santiago de Compostela, Rooma, Jeruusalemm), Olulised on ka regionaalsed eripärad – kirik on püüelnud alati hiliskeskajal kujuneb välja palju kohalikke palverännaku keskuseid – ühtlustamise poole, kuid see pole alati õnnestunud ja regionaalseid muutub võimalikuks rohkematele. eripärasid on ka tolereeritud. Head teod – kerjustele annetamine, kiriku ehituse finantseerimine Alates 13. sajandist Euroopa nimevara kahaneb oluliselt – lastele jne – võimalus patte heaks teha
Antropogenees Inimese kujunemislugu. Käsitletakse erinevalt: teoloogiline e. usuline (inimene on loodud jumala poolt), evolutsiooniline. Uurivad: 1) Arheoloogia 2) Paleoantropoloogia (inimese kui ka inimese eellase luustikke) 3) Geneetika Australapithecus africanus (lad. k.) lõunaahvlane. 5-4,4 mln aastat tagasi. Kõndis kahel jalal, sest toimus kliimamuutus. Luid on leitud ainult Aafrikast. Homo habilis e. osav inimene. 2,5 mln aastat tagasi. Veeristööriistad terava otsaga kivi. Toitumine: korilus ja surnud loomad (toorelt). Ainult Aafrikas. Homo erectus e. sirge inimene. 2-1,8 mln aastat tagasi. Pihukirved. Luid on leitud lisaks Aafrikale ka Aasiast ja Euroopast. Toimus väljaränne (kümnete põlvkondade jooksul). Olid olemas rõivad (loomanahk). Koopaid ja hütte/onne kasutati elamutena. Tuli. Kujunesid välja erinevad inimese alaliigid (nt Euroopa homo erectus oli Heidelbergi inimene). Homo sapiens neanderthalensis e. nean
vorm Rahva- Spartiaatide koosolek Kõikide kodanike koosolek 10 koosolek Lõplikud otsused ja ametnike päeva tagant. valimine. Ettepanekud, otsused, valimised (1 aastaks). Ametnikud 2 kuningat sõjaväe ja usuelu 6000 kohtunikku valiti juhtijad. liisuheitmisega. 5 efoori kõrgemad võimu- 10 strateegi tähtsamad kandjad kontrollimas teiste ametnikud (väejuhid), kes valiti tegevust. hääletamisega. Nõukogu Geruusia 30-liikmeline, üle 60a. 500-liikmeline, mis valiti liisu- heitmisega ja oli kõrgemaks organiks koosolekute vahel. 4. Demokraatia areng Ateenas
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
vorm Rahva- Spartiaatide koosolek Kõikide kodanike koosolek 10 koosolek Lõplikud otsused ja ametnike päeva tagant. valimine. Ettepanekud, otsused, valimised (1 aastaks). Ametnikud 2 kuningat – sõjaväe ja usuelu 6000 kohtunikku valiti juhtijad. liisuheitmisega. 5 efoori – kõrgemad võimu- 10 strateegi – tähtsamad kandjad kontrollimas teiste ametnikud (väejuhid), kes valiti tegevust. hääletamisega. Nõukogu Geruusia – 30-liikmeline, üle 60a. 500-liikmeline, mis valiti liisu- heitmisega ja oli kõrgemaks organiks koosolekute vahel. 4. Demokraatia areng Ateenas
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
Kõik kommentaarid