Võimu-,vaimu-ja mõttemaailm hiliskeskajal (0)

Vaimu-,võimu-ja mõttemaailm hiliskeskajal

Hiliskeskaja esimene pool oli Lääne-Euroopas sõdade aeg-toimus Saja-aastane
sõda Prantsusmaa ja Inglismaa vahel.Oli palju talurahvarahutusi ning Euroopat tabas must surm,mis tõi endaga kaasa suurel hulgal elanikkonna vähenemise ning kaubanduse allakäigu.
XIV sajandi lõpul hakkas elanikkonna arvukus taas kasvama,olenemata musta surma esimesele lainele järgnenud tõvepuhanguid. Linnaelu areng jätkus,kusjuures kõige tormilisemalt edenes areng Itaalia linnades,mis olid varemgi rikkaimad Euroopas.Killustatus ei takistanud käsitöö,kaubanduse ja panganduse arengut.Paljudes kohtades tekkisid kapitalistlikud ettevõtted.Panganduses tõusis mõjukaimaks Firenze Medicite pankurisuguvõsa,kes laenas nii kuningatele kui ka paavstidele raha.XV saj võtsid Medicid Firenzes võimu endale ning hakkasid linnriiki monarhidena valitsema.Rikkusi kasutasid kunstide ja ehitustegevuse soosimiseks.
Konflikt Prantsuse ja Inglise dünastiate vahel oli alanud juba XII saj,mil Inglise kuningad said abielude kaudu osa Prantsusmaast oma võimu alla.Kuigi Prantsuse valitsejad võtsid enamiku valdustest oma võimu alla tagasi,puhkes vana vaen uuesti.Inglise kuningal Edward III oli võimalus pärida Prantsusmaa troon ja ühendada mõlemad riigid oma võimu alla,kuid Prantsuse kõrgaadel sellega ei leppinud.Nii puhkes Saja-aastane sõda(1337-1453).Sõja võitis Prantsusmaa ning see tugevdas riigis valitsejadõnastia positsiooni.Sõja järel saavutas Louis XI võidu Burgunda hertsogi üle ja viis Prantsusmaa ühendamise lõpule.Inglismaal tekkis mitmekümne aasta pikkune kodusõda valitseva dünastia kahe haru vahel,mis on tuntud Rooside sõjana.
Pühas Rooma riigis oli keisrivõim kaotatud ning Saksamaa jäi poliitiliselt killustatuks.Ida-Euroopa tugevaimateks riikideks said Leedu suurvürstiriik,Kuldhordi khaaniriik ja tugevnes Moskva suurvürstiriik.
Hiliskeskaegne paavstlus oli minetatud oma senise autoriteedi ja kirikul tuli toime tulla sisemiste kriiside, Avignoni vangipõlve ja skismaga,ning väliste kriitikutega,kelleks olid hussiidid .Paljud vaimulikud leidsid,et kirikut tuleks reformeerida,kuna elati pillavat elu ning kasutasid kogu Euroopast laekuvaid kirikumakse suurejoonelisteks ehitusteks ja kaunite kunstide edendamiseks.Osa paavste arvas ,et Jumala tahet ei esinda mitte paavst ,vaid kõigi usklike ühendus,seega ei peaks kirikut juhtima mitte paavsti tahe vaid kirikukogude otsused.Kõik see viis suurele usupuhastusele ehk reformatsioonile.Minu arvates paavstide vaheline tüli oli üks peamisi põhjuseid mis viis nende võimu allakäigu poole.
Keskaja inimese mõttemaailma peamiseks mõjutakas oli kristlus .Üks põhjus hiliskeskaja talurahvarahutuste tekkele oli see,et talupoegadele tundus,et suur seisuslik ja varanduslik ebavõrdsus on Jumala poolt seatud loomuliku korra vastane.Nad rõhutasid,et kõik inimesed põlvnevad ühtviisi Aadamast ja Eevast. Usuteadus ja filosoofia oli ülikoolides endiselt kõrgel kohal.Inimesed kartsid seda,mis tuleb pärast surma.Viimne kohtupäev-head lähevad taevasse,halvad põrgusse, see teadmine hoidis inimesi ära patte tegemast.Ma arvan et see on hea,sest tänapäeva inimesed teevad patte koguaeg ja ei hooli sellest mis peale surma juhtuda võib.
Arvan,et hiliskeskaja inimesed olid juba üsna arenenud ning meeldib see et elule pärast surma endiselt veel mõeldi,mis muutis neid paremateks minu silmis .Panga areng oli minu jaoks hiliskeskajal üks suurimaid ja olulisimaid muutuseid mis aitas suuresti kaasa uuele tõusule.