Ühiskonna sidusus Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: Esimene ehk avalik sektor ( riigi ja omavalitsusasutused) Teine ehk erasektor ( eraettevõtted) Kolmas ehk mittetulundussektor ( kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus inimesed on ühesugused, on tavaliselt vägivaldse poliitika tagajärg. Erinevused suurte inimgruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumisele. Kihistumine mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel, kogu ühiskonna arengut.
" Konservatiivse, sotsiaaldemokraatliku ja liberaalse heaolumudeli põhimõtted. Sotsiaalse tõrjutuse põhjused: töötus, erivajadus, kuulumine vähemusrühma, piirkondlikud tulu- ning infrastruktuuri erinevused Sots tõrjut vältimise võimalused: moodsad sidevahendid, eeskätt internet. Toetusprogrammid äärealade arendamiseks. Sotsiaalne kodakondsus- põhimõte, et igaühel on õigus riigi garanteeritud tasuta haridusele, tervishoiule ja inimväärsele sissetulekule. Positiivne heaolu- ...tähtsal kohal asuvad sotsiaalsed investeeringud e. inimese võimete arendamine ja panustamine tema tervisesse.
*Heaolu eest vastutab igaüks ise. SOTSIAALDEMOKRAATLIK: *Sotsiaalhüviseid jagatakse kõigile. *Riik kehtestab kõrged maksud, et rahastada haridus- ja tervishoiusüsteemi ning teha väljamakseid sotsiaaltoetusteks. *Keskne heaolu eest vastutaja on riik. KONSERVATIIVNE: *Inimese heaolutase sõltub tema tööpanusest, enamik sotsiaalhüviseid toimib kindlustuse põhimõttel. *Peamised vastutajad heaolu eest on tööandja ja töövõtja koos. Pluralism ja polüarhia PLURALISM mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus POLÜARHIA kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondadele, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel Erinevad sotsiaalsed grupid. Inimgruppide eristumise alused: *Varanduslikud rikkad ja vaesed, pensionärid, üksikemad, suured pered jne
1. Millisteks sektoriteks jaguneb ühiskond? Millised institutsioonid neist iga alla kuuluvad? *Avalik sektor- kõik kuulub riigile, nt koolid *Erasektor- kõik ettevõtted, nt lajos *Mittetulundussektor- kõik kodanikuühendused, nt spordiklubi sportkunda 2. Mõisted 2. Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastusviis Pluralism- mitmekesisus, paljusus, võib iseloomusta ühiskonna sotsiaalset ehitust. 3. Leia 4 põhjendust, miks on kodanikuühiskond vajalik. *Selle kaudu leiavad väljundi erinevad huvid ja ühiskonna grupid
KORDAMINE 2. ÜHISKONNA SIDUSUS õp. lk. 29-59 2.1. Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid Ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Avatud ja suletud ühiskond. Ühiskonna struktuur-Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Teine ehk erasektor (eraettevõtted) Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused Pluralism ehk mitmekesisus on ühiskonnale loomulik Ühiskonna sektorite eraldatus ja läbipõimumine- Tulundussektor: Erasektor-Eraettevõtted (AS, pangad, OÜ) Avalik sektor-Riigiettevõtted (raudteed, post, televisioon, energiavõrgud) Mittetulundussektor: Erasektor-Kodanikuorganisatsioonid
saa keelest aru; töötus; invaliidsus) Sotsiaalne dialoog- selleks, et konflikte vältida erinevate sotsiaalsete kihtide vahel(nt pensionäride ja noorte emade vahel) Rollikonflikt- staatusega kooskäivad nõuded, mis ei sobi kokku Staatus- hinnang ühele inimesele, mille annavad teised inimesed. #muutumatu staatus-nahavärv, sugu, päritolu #omandatud- haridus, emad/isad. Pluralism- mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteilisust 2. Ühiskonna sektorid ja valdkonnad I Avalik sektor- kuuluvad kõik riigiasutused(koolid, politsei, kaitsevägi, Eesti Televisioon, vangla) II Tulundus ehk erasektor(eraettevõtted)- kasumit teenivad ettevõtted. teenuse/kauba pakkumine, kasumi teenimine. Osaühingud, aktsiaseltsid III Mittetulunduslik e kodanikuühiskond- kõik kodanikuorganisatsioonid Valdkonnad: I majandus II poliitika III kultuur IV poliitiline kultuur V moraal 3
Kodanikuühiskond ehk tsiviilühiskond avaliku elu valdkond, mis eristub avalikust sektorist ning erasektorist; kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. (survegrupp rohelised, vähemused, usuorganisatsioonid - õigeusukirik, seltsid laulu selts, emakeeleõpetajate selts, ametiühingud teetööliste ametiühing, erakonnad SDE, IRL, korteriühistud jne.) Riigi tunnused: territoorium, rahvas, majanduslik tegevus, rahaühik, sotsiaalsüsteem, transpordisüsteem, valitsus, rahvusvahelini tunnustatus, Põhiseadus, kohtusüsteem, Riigivõimu tunnused: 1. seaduste loomine 2. omab üht keskpunkti 3. maksude kogumine/kehtestamine 4. rahva esindamine rahvusvahelisel areenil 5. igapäevaelu korraldamine 6. kasutab vajadusel vägivalda Riigiasutuse tunnused: 1. omab kindlat struktuuri 2. saab riigilt raha 3. jälgib seadusi
2. ÜHISKONNA SIDUSUS 2.1 Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid: Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ülesehitus- struktuur. Mitmekesisus- pluralism Sotsiaalne struktuur- kihistumus Ühiskonna struktuuri moodustavad: Esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Teine e erasektor (eraettevõtted) Kolmas e mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid) ERASEKTOR AVALIK SEKTOR Tulundussektor Eraettevõtted Riigiettevõtted Mittetulundussektor Kodanikuorganisatsioonid Riiklikud asutused ja ametid 2.2 Avalik ja erasektor: AVALIK SEKTOR: * Avalik sektor koosneb: Riigi- ja omavalitsusasutustest Ülesanne: 1) 2) *Avalik haldus- riigi ja omavalitsuse plaanipärane igapäeva tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. * Tähtsam osa- riik.
annaabi.ee 
50 punkti
~ 2 lehte
42 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid