Karula Rahvuspark (0)

Karula rahvuspark asutati 1979. aastal
maastikukaitsealana ja muudeti hiljem rahvuspargiks.
Asub LõunaEestis, nii Võru kui ka Valga maakonnas,
Karula kihelkonnas.
Pindala on 12 300 ha.
Eesti väikseim eksisteeriv kaitseala.
Kaitsta LõunaEestile iseloomulikke metsa ja
järverikkaid maastike.
Säilitada pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit
ning tasakaalustada keskkonnakasutust.
Taastada, uurida ja tutvustada kaitsealuseid
liike Karula rahvuspargis.
Põhiväärtus on tema ainulaadne, äärmiselt vahelduv
ja kaunis pinnamood. Rohkearvu lised kuplid,
seljakud, mõhnad ja künnised vahelduvad orgude ja
nõgudega, kus paiknevad omakorda sood ja järved.
Kõrgeim mägi kaitsealal on Rebasemõisa Tornimägi
(137,8 m).
Karula pärandkultuurmaastik on mitmesaja aasta
jooksul inimtegevuse mõjul tekkinud maastikutüüp,
kus vahelduvad hajatalud
põllusiilude, metsatukkade, soolaikude ja
heinamaadega.
Karulas on KaguEesti suurim metsamassiiv, mis
ulatub kaugelt üle rahvuspargi piiride.
Mandrijää taandumisel tekkis kuplistiku alale
hulgaliselt järvi.
Suurim on Ähijärv (176 ha) ja sügavaim Savijärv (18
m).
Leidub ka hulgaliselt lontsikuid taimestikust läbi
kasvanud, umbes meetrisügavuse püsiva vee ja
omanäolise elustikuga väikesed veekogud, olulised
kahepaiksete elu ja kudemispaikad.
Vooluveekogud on väikesed, sest rahvuspark
asub Eesti ühel olulisemal veelahkmealal.
Metsad :
Metsad katavad 70% kaitseala kogupindalast .
Eristatavad on kolm piirkonda: kõdu ja
madalsoometsad, palu ja laanemetsade piirkond
ning lõunapoolne metsamassiiv.
Loodusreservaadis toimub metsade looduslik
arenemine ning välistatakse igasugune inimese
sekkumine metsa arenguprotsessi.
Taimed :
431 erinevat soontaime. Puu ja põõsarinde liike
on leitud kokku 38. Nendest kuuluvad kaitse alla
harilik näsiniin ja künnapuu.
Eestis väga haruldase liigi ­ harulise võtmeheina
üks kolmest Eestis teadaolevast kasvukohast on
Karulas.
Kasvab 140 samblaliiki.
Leidub ka mitmeid huvitavaid ja haruldasi seeni.
Mitmed tindikuliigid ja josserandi harisirmik on
osutunud Eestis esmaleidudeks.
Haruldased on ka kuldriisikas , ebavesinutt ja
võlvnutt.
Õpperajad :
Karula rahvuspargis on olemas 4 infopostide ja
viitadega tähistatud õpperada.
Kasutusel on jalgratta, suusa ja jalgsimatka
rada.
Üksikobjektidest on tähelepanuväärsemad
Köstrijärve suur sanglepp ja AlaMändiku
talupedajad; Kaika kool, kirik ja kalmistu; Karula
kirik, kirikuvaremed, pastoraat ja kalmistu.
http://www.karularahvuspark.ee/?lang=et
http://www.karularahvuspark.ee/?nodeid=61&lang=et
http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/PLEAUR3.htm
http://www.nahkanuia.net/?p=160
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9810/seened.html
http://www.loodusemees.ee/pildipank.asp?RECORD_INDEX%5Bfotopank_ekraanile
%5D=219&RECORD_INDEX%5Bfotopank%5D=211&otsingutekst=juuni
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/nasiniin_birgit.htm
http://pilt.delfi.ee/album/69901/?view=blog&page=4
http://www.karularahvuspark.ee/?nodeid=21&lang=et