“institutsionaalseteks uurimistoetusteks”, kogu aeg just nagu midagi reformitud sellel alal, aga sisuliselt muutunud pole suurt midagi. Teaduskorralduse artiklite veebikommentaariumides avanev pilt on kardinaalselt teistsugune sellest, mida püüavad esile manada enamus trükivalgust näinud asjakohaseid artikleid. Alar Karis kirjutas Postimehele (06.03.2008) pika arvamusloo veel siis, kui ta Tartu Ülikooli rektor oli ja kaitses seisukohta, et teaduse rahastamise üle otsustajate ring peaks olema laiem ja kaasama nii majanduse asjatundjaid kui ettevõtjate organisatsioone. Samal teemal võib Postimehe veebiväljaande kommentaare lugeda iga teadust puudutava artikli juurest. Kõik senine kriitika on meie „mugavustsooni ringkaitsele“ olnud nagu hane selga vesi. Me teadlased teame ja näeme, arutame omavahel ja kirjutame: julgemad oma nime all, kartlikumad anonüümselt. Lõpuks ju peab ometi keegi olema, kes selgesti välja ütleb, et „kuningas on alasti“
vahel "Osaluskohvik,, tuli Eesti Noorteühenduste Liidult, kes korraldas sellise ürituse Eestis esimest korda 2008. aasta kevadel, kus said kokku noored ja riigijuhid. Üritus kannab nime Tartumaa Osaluskohvik "Sõna Tartumaa noorele,,. Osaluskohvik on tulnud sellest, et ametnikud ja noored istuvad üheskoos laua taga nagu kohvikuski ja saavad mitteformaalselt maakondlike probleemide üle arutada. Osaluskohviku eesmärgiks on arendada diskussiooni noorte ja erineva tasandi otsustajate vahel. Kohvilõunal saavad kokku maavalitsuse esindajad, kohalike omavalitsuste juhid ning noored Tartumaalt ja Tartumaa Noortekogu liikmed. Noortele on see võimalus tõstatada neile huvitavaid teemasid ning otsustajate jaoks on see koht, kus kuulda noore arvamust ja seisukohta. Üheskoos arutatakse, kuidas peaks toimima noorte ja otsustajate vaheline koostöö ning mida tuleks teha, et noored oleksid kaasatud neid puudutavate otsuste langetamisse nii kohalikul kui riigi tasandil
Kultuurilugu Võrdlus: Uski ja poliitika Usk on julge kindelolek, usaldus või uskumus. Poliitika on paljude erinevate otsustajate iseseisvate otsuste lõpptulemus. Poliitikat kujundatakse harva ainuisikuliselt, kujundamisse on kaasatud paljude otsustajatega osapooled - kodanikud, poliitikud, ametnikud, ajakirjanikud ja huvigrupid. Nagu maailmas on erinevaid uske (nt. kristlus, islam, budism, judaism jne), on olemas ka erinevaid poliitilisi ideoloogiaid: anarhism, fasism, kommunism, konservatism, kosmopolitism, liberalism, libertarism, monarhism, rahvuslus, rahvussotsialism, roheline ideoloogia ja sotsialism.
vastavalt rahalistele ressurssidele. Sotsiaalsed lõhed Sotsiaalse lõhe ehk sotsiaalse erisuse aluseks võivad olla mitmesuused kriteeriumid,mille põhjal moodustuvad lõhede tüübid: 1) varanduslikud lõhed 2)piirkondlikud lõhed 3)etnilised lõhed 4)ideoloogilised lõhed(usulised). Ühiskonnad, milles on mitu erinevat lõhet kusjuures ükski neist ei pääse tugevasti domineerima vaid osutuvad stabiilseteks. Lobitöö ehk kuluaaripoliitika on avalike otsustajate kavakindel mõjutamine mingi huvigrupi (suurettevõte, ettevõtlusorganisatsioon, kutsealaliit, poliitiline liikumine vm) esindajate poolt selles suunas, et vastu võetavad otsused (seadused, poliitikad, hanked, toetused jms) oleksid kooskõlas selle grupi huvidega. Lobitöö tegijaid nimetatakse ka lobistideks, lobitöö tegemist on nimetatud lobeerimiseks, lobimiseks või lobistamiseks.
lapsepõlve mälestused koos isaga. Arusaadav on, et iga enesest lugupidav noormees läheb aega teenima, kuid tal peaks olema õigus valida, kuna ja kuhu. Tuleks leida kompromiss riigi ja tulevaste ajateenijate vahel. Me oleme planeedi kõige targemad isendid, meil kõigil peaks olema õigus valida ja luua enda tulevik ise. Pole õige, et otsustajaks võib olla inimene, kellel on võim. Meie ühiskonnas on kahjuks sajandeid otsustajate rollis olnud võimukad inimesed, kes panevad paika paljude saatuse. Öeldakse, et lootus sureb viimasena. Loodame meiegi, et selline pilt meie ühiskonnast kaob ja asendub pildiga, kus igaüks on oma tuleviku sepp. Merit Terras 12b
Presidendi kõne 24. veebruaril pidas president maha kõne, mis oli suunatud Eesti rahvale. Selle kõne käigus puudutas ta mitmeid teemasid, näiteks puudutas president teemat, mis on Eestis valitsenud juba pea 7 aastat ja selleks on välismaale tööle minemine ja president ütles väga otseselt, et see on riigis ainult otsustajate süü ja see on suur kaotus. Siinkohal olen ma täiesti nõus presidendiga, eesti rahva välismaale tööle asumine on riigiametnike süü ja siiani nad pole ka midagi selleks teinud, et seda peadata. Veel puudutas president ka vaesuse teemat, kus ta tõi välja, et inimesed kolivad järjest rohkem linna ja me peaksime rohkem lugu pidama maainimestest. Siinkohal ma tsiteeriksin Mart Helmet: ´´ Tõde,
päeval Sinimustvalge. Täielikult immanentsena näivad traditsioonid omandavad Põllu seisukohast lähtudes hoopis tühise mõõtme. Eesti pole muidugi mõni vana haritud maa, millele kasvatusteadlane traditsioonides peituvat vaimu omastab, ent ometi ei saa alahinnata vähemalt püüdlusigi hoida au sees ja elus vanu kombeid. Paari aasta taguses Õpetajate Lehes on veel üks kasvatusteadlane, Maie Tuulik, kirjutanud: ,,Tänapäeval on traditsioon paljude otsustajate arvates primitiivne, sest on peavooludest kõrvale jäänud. Kui tahad ajaga sammu pidada, siis uuenda ja veel kord uuenda, kõlab käsulause." Kuidas aga saavutada tasakaalu traditsioonide ning innovatsioonide vahel, selles on küsimus. Eudaimonistlikult kollektiivset õnne tagada nii, et leiduks kuldne kesktee ja kõik osapooled oleksid rahul, pole vist siiski võimalik. Suurte uuenduste tuules võib vaat et täielikult kaduda igasugunegi tahtmine endisest kinni hoida
struktuuri kujundamine) *eestvedamine (töötajate suunamine) *kontrollimine (tulemuste hindamine) Ja protsessi eesmärgiks on ellu viia orgi missioon ja strateegia. Juhtimine on inimeste tegevuste ja käitumise suunamine selleks, et saavutada organisatsiooni eesmärke ja rahuldada oma liikmete vajadusi. Avalik haldus tegeleb ümber jaotamisega, kõigega Avaliku halduse struktuur mõjutab, kuidas halduspoliitilisi otsuseid tehakse ja ellu viiakse. Haldusreformide põhjused tulenevad otsustajate maailmavaatelisest ja poliitilisest eelistusest. Avaliku-halduse kultuuriline taust e mitteformaalsed normid/väärtused määravad kas teatud reformivalikud on sobivad või mitte. Täidesaatva võimu kategoriseerimine: 1)Horisontaalne septsialiseerumine- funktsioonide jaotus samal tasemel olevate organisatsioonide vahel 2)Vertikaalne- vertikaalne ülesannete ja otsustusõiguse jaotus. Eesti avalikku haldust iseloomustab tugev täidesaatev võim ministeeriumite näol, kes
Euroopas on inimõiguste ja põhivabaduste kaitse (1953), Euroopa sotsiaalharta (1965. aastal jõustunud), Piinamise ja ebainimliku kohtlemise või karistamise ärahoidmise Euroopa konventsioon, Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2000), Siseriiklikud seadused (Eesti Vabariigi põhiseadus, esijoones 2. peatükk) Kokkuvõtlikult, et mida siis inimõigused endast kujutavad. Inimestele tuleb anda ulatuslik iseotsustamise ja tegevuse vabadus. Keskne on otsustajate õiguste eesmärgistatud piiramine nn tavalise inimese kasuks. Eelnevaga seondub ka vähemuste põhiõiguste kaitse ebamõistlike enamusotsustuste eest. Võrdne võimalus kasutada vabadust. Haridusliku aluspõhja pakkumine ja eneseteostuse toetamine. Inimestel on võrdne kõlbeline väärtus, mis tuleneb ainuüksi inimeseksolemisest: orjuse vms seisundi lubamatus, võrdne otsustus- ja hääleõigus, võrdsus seaduse ees, võimalus inimväärseks eluks
sõbrad, naabrid, · Sildav e kaasav (bridging) nõrgemad, kuid mitmekülgsemad sidemed, näiteks kontaktid äripartnerite, erinevate tutvusringkondadega, sõpradega, sõprade sõpradega. · Ühendav (linking) seos sarnaste arenguvajaduste ja eesmärkidega kuid erinevate kogukondade vahel, millel puuduvad automaatsed sidemed, näiteks usaldus ja koostöö otsustajate ja võimuesindajate, kohaliku võimu ja elanike vahel. Page 4 Sotsiaalse kapitali käsitlused James S. Coleman - sotsiaalne kapital kui vahend mingite eesmärkide saavutamisel. Robert D. Putnam - ühiskonna ressurss, mis väljendub ühiskonnaliikmete vahelise usalduse ja sotsiaalsete võrgustike kaudu ning mis on vajalik demokraatia ja kodanikeühiskonna arenemiseks ja toimimiseks F
tulude allikat, mis tähendab, et rahapesule eelneb alati mingi kuritegu (altkäemaks, ebaseaduslik relva- ja narkokaubandus, terrorism jms). · Riigi riisumine - Riigi riisumine iseloomustab Maailmapanga uuringu kohaselt kõiki endisi idabloki riike. See nähtus hõlmab seaduste kujundamist sel moel (sh ka seaduseloojate äraostmist), mis võimaldab riigivara riigi jaoks kahjulikel tingimustel teatud väikese otsustajate grupi kätte liikuda. Riigi riisumist ei saa reeglina pidada üksikjuhtumiks, vaid hästitoimivaks süsteemseks võrgustikuks, kus on omavahel seotud nii poliitiline kui majanduslik eliit. Korruptiivsuse mõõtmine Korruptiivsust mõõdetakse indeksiga, mida nimetatakse CPI-ks (corruption perception index) ehk korruptsiooni tajumise indeks. Nagu nimetus ütleb absoluutarvudes ei ole mõõdetav. Eestit on hinnatud alates 1998.a. ja on asunud vahemikus 5,6-6,5 (2007)
Kohtute haldamise nõukoja eksisteerimise vajaduse tingib asjaolu, et õigusmõistmise süsteemis oluliste otsuste vastuvõtmine ei tohiks oleneda vaid ühe isiku otsustusest ja äranägemisest. Seda kontrollfunktsiooni täidabki kohtute haldamise nõukoda omapoolse seaduses sätestatud tegevusega. Kohtute haldamise nõukoda on ühest küljest õigussüsteemi välistest jõududest sõltumatu sisemine mõjur, kes teisest küljest piirab oma tegevusega otsustajate absoluutset sõltumatust. Sõltumatus on välja toodud ka ProkS §1, mis sätestab, et prokuratuur on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu ja tegutseb, lähtudes prokuratuuriseadusest, muudest seadustest ning nende alusel antud õigusaktidest. Prokuratuuri sõltumatuse üks tahk moodustub sõltumatult tegutsevatest prokuröridest. Prokuratuuriseaduses on eraldi toodud jagu, mis käsitleb prokuröride sõltumatuse tagatisi. Seal on määratud kindlaks, et prokuröri
Vastamisaeg peaks olema vähemalt kaks nädalat. 5. Telefoniküsitlus ei tohi olla pikk, vastusevariandid peavad olema selged. Küsitluse kokkuvõtte Analüüsi käigus töödeldakse vastajate antud hinnangud, leitakse küsimuste keskmised ja/või vastuste jaotused. Taustatunnuste alusel hinnanguid grupeerides otsitakse erinevate hinnangute andmise põhjusi probleemseid, lahendamist vajavaid teemasid. Analüüsi põhjal toimub juhtide ja otsustajate nõupidamine, kus analüüsi tegija ja juhtide koostöö tulemusena leitakse küsitluses välja toodud olulised aspektid ja määratletakse tegutsemist vajavad valdkonnad. Küsitluse tulemustest on mõistlik teha üheleheküljeline kokkuvõte. Küsitlust kirjeldavad parameetrid: küsitluse nimetus, küsitluse aeg, küsitluse vorm (paber-, veebi- või telefoniküsitlus, nimeline või anonüümne), keda küsitleti (valim), vastamisaktiivsus. Mis oli positiivset?
valida lühim tee. Seega liigub ratsionaalne indiviid punktist I punkti J ning punktist S punkti L. Nii tehes suurendab indiviid oma kasulikkust, tekitades teistele aga kahju. Seega on ratsionaalsus küll individuaalse käitumise kategooria, aga mitte grupilise käitumise kategooria. Mikroökonoomika ● Uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid, seda kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. ● Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujundamisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. ● On seotud selliste nähtuste uurimisega nagu: nappus, valik, alternatiivkulu, piirkulu jne. Makroökonoomika Analüüsib rahvamajanduses toimuvaid majanduslikke protsesse ja püüab leida vastust küsimusele, kuidas parimal viisil saavutada majanduse nelja põhilist eesmärki: 1) majanduskasvu;
VALITSEMINE Demokraatlik ühiskond Demokraatia jaguneb: 1. Otsene e. osalusdemokraatia riigi tasemel peamiselt referendumid, kodanikualgatused, streigid, kampaaniad jne. 2. Esindusdemokraatia rahvas valib esindajad, kes rahva nimel valitsevad 3. Eliitdemokraatia võim on koondunud väikese grupi otsustajate kätte Demokraatia võimalused: · Valitsejate piiratud võib kaitseb üksikisikut ja tema vabadust · Inimestel on võimalus olla informeeritud ja osaleda valitsemises · Edendab nii ühiseid kui ka individuaalseid huve · Poliitikute aruandmiskohustus tagab poliitilise stabiilsuse Demokraatia kriitika: · Osalusprobleem-tavakodanikud pole kuigi hästi kaasatud riigi valitsemisse · Suhteliselt kesine valimisosalus
Karjääride võimaliku koosmõju teada saamiseks on keskkonnaministeeriumil aga plaanis juba aastal 2011 alustada mahuka geoloogilise uuringuga. Sellega määratakse piirkonnas oleva karsti levikuala, põhjavee vooluhulgad ja -suunad ning nende seos nii Tuhala nõiakaevu kui ka Pirita ja Vääna jõega. Protsessi sujudes peaksid uuringu tulemused, millest sõltub Nabalasse plaanitavate lubjakivikaevanduste tulek, otsustajate kätte jõudma aastal 2013. Keskkonnaministeeriumi kinnitusel on enne neid uuringuid Nabala maardlas kaevandamislubade andmine välistatud. (Filippov 2011) Kokkuvõte Nabala kaevanduste poleemika on kestnud mitu aastat põhjusega, et ehitusfirmad pole siiani saanud luba paekivi kaevandamiseks. Kohalikud elanikud ja spetsialistid on toonud välja karstiala kaitseks, et kaevandused rikuvad tundlikku veereziimi, mille põhjavesi on
mis annab raha kasutamisest õige pildi. Riigikontroll ei sekku poliitilistesse diskussioonidesse, kuna ta on pigem infoallikas.. Töö algab pärast Riigikogu otsuse tegemist, misjärel küsitakse, kas tehtud otsus viidi üldse ellu, kas sealjuures järgiti õigusakte, kas otsus on tõhusalt ellu viidud ja kas tagati riigi huvide kaitse. Põhjaliku analüüsi eesmärgiks on toota infot uute valikute tegemiseks. Hinnang tehtule pole pelgalt tagasivaade, vaid mõeldud eeskätt kujundama otsustajate edasisi valikuid -- mida jätkata samamoodi, mida otsustatu juures parandada, ehk üldse teha sootuks vastupidine otsus? Kuigi sõltuvalt riigist on riigikontrollil erinevad volitused, täitab enamik neist siiski sõltumatu infoallika rolli. Parimate tulemusteni avaliku sektori raha kulutamisel peab viima järgmine ahel: Riigikogu annab välja seadusi, väljendades oma tahet; valitsus kulutab seda tahet ellu viies raha ja annab
8. Otsustamine 9. Seire, projekti mõjude seire ehk järelvaatamine/kontroll - Projekti jääkmõjude seire; Audit; Planeeritud leevendavate meetmete kontroll; Iga nihke-muutuse võimalikud põhjused KMH EESMÄRGID: • Esimene sõnastus: Kavandava tegevuse/projekti keskkonna-alase planeering parandamine; Tagada ressursside sobiv ja efektiivne kasutus; Määratleda asjakohased abinõud tegevuse/projekti võimalike mõjude leevendamiseks; Aidata kaasa otsustajate/loa-andjate informeerimisele, k.a. loa-taotlejale keskkonna tingimuste kehtestamine. • Määratleda võimalikud keskkonnamõjud; Üle vaadata keskkonna tagajärgede olulisus; Hinnata, kus on võimalik rakendada leevendavaid meetmeid; Soovitada ennetavaid ja parandavaid leevendavaid abinõusid; Informeerida otsusetegijaid keskkonna probleemidest; Soovitused arengukava/tegevuse alustamiseks.
Pärast seda kui erinevatel põhjustel läände jõudnud eestlased asusid põgenikelaagrisse, nad registreeriti. Nii said Rootsi jõudnud eestlastest põgenikud ja Taani jõudnutest liitlaspõgenikud, samas, kui Saksamaal ning Austrias hakati neid nimetama DP-deks (displaced person) ehk emigreeruma sunnituiks. Kuigi eestlased ise ja sageli ka laagris toimetanud ametnikud ei teinud DP ning põgeniku mõiste vahel vahet, oli põgeniku ja DP staatuse vahel juriidiliselt ning kõrgemate otsustajate silmis erinevus. Üldistatult võib öelda, et põhimõtteliselt ei vaadatud pärast staatuse määratlemist konkreetse isiku kodumaalt lahkumise tegelikku põhjust: kas võõrsile oli satutud evakueerituna, põgenikuna või tööle värvatuna? Mõnevõrra keerulisem oli endiste sõjaväelaste olukord. Selle lahendus sõltus peamiselt kahest asjaolust: esiteks, millises riigis ja millises tsoonis Saksamaal või Austrias viibiti, ning teiseks sellest, kas konkreetse isiku
elatusmiinimumi määr jm. Maksudest kõrvalehoidmiseks on varimajandus ja ümbrikupalgad. Makromajanduse ehk makroökonoomika põhinäitajad Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majandusvalikuid; seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ning kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate vallikuid. Põhirõhk on mikroökonoomikas hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule mingi hüvise turul. Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu, piirikulu jne. Makroökonoomika on majandussüsteemi kui terviku teoreetiline käsitlus ning tema uurimisobjekt on kogu rahvamajandus. Makroökonoomika analüüsib rahvamajanduses
saavad ülikoolid ja kõrgkoolid. Koos erasektori panusega moodustavad investeeringud teadusse aga umbes 3,9% Rootsi SKPst. Rootsi rahvaarvu arvestades moodustab see ühe inimese kohta 820 eurot. Teaduse jätkusuutlikuks arendamiseks on loodud mitu riiklikku institutsiooni, tähtsaimad neist on Teadusnõukogu (Vetenskapsrådet), mis tegeleb teadustöö ja tehnilise innovatsiooni rahastamise, otsustajate nõustamise ja teaduse populariseerimisega, ning innovatsiooniagentuur VINNOVA, mis toetab teaduspõhiste toodete, teenuste ja protsesside arendust. Erainitsiatiivil on loodud palju erinevates valdkondades tegutsevaid teadussihtasutusi. Kiiresti kasvab ettevõtete arv bio ja nanotehnoloogia sektoris. Sageli kasvavad need välja ülikoolide teadusprojektidest
· investeering · raha / ... / Kas me saame tunda uhkust ja olla rahul, kui maapiirkondade areng on seatud sõltuvusse kohalike otsustajate parteilisest kuulekusest, mitte aga kohaliku rahva vajadustest? Kas see on mõistlik, et riigiameteid ja isegi
ühendatud Euroopa, mis üleilmses konkurentsis teistega võrdselt osaleb, on võimeline tagama kodanike jõukuse ning kontinendi demokraatlike, sotsiaalsete ning kultuuriliste saavutuste kaitse.11 Globaliseerumine aitas majanduskriisile Euroopas tublisti kaasa (järjest kiirenevad integratsioonid, kohanemisraskused, ümberstruktureerimise vajadus jne.)12. Tänapäeva tendentsid eurotsooni ohjes hoida on siiski tüürimas pigem föderaalse mudeli järgi ning tõmmanud otsustajate ringi koomale. Praeguses situatsioonis on see aga rohkem positiivse alatooniga nähtus. Samas nähakse Euroopa manifesti ideid siiski radikaalsetena ning viimase abinõuna. Pikemas perspektiivis on kogu euroliidu ajalugu näidanud siiski tendentsi rahvusriikide kesksest lähenemist föderaalse poole peale (ühisraha, Schengeni viisaruum jne). Seega pole välistatud Euroopa mainfestis kõlanud ideede realiseerimine tulevikus – selleks on vaja uusi kriise ning riikide tahet
3. Mikroökonoomika ja makroökonoomika erinevus. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid; seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu, piirkulu jne Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Ta
Rootsi riik panustab teadusse ja innovatsiooni umbes 1% SKPst, millest suurema osa saavad ülikoolid ja kõrgkoolid. Koos erasektori panusega moodustavad investeeringud teadusse aga umbes 3,9% Rootsi SKPst. Rootsi rahvaarvu arvestades moodustab see ühe inimese kohta 820 eurot. Teaduse jätkusuutlikuks arendamiseks on loodud mitu riiklikku institutsiooni, tähtsaimad neist on Teadusnõukogu (Vetenskapsrådet), mis tegeleb teadustöö ja tehnilise innovatsiooni rahastamise, otsustajate nõustamise ja teaduse populariseerimisega, ning innovatsiooniagentuur VINNOVA, mis toetab teaduspõhiste toodete, teenuste ja protsesside arendust. Erainitsiatiivil on loodud palju erinevates valdkondades tegutsevaid teadussihtasutusi. Kiiresti kasvab ettevõtete arv bio- ja nanotehnoloogia sektoris. Sageli kasvavad need välja ülikoolide teadusprojektidest. Rootsi farmaatsiatööstus investeerib uurimistöösse 25% oma tulemist. Erakordselt palju panustatakse ka keskkonnatehnoloogiasse.
Tihedam kontakt sõlmus lauliku ja S. Sommeri vahel pärast seda, kui A. O. Väisänen oli avastanud Anne eepika-ande. Anne on oma lastel lasknud kirja panna arvukaid improvisatsioonilisi pöördumisi ja kiidulaule S. Sommerile aastatel 1925-1927 ja hiljemgi. Pühenduslauludest Sommerile selgub muuseas seegi seik, et Anne oli kursis käimasoleva abirahade taotlemisega ning püüdis oma leelovormilis läkitustega kõigiti kallutada otsustajate (Anne jaoks personifitseerus see S. Sommeri isikus) hoiakuid tema jaoks soodsas suunas. Tänulaulus-improvisatsioonis Emakeele Seltsile kirjeldab Anne näiteks pikalt neid kõrgendatud emotsioone, mis teda valdasid teel Värska postkontorisse ja tagasi oma esimese toetusraha kättesaamiseks: esimest korda elus saab ta oma laulude eest raha, palka! Oli ta ju varem küll laulnud paljudeski pulmades, kuid seal tasustati laulikut setu tava järgi ikka vaid natuuras, söögi-joogiga
põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Jätkusuutlik ühiskond on selline, mis elab harmoonias looduse ja iseendaga: toimub Maa ressursside uuendamine, hoitakse elu, tervist ning toetatakse arengut. Keskkonnaprobleemide omapära: Enamasti pöördumatud; ulatuslikud ajas ja ruumis ning äärmiselt komplekssed; ebakindlus (kahju pöördumatus). Globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamine nõuab kriitilist otsustajate massi globaalsel tasemel. Ökoloogiline moderniseerumine (probleeme lahendadamine poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete institutsioonide kaudu) – • Tehnokraatiline. Täiendavad ja radikaalsed uuendused, et suurendada ökoloogilist tõhusust, sealhulgas sotsiaaltehnoloogia, et stimuleerida selliseid uuendusi (ja nende levitamist) • Sotsiokraatiline / Sotsiokultuuriline. Nt elustiili, tarbimiskäitumise, institutsioonide jms muutmine 4
emotsioonide mõju sellele. Tänapäeval otsustamine ja otsuste rakendamine on üks olulisematest teemadest juhtimises. Otsustusprotsessi vajadus esineb kõikidel juhtimise etappidel ning on seotud kõikide juhtimistegevuse osalejate ja aspektidega. Käesoleva referaadi eesmärkideks on määrata kindlaks, mis määral emotsioonid mõjutavad ratsionaalset otsustusprotsessi juhtkonnas, liigitada emotsioone klassideks ja hinnata nende positiivne ja negatiivne mõju otsustajate käitumisele nii individuaalses kui ka meeskonna tegevuses. Esimeses peatükis on defineeritud otsused ja otsustusprotsess. Esiteks on välja toodud ja seletatud otsuste kaks liiki ning nedne tähtsus inimeste igapäevases elus. Lisaks sellele on kirjeldatud otsustusprotsessi etapid ja nende rakendus juhtimistegevuses. Teises peatükis on uuritud emotsioonide neli klasse. Iga klass on kindlaks määratud ja esitatud. Iga emotsioonide
, Kuidas toota hüviseid? Kellele toota ja kuidas toodangut jaotada?. Ühiskonnas, kus pole puudust, valitseb küllus. Raha pole vaja. Zeitgeisti ideaal! Konkreetse tulemuse alternatiivkulu on see parim tulemus, mida oleks võinud saavutada, kasutades ressursse teisiti. Üldistatult võib majandussüsteemiks (majanduseks) nimetada inimeste hulka, kes toodavad, vahetavad ja tarbivad kaupu ja teenuseid. Hinnamehhanism - Majanduse keskne ülesanne erinevate otsustajate tegutsemise koordineerimine. Tarbimine on kulutused, mida tehakse vajaduste rahuldamiseks kaupade ja teenuste omandamise teel. Nõudlusseadus määrab kindlaks seose kauba hinna ja nõutava koguse vahel antud ajaperioodil. Kasulikkuse mõistet kasutatakse tähistamaks kaupade ja teenuste tarbimisest saadavat naudingut ja rahuldust. MU-piirkasulikkus TU-kogukasulikkus Kasu, mida tarbija saab igast täiendavast hüve ühikust nimetatakse piirkasulikkuseks (MU).
tegevusest või kasutatud meetmetest, vaid looduslik-ajaloolistest tingimustest. Eelmise punktiga seoses tuleb rõhutada, et nii keskkonna kui looduse alane teadlikkus ja loodushariduse seis tervikuna on Eestis kehvapoolne ja pigem halvenev. Kõigest eeltoodust johtub ka biomitmekesisuse valdkonna rahaline kitsikus, mis otseselt seotud sellega, et bioloogiline mitmekesisus ning selle kaitse ja säästlik kasutamine ei ole otsustajate jaoks prioriteet. Looduskaitse rahastamine riigieelarvest siiski absoluutarvudes aasta-aastalt suureneb, kuid see pole piisav, et katta kõiki konventsioonist tulenevaid kohustusi. Praktilises kohustuste täitmise võtmes tähendab see, et puudus on kvalifitseeritud ja vajalike kogemustega töötajatest, eriti neis valitsussektorites, kus biomitmekesisus pole põhitegevus. Kuna bioloogilise mitmekesisuse kaitse on riiklike haldusorganite jaoks suhteliselt
jääda. Iga aastaga maailams elavate inimeste arv suureneb ning ressursid vähenevad. Kui tulusid ei suudeta paremini ära jagada ja ressursse mõistlikumalt kasutada võime leida ennast olukorrast, mille puhul peab kas planeedilt lahkuma (otsides teisi eluks kõlbulikke planeete) või siis võidelda selle peale, kes saab süüa täna ning kes mitte. Multinatsionaalsete korporatsioonide juhtide, kui otsustajate, olukord kätkeb endas seda, et kelle käes on raha, sellel on võim. Liigagi tihti on kuulda poliitikutest, kes on ka suurte firmade juhid või siis ametnikest, keda toetavad nende teel tippu suurkorporatsioonide juhid näiteks USA praegune välisminister John Kerry, kes on abielus Teresa Heinziga, kes on samanimelise korporatsiooni juht). Võim, mis tuleb rahvalt paistab ära kaduvat. Rahvas küll valib omale saadikud, kes neid esindavad parlamendis ja valitsuses, küll aga lõpus täidavad
kaasnevad ka erinevad ettekirjutused, eriti kvaliteedi osas (marginime hea maine!). · ärisilt (business format): piirdub kaubamärgi, marginime, tuntud isiku nime kasutamise õigusega (nt tuntud hotelliketid, McDonald's jm). Ühe isiku ja perefirmad, millede põhilised voorused on: + spetsiifiline atmosfäär, ühtekuuluvuse tunnetus, ühised eesmärgid, paindlikkus ja kiire otsustamine (otsustajate lähedaloleku tõttu) ... ning olulisemad puudused (mis ei esine alati, kuid siiski sageli): - vastuvõtmatus muutustele, isiklike (perekondlike) ja äriliste eesmärkide ning kasvu ja omandi säilitamise konflikt. 23. ÄRIJUHTUM (BC) = PROJEKT + SELLE JÄRELMÕJU. NB! tegu on konkreetse, vaadeldava projekti järelmõjuga ehk kõigi muude (nii teostatud kui ka tulevaste) projektide juba ilmnev või kavandatav järelmõju tuleks elimineerida
Kaks suhtumist: koostöö loodusega ja looduslike tingimuste ärakasutamine või passiivne allutamine ja vastandumine loodusele, looduse valitsemine Keskkonnaprobleemide globaliseerimune al. II MS’ist, ületarbimine, kasvu piirid Järkusuutlik ühiskond - rahuldab praegused vajadused ja arvestab tulevastega ning elab harmoonias looduse ja iseendaga. Keskkonnaprobleemid: enamasti pöördumatud, ulatuslikud ja äärmiselt komplekssed, ebakindlad. Nende lahendamine nõuab kriitilist otsustajate massi globaalsel tasemel. Säästva arengu ideaal Teostamine eeldab üldsuse osalemist, keskkonnahoidlikke nõudlus- ja tarbimiskultuuri kujundamist. Tarbijakäitumine, keskkonnateemade kajastus, keskkonnasõbraliku indiviidi sotsialiseerumine, roheline elustiil, keskkondlik õigus, öko moderniseerumine. Poliitika mõju tarbimisele ning tarbimisharjumused ja elustiil. Ökoloogiline moderniseerumine Tehnokraatiline lähenemine – täiendavad radikaalsed uuendused, et suurendada
Eesti Maailmavaate Sihtasutus, 2012, lk 11. 4 millest Euroopa ei saa mööda vaadata. 12 Kuigi globaliseerumine aitas majandskriisile Euroopas tublisti kaasa (järjest kiirenevad integratsioonid, kohanemisraskused, ümberstruktureerimise vajadus jne)13. Tänapäeva tendentsid eurotsooni ohjes hoida on selgelt tüürimas pigem föderaalse mudeli järgi ning tõmmanud otsustajate ringi koomale. Praeguses situatsioonis on see pigem positiivse alatooniga nähtus. Samas nähakse Euroopa manifesti ideid siiski radikaalsetena ning viimase abinõuna. Pikemas perspektiivis on kogu euroliidu ajalugu näidanud siiski tendentsi rahvusriikide kesksest lähenemist föderaalse poole peale (ühisraha, Schengeni viisaruum jne). Millised on antud kriisi kontekstis tulevikus sarnaste olukordade vältimise jaoks õiged lähenemissuunad
pole v õ i m a l i k u l t i n t e g r e e r i t u d . Traditsiooniliselt ei ole tööõpe v õ i m a l i k u l t õ p i l a s e k e s k n e . Traditsioon, et õpe toimub täielikult tööruumides on jäänud ―kitsaks‖. Selles töös eeldatakse, et nagu iga tegevuse, nii ka teooriaõpe ja joonestamine puhul, peaks inimene hoiakuliselt valima selleks sobiva koha ja vahendid. Selliste õppeoludega ollakse küllaltki harjunud. Võib – olla on siin aluseks otsustajate /teadvustamata/ seisukoht et nõnda saab poisse karastada! /Ostrovski?/. Põhjuseks võib olla ka näiteks see, et tööõpetuse õpperuumide ja õppevara uuendamisele ei ole raha senini lihtsalt jätkunud? Mitmed õpetajad kasutavad käelistel töödel sellist õpilasekesksemat õppemenetlust: Õpilane valmistab ühe tehise /pro tööeseme/ etteantud tööjooniste järgi. Seejärel teeb ta teise, analoogilise töö, mille ta ise teatavas mahus kavandab ja mõõtmestab. 1.1
pole v õ i m a l i k u l t i n t e g r e e r i t u d . Traditsiooniliselt ei ole tööõpe v õ i m a l i k u l t õ p i l a s e k e s k n e . Traditsioon, et õpe toimub täielikult tööruumides on jäänud kitsaks. Selles töös eeldatakse, et nagu iga tegevuse, nii ka teooriaõpe ja joonestamine puhul, peaks inimene hoiakuliselt valima selleks sobiva koha ja vahendid. Selliste õppeoludega ollakse küllaltki harjunud. Võib olla on siin aluseks otsustajate /teadvustamata/ seisukoht et nõnda saab poisse karastada! /Ostrovski?/. Põhjuseks võib olla ka näiteks see, et tööõpetuse õpperuumide ja õppevara uuendamisele ei ole raha senini lihtsalt jätkunud? Mitmed õpetajad kasutavad käelistel töödel sellist õpilasekesksemat õppemenetlust: Õpilane valmistab ühe tehise /pro tööeseme/ etteantud tööjooniste järgi. Seejärel teeb ta teise, analoogilise töö, mille ta ise teatavas mahus kavandab ja mõõtmestab. 1.1
1. Isoleerituse vältimine, side teistega 2. Kaasosalisuse tunne ühiskonnas 3. Manipuleerimisvõimalus 4. Laastav mõju: püüd teiste arvelt oma võimalusi tõsta (Rousseau) Avaliku arvamuse poliitiline roll n Avalikkusfäär kui uute tähenduste ja seoste looja siit tekkivad kujutlused võimalikest valikutest n Avalikkus (kodanikeühiskond) kui riigivõimu testimise/refleksiooni keskkond n Avaliku arvamuse kaudne mõju otsustajate käitumisele isegi toodetud avaliku arvamuse ja autoritarismi puhul n Avaliku arvamuse ja valimiste seos: otsene ja refleksiivne Avalikkus n Avaliku arvamuse subjekt n Eristatakse kolme avalikkuse tüüpi: n ühe-teema avalikkus kõige tavapärasem avalikkuse tüüp. Tekib ja kaob koos probleemiga, võib esindada erinevaid osapooli. Vaadeldav massina: suur, juhuslik, struktureerimata, juhitav
saavutab edu, surutakse maha või sulandub poliitilisse süsteemi (erakonnastub), hoog raugeb HUVI- JA SURVERÜHMAD Sotsiaalne liikumine laiahaardeline, mitte väga selgepiiriline/struktureeritud tegevusvorm, tegutsetakse ühise eesmärgi nimel Huvirühm ükskõik milline rühm, mis on piisavalt terviklik, et esitada teistele nõudmisi Surverühm rühm, mis keskendub otsustajate mõjutamisele Erakond eriõiguste ja kohustustega poliitilise süsteemi põhiosaleja, väikese liikmeskonnaga Huvirühm igasugune rühm, mis ühe või mitme ühishoiaku alusel esitab teatud nõudmisi teistele ühiskonnarühmadele nendest ühishoiakutest tulenevate käitumisvormide kehtestamiseks, säilitamiseks või rohkendamiseks. Selged eesmärkid, hoiab poliitikast eemale. Surverühm iga rühm, mis nõuab avalikult võimult mingite oma seisukohtade arvestamist
Kui üks teise peale keelt kannab, langeb tema osaks miinimumkaristus, teine aga saab 10 aastat. Mõlema ülestunnistuse puhul ootab mõlemaid 5 aastat. Selliselt oleksid ratsionaalsed kahtlusalused vait, kuid lootuses aastaga pääseda, võivad mõlemad või üks neist teha ebaratsionaalseid otsuseid. Kuni on tegemist ühe otsustajaga, seega ei saa kerkida probleemi, kuidas selle ainsa otsustaja poolt vastu võetud optimaalne otsustus mõjutab teiste otsustajate tegevust (või teiste selle ainsa otsustaja oma). Äritegevuses sageli püüavad kaks või enam üksteisega seotud osapoolt teha kumbki enda jaoks optimaalseid otsustusi. Näiteks tootmisettevõtte otsustused reklaami ja hinnapoliitika valdkonnas mõjutavad peale tema enda käibe ja kasumi veel ka teiste sama tootmisharu ettevõtete käibeid ja kasumit. Tavaliselt on tegemist konfliktiga otsustajate vahel.
Rahvusvaheline majandus 1. Väikeriigi eelised · Siseturg on homogeensed e. ühetaolised- majandussubjektidele kergemini mõistetav ja riiklikult paremini reguleeritav, · Välismõjudele reageerimispaindlikkus e. üldreeglina väikeriigis on väikseid ettevõtteid need on vähem inertsed, · Väikeriigi ühiskond on kokkuhoidvam ja terviklikum, · Otsustajate ja otsuse täitjate tihedam seotus. (suurim eelis)- kindlustab suurema selguse. · Võib välja kaubelda soodsamad kaubavahetus tingimused, · Finantseering avaldab suuremat mõju annab tugevama arengu. · Väike riik võib kaitsekulud väliste partnerite kaela veeretada, läbi NATO. · Väikses riigis on suurem võimalus kommunikatsiooni vahendite ja infrastruktuuri rakendamine
27. Milline on sotsiaalse probleemi arenguloo mudel Spector ja Kitsuse järgi? John Kitsuse, Malcolm Spector “Cosntructing Social Problems” (1977) ¡Sotsiaalne probleem kui tegelikkuse kohta esitatud väidete esitamine. Sotsiaalse probleemi arengulugu ¡Sotsiaalse probleemi legitimiseerimise faas ÷Kes esitab väiteid? ÷Millist retoorikat, sõnavara kasutab? ¡Mobiliseerumise faas ÷Kes vahendab, toetab? ÷Kuidas defineeritakse ja võetakse poliitikute/otsustajate poolt üle? ¡Ametliku tegevusplaani koostamise faas ÷Milliseid osapooli nähakse? ÷Kas ja kuidas konsulteeritakse? ÷Milliseid lahandusi nähakse? ¡Plaani ellurakendamise faas ÷Millised instutsionaalseid lahendusi luuakse? ÷Kas ja kuidas mõõdetakse tulemusi? 28. Millised on kaks kodanikeühiskonna definitsiooni Ernest Gellneri järgi? - 1. 1994 “Conditions of Liberty”. Alustab definitsiooniga:"Kõige lihtsam, vahetult ja intuitiivselt
seas. Kuna Eestis leidub väga vähe toitlustusala koolitatud spetsialiste (eriti finants- ja tootmistegevuse analüütikuid), annab see ettevõttele konkurentsieelise. Konsultatsiooniteenuse osutamiseks peetakse otstarbekaks pakkuda kliendile ka raamatupidamisteenust, millega kindlustatakse stabiilsem sissetulek ja klientuur. Nõrgaks küljeks võib konsulteerimise osas osutuda eeldatav toitlustusettevõtete finantsseisund ja otsustajate arusaamad konsultatsiooni vajalikkusest/kasuteguritest. Võidakse piirduda nt paarikuulise konsultatsiooniga, kuigi konsultatsiooniks põhjaliku analüüsi koostamisel oleks vajalik nt aasta jooksul läbiviidav jälgimine. 2.6 Olemasolevad ja planeeritavad partnerlussuhted Üheks partneriks on raamatupidamistarkvara müünud ettevõte, kes vajadusel hooldab ja kohaldab tarkvara ettevõtte vajadustele vastavaks.
*Kogukonna tasandil saab lahendada kohaliku tähtsusega keskkonnaprobleeme. *Riigi tasandil kujundatakse ja koordineeritakse kogu keskkonnapoliitikat, luuakse seadusandlik ruum ning täidetaks keskkonnaalasid rahvusvahelisi kokkuleppeid. Keskkonnapoliitika iseloomulikud jooned *Keskkonnapoliitika on alati riigi tahtlik ja eesmärgipärane tegevus, mitte juhuslik kõrvalmõju või tegemata jätmine. *Antud hetke keskkonnapoliitika on eelnenud otsustajate iseseisvate otsuste tulemus. *Hetkel realiseeritav keskkonnapoliitika on paljude eelnenud otsuste tulemus. Keskkonnapoliitika *Enamikus arenenud maades nii Euroopas kui Ameerikas on poliitikud eelisatanud keskkonna kvaliteedil põhinevat lähenemisviisi. *Kuigi praktikas on selgunud, et keskkonnapoliitika realiseerivad struktuurid pöörduvad tavaliselt tehnoloogial põhinevate standardite poole. *Keskkonnapoliitika üheks parimaks rakendamise vahendiks on majanduslikud vahendid ehk
täiustamine). 4) keskkonna-kaitselsed projektid (kulutused puhastusseadmete soetamiseks või ehitamiseks, keskkonnasõbralike tehnoloogiate väljatöötamiseks). 5)uurimustöö projektid (uute toodete või tehnoloogiate väljatöötamiseks). 28. Kapitali eelarvestamine ebakindluse tingimustes (tegurid, mis mõjutavad majandustulemusi) Kapitali eelarvestamise otsuseid tuleb tihti teha ebakindluse tingimustes. Seega mõjutavad projektide valikut ka teatud määral otsustajate (juhtide) subjektiivsed eelistused, intuitsioon ja arvamused. Põllumajanduse jaoks on mitmeid investeerimisprojektide tulemust määravad tegurid nagu müügihind, kulude, s.h. palga tase ebakindlad. 29. Riskid investeerimisel Mida pikem on arvestusperiood ja/või mida rohkem projekti teadaolevad võimalikud tulemused üksteist erinevad, seda riskantsemaks tuleb projekti lugeda. Riski võib defineerida kui võimalikue tagajärgede varieerumise ulatuse suhtelist mõõtu ajas.
Tähtsaim tootmistegurite turu liik on tööturg. Mikro- ja makroökonoomika Kõnealune distsipliin jaguneb kaheks osaks: mikro- ja makroökonoomikaks. Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid; seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu, piirkulu jne Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne Majandusanalüüsi olemus
abil) või kaudselt arvutatavad (teoreetiline, näiteks kokkupuude madala tasemega- modelleerimisega). Riski iseloomustab ebakindlus. Edu riskijuhtimises tähendab praktiliste ja kasulike lahenduste leidmist selle ebakindlusega toime tulekuks .Kogetud/kogetav risk on ohutunne või võimaliku õnnetuse kartus Kui ohutunne puudub, siis on kogetav risk null, samas kui tõeline, statistiline risk ei saa kunagi null olla. Aksepteeritav risk. Sidusrühmade ja otsustajate konsensne otsus. Vabatahtlikult aktsepteeritud riskid (nt meelelahutus, Disneyland) - kergemini aktsepteeritavad kui kohustuslikud riskid. Harvad katastroofid - on raskemini vastu võetavad kui sagedased õnnetused Eeldades, et kahjulikud mõjud tervisele tekivad ainult siis, kui kokkupuude ületab organismi võimet taluda madala taseme toksilisi mõjusid. Enamiku ainete puhul põhinevad regulatiivsed kokkupuute piirväärtused tavaliselt lävi põhimõttel. Künnisprotsessid
suurendamist. 2. Administratiivne mudel- Kirjeldab otsuseid ebakindlates situatsioonides, piiratud ratsionaalsus, minimaalne kättesaadav informatsioon, intuitiivne otsustamine, eesmärgid ebamäärased ja konfliktsed, ratsionaalsust (protseduurid) rakendatakse piiratud kujul, enamus otsuseid on administratiivsed. 3. Poliitiline mudel- Peamiselt mitteprogrammeeritud otsused, ebamäärasus ja vähene informatsioon, ratsionaalsus piiratud, ebakõlad otsustajate vahel, eesmärgid segased, koalitsioon otsustamisel, puudub aeg ja ressursid probleemi ja alternatiivide igakülgseks vaagimiseks, arutelud vähendavad ebaselgust, läbirääkimised otsustavad valiku. (Perit) 30) Mida mõeldakse organisatsiooni kultuuri all? Kultuur on nn “liim”, mis hoiab organisatsiooni koos. Selle all võib mõelda hoiakuid, väärtuseid, traditsioone, juhtimisstiile, kirjutamata reegleid, suhtumist töötajatesse … R
olemasolu täitevvõimu tegevuse kohta. (avalikud kohtuistungid) . Inormatsiooni riigi tegevuse kohta annavad riigikontroll ja õiguskantsler, kes kontrollivad pidevalt riigivõimu tegevust.- nende tegevus on avalik . 2.1.2 Demokraatlikud otsustusmehhanismid. ..need viitavad rahva osalemisele riiklike otsuste tegemisel. See on võimalik nii otseselt(vahetu demokraatia) kui ka kaudselt(esindusdemokraatia) .Üldprintsiibid:need seondavad demokraatliku võrdsuse nõude, arvamuste vabaduse ning otsustajate teadlikkust. 2.1.2.1 Demokraatlik võrdsus Demokraatliku otsustusmehhanismi vaieldamatu osa on võrdsusprintsiip. Kogu rahaval peab olema õigus otsuste lanegtamisel osaleda. terve rahva võim mitte osa rahva võim. Kõigil hääletajatel valimistel peab olema üks hääl, mille on võrdne kaal. Enamusprintsiip ei ole absoluutne. Häälteenamus-tähtsamate otsuste vastuvõtmisel. Otsustusprotsesside demokaartlikusest tuleneb nõue, et valimisi ja riigivõimuorganite tegevust
Õigusotsuse argumendid on kõige üldisemalt jagatavad kahte põhitüüpi: Tõendiargumendid (faktiküsimus). Õigusliku otsustuse mittenormatiivsed eeldused ehk tõendiargumendid: 1) “materiaalsed” tõendid (asitõendid); 2) “protokoll-laused”: nn vaatluslaused, tunnistajate jt ütluste üleskirjutused, ekspertarvamused, tõendite tõlgendamise laused (tõendamisjõu ja -seoste kohta); 3) otsustajate episteemilised seisundid (nii faktide, tõendite kui ka normide kohta). Tõend on uuritava sündmuse jälg, mida on võimalik tajutavas vormis fikseerida ja mille alusel saab teha järeldusi selle sündmuse asjaolude kohta. Rangelt võttes materiaalne või semantiline jälg iseenesest ei ole tõend. Tõendiks ehk tõendiargumendiks saab jälg läbi teatavate otsustuste (vt joonis). Normiargumendid (normiküsimus). Õigusotsuse normiargumendid:
ülesehituse seletamiseks? Millised domineerivad tänapäeval? 1. keskkond - keskkonna muutlikus, keskkonna komplekssus, keskkonna vaenulikkus. 2. tehnoloogia - tehnoloogia,mida organisatsioon kasutab, mõjutab olulises osas seda, milline on organisatsiooni struktuur. 3. organisatsiooni suurus - mida suurem organisatsioon, seda enam on spetsialiseerumist ning sellest tulenevalt on suurem ka struktuuriline eristumine. 4. otsustajate strateegilised valikud - stuktuuri mõjutavad juhtide otsused ja nende hinnang organisatsiooni positsioonile tema tegevuskeskkonnas. Organisatsiooni sooritus sõltub tema struktuurist. 1. Mida mõistetakse organisatsiooni disaini all? Organisatsiooni disain koosneb kahest elemendist, milleks on - organisatsiooni struktuur ja protsessid organisatsioonis. 1. Mis on organisatsiooni struktuur ja mis seda iseloomustab? tegeleb ettevõtte struktureerimisega organisatoorseteks üksusteks; Struktuur
annaabi.ee 
