VABADUS VALIDA (0)

VABADUS VALIDA
Mõeldes inimeste peale, kes on võidelnud oma isamaa vabaks, või inimeste peale, kes on kaotanud oma elu sõjas, kuhu nad olid sattunud sundmobilisatsiooni alusel, Teises maailmasõjas viiekümne viie miljoni hukkunu peale, kolmekümne viie miljoni haavatu peale ja kolme miljoni kadunuks jäänud inimese peale, tekib küsimus, kas nad olid seal vabast tahtest või kellegi käsu alusel?
Ameerika 31. president H.C. Hoover on öelnud : ,,Vanemad mehed kuulutavad sõja. Aga nooremad on need kes sõdivad ja surevad.’’ Läbi sajandite on äsja meesteks sirgunud noorukid saadetud sõdima, ehk pandud olukorda, mis pole tuttav ja kus mäng käib elu ja surma peale. Võimul olevad isikud pole mõelnud nende tuleviku, tunnete või pere peale. Valitsevatel isikutel on oluline ainult, et nende riik sõjast võitjana välja tuleks. Romaanis ’’Läänerindel muutusteta’’ kirjeldab peategelane olukorda, kus ta lasi vastase maha, olude sunnil oli ta sunnitud viibima vastase laibaga ühes ja samas kaevikus pikka aega. Sel ajal ta mõtiskles, miks on tema seal kaevikus ja miks on seal tema vastane. Ta mõistis , et nad on seal üksnes sellepärast, et nende riigis võimul olevad inimesed on andnud selleks käsu. Neil puudus vabadus valida, luua enda tulevik ise.
Tänapäeva ühiskonnaski otsustab komissariaat, kuna kuhu keegi aega teenima läheb. Noormeestelt võetakse õigus valida. Tean olukorda, kus noorpere kolis teise linna, kuna perepea oli saanud väga hea töökoha. Ajal mil perel hakkas kõik ülesmäge minema, saadeti noormehele komissariaadist kutse. Pere elu oligi ühe ainsa otsusega keeratud pea peale. Isa pidi lahkuma enda pere kõrvalt, jättes naise koos lapsega võõrasse linna väga väikse sissetulekuga. Aega läinud teenima noormehelt ei võetud ainult võimalus valida, vaid võeti ka tema lapselt lapsepõlve mälestused koos isaga. Arusaadav on, et iga enesest lugupidav noormees läheb aega teenima, kuid tal peaks olema õigus valida, kuna ja kuhu. Tuleks leida kompromiss riigi ja tulevaste ajateenijate vahel.
Me oleme planeedi kõige targemad isendid, meil kõigil peaks olema õigus valida ja luua enda tulevik ise. Pole õige, et otsustajaks võib olla inimene, kellel on võim. Meie ühiskonnas on kahjuks sajandeid otsustajate rollis olnud võimukad inimesed, kes panevad paika paljude saatuse. Öeldakse, et lootus sureb viimasena. Loodame meiegi, et selline pilt meie ühiskonnast kaob ja asendub pildiga , kus igaüks on oma tuleviku sepp.
Merit Terras 12b