Majandus majandusteooria maja (0)

Sissejuhatus majandusteoriasse, 
majandussüsteemid
Rain  Arro
Majanduse alused
Haapsalu Kutsehariduskeskus 2013
Majandusteooria  põhimõisted:
●
Majandusteadus  on sotsiaalteadus, mis uurib kuidas 
inimesed, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas 
kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks.
●
Majandusteooria on majandusteaduse osa, mis tegeleb 
rahvamajanduse  kui terviku toimimise ja üldiste seadus-
pärasuste uurimisega. Jaguneb  mikro - ja makroökonoomikaks.
●
Mikroökonoomika  ehk hinnateooria uurib üksiktarbijaid ja 
ettevõtteid ning nende majanduslike valikute mõju.
●
Makroökonoomika  analüüsib majandust kui terviksüsteemi, 
see on õpetus turu üldisest tasakaalust.
Majandusteooria põhimõisted:
●
Rakenduslik  majandusteadus kasutab majandusteooria poolt  
seletatud ja tundmaõpitud seadusi üksikute  majandussubjektide  
huvides.
●
Majanduspoliitika rakendab majandusseadusi kogu ühiskonna 
huvides (valitsuse tegevus, eesmärk  mõjutamine ).
●
Majandusanalüüsi põhieelduseks on majanduses osalejate  ehk 
majandussubjektide  ratsionaalne  käitumine. Kodumajapidamised 
püüavad maksimeerida oma kasulikkust, ettevõtted kasumit ning 
valitsus ühiskonna sotsiaalset heaolu.
●
Ratsionaalne majanduslik käitumine tähendab, et inimesed 
maksimeerivad kasulikkust kehtestatud piirangute raamides 
( eeldusel , et tegu on täieliku konkurentsiga, turul rahuldatakse iga 
väiksemgi vajadus ja inimestel on turu kohta täiuslik info).
Ratsionaalne näide 1
Vaja on langetada 2 otsust: osta auto ja anda hääl poli tikule.
Mõlemal puhul on tulemus seda parem, mida enam 
investeeritakse alternati vide võrdlemisse. 
Esimesel juhul sõltub  otsusest , mil ine auto saadakse. 
Teisel juhul suureneb tõenäosus, et just see konkreetne poli tik 
valituks osutub, ühe miljoni võrra. 
Kui kandidaat valitakse ilma antud indivi di hääleta, on tema 
hääl raisatud. Samas kui antud poli tik valituks ei osutu, on 
tema hääl justkui jäl e raisatud. Järelikult on ratsionaalsem 
kulutada rohkem aega auto ostmisele. 
Ratsionaalne näide 2
Park, mil es ilus roheline muru on jaotatud lõikudeks:
Kõigi huvides on säilitada ilus muru, aga indiviidi huvides on 
valida lühim tee. 
Seega li gub ratsionaalne indiviid punktist I punkti J ning 
punktist S punkti L. Ni  tehes suurendab indiviid oma 
kasulikkust, tekitades teistele aga kahju. 
Seega on  ratsionaalsus  kül  individuaalse käitumise kategooria, 
aga mitte grupilise käitumise kategooria.
Mikroökonoomika
●
Uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke  valikuid , 
seda kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid 
valikuid ja kuidas  turg  koordineerib erinevate otsustajate 
valikuid.
●
Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema 
kujundamisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule 
antud hüvise turul.
●
On seotud sel iste nähtuste uurimisega nagu: nappus, valik, 
alternati vkulu, pi rkulu jne.
Makroökonoomika
Analüüsib rahvamajanduses toimuvaid majanduslikke 
protsesse ja püüab leida vastust küsimusele, kuidas parimal 
viisil saavutada majanduse nelja  põhilist  eesmärki:
1) majanduskasvu;
2) stabi lset hinnataset;
3) tööhõivet;
4) välismajanduse tasakaalu.
Majandusteooria põhimõisted:
●
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) – riigis teatud ajaperioodi 
jooksul toodetud lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste 
maksumus.
●
Rahvamajanduse koguprodukt( RKP) – mõõdab kõigi antud riigi 
residentide (elanike) poolt toodetud  lõpptarbimiseks  suunatud 
kaupade ja teenuste väärtust.
Mis on nende vahe? SKP võtab ühiskonnas loodud  kaubad  ja 
teenused kokku territoriaalsel printsiibil, RKP teeb seda omandi 
baasil, (kellele kuuluvate tootmisteguritega on loodud). 
Kasutatakse rohkem SKP-d sest omandisuhteid välja 
selgitada on  globaalses maailmas järjest keerulisem.
Kas järgmiste tehingute väärtusi arvestatakse SKP-s?
Näide 1:  Klient  maksab restoranis lõuna eest.
Jah. Lõpptarbimine. Lõpptarbimiseks nim kaubad ja teenused, mida 
kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks. 
Näide 2: Ettevõte ostab Tartu kesklinnas ajaloolise väärtusega maja, 
et see bürooks ümber ehitada.
Ei, see on nn. second- hand  müük (kuna on kajastunud varasema/oma 
valmimise aasta SKP-s).
Näide 3: Pakkuja müüb arvutidetaili PC-sid tootvale firmale. 
Ei, tegemist on vahetoodanguga. SKP-s  kajastub  detailidest kokku pandud 
PC-de müük lõpptarbijale.
Näide 4: Eraisik ostab maaletoojalt auto. 
Ei, sest pole antud riigis toodetud (uue auto ost võib kajastuda RKP-s, 
kasutatud auto ost ei kajastu kummaski).
Majandussüsteemid – 3 majanduse põhiküsimust
Mida toota?
Kuidas toota?
(tootmisotsus)
(“tehnika valik“)
Kellele toota?
(jaotusotsus)
Majandussüsteemid - 3 majanduse põhiküsimust
●
Mida toota? (tootmisotsus) – mil iseid tooteid ja teenuseid ning 
mil istes  kogustes  toota? Lihtne vastus: toota tuleb seda, mida 
ühiskond vajab ning mil e eest indiviid on nõus maksma.
●
Kuidas toota? (“tehnika valik”) - mil isel hulgal ja mil iseid 
ressursse tootmiseks kasutada? Tootmine peab olema 
võimalikult efekti vne. Ettevõtted peavad otsustama, mil ist 
tehnoloogiat kasutada, kus toota ning kui palju inimkapitali 
kasutada. Valiku puhul olulised kättesaadavus ja hind.
●
Kellele toota? (jaotusotsus) - kes saaksid  nendest  toodetud 
asjadest kasu ning oleks nõus nende eest maksma? 
Iga  ettevõtja  peab tootmisel alati mõtlema konkreetsele 
tarbijale, sest umbisikuline toode jääb tavaliselt
müümata.
3 majanduse põhiküsimust ettevõtte tasandil
●
Mida toota? Toota kaupu ja pakkuda teenuseid, mida tarbijad 
vajavad.
●
Kuidas toota?  Mil iseid vahendeid tootmises kasutada. 
Valimisel lähtuda võimalustest, hinnast, ajast.
●
Kellele toota? Kes on kliendid.
Näide:
     Mida? – ehitusteenuse pakkumine.
     Kuidas? – kas kasutada inimtööjõudu või tehnikat?
     Kel ele? – suuremad ehitusfirmad, eraisikud.
3 majanduse põhiküsimust riigi tasandil
●
Mida? Tarbekaupade, tootmise ja tootmisvahendite  vahekord ?
●
Kuidas? Turu mõjutamine maksude ja soodustuste abil?
●
Kellele? Kel ele kaup toodetakse, kuidas rikkus jaotub?
3 majanduse põhiküsimust - ülesanne
Vasta kolmele majanduse põhiküsimusele isiklikul tasandil:
●
Mida?
●
Kuidas?
●
Kellele?
Toodete ja teenuste tootmiseks kasutatavad ressursid
LOODUSRESSURSID
INIMRESSURSID
KAPITAL
ETTEVÕTLIKUS
Toodete ja teenuste tootmiseks kasutatavad ressursid
●
Loodusressursid – see on osa looduskeskkonnast, mida 
kasutatakse hüviste tootmiseks.
●
Inimressursid – inimeste vaimsed ja füüsilised jõupingutused 
toodete valmistamisel ja teenuste osutamisel.
●
Kapital  – hälmab kõiki inimtööga valmistatud 
tootmisvahendeid (näiteks: ehitised,  seadmed , materjalid)
●
Ettevõtlikkus – teadmised ja oskused, mis on vajalikud, et 
mõista  vajalikkust  uue toote valmistamise järele või toota 
paremat, täiuslikumat hüvist.
Majandussüsteemid (4)
1)Traditsiooniline 
ehk tavamajandus
2) Käsumajandus
3) Turumajandus
4) Segamajandus
Majandusüsteemid  (4)
●
Tavamajandus – tugineb tavadel ja traditsioonidel. Kasutatakse 
algelisi muutumatuid tootmismeetodeid.
Näiteks:  naturaalmajandus
●
Käsumajandus – tootmine tugineb valitsuse käskudel. Enamasti on 
majandus totalitaarse  riigikorra ideede teostamise vahend. Näiteks 
plaanimajandus .
Millises riigis on tänapäeval käsumajandus?
●
Turumajandus – kaupu vahetatakse vabalt kokkulepitud hindade 
alusel. Ettevõtete vahel tugev  konkurents . Nõrgem tõrjutakse välja. 
Tugevam võidab. Majandustegevus baseerub eraomandil.
●
Segamajandus – traditsioonid, tururegulatsioon, valitsuse 
regulatsioon . 
Miks riik sekkub majandusse?
Valdkonnad, kus turumehhanismid ei suuda tagada 
maksimaalselt kasumit. 
Näiteks:  haridus , riigikaitse, teede kasutamine jne.
Kuidas riik sekkub?
●
Reguleerib kaupade hindu, kvaliteeti ja kvantiteeti.
●
Mõjutab subsiidiumide ja maksudega majanduskäitumist
●
Tegeleb ise tootmisega
●
Teeb rahalisi ülekandeid ja väljamakseid vastavalt 
sotsiaalsetele vajadustele.
Majandussüsteemid
Milline majandussüsteem on parim?
1) Tavamajandus?
2) Käsumajandus?
3) Turumajandus?
4) Segamajandus?
Majandusüsteemid
Ühest vastust küsimusele, milline majandus-
süsteem on parim, pole suudetud veel leida.
Printsiip
Piirprintsiip - tulu millegi  tootmisest või tarbimisest 
kasvab teatud piirini. Sellest edasi pole mõtet enam toota 
või tarbida, sest tulu hakkab vähenema.
Näiteks: Ostame kolm 1 eurost jäätist. Kas  neljanda  
jäätise  ostmine  on järgmise 1 euro kulutamist väärt? 
Ehk ajab neljas  jäätis  südame pahaks? 
Võib olla pole võimalik jäätiseid ohutult tarbida. Need 
sulavad enne söömist või külmikusse jõudmist.
Printsiip
Kahanevuse printsiip - iga järgmise ühiku tarbimisest 
saadav kasu on väiksem võrreldes eelmise ühiku tarbimisest 
saadud kasuga.
Näide:
1.  Sööd  esimese jäätise. Päris hea. Oled rahul.
2. Sööd teise jäätise. On ka hea, kuid lisandunud rahulolu on 
väiksem võrreldes esimese korraga.
3. Sööd kolmanda. Aitab.
4.  Neljandast jäätisest hakkab paha.
5. Viienda söömisel läheb veel halvemaks.
 
Kokkuvõte
1. Mikroökonoomika uurib majandussubjektide valikute tegemist, 
makroökonoomika analüüsib majandust kui terviksüsteemi.
2. Majanduse kolm põhiküsimust: Mida toota? Kuidas toota? 
Kel ele toota? 
3. Toodete ja teenuste tootmiseks kasutatavad ressursid 
on loodusressursid, inimressursid, kapital ja 
ettevõtlikkus.
4. Majandussüsteemid jagunevad nelja gruppi: 
tavamajandus, käsumajandus, turumajandus ja 
segamajandus