50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 25 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-10-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jnn
Õppematerjali autor
MSc Inna Mazing Euroakadeemia Otsime vastused järgmistele küsimustele: • Miks on majandusteadus tähtis? • Inimeste vajadused • Ressursid: esimene samm vajaduste rahuldamiseks • Nappus • Majanduslik mõtlemine • Piirprintsiibist lähtuv mõtteviis • Otsused mida teevad ettevõtted • Tootmisvõimaluste kõver • Turumajanduse põhilised majandusotsused • Majandusteaduse kaks haru: makro- ja mikroökonoomika Mis on majandus? • Majandus, s.o. ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki • Süsteem toimib majandusteaduse seaduspärasuste alusel • Üldtunnustatud majandusteooria definitsiooni veel ei ole • Laiemas kontekstis räägitakse – Majandusarengu seaduspärasustest ja mõjuritest; – Piiratud ressursside kasutamisest vahetusprotsesside korraldamisel;
Tootmisvõimaluste kõver (TVK) on diagrammijoon (graafik) mis kujutab kahe erineva hüvise valmistamise erinevaid kombinatsioone, eeldusel, et rakendatakse kõiki olemasolevaid (kättesaadavaid) tootlikke ressursse ja kasutatakse parimat võimalikku tehnoloogiat. Graafiliselt näitab tootmisvõimaluste kõver ühiskonna majandusliku valiku võimalusi e ühe toote maksimaalkogust, mida konkreetne majandus on võimeline tootma teiste toodete teatud kindlate koguste valmistamisel, kui kasutatakse täielikult ära kõik olemasolevad tootmistegurid ja parim olemasolev tootmistehnoloogia. Tootmisvõimaluste raja kuju ja asendi muutumise põhjuseks võib olla majanduse 9 Avo Org 2.3. Tootmisvõimaluste kõver ja valik ressursside alternatiivsete
valikuvabadus. Valdav osa ressurssidest kuulub eraomanike, kodumajapidamistele 4)segamajandus – reaalses majanduses ei esine puhtaid majandussüsteeme, seega tegelikkuses olevat majandussüsteemi nimetatakse segamajanduseks. Erinevad riigid on tegelikkuses rohkem või vähem orienteeritud turumajandusele või plaanimajandusele. Tänapäeval on enamikes riikides vaba turumajandus, mida riik oma võimu kasutades reguleerib. Turg ja majandus MAJANDUSAGENDID: Majandusagendid on majandusesosalejad – majapidamised, ettevõtted, avalik sektor ja muu maailm. (Kui tegutsevad kaks esimest, siis on tegemist suletud majadusega.) Majapidamise moodustavad inimesed, kes elavad koos ja teevad ühised finantsotsuseid. Majapidamiste majandusliku käitumise eesmärgiks on oma heaolu(rahulolu) maksimeerimine lähtudes nende käsutuses olevatest ressurssidest (nende tulust).
● Vahetuskaubandus ● Raha ei kasutata. ● Väga levinud kõikjal agraarsetes ühiskondades ja taluühiskondades. ● Levinud igapäevaelus ka tänapäeva ühiskonnas. 2) Käsumajandus ● Majandussüsteem, kus riik otsustab, mida, kuidas ja kellele toota. ● Riik omab tootmisressursse ja turustamiskanaleid. ● Eraomand puudub või on piiratud. ● Sageli juhitakse majandust ideoloogilistest eesmärkidest lähtudes. 3) Plaanimajandus ● süsteem, kus kogu majandus on mitme aasta peale ette planeeritud. 4) Turumajandus ● Majandussüsteem, kus turg otsustab, mida, kuidas ja kellele toota. ● Turg – mis tahes institutsioon/keskkond, kus ostjad (tarbijad) ja müüjad (pakkujad) suhtlevad ja vahetavad omavahel hüvesid. ● Turul valib tarbija erinevate kaupade vahel ning otsustab, mida osta. ● Tootja eesmärgiks on saada turul võimalikult palju kasumit.
● Vahetuskaubandus ● Raha ei kasutata. ● Väga levinud kõikjal agraarsetes ühiskondades ja taluühiskondades. ● Levinud igapäevaelus ka tänapäeva ühiskonnas. 2) Käsumajandus ● Majandussüsteem, kus riik otsustab, mida, kuidas ja kellele toota. ● Riik omab tootmisressursse ja turustamiskanaleid. ● Eraomand puudub või on piiratud. ● Sageli juhitakse majandust ideoloogilistest eesmärkidest lähtudes. 3) Plaanimajandus ● süsteem, kus kogu majandus on mitme aasta peale ette planeeritud. 4) Turumajandus ● Majandussüsteem, kus turg otsustab, mida, kuidas ja kellele toota. ● Turg – mis tahes institutsioon/keskkond, kus ostjad (tarbijad) ja müüjad (pakkujad) suhtlevad ja vahetavad omavahel hüvesid. ● Turul valib tarbija erinevate kaupade vahel ning otsustab, mida osta. ● Tootja eesmärgiks on saada turul võimalikult palju kasumit.
Kaks põhilist majanduskoolkonda: 1.Majanduslik liberalism (vabadus) turg saab iseenesega hakkama, ressursid paigutuvad efektiivselt. Üksikisik ja tema otsused on olulised. Väike maksukoormus ja riigi vähene sekkumine. Adam Smith ja tema "nähtamatu käe" teooria. Milton Friedman. 2.Heaolumajandus turg ei saa iseendaga hakkama, ressursid paigutuvad ebaefektiivselt ja valitsusel on oluline roll majanduses. Suur maksukoormus. J.M.Keynes. MAJANDUSTEOORIA ALUSTALAD On olemas kindlad reeglid, mis kehtivad igas olukorras ja mis loovad keskkonna, kus majanduses osalejad oma ratsionaalseid ja ebaratsionaalseid otsuseid langetavad. Ressursside piiratus Ühiskonnaliikmete vajadused on alati suuremad kui on nende vajaduste rahuldamise allikad. Ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada saab vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Võimaliku tootmise piir kaupade tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse
Kaks põhilist majanduskoolkonda: 1.Majanduslik liberalism (vabadus) – turg saab iseenesega hakkama, ressursid paigutuvad efektiivselt. Üksikisik ja tema otsused on olulised. Väike maksukoormus ja riigi vähene sekkumine. Adam Smith ja tema “nähtamatu käe” teooria. Milton Friedman. 2.Heaolumajandus – turg ei saa iseendaga hakkama, ressursid paigutuvad ebaefektiivselt ja valitsusel on oluline roll majanduses. Suur maksukoormus. J.M.Keynes. MAJANDUSTEOORIA ALUSTALAD On olemas kindlad reeglid, mis kehtivad igas olukorras ja mis loovad keskkonna, kus majanduses osalejad oma ratsionaalseid ja ebaratsionaalseid otsuseid langetavad. Ressursside piiratus Ühiskonnaliikmete vajadused on alati suuremad kui on nende vajaduste rahuldamise allikad. Ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada saab vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Võimaliku tootmise piir – kaupade tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse
2.12.15 © Tõnu Erin 5 Mõisted Makroökonoomika on uurimus majandusest tervikuna. Uurib majandusprotsesside kulgemise kiirust, kogutoodangu ja –tulu suurust, tööhõive probleeme. Mikroökonoomika uurib üksikisikute, perekondade ja ettevõtete valikuid. 2.12.15 © Tõnu Erin 6 Mõisted Majandusmudel on lihtsustatud väide, diagramm või valem, mida kasutatakse majandussündmuste selgitamiseks. Majandus on süsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme kui tarbijad, töötajad, ettevõte omanikud või juhid ja valitsusametnikud. 2.12.15 © Tõnu Erin 7 Üksikisiku majandusotsused: 1. Töö- ja vaba aja vahekorra valik 2. Töö valik 3. Säästude ja kulutuste vahekorra valik 4. Säästukoha valik 5. Kulutuste valik (6. Suhetesüsteemi valik Abraham Maslow (1908–1970) vajaduste hierarhia Eneseväljendusvajadus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid