Äkki ootan veel ,et äkki läheb odavamaks.Mul ju ei ole praegult nii palju raha jpm. 4.Kas ostan või mitte toodet ? 5.Ostan toote ära vaatan kas sain hea hinna eest või ei . Kui sain siis olen õnnelik kui ei siis petun . Kui läheb mööda pool kuud ja näen ,et retuusid maksid 2,50 ja mina ostsin 6ega siis on kurb küll . 3. Kuidas alljärgnevad demograafilised tegurid mõjutavad majutus- või toitlustusettevõtete teenuste ostuotsuseid: kliendi tulud, - Mida rohkem ostetakse tooteid seda rohkem saab toitlustusettevõtte endale raha.Kui on ka kliendil rohkem raha saab ta väljas söömas käija. kliendi vanus, - Mida nooremad inimesed on seda rohkem raatsitakse raha jätta majutusettevõttesse. Noored ei armasta väga erilisi roogi vaid nad tahavad lihtsalt süüa saada. Kuid vanemad inimesed tahavad juba head sööki ja sellepärast mõjutab kliente väga
oluline saavutada brändi ja tarbija vahel tugev emotsionaalne seotus Tänapäeva tarbijaid iseloomustavad üldised hoiakud ostukäitumises Hoiaku mõju käitumisele on alati suurem kui: välismõjud on väiksemad hoiak on spetsiifiline hoiak on teadvustatud hoiak on omandatud vahetu kogemuse kaudu valdkond on inimesele oluline hoiak on aktiivne Tänapäeva tarbija soovib rohkem: Teenindus, Kvalikteet, Mugavus,Valik, Järjepidevus Soovib vähem: Hind,Aeg,Risk,Vaev Ostuotsuseid mõjutavate tegurite liigendus. Tarbijast endast tulenevad tegurid ressursid (ostuvõime, ajalimiit, emotsionaalne värskus/väsimus jne) kindlustunne. Ebakindlus suurendab ostuotsuse tajutud riski, tarbija muutub ettevaatlikuks ja lükkab harvemini ostetavate ja kallimate toodete ostuotsused kaugemasse tulevikku. Teiselt poolt riskitaju vähenemine soodustab tarbijakäitumises ostuotsuste variatiivsuse kasvu ning proovitakse julgemalt uusi tooteid
müüa laos jõude seisvat puitu, samas peaks turundusjuht oma hinnakalkulatsioonis arvestama siis kiirtellimuse maksumust ning transpordi kulusid. Edasi oleksin uurinud ostujuhtidelt nende tellimise põhimõtete kohta ja välja selgitanud kas nad juhinduvad oma tellimustes otseselt nõudlusest või pelgalt allahindlustest. Nõudlust saab statistika põhjal kindlasti analüüsida ning selle põhjal teha ka varude ostuotsuseid. Selgus, et vähendati kulu materjalidele ostes suuremaid koguseid allahindlustega, kuid ei arvestanud laostamise hinda. Laostamise hinna ja allahindluse summa on kokkuvõttes kallim, kui täishinna maksmine mida ostujuhid ei paista arvestavat. Kokkuvõtlikult pidanuksin lõpuks siiski kõik osakonnad läbi käima, et kogu informatsiooni tegevuse ja probleemide kohta kokku saada. 2. Selgita, mis on logistikakulude kasvu põhjuseks Friedlandis.
SOOVID - vajaduste kohandused NÕUDLUS - soov ja maksevalmidus TURG - pot, ostjate olemasolu, kes on valmis toodet või teenust tarbima ATTENTION - TÄHELEPANU INTEREST - HUVI DESIRE - SOOV ACTION TEGU 7 turulohet- ruumilõhe, ajalõhe, koguselõhe, valikulõhe, infolõhe, väärtuslõhe, omandiõiguslõhe Kognitiivne lojaalsus ehk ratsionaalne lojaalsus on esimene ja kõige enam tunnetatav lojaalsuse liik. See tähendab, et inimene (tarbija) langetab ostuotsuseid ratsionaalsetel kasudel. Põhineb ratsionaalsel mõtlemisel. Afektiivne lojaalsus tähendab emotsioonipõhist lojaalsust. Klient tajub, et miski talle meeldib, sobib, on tema elustiiliga kokkukäiv ehk klient loob endale emotsionaalse sideme antud toote/teenuse/brändiga. Konatiivne lojaalsus tähendab nn käitumiskavatsuslikku lojaalsust. See tähendab kavatsust ja soovi mingit ostu sooritada, kuigi tegelikkuses seda ei pruugi veel toimuda.
Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline neist ei ole AIDAmudeli komponent? Vali üks: a. huvi b. ihalus c. tagasiside d. tähelepanu Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: tagasiside Küsimus 19 Osaliselt õige Hinne 0,50 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Miks on vaja ettevõtte äriprotsesse kaardistada ja planeerida? Vali üks või enam: a. see on omahinna arvutamise eeldus b. et tarbijad oskaksid ostuotsuseid teha c. et Maksuamet mõistaks meie äriprotsesse d. see on sisend ettevõtte finantsarvutuste jaoks Tagasiside Sinu vastus on osaliselt õige. Sa oled õigesti valinud 1. Õige vastus on: see on omahinna arvutamise eeldus, see on sisend ettevõtte finantsarvutuste jaoks Küsimus 20 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Püsikulu on kulu, mis ei sõltu tootmise või teenindamise mahust. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside
lahendamise paratamatusele klienditeenindaja poolt. Teenindus on väga komplitseeritud mitmetähenduslik nähtus, ulatudes personaalsest teenindusest teenuse kui tooteni. Peaaegu iga toode võib muutuda tarbijale teenuseks, kui toote müüja teeb jõupingutusi tarbija väga detailsete nõudmiste täitmiseks. Kui selliseid jõupingutusi ei tehta, ei saa protsessi nimetada teenindamiseks. (Tooman, Mae, 1999:17-18) Teenindust teostav inimene aitab tarbijal teha õigeid ostuotsuseid läbi erinevate tegevuste ja personaalse tähelepanu, tõstes sellega ettevõtte mainet ja kasvatades kliendibaasi. Teenuste pakkumine ja teenindustase on klientidele muutunud ostukohtade valimisel tähtsaks kriteeriumiks. Seetõttu on teenindus muutunud iga müüja jaoks võimsaks salarelvaks, mis annab kliendile põhjuse just seda ettevõtet korduvalt külastada. Teenindamise seisukohalt on vana kliendi tagasitulemine tähtsam, kui uue kliendi ootamine. (Tooman, Mae, 1999:17)
tehtavat aja- ja rahakulu. Oma uuringus tundsin ka huvi, kas viimastel aastatel on ostetud toodet/teenust peamiselt hea reklaami tõttu ilma, et eelnevalt oleks planeeritud midagi sarnast osta. 11 inimest on nö langenud reklaamiohvriks, kelledest 10 on kokkuvõttes oma ostuga siiski rahule jäänud ja 1 kahetseb ostu siiani. 7 vastajat aga ei osta kunagi toodet ega teenust lihtsalt hea reklaami tõttu, samas kui 1 inimene teebki oma ostuotsuseid enamasti reklaami põhjal. 2008. aastal Tarbijakaitseameti tellimusel läbi viidud uuringust selgus, et kiire hinnatõusu ja majanduskeskkonna muutuste tõttu, osteti reklaami mõjul eelnevaga võrreldes vähem. Reklaami mõjul sooritatud ostud olid muutunud läbimõeldumaks. Samuti 2008. aastal läbi viidud TNS Emori reklaamihoiakute uuringus pidas 86% vastanutest reklaami vajalikuks nii endale kui ühiskonnale ning 38% elanikkonnast peab reklaami normaalseks nähtuseks
lubadustele • Naise/mehe stereotüüp – seksuaalobjekt /koduperenaine/pehmo • Brändide ebaõige või moonutatud võrdlus – levitatakse valeinformatsiooni Ebaeetilised reklaamivõtted II: • Väär info – reklaamis kasutatakse paremat/ilusamat maketti, lubatakse garantiid, varjatakse toote puudusi • Ebakorrektne ja halvustav kõnepruuk • Lastele suunatud reklaam – lapsi ei tohi mõjutada tegema ostuotsuseid, ei tohi ära kasutada nende siirust, vähest elukogemust jms. • Varjatud reklaam -reklaam, mis on muust samal reklaamikandjal avalikustatavast teabest eristamata 12. Eetikakoodeksid. Eetikakoodeks (EK) kajastab detailsemalt organisatsiooni väärtushinnangutest tulenevaid ootusi organisatsiooni liikmete suhtes, EK on täitmiseks esmalt juhtidele, seejärel töötajatele. Eetikakoodeksi ülesehitusest: • Normatiivsed- reeglitele põhinevad
Kuid kuna organisatsioon märgi taotlejatele rangeid kriteeriume ei sätesta ja hilisemat kontrolli ei teosta, siis on ka raske kontrollida nende vastavust keskkonnasõbralikkusele PUHAS PABER Antakse paberile, mis on toodetud kloorivaba tehnoloogiat kasutades. 4. ÖKOMÄRGISTATUD TOOTEID Kuigi eesti kaubandusvõrgus leidub ökomärgistatud tooteid, pole midagi tehtud, et neid kergemini üles leida. Keskkonnateadliku tarbija ostuotsuseid ei suuna kauplustes vastavad infolehed ning ökomärgistatud tooteid pole eraldatud märgistamata kaubast. kuigi igasugune reklaam ahvatleb rohkem tarbima ja on seetõttu keskkonna säästmise seisukohalt taunitav, siis ökomärgi propageerimise kohta nii öelda ei saaks. Vastupidi, ökomärgi reklaamimine õhutab küll tarbima, kuid arukalt ja kooskõlas keskkonnaga. praegusajal tuleb eesti kaubanduses veel
kogustes; pakkumine kehtib, kuni kaupa jätkub!), siis tarbija valib suure tõenäosusega ostukäitumise, tekib ostupalavik. Kuid kindlasti võtavad Eesti praegust majanduslikku olukorda tõsiselt paljud inimesed. Nad mõistavad kriisi saabumist. Ilmselt ei sõida nad enam autoga nii palju kui pool aastat tagasi. Kasutades rohkem ühistrantsporti. Küllap kaalutakse ka igapäevast toidukorvi täites, mida ja kui palju osta. Ei soetata uusi rõivaid emotsiooni ajel, vaid planeeritakse ostuotsuseid ette. Eesti suurimad kaubamajad korjasid selle aastasel hullul osturallil sadadelt tuhandetelt külastajatelt kümneid ja kümneid miljoneid kroone. Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees Raul Puusepp kinnitas küll, et Kaubamaja ei ole kunagi üles kutsunud vastutustundetule ületarbimisele, kuid elu näitab muud - ettevõte müüs tunniga läbi kümmekond müüki paisatud sõiduautot, rääkmata muudest vidinatest, riietest ja ilutoodetest.
väidetele · Tõendamata lubadused - kaupade ja teenuste reklaam põhineb tõendamata lubadustele · Naise/mehe stereotüüp seksuaalobjekt /koduperenaine/pehmo · Brändide ebaõige või moonutatud võrdlus levitatakse valeinformatsiooni · Väär info reklaamis kasutatakse paremat/ilusamat maketti, lubatakse garantiid, varjatakse toote puudusi · Ebakorrektne ja halvustav kõnepruuk · Lastele suunatud reklaam lapsi ei tohi mõjutada tegema ostuotsuseid, ei tohi ära kasutada nende siirust, vähest elukogemust jms. · Varjatud reklaam -reklaam, mis on muust samal reklaamikandjal avalikustatavast teabest eristamata Eetikakoodeksid. Eetikakoodeks (EK) kajastab detailsemalt organisatsiooni väärtushinnangutest tulenevaid ootusi organisatsiooni liikmete suhtes, EK on täitmiseks esmalt juhtidele, seejärel töötajatele Eetikakoodeksi ülesehitusest: Normatiivsed- reeglitele põhinevad Väärtustele põhinevad
· kes on Teie toote ostja: kas üksikisik, edasimüüja või ettevõte; · kui see on ettevõte, siis mida see toodab, kes on nende kliendid, kes võtab vastu otsuseid ostude tegemise kohta; · kui see on eraisik, siis tema sugu, vanuserühm, asukoht ja sissetulek; · andke arvuline hinnang oma toote (teenuse) turu suurusele; · kas tulevikus on oodata turu kasvu või kahanemist, millisel määral; · teie tulevaste klientide vajadused ja võimalused: mille alusel nad langetavad ostuotsuseid-hind, kvaliteet vm; · kas toote turustamisel on sesoonsust või muid prognoositavaid tsükleid. 12 Konkurendid ja konkurents Igal tootel ja teenusel on maailmas olemas konkurendid. Konkurentideks ei saa pidada ainult neid ettevõtteid, kes Teie piirkonnas toodavad täpselt sama toodet. Konkurent on iga ettevõtte, mis toodab sarnast toodet või teenust, mida saab müüa samal turul. Konkurendid on ka ettevõtted, kes toodavad tooteid,
o välireklaamide, trükimeedia, televisiooni, Interneti jne mõjul) kasvanud inimene "teab", et " Coca-Cola on tõeline asi" (Coca-Cola the real thing), "BMW on ülim edasiviiv jõud" (BMW the ultimate driving machine) ja "Adidasega pole miski võimatu" (Adidas impossible is nothing). Sellised hüpnotiseerivate neoonkirjadena vilkuvad juhtlaused mängivad inimeste, kes kõik on ju tarbijad ja peavad seda paratamatult olema, alateadvusega. Enamiku inimeste ostuotsuseid ja tarbimiskäitumist suunavate alateadlike ajendite olemus on kokku võetud moodsa maailmamajanduse tuiksoone, rahandus- ja kauplemiskeskuse Wall Street'i kogemusse: "Turumajanduse võimsaimad jõud on ahnus ja hirm" (the strongest emotions in the marketplace are greed and fear) (Autor, aastaarv). Tarbimine kui vajaduse rahuldamine, mille äärmusi ohjavad ahnus ja hirm Tarbimise algpõhjuseks on vajadus. Me sööme selleks, et elamiseks-liikumiseks energiat
Ostusoov ei ole veel nõudlus, vaid muutub nõudluseks alles siis, kui ostja kaupa reaalselt osta suundab ja tahab (tal on olemas selleks vajalik raha). Nõudjad on kõik, kes turult midagi ostavad( kooliõpilane, koduperenaine, ärimees, ettevõte) ja nende ostusoovid kokku moodustavad turunõudmise. Tähtsamateks nõudmist mõjutavateks teguriteks on: hind, tarbija maitse, ostujõud ehk sissetulekute tase, tulevikuootused ja teiste kaupade hinnad. Hind on olulisemiad ostuotsuseid mõjutavaid tegureid. Tüüpiliselt otsustavad tarbijad midagi rohkem siis, kui see maksab vähem ja vähem siis, kui see maksab rohkem. Tarbimine suureneb kui on oodata mingi toote peatset kallinemist. Nõudlust mõjutavad ka tootega seotud konkureerivad kaubad. Asenduskaubad - kaubad, mis rahuldavad sarnaseid soove. Näiteks valib ostja või ja margariini vahel valikut tehes tuntava hinnavahe korral odavama. Kütuse asenduskaubaks võiks olla ühiskondlik transport.
a. IV kvartalis, mil töötuse määr hakkas tasapisi kasvama. Kuna töötuse määr suureneb, elanike sissetulekud ja vara sh kinnisvara väärtused vähenevad, siis on vähenenud kinnisvara ost. 11 2. TEHINGUHINNAD 2011 AASTAL. VÕRDLUS PIIRKONNITI Tartu elamute sektoris algas käesolev aasta väga väikeste tehingute hulgaga (vt. lisa 1). Kuigi nõudlus elamute järele on jätkuv, tehakse ostuotsuseid siiski vähe, sest elamu nõuab suuremaid investeeringuid. Tehingute hulk jäi käesoleval aastal samale tasemele mis eelmiselgi aastal. Ka hinnatasemed on võrreldavad (Domus kinnisvara). Suurem hulk tehinguid on tehtud majadega, millede hinnad jäävad vahemikku 64 000-96 000. Tegemist on remontivajavate elamutega, mis jäävad üldjuhul Ropka, Veeriku ja Raadi ehk välja kujunenud, vanematesse linnaosadesse. Esimese poolaasta sisse jäävad ka üksikud kõrge hinnaga tehingud
Mida kirjeldab ja kajastab tootmisvõimaluste kõver? Tootmisvõimaluste kõver (TVK) on erinevate hüviste tootmiskombinatsioon olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Tootmine, mis toimub tootmisvõimaluste kõvera igas punktis on selline, et kõik ressursid (maa, töö, kapital) on hõivatud. 25. Nimetage nõudluse hinnaelastsuse mõjurid? 7 Nõudluse hinnaelastsust iseloomustab seda, kuidas hinna muutumine mõjutab meie ostuotsuseid, kuidas me ostjatena reageerime hinnamuutusele. Nõudluse hinnaelastsust mõjutavad tegurid on: (1) Asenduskaupade arv ja lähedus; (2) Kauba kasutusvõimaluste arv; (3) Tarbija kulutused kaubale; (4) Tarbijate kohanemisaeg; (5) Hinnatase. 8 26. Nimetage pakkumise hinnaelastsuse mõjurid? Pakkumise hinnaelastsus tähendab seda, et kui suur mõju on hinnamuutusel pakutavate toodete kogusele. Sellisel juhul on pakkumine elastne. Kui hinnamõju on
7.2. Juhul, kui tarbijaks on ettevõte , siis mida toodab ettevõte , kes Teie tooteid/teenuseid ostab? Kes võtab vastu ostuotsuse Teie toote/teenuse ostmise kohta? Alustava ettevõtja baaskoolitus. Kevad, 2008 Mainori Kõrgkool 7.3. Juhul, kui tarbijaks on eraisik, siis tema sugu, vanuserühm, asukoht, sissetulek? 7.4. Millised on Teie tulevaste klientide vajadused ja võimalused? 7.5. Mille alusel Teie tulevased kliendid langetavad ostuotsuseid hind, kvaliteet jm.? 7.6. Millised on kliendi erilised vajadused? 7.7. Milline on tarbija ostujõud? 7.8. Kui hinnatundlik on tarbija? Ülesanne nr. 8. Koostage turu, kuhu plaanite siseneda või juba olete sisenenud, iseloomustus. Kirjeldage detailselt turgu, nõudlust sarnase toote või teenuse järele turul, hinnake, kui suur on turunõudluse kogumaht ja milliseks peaks kujunema ettevõtte turuosa. 8. Turu iseloomustus. 8.1. Kus asub ja kui suur on turg? 8.2
puhul võib aga miinusena ära märkida selle, et lehte on vaja pidevalt uuendada, sest ilma muudatuste tegemisteta kaotab koduleht kiiresti oma väärtuse. Kokkuvõte Internet on jätkuvalt arenev keskkond samuti nagu interneti kasutajate arv on pidevalt kasvav. Elame ühiskonnas, kus interneti teel on võimalik inimestel omavahel suhelda, ajada rahaasju internetipangas, luua uusi ärisuhteid või reklaamida ja müüa oma tooteid. Seega viibivad inimesed internetis ja teevad seal ka oma ostuotsuseid aina rohkem, mis aga annab suuremaid võimalusi ettevõtjatele läbi virtuaalse keskkonna ennast sihtgruppidele paremini nähtavaks teha, näiteks läbi reklaamide. Siiski ei jõua internet kõigi inimesteni ja ainult sellele tuginedes oma turundustegevust üles ehitada pole kuigi mõistlik, kui pole just tegemist ettevõttega, mille kogu infovahetus ja suhtlus toimub vaid internetis. Internet on siiski üks osa integreeritud turunduskommunikatsioonist ja toetav turunduskanal,
Märk jõudis laiema avalikkuse ette 1990. aastate esimesel poolel, mil asutati enamik ökomärgi- skeemidest. Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau Rahvusvaheline CIDESCO kool 45.grupp Ökomärgid võeti kasutusele, et pakkuda tarbijale võimalust leida ja valida tooteid, teenuseid, mis tekitavad keskkonnale vähem negatiivset mõju. Selle tagajärjel saab lihtsustada tarbija ostuotsuseid ja mõjutada neid ka keskkonnasõbralikkuse suunas. Ökomärk on keskkonnamõju väljendavate, keskkonda propageerivate märkide hulgas üks objektiivsemaid. Tegemist on vabatahtliku positiivse märgiga, mille annab välja sõltumatu kolmas pool. Ettevõtja saab ise valida kas ta ühineb süsteemiga või mitte, samamoodi tarbija valib vabatahtlikult kas ta tahab toodet või teenust osta. Kuna öko- märki annab välja kolmas sõltumatu osapool, siis see on tunnistuseks, et tootja on
7. Keskmise kliendi profiil. 7.1. Kes on Teie toote/teenuse ostja: kas üksikisik, edasimüüja või ettevõte? 7.2. Juhul, kui tarbijaks on ettevõte , siis mida toodab ettevõte , kes Teie tooteid/teenuseid ostab? Kes võtab vastu ostuotsuse Teie toote/teenuse ostmise kohta? 7.3. Juhul, kui tarbijaks on eraisik, siis tema sugu, vanuserühm, asukoht, sissetulek? 7.4. Millised on Teie tulevaste klientide vajadused ja võimalused? 7.5. Mille alusel Teie tulevased kliendid langetavad ostuotsuseid hind, kvaliteet jm.? 7.6. Millised on kliendi erilised vajadused? 7.7. Milline on tarbija ostujõud? 7.8. Kui hinnatundlik on tarbija? Koostage turu, kuhu plaanite siseneda või juba olete sisenenud, iseloomustus. Kirjeldage detailselt turgu, nõudlust sarnase toote või teenuse järele turul, hinnake, kui suur on turunõudluse kogumaht ja milliseks peaks kujunema ettevõtte turuosa. 8. Turu iseloomustus. 8.1. Kus asub ja kui suur on turg? 8.2. Kas turg on kasvav, kahanev või stabiilne? 8
Väliste tegurite mõju ostukäitumisele: Sotsiaalsed suhted: Kultuur- kompleksne tervik, mis sisaldab teadmisi, uskumusi, väärtusi, hoiakuid, kunsti, eetikat ja kombeid, mida inimene ühiskonna liikmena omandab. Väärtused, majanduslikud, tehnoloogilised, keelelised erinevused, sotsiaalne klass, grupimõjud, arvamusliider, perekond. Situatsioonitegurid: 9 70% ostuotsuseid planeerimata. Atmosfäär, kaaskliendid, inimeste arv ostukohas, ajafaktor- ajavahe viimase ostuga Ostukontekst- põhjus miks toode ostetakse. Psühholoogiline seisund: tühi kõht Osalusmäär: energiahulk, mida inimene paneb tarbimisele suunatud tegevustesse Vaheldust otsiv käitumine: osalusmäär madal, tooterinevused suured. Dissonantse vähendav käitumine: osalusmäär kõrge, tooteerinevused väikesed. Ostuprotsessi etapid:
tarnijate arvu kellele saata pakkumiskutse; välistada mittesobilikud tarnijad Eelvaliku kriteeriumid: tarnija geograafiline kaugus; tarnijaettevõtte suurus; toodete loetelu; majanduslik jätkusuulikkus; hinnatase; kavliteeditase; maine Informatsiooni päring- äriprotsess, mille käigus ettevõte kogub võimalikelt tarnijatelt kirjalikku infot nende ettevõtete ja nende toodete/teenuste kohta, et teha parimaid ostuotsuseid Riskide hindamine. Selleks uuritakse turuosa muutust, dokumendihaldust, automatiseerituse taset, turgu kus tarnija tegutseb Kutse pakkumise tegemiseks(request for tender)- kutse osaleda müügipakkumise tegemise protsessis. sellega kaasnevad dokumendid on teenuse või toote kirjeldus; pakkumise tingimused ja nende sisu ja formaat; hindamiskriteeriumid; protsessigraafik ja lepingutingimused Töödeulatus (scope of work)- dokument määratleb suhted ostja, tarnija ja nende alltöövõtjate vahel
Tootmise otsekulud KOKKU 235 168 775 442 1 738 810 1 941 400 Jääktulu KOKKU 893 261 2 931 460 6 319 708 6 770 187 5. Ettevõtte veondusstrateegia teoreetilised alused Ettevõtte veondusstrateegia on kujundamisel ja tootmise käivitumisel tuleb esmalt määratleda ettevõtte veondusstrateegia Veondusstrateegia sisaldab: a) teenuse planeerimise ja juhtimise otsuseid b) teenuse ostuotsuseid. Transporditeenuse planeerimisel ja juhtimisel hinnatakse a) ressursse b) otsustega liituvaid organisatsioone/ettevõtteid c) kaubanduslikke tähtaegu. Strateegiline küsimus on omandi vorm. Kas ettevõtte enda transport või ostetud transporditeenus, s.o. kolmanda osalise täielik või piiratud kasutus kauba lähetaja ja saaja suhtes. Peamine põhjus, miks firma omab või liisib sõidukeid, on see, et soovitakse anda kliendile teenust, mis pole alati võimalik 3PL-ga.
321. 3. Alternatiivide hindamine · Tarbija hinnangukriteeriumid · hind · margi tuntus · mugavus, · välimus jne 322. Turundustöötaja roll on saada teada, milline kriteerium on tarbijale tähtis, et saaks seda reklaamides esile tõsta. 4. Tarbija valib sobiva toote · Sobiva ostukoha (nt kauplus, e-pood, kataloog jne) 323. (uuringud näitavad et 66% ostuotsuseid tehakse kaupluses) 324. Turundustöötaja roll on teha tarbijale ostmine võimalikult mugavaks ja ostuotsuseni jõudmine võimalikult lihtsaks. 5. Ostujärgne hindamine 325. Pärast ostu tarbija tavaliselt hindab tehtud valikut. · Kui ost vastab ootustele, on tarbija rahul · Vastasel juhul on ostja rahulolematu. Uuringud näitavad, et ligikaudu ¼ ostude osas on tarbijad rahulolematud
Transport logistilise keti osa Logistika abil üritatase leida kogukulu minimeerivaid transpordilahendusi, eesmärk on leida vähima kuluga veoliik. Mida kiirem teenus seda kõrgem veotariif. Logistika ülesanne koordineerida veonduse ja laonduse elemente nii, et logistika kogukulud oleksid vähimad. Veondusstrateegia kolmanda osapoole kasutamine logistikas Sisaldab teenuse planeerimise, juhtimise ning ka hanke ehk ostuotsuseid. Strateegiline on omandivorm: kas ettevõtte enda transport või ostetud transporditeenus. Transpordi teenuse ostuotsused sisaldavad 1. Transpordiliigi valikut 2. Sõidukitüübi valiku liigi sees 3. Vedaja valiku (veofirma) 4. Lepingu sõlmimise 5. Suhete püsivaks muutmise otsust Liigi ja tüübi valikul kontrollitakse transpordiliikide ja veovahendite kulusid (tariifianalüüs) ja teenindustaset.
Me ei tohi unustada, et firma kultuuri ja imago kujundamisel on tähtis tunda oma kliente ja olla huvitatud klientide ootustest. 3.1 Konflikt algab väikestest asjadest Mitte ainult pretensioonide ja kirjalike kaebustega lõppevad vastuolud pole konfliktid, vaid pahaaimamatult võib iga väiksemgi liigutus või sõna pikaajalist lojaalset klienti solvata. Konflikti allikaks võivad olla ka sellised vastukäimised, mis kliendi hilisemaid ostuotsuseid või valikuid sügavamal tunnete tasandil mõjutavad, kuid mitte alati pingete ega kriitilise situatsioonidena ei avaldu. Sageli on mõni pisiasi häiriv ja enesele täpsemalt teadvustamata ning rahulolematuse tundesse süvenemata teeb klient siiski valiku teise firma kasuks. Kliendisuhtluse seisukohalt võib tegu olla näiteks sõnumi edastamise viisiga. Hetkeks end kliendi olukorda seades mõelge, kuidas
PEATÜKK 1. MINA JA MAJANDUS 1.1 MAJANDUSLIKUD OTSUSED ÕPILASE OSA Majandustegevus, mina majandustegevuses osalejana. (1-2 tund) 1. Kuidas osaled Sina majandustegevuses? 2. Miks ei saa osta kõike, mida ihaldad? 3. Miks on erinevate majanduselus osalejate arusaamine kasulikkusest erinev? 4. Millest sõltuvad Sinu igapäevased valikud tarbijana? 5. Miks on kasulik teha kaalutletud ostuotsuseid? Iga päev teeme kümneid valikuid ehk võtame vastu majanduslikke otsuseid. Tulude teenimine oma heaolu tagamiseks ning selle jagamine tänaste vajaduste rahuldamise ja tuleviku kindlustamise vahel, on teemad, millega iga täisjõus inimene tegeleb. Samalaadseid otsustusi tehakse ka ettevõtte ja riigi tasandil. Igal ajahetkel on ressursid piiratud. Ja nii nagu perekonna rahakotis on raha just nii palju, kui parasjagu on ning
organisatsioonid. varsti meie taldrikutele isuärataval toidulaual. Looduses toimuv ringkäik on ju kiire, loogiline ja Ökomärgised aitavad keskkonnasäästlikul imelihtne," hoiatab teadlane. tarbijal kiiresti ostuotsuseid teha ja äratavad kahtlejates usaldusväärsust. Näiteks on merelindude Eestis on enim levinud seedeelunditest sageli leitud EU "lilleke", kasutatud süstlaid, välgumihkleid,
Teiseks müügiprotsessi tulemuslikkuse tagamine müügitoetusinstrumendina, mis intensiivistub koos müügiruumi reklaamitoimega ja pakutavate kaupadega. Siin on olulisel kohal psühholoogiline aspekt. Ruumi kujundamine on seotud kaupluse üldplaneeringuga, sisekujundusega ja sisustusega. Kaupluse planeerimisel tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: kaupluse üldplaneering on seotud jaekaubandusettevõtte kontseptsiooni ja strateegiaga; kaupluse sisekujundus mõjutab kliendi ostuotsuseid; kaupluse sisustusele kulutatud vahendid ja kauplusest saadav tulu on omavahel seotud. Kaupluse üldplaneeringu puhul on olulised psühholoogilised otsused järgmiste ehituslike asjaolude üle: korruste arv, treppide liik, erinevate osakondade jaotumus, sisse- ja väljapääsu korraldamine, pääslate laius, välisreklaam, kaasa arvatud fassaadikujundus. Samas peab kaupluse disain ja sisustus olema paindlik võimaldamaks vajadusel kaupluses
tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o. üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis. Ettevõtlusest arusaamiseks ja õigete valikute tegemiseks on vaja mõista meid ümbritsevat majanduselu. ja kaubandustegevust. Ettevõtluse ja majanduse (kaubanduse) põhimõistete ja seoste tundmaõppimine on nagu uue keele, majandusliku kirjaoskuse omandamine. Ülesaanne 1. Kirjelda enda tegemisi ühe päeva jooksul sellel nädalal. Kirjelda neid ostuotsuseid, mis on tehtud kaubandusettevõttes. Tegevus Valikuvõimalused valik valiku põhjendus MAJANDUSLIK KÄITUMINE Ratsionaalne majanduslik käitumine tähendab, et erinevad majanduselus osalejad püüavad saavutada enda jaoks suurimat kasulikkust mingite piirangute raames. Sarnaste huvidega majanduselus osalejaid nimetatakse majandussubjektideks. Kes või mis on majandussubjektid? Majandussubjektid on
- Need ettekandjad kes matkisid tellimust – oluliselt suurem tip - Ei pea alati olema prosotsiaalne - Matkimine on oluline sotsiaalses kontekstis, võib mõjutada isiklike hoiakuid ja eelistusi Veenmine - Van Swol – matkimist kasutavat inimest tajutakse enesekindlamana - Bailensjoni ja Yee – mõjukus ilmneb ka sisi kui suhtluspartner pole inimene - Tanner jt – kaks juhteteed (matkiv ja matkitav tarbija) kuidas see turunduses mõjutab inimeste ostuotsuseid - Kognitiivne stiil ja meeleolu -heas tujus võiksid rohkem matkida. Võib arvata et matkimisest saab igal juhul kasu kuid sellel on ka omad ohud. Matkimine tõstab energiakulu mida mujal saaks kasutada - Galton – kehvalt koordineeritud matkimine suurendab kognitiivset kulu Miks matkitakse? Neuropsühholoogiline lähenemine Tuleks mitte vaadata seda mida matkimine teeb vaid millised struktuurid võimaldavad matkimisel ilmneda - See on osa suhtlemisest, ideomotoorne käitumine
· kui see on ettevõte, siis mida see toodab, kes on nende kliendid, kes võtab vastu otsuseid ostude tegemise kohta; · kui see on eraisik, siis tema sugu, vanuserühm, asukoht ja sissetulek; · andke arvuline hinnang oma toote (teenuse) turu suurusele; · kas tulevikus on oodata turu kasvu või kahanemist, millisel määral; · teie tulevaste klientide vajadused ja võimalused: mille alusel nad langetavad ostuotsuseid-hind, kvaliteet vm; · kas toote turustamisel on sesoonsust või muid prognoositavaid tsükleid. 3.5.2 Konkurendid ja konkurents Igal tootel ja teenusel on maailmas olemas konkurendid. Konkurentideks ei saa pidada ainult neid ettevõtteid, kes Teie piirkonnas toodavad täpselt sama toodet. Konkurent on iga ettevõtte, mis toodab sarnast toodet või teenust, mida saab müüa samal turul. Konkurendid
Turustamise all mõeldaksegi neid ettevõtte tegevusi, mille tulemusel kliendid saavad soovitud kaubad oma kasutusse võimalikult väiksema vaevaga, kiiresti ja täpselt. 7.4.TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON Turunduskommunikatsiooni ehk turundusteabe levitamise all mõeldakse kõiki meetmeid, mille kaudu viiakse informatsioon toote kohta tarbijani milliseid tooteid firma pakub, millise hinnaga, kust ja millal neid saab, millistel tingimustel jne. Selle tegevuse abil püütakse mõjutada tarbijate ostuotsuseid. Turundusteabe levitamise meetmeid planeerides tuleb asetada end ostja rolli.. Turundusteabe levitamine sisaldab turunduseesmärkide saavutamiseks kasutatavat reklaami, isiklikku müüki, müügi soodustamist ja avaliku arvamuse kujundamist. 7.4.1.ISIKLIK MÜÜK Käesolev konspekti osa on koostatud järgmise kirjandusallika põhjal: Turunduse alused. Ann Vihalem, Külim, Tallinn 2003. Isiklik müük on ostja ja müüja vaheline suhtlus, mis mõjutab otseselt ostja ostuotsust. Müüjapoolne
Turustamise all mõeldaksegi neid ettevõtte tegevusi, mille tulemusel kliendid saavad soovitud kaubad oma kasutusse võimalikult väiksema vaevaga, kiiresti ja täpselt. 7.4.TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON Turunduskommunikatsiooni ehk turundusteabe levitamise all mõeldakse kõiki meetmeid, mille kaudu viiakse informatsioon toote kohta tarbijani milliseid tooteid firma pakub, millise hinnaga, kust ja millal neid saab, millistel tingimustel jne. Selle tegevuse abil püütakse mõjutada tarbijate ostuotsuseid. Turundusteabe levitamise meetmeid planeerides tuleb asetada end ostja rolli.. Turundusteabe levitamine sisaldab turunduseesmärkide saavutamiseks kasutatavat reklaami, isiklikku müüki, müügi soodustamist ja avaliku arvamuse kujundamist. 7.4.1.ISIKLIK MÜÜK Käesolev konspekti osa on koostatud järgmise kirjandusallika põhjal: Turunduse alused. Ann Vihalem, Külim, Tallinn 2003. Isiklik müük on ostja ja müüja vaheline suhtlus, mis mõjutab otseselt ostja ostuotsust. Müüjapoolne
kui see on ettevõte, siis mida see toodab, kes on nende kliendid, kes võtab vastu otsuseid ostude tegemise kohta; kui see on eraisik, siis tema sugu, vanuserühm, asukoht ja sissetulek; andke arvuline hinnang oma toote (teenuse) turu suurusele; kas tulevikus on oodata turu kasvu või kahanemist, millisel määral; teie tulevaste klientide vajadused ja võimalused: mille alusel nad langetavad ostuotsuseid-hind, kvaliteet vm; kas toote turustamisel on sesoonsust või muid prognoositavaid tsükleid. 3.5.2 Konkurendid ja konkurents 12 Äriplaan Igal tootel ja teenusel on maailmas olemas konkurendid. Konkurentideks ei saa pidada ainult neid ettevõtteid, kes Teie piirkonnas toodavad täpselt sama toodet.
Kuidas kaupu ladustatakse? Milline on tellimuste käsitlemise süsteem? Milline on klientide teenindamise süsteem? Eraldi võiks välja tuua toote pakendamise osa. 4. 4 Turunduskommunikatsioon Turundusteabe levitamise all mõeldakse kõiki meetmeid, mille kaudu viiakse informatsioon toote kohta tarbijani milliseid tooteid firma pakub, millise hinnaga, kust ja millal neid saab, millistel tingimustel jne. Selle tegevuse abil püütakse mõjutada tarbijate ostuotsuseid. Turunduskommunikatsiooni juures kehtib ka üks oluline reegel, mida kahjuks küll sageli kiputakse ära unustama turundusteabe levitamise meetmeid planeerides tuleb asetada end ostja rolli. Toetusmeetmete valik on vägagi rikkalik seega tuleb teha korralik eeltöö, et valida võimalike variantide seast just antud olukorrale ja eesmärkidele vastav ning sobiv. Kuna tavaliselt on firmal turunduse jaoks vaid piiratud ressursid, siis peab valitud otsus olema kindlasti majanduslikult
rohkem kui hind. Nt naftapuuraukude maa-aluse olukorra mõõtmine võib ostjate raha säästa või neile isegi raha juurde teenida. Vahetarbijaid ehk neid, kes ostavad toodet, aga pole selle lõppkasutajad (nt monteerijad või turustuskanalid), saab analüüsida samamoodi nagu teisi ostjaid, võttes arvesse ühe olulise lisaaspekti. Vahetarbijatel on nimelt suur võim hindu määrata, kui nad mõjutavad klientide ostuotsuseid suunaga ülevalt alla. Tarbijaelektroonika ja ehete jaemüüjad ning põllumajandusmasinate turustajad on ühed näited turustuskanalitest, mis mõjutavad oluliselt lõppklienti. Tootjad püüavad sageli vahekanali võimu vähendada, sõlmides kokkuleppeid konkreetsete turustajate ning jaemüüjatega või turustades ise otse lõppkasutajatele. Näiteks tarvikute tootjad püüavad kehtestada oma mõjujõudu monteerijate üle, kui nad panevad turustusahelas
Kuidas kaupu ladustatakse? Milline on tellimuste käsitlemise süsteem? Milline on klientide teenindamise süsteem? Eraldi võiks välja tuua toote pakendamise osa. 4. 4 Turunduskommunikatsioon Turundusteabe levitamise all mõeldakse kõiki meetmeid, mille kaudu viiakse informatsioon toote kohta tarbijani milliseid tooteid firma pakub, millise hinnaga, kust ja millal neid saab, millistel tingimustel jne. Selle tegevuse abil püütakse mõjutada tarbijate ostuotsuseid. Turunduskommunikatsiooni juures kehtib ka üks oluline reegel, mida kahjuks küll sageli kiputakse ära unustama turundusteabe levitamise meetmeid planeerides tuleb asetada end ostja rolli. Toetusmeetmete valik on vägagi rikkalik seega tuleb teha korralik eeltöö, et valida võimalike variantide seast just antud olukorrale ja eesmärkidele vastav ning sobiv. Kuna 33
c) kaalutud jätku raha c) rahul, sest valisin parima d) ei jäänud rahule, kahetsesin hiljem tehtud ostuotsust 3 Ülesanne 5. Võrrelge ülesandes 4 kirjeldatud ostuotsuseid omavahel 4-5 õpilasega rühmas ja püüdke leida vastuseid alljärgnevatele küsimustele: 1. Millised ostud tehakse enamasti hetkeotsuse ajel? 2. Milliste ostude puhul kasutad eelkirjeldatud ostukäitumist? 3. Kui suur on sinu ostuotsustes hetkeotsuste osakaal? 4. Loetlege vähemalt 3 põhjust, miks on tarbijale kasulik ostuotsuse tegemisel järgida joonisel 3 kirjeldatud etappe? 1.2 RESSURSID KUI ETTEVÕTLUSE EELDUS - PIIRATUD RESSURSID JA PIIRAMATUD
Tarbija hinnangukriteeriumid: ● hind, ● margi tuntus, ● mugavus, ● välimus. Turundustöötaja roll on saada teada, milline kriteerium on tarbijale tähtis, et saaks seda reklaamides /pakkudes esile tõsta. 4.ETAPP Ostuotsuse vastuvõtmine Ostuotsuse tegemisel tarbija valib sobiva toote ning sobiva ostukoha (nt kauplus, epood, kataloog jne). Uuringud näitavad et 66% ostuotsuseid tehakse kaupluses, sh üldiselt planeeritud oste 11%, asendusoste 3% ning planeerimata oste 53% (Kuusik et al 2010). Turundustöötaja roll on teha tarbijale ostmine võimalikult mugavaks. 5. ETAPP Ostujärgne hindamine Pärast ostu tarbija tavaliselt hindab tehtud valikut. Kui ost vastab ootustele, on tarbija rahul. Vastasel juhul on ta rahulolematu
peaks olema võimalik selgitada psühholoogiliste teguritega. 1978 aastal avaldasid Jacoby ja Chestnut töö ,,Brand loyalty: Measurement and Management". See töö kujunes vundamendiks, millele on rajatud suur osa arusaamu tarbijate markide eelistustest, nende vahel otsustamisest ja ostu sooritamisest. Oluline osa margitruuduse teoreetilisest alusest lähtub katsetest modelleerida tarbijakäitumise põhialuseid kuidas tarbijad hindavad alternatiive ja võtavad vastu ostuotsuseid. Howard ja Sheth töötasid selle protsessi seletamiseks välja ulatuslikke meetodeid. Nende töid kasutatakse sageli klientide ostuotsuse tegemiste ja lojaalseks muutumise seletamiseks. 1.2. Kliendilojaalsuse olemus ja käsitlusviisid 1980ndatel aastatel kasutati kliendi ostukäitumise jälgimist. Samal perioodil hakkasid otseturustajad ja kataloogimüüjad välja töötama väga keerulisi lähenemisviise, kasutades statistilist analüüsi meetodeid. Need keskendusid täielikult jälgitavale
Kitsamalt võetuna on turustus toodete müük ja selle korraldamine 5) Turunduskommunikatsioon, toetus – 4P: kuidas mõjutada tarbijaid ostma, missugune suhtlusviis on parim nende veenmiseks Turunduskommunikatsiooni ehk turundusteabe levitamise all mõeldakse kõiki meetmeid, mille kaudu viiakse informatsioon toote kohta tarbijani – milliseid tooteid firma pakub, millise hinnaga, kust ja millal neid saab, millistel tingimustel jne. Selle tegevuse abil püütakse mõjutada tarbijate ostuotsuseid. 6) Müügitoetus ehk müügi soodustamine - hõlmab neid toetusmeetmeid, millega stimuleeritakse tarbijaid ostma, vahendajaid tõhusamalt tegutsema või siis mõlemat. Need on meetmed, mis püüavad toodet kliendile lähemale tuua, anda tootele lisaväärtust. Müügitoetus on turunduskommunikatsioon, mis reguleerib müüjate ja ostjate omavahelist suhtlemist, info edastamist ning vastuvõtmist.
Kui alates 2004. aastast olid tarbijad avatumad kallimate ja paremate toodete ostudele (vt Joonis 3), siis 2008. aastal toimus sellekohane tagasiminek. Seoses majandusliku olukorra langusega toimus tarbijapoolne tugev hinnasurve ning oldi sunnitud 33 säästlikumalt elama. Siinkohal võib ka järeldusena välja tuua, et naisklient jälgib hoolikamalt võrreldes varasemaga ostlemise käigus kaupade hindasid ja teeb kaalukamalt ostuotsuseid. Kaheksandas küsimuses paluti hinnata Eestis müüdavate rõivaste sortimendi valikut. Üle poolte vastanutest (52%) leidis, et pakutav sortiment on varieeruv, see tähendab, et alati pole piisavalt suur. 34% naisi polnud üldse rahul, nemad peavad valikut ebapiisavaks. Ainult 11% vastanutest väitsid, et neile on täiesti meelepärane kodumaisel turul pakutav rõivakaup. 3% vastanutest soovisid enda valikuid täpsustada
Kes on Sinu toote/teenuse ostja - kas üksikisik, edasimüüja või ettevõte? Juhul, kui ostjaks on ettevõte, siis mida ta ise toodab? Kes võtab vastu ostuotsuse Sinu toote/teenuse sisseostmise kohta? Juhul, kui ostjaks (tarbijaks) on eraisik, määratle tema sugu, vanuserühm, asu(elu)koht ja sissetulek. Mille põhjal langetavad potentsiaalsed kliendid ostuotsuseid (hind, kvaliteet vms)? Millised on klientide erilised vajadused ja kuidas Sinu toode või teenus neid rahuldab? Kui suur on tarbija ostujõud (millist hinna-kvaliteediklassi klient eelistab)? Kui hinnatundlik on tarbija? (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, 2012) Peamised vead 1. Oma klientideks loetakse kõik inimesed linnas, piirkonnas või riigis. Tegelikkuses ei ole see võimalik. Teatud tingimustel saab sellist luksust endale lubada vaid monopol
8. MÜÜGITOETUS JA MÜÜGI EDENDAMINE 8.1. Müügitoetus Müügitoetus on turunduskommunikatsioon, mis reguleerib müüjate ja ostjate omavahelist suhtlemist, info edastamist ning vastuvõtmist. Turunduskommunikatsiooni ehk turundusteabe levitamise all mõeldakse kõiki meetmeid, mille kaudu viiakse informatsioon toote kohta tarbijani – milliseid tooteid firma pakub, millise hinnaga, kust ja millal neid saab, millistel tingimustel jne. Selle tegevuse abil püütakse mõjutada tarbijate ostuotsuseid. Turundusteabe levitamise meetmeid planeerides tuleb asetada end ostja rolli. Turundusteabe levitamine sisaldab turunduseesmärkide saavutamiseks kasutatavat reklaami, isiklikku müüki, müügi soodustamist ja avaliku arvamuse kujundamist. Teate saatja ehk kommunikaator edastab teate (tähendust kandev märk või märgikombinatsioon) teate saajale ehk retsipiendile. Need kolm moodustavad kommunikatsiooni ahela. Teave kodeeritakse mingisse märgisüsteemi, edastatakse
arendamises ja selle hea maine kujundamises. Küsimused 1. Millega tegelevad ettevõttes ostudirektor, ostujuht, ostuspetsialist ja ostuassistent? Nimetada nende olulisemad tööülesanded ja vastutusvaldkonnad. 2. Miks on ostuotsuseid tegev töötaja ettevõttes tarnijaile oluline isik, kelle otsuseid püütakse vahel kallutada? 3. Kuivõrd on ettevõtte juhtkonna poolt piirangute rakendamine ostutöötajaile õigustatud? 4. Nimetage ostja tegevuse eetilisi põhimõtteid. 15.5. Ostuprotsess
annaabi.ee 
