korral. KOV üksuse piiride muutmise otsustab VV, piiride korrigeerimise maakorraldus- ja ehitusplaneerimisvajadusest lähtuvalt otsustab VV poolt volitatud valitsusasutus- Maa-amet 19. Kohaliku omavalitsuse üksuse sisemine territoriaalne liigendus Vallas ja linnas võib moodustada vastavalt osavaldu ja linnaosi seaduses sätestatud korras. Osavald ja linnaosa on valla või linna maa-alal ja koosseisus volikogu poolt kinnitatud osavalla või linnaosa põhimääruse alusel tegutsev üksus(KOV üksuse sisene asministratiivne territoriaalne dekontsentratsioon). Seega osavallal ja linnaosal pole riigi ega KOV suhtes iseseisvat õiguspositsiooni. Osavalla või linnaosa moodustamise võivad algatada: o Üks neljandik volikogu liikmetest o Taotluse korras vähemalt 1% hääleõiguslikest valla-või linnaelanikest, kuid mitte vähem kui 5 hääleõigusliku valla- või linnaelanikku. o Valla-või linnavalitsus
või linnapea). Volikogu ise aga valitakse iga nelja aasta tagant. Seda teeb kohalik rahvas need on inimesed, kes on kantud omavalitsusüksuse registrisse. Eesti seaduste kohaselt saavad valida ka mittekodanikud, kuid mitte kandideerida. Volikogu tähtsamad ülesanded on valla või linna eelarve vastuvõtmine, kohalike maksude ja maksusoodustuste kehtestamine, valla või linna arengukava kinnitamine, osavalla või linnaosa moodustamine, laenude võtmine, volikogu esimehe ja aseesimehe valimine, vallavanema või linnapea valimine. Valla- või linnavalitsuse tähtsamateks ülesanneteks on kohaliku elu küsimuste lahendamine, valla või linna esindamine kohtus, küsimuste ettevalmistamine, mis tulevad arutlusele volikogus, samuti võib vastu võtta määrusi ja otsuseid kohaliku elu korraldamiseks. Haldusreformi on
planeerimisvajadusest lähtuvalt otsustab VV poolt volitatud valitsusasutus-maa-amet. 19. Kohaliku omavalitsuse üksuse sisemine territoriaalne liigendus Vallas ja linnas võib moodustada osavaldu ja linnaosi seaduses sätestatud korras. Need on üksuse maa-alal ja koosseisus volikogu poolt kinnitatud põhimääruse alusel tegutsev üksus.Pole tegemist iseseisva haldusekandjaga, vaid kohaliku omavalitsuse üksuse sisse administratiivse territoriaalse dekontsentratsiooniga. Osavalla või linnaosa moodustamise võivad algatada: üks neljandik volikogu liikmetest, taotluse korras vähemalt üks protsent hääleõiguslikest valla- või linnaelanikest, kuid mitte vähem kui viis hääleõiguslikku valla-või linnaelanikku, valla-või linnavalitsus. Osavallal ja linnaosal on põhimäärus, milles sätestatakse: piiride kirjeldus, valitsuse moodustamise kord, vanema ametisse nimeramise kord, valitsuse ja vanema volitused ning
arendamist. Kohaliku omavalitsuse ülesanded: korraldab sotsiaalabi ja teenuseid, vanurite hoolekanne,noorsootööd,elamu ja kommunaalmajandus, veevarustus, kanalisatsioon, territoriaalplaneerimine,ühistransport,teede ja tänavate korrashoid., lasteasutuste koolide raamatukogude muuseumide turva- ja hooldekodude terviseasutuste ja muude org ülalpidamine. Valla või linnavolikogu ülesanded: eelarve vastuvõtt,maksde ja soodustuste kehtestamine, arengukava kinnitamine, osavalla v linnaosa moodustamine, laenud, esimehe ja aseesimehe valimine golikokku, vallavanema või linnapea valimine Valla või linnavalitsus: lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, esindav kohtus valda või linna, täidab muid ettenähtud ülesandeid. Linnapea või vallavanem moodustab valitsuse. Kohtuvõim kolmas võim täidesaatva ja seadusandliku kõrval. On teistest sõltumatu, ülesandeks on õiguse mõistmine
VV poolt kooskõlas ETHS-s sätest alustega (VV algat terr muudat). KOV üksuse piiride muutm otsust VV, piiride korrig maakorraldus- ja ehitusplaneerimisvajadustest lähtuvalt otsust VV-e poolt volitatud valitsusasutus – maa-amet. Sisemine terr liigendus: saab moodust osavaldu ja linnaosi. Need on valla või linna maa-alal ja koosseisus volikogu poolt kinnitatud osavalla või linnaosa põhimääruse alusel tegutsev üksus. Pole iseseisev haldusekandja, vaid KOV üksuse sisese administratiivse territoriaalse dekontsentratsiooniga. Ei evi iseseisvat õigusposits. Nende ja üksuste vahelised vaidlused on internsed ja lahend teenistusliku järelevalve korras. Nende moodust võivad algatada: Üks neljandik volikogu liikmetest Taotluse korras vähemalt 1% hääleõiguslikest valla- või linnaelanikest, kuid mitte vähem
osakonnad); 5) valitsusasutused; 6) Kaitsejõudude Peastaap; 7) kaitsejõudude väeosad; 8) Kaitseliidu peastaap; 9) Riigikontroll. 6 15.03.2010 Kohaliku omavalitsuse ametiasutused 1) valla- ja linnavolikogu kantselei; 2) valla- ja linnavalitsused (asutustena) koos struktuuriüksustega; 3) osavalla ja linnaosavalitsused (asutustena); 4) linnavalitsuse ametid; 5) kohalike omavalitsuste liitude bürood. Avalike teenistujate liigid 1) ametnikud; 2) abiteenistujad; 3) koosseisuvälised teenistujad. Avaliku teenistuse seadus Millist mudelit ja miks pooldad? Võidukas partei jagab ametid oma pooldajatele Ametnikud tegutsevad täidesaatvate organitena
88 lg 1 pdes 3-8 nimetatud põhjustel või avaliku teenistuse seaduse § 94 alusel distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastamisega. Töötuskindlustushüvitise kestus sõltub sellest, milline on isiku kindlustusstaaz. Töötuskindlustusstaaz on periood: 1) mille eest kindlustatu sai tasu töölepingu alusel töötamise või avalikus teenistuses olemise eest või tasu riikliku lepitajana, valla- või linnavalitsuse liikmena, osavalla- või linnaosavanemana või avaliku teenistuse seaduse §-s 46 või välisteenistuse seaduse §-s 67 ettenähtud abikaasatasu, kui nendelt on kohustus käesolevas seaduses sätestatud korras kinni pidada töötuskindlustusmakse; 2) millal kindlustatu sai tasu võlaõigusliku lepingu alusel teenuse osutamise eest, kui sellelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Kindlustusstaazi arvestatakse kuudes ja aastates
või linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast tunnistamine; taotluse esitamine või arvamuse andmine valla või valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, linna piiride või valla või linna nime muutmiseks ning sellega kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut. seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; osavalla ja Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta pole vastu võtnud linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse valla või linna eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; volikogu või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud
soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik KOV üksuste haldusorganid (alljärgnev loetelu ei ole lõplik). KOV üksuste haldusorganid vastavalt KOKS-le, ATS-le ja püsiasustusega väikesaarte seadusele on: Valla/linna volikogu kui esindusorgan Valla/linnavalitsus kui täitevorgan KOV ametiasutus valla- ja linnavolikogu kantselei valla- ja linnakantselei valla- ja linnavalitsus asutusena koos struktuuriüksustega osavalla- ja linnaosavalitsus asutusena valla- ja linnavalitsuse amet. KOV ametiasutuse hallatav asutus (näiteks Tallinna Tehnikagümnaasium, Tallinna Kiirabi) väikesaare üldkogu ------------------------------------------------------------- 1 Ametiasutus: Vastavalt ATS § 6 lg 1 on ametiasutus - riigi või KOV üksuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine Haldusorgan HMS-i järgi
Auendois, Avanduse mõisat on esimest korda kirjasõnas märgitud 1453. aastal. Tuntuim mõisaomanik oli Vene Geograafia Seltsi asutaja, ümbermaailmareisi juht ja Peterburi Teaduste Akadeemia president aastail 1864-1881 Friedrich Lütke. Aastatel 1938-1955 asus Avanduse mõisahoones põllumajanduskool, hiljem Simuna sovhoosi/kolhoosi kontor, siis Avanduse vallavalitsus. Praegu on hoones raamatukogu, muusikakool, noortekeskus ja Simuna osavalla keskus. Simunast 12 km Rakke pool asub muinaseesti Pudiviru vanema Tabelinuse linnuse asukoht. 1827. aastal mõõtis F.G.W. Struve geodeetilise meridiaanikaare Simuna-Võivere baasjoone. 2005. aasta juulis kanti Struve Goedeetiline Meridiaanikaar UNESCO kultuuripärnadi nimekirja. Hariduslugu Juba rootsi ajal, 17. saj keskpaiku, hakati maarahvalt lugemisoskust ja ristiusu tundmist nõudma. Sada aastat hiljem avati Väike-Maarja mail esimesed külakoolid, kuid need ei tegutsenud kuigi kaua
palgalised ning volikogul on õigus volikogu liikmetele maksta hüvitist põhitöökohal saamata jäänud töötasu ning volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest. Seaduse alusel kuuluvad kohaliku omavalitsuse volikogu ainupädevusse: · valla- või linnaeelarve formeerimise, maksude kehtestamise, laenude võtmise, munitsipaalvaraga seotud küsimuste üle otsustamine; · kohaliku omavalitsuse üksuse piiride muutmise ning linnaosa või osavalla moodustamise otsustamine; · valla või linna põhimääruse ning arengukava vastuvõtmine; · valla- või linnavolikogu esimehe, valla- või linnapea valimine ning ametist vabastamine; · teenistujate palgaastmete ning palgamäärade kehtestamine; · volikogu komisjonide moodustamine ning likvideerimine. Omavalitsuse peamised ülesanded Korraldab sotsiaalabi ja teenuseid Korraldab elamu- ja kommunaalmajandust Korraldab heakorda, jäätmekäitlust ja keskkonnaplaneerimist
__________________________________________________________________________________ 5. KOV organite koostöö kohalike elanikega. KOV elanikel on õigus algatada õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mille peav KOV võtma arutusele. Kui KOVü-s on püsielanikud, kellel enamusel ei ole keeleks eesti keel, võib volikogu istungi protokolle vormistada lisaks eesti keelele ka selles teises keeles. KOV võib kinnitada osavalla või linnaosa loomise ja kaasata sinna osavalla või linnaosa elanikke. 6. KOV tegevuse üle teostatava riikliku järelevalve vormid. Maavanem kontrollib KOVi seadusega sätestatud korras: ● KOV kasutuses või valduses oleva riigivara kasutamise seaduslikkus ja otstarbekus ● Üksikaktide seaduslikkus Riigikontroll kontrollib KOV tegevust seoses tema valdusse antud riigi kinnis- ja vallasvaraga, riigieelarvest
võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses; 4) on ametis Riigikogu liikmena, Euroopa Parlamendi liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, kohtunikuna, õiguskantslerina, riigikontrolörina, riikliku lepitajana, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgalise esimehena või palgalise aseesimehena, valla- või linnavalitsuse palgalise liikmena, sealhulgas vallavanema või linnapeana, osavalla- või linnaosavanemana; 5) peab sõltumatu isikuna avalik-õiguslikku ametit; 6) on juriidilise isiku tulumaksuseaduse §-s 9 nimetatud juhtimis- või kontrollorgani liige,kui ta saab selle eest tasu; 1 7) on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana või on juriidilise isiku tulumaksuseaduse §-s 9 nimetatud juhtimis- või kontrollorgani liige, keda ei ole nimetatud TTTS punktis 4, kui ta saab selle eest tasu;
nimetaval ametikohal käesoleva seaduse või muude seaduste alusel. Riigi ametiasutused: 1)Riigikogu Kantselei 2)Vabariigi Presidendi Kantselei 3)Õiguskantsleri Kantselei 4)kohtud 5)valitsusasutused 6)Kaitsejõudude Peastaap 7)kaitsejõudude väeosad 8)Kaitseliidu peastaap 9)Riigikontroll Kohaliku omavalitsuse ametiasutused: 1)valla- ja linnavolikogu kantselei 2)valla- ja linnavalitsused koos struktuuriüksustega 3)osavalla ja linnaosavalitsused 4)linnavalitsuse ametid 5) kohalike omavalitsuste liitude bürood Avalike teenistujate liigid: 1)ametnikud 2)abiteenistujad 3)koosseisuvälised teenistujad Haldusõigus: Haldusõigus on avalikuõiguse haru,mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. Haldusõigus on õigusnormide kogum,mis kehtib
Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu: maakonnad: 15 linnad: 33 vallad: 194 Kokku: 227 KOV üksust Asustusüksused on asula ja asum: 1) asula: vald jaguneb asulateks, milleks on külad, alevikud, alevid ja vallasisesed linnad + linn tervikuna; 2) asum: linn võib jaguneda asumiteks osavald ja linnaosa: valla või linna maa-alal ja koosseisus volikogu poolt kinnitatud osavalla või linnaosa põhimääruse alusel tegutsev üksus. Moodustatakse seaduses sätestatud korras. Asustusüksuste liik, nimi ja lahkmejooned määratakse, lähtuvalt valla- või linnavolikogude taotlustest, Vabariigi Valitsuse poolt määratud alustel ja korras. Asustusüksuste nimistu maakondade ning neisse kuuluvate valdade ja linnade lõikes ning muudatused asustusjaotuses kehtestatakse regionaalministri määrusega
3) Õiguskantsleri Kantselei; 4) kohtud (sealhulgas kinnistusametid ja nende osakonnad); 5) valitsusasutused Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 mõttes; 6) Kaitseliit 7) Riigikontroll 8) Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei. 3. Kohaliku omavalitsuse ametiasutused on: 1) valla- ja linnavolikogu kantselei; 2) valla- ja linnavalitsused (asutustena) koos struktuuriüksusteg ; 3) osavalla ja linnaosavalitsused (asutustena); 4) linnavalitsuse ametid; 5) kohalike omavalitsuste liitude bürood. 4. Teenistuse liigid on riigiteenistus ja kohaliku omavalitsuse teenistus. 5. Avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd riigi v6i kohaliku omavaIitsuse ametiasutuses. 6. Avalike teenistujate liigid : 1) ametnikud; 2) abiteenistujad; 3) koosseisuvälised teenistujad. 7
töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine, töötajale töölepingu ülesütlemise ja ametnikule teenistussuhte lõpetamise hüvitamine koondamise korral ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral. 57. Kes on kindlustatu ja kindlustusandja? §3 Kindlustatu on töötaja, ametnik, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik, riiklik lepitaja, valla- või linnavalitsuse liige, osavalla- või linnaosavanem, pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa ja Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. Töötuskindlustuse kindlustusandja on töötukassa. 58. Kes peab töötuskindlusmakset maksma? § 4 Töötuskindlustusmakse on sundkindlustuse makse liik töötuskindlustuse
kompenseerimine, töötajale töölepingu ülesütlemise ja ametnikule teenistussuhte lõpetamise hüvitamine koondamise korral ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral. 57. Kes on kindlustatu ja kindlustusandja? Kindlustatu on töötaja, ametnik, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik, riiklik lepitaja, valla- või linnavalitsuse liige, osavalla- või linnaosavanem, pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa ja Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. Töötuskindlustuse kindlustusandja on töötukassa. 58. Kes peab töötuskindlusmakset maksma? Töötuskindlustusmakse on sundkindlustuse makse liik töötuskindlustuse
Kandideerimisõigus on vaid Eesti kodanikel. Volikogu pädevuses: o Igal omavalitsusel on tema enda poolt vastu võetud põhimäärus - nagu kohalik põhiseadus o Kohalik volikogu võib vastu võtta määrusi ja otsuseid. o valla või linna eelarve o kohalikud maksud ja maksusoodustused o volikogu esimehe ja aseesimehe valimine o linnapea või vallavanema valimine, kes moodustab valla(linna)valitsuse. o osavalla või linnaosa moodustamine b) Maakonnad on riigihaldusüksused - neil ei ole valitavat esinduskogu ega maksustamisõigust. Maavanema nimetab 5 aastaks ametisse vabariigi valitsus. Maavanem on keskvõimu esindaja, aga samas ka kohalike huvide esindaja keskvõimu ees. Et oma huvisid paremini realiseerida, on loodud nii maakondlikud kui üleriiklikud omavalitsusliidud Linnade Liit ja Maaomavalitsuste Liit (vt. http//portaal.ell.ee) Eesti kohaliku omavalitsuse seadusandlus
korra kehtestamine; 6) valla- või linnavara valitsemise korra kehtestamine; 7) valla või linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla või linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla või linna piiride või valla või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla ja linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla või linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) vallavanema või linnapea valimine;
Valituse annavad õigustrakendavad üksikaktid (individuaalaktid) on korraldused ja käskkirjad. Eestis annab korraldusi peaminister. Kohaliku omavalitsuse organite üksikaktid (Eestis): 1. valla- ja linnavolikogud võtavad vastu otsuseid; 2. valla-ja linnavalitsused annavad korraldusi; 3. vallavanem ja linnapea annab valitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 18 4. osavalla või linnaosa vanem annab oma ülesannete täitmiseks korraldamiseks korraldusi, osavalla või sisemise töö korraldamiseks aga käskkirju. Punkt 3 Kohtuvõimu ja jurisdiktsioonilised aktid Kohtuvõimu jurisdiktsioonilised aktid (õigusmõistmise aktid) on üldistusena (liignimetusena) otsused. Konkreetsel juhul võib olla: 1.kohtuotsus, 2. määrus, 3. kohtu erimäärus §3 Õigusakti struktuur
minimaalne arv sõltub omavalitsuse elanike arvust ja on määratud seadusega. Volikogu pädevusse kuuluvad järgmised olulisemad tegevused: · valla või linna eelarve vastuvõtmine; · kohalike maksude ja maksusoodustuste kehtestamine; · valla või linna arengukava kinnitamine; · laenude võtmine; · volikogu esimehe ja aseesimehe valimine; · vallavanema või linnapea valimine; · osavalla või linnaosa moodustamine jne. Volikogu võib vastu võtta määrusi ja otsuseid. Määrused sisaldavad üldkohustuslikke ettekirjutusi, otsuseid tehakse üksikküsimustes. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest valla või linnaelanikest on õigus teha ettepanekuid linnavolikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu valitud linnapea või vallavanem moodustab valitsuse ja esitab selle volikogule kinnitamiseks.
o Riigikogu o Vabariigi President o Õiguskantsler o Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium) o Ametnik o Üksikisik Kolmas küsimus: KOV pädevus ja ainupäedevus valla- või linnaeelarve formeerimise, maksude kehtestamise, laenude võtmise, munitsipaalvaraga seotud küsimuste üle otsustamine; kohaliku omavalitsuse üksuse piiride muutmise ning linnaosa või osavalla moodustamise otsustamine; valla või linna põhimääruse ning arengukava vastuvõtmine; valla- või linnavolikogu esimehe, valla- või linnapea valimine ning ametist vabastamine; teenistujate palgaastmete ning palgamäärade kehtestamine; volikogu komisjonide moodustamine ning likvideerimine. Neljas küsimus: Valitsuasutuste liigid §38 Täidesaatva riigivõimu asutuste liigid o Täidesaatva riigivõimu asutused on:
1. Kohaliku omavalitsuse valitsus mis see on, kuidas moodustatakse, milliseid ülesandeid täidab, kuidas töötab? 2. Valitsuse liikmed ja komplekteerimine. 3. Valitsuse õigusaktid, nende avaldamine ja jõustumine. 4. Selgitada kohaliku omavalitsuse administratiivset struktuuri (valitsus ametiasutusena, valla/linnavalitsuse ametiasutused, valla/linnavalitsuse ametiasutuse hallatavad asutused). 5. Aleviku- ja külavanema institutsiooni iseloomustus. 6. Osavalla ja linnaosa olemus. 7. Kohaliku omavalitsuse tegevuse alusdokumendid: millised on, kuidas omavahel seotud. 8. Kohalike omavalitsuste koostöö õiguslikud alused ja vajadus. 9. Kohalike omavalitsuste koostöö võimalused, näited. 10. Kohalike omavalitsuste maakondlikud liidud: moodustamine, juhtimine, funktsioonid. 11. Kohalike omavalitsuste üleriigilised liidud: moodustamine, juhtimine, funktsioonid. 12. Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu erinevus. 13
• korraldada koolieelsete lasteasutuste, põ hikoolide, gü mnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiasutuste ning teiste kohalike asutuste ü lalpidamist Volikogu olulisemad pädevused: valla/linna eelarve vastuvõtmine, kohalike maksude/soodustuste kehtestamine, valla/linna arengukava kinnipidamine, laenude võtmine, esimehe ja aseesimehe valimine, vallavanema/linnapea valimine, osavalla/linnaosa moodustamine. Valla/Linnavalitsuse pädevused: valmistab ette volikogus tulevaid küsimusi. Lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis on määruse/otsusega pandud talle täitmiseks. Korraldab KOV-i ametiasutuste poolt isikute vastuvõttu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ette nähtud korras. Võib taotletada volikogu poolt vastuvõetud määruse/otsuse uuesti läbi vaatamist. Kehtestab teenuste hindu, arvestades haldusmenetluse seadust 3
praeter legem määruste puhul peaks olema selgelt sõnastatud alus põhiseaduses. Kaht viimast nim nende sisu tõttu dekreetõiguslikeks aktideks, nn dekreetmäärusteks. Valitsuse antavad õigustrakendavad üksikaktid on korraldused ja käskirjad. Kohalik omavalitsus Eestis: valla-ja linnavolikogud võtavad vastu otsuseid; valla- ja linnavalitsused annavad korraldusi; vallavanem ja linnapea annab valitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; osavalla või linnaosa vanem annab oma ülesannete täitmiseks korraldusi, osavalla või linnaosa valitsuse sisemise töö korraldamiseks aga käskkirju. Kohtuvõimu jurisdiktsioonilised aktid on üldjuhul otsused: kohtuotsus, kohtumäärus, kohtu erimäärus. Õigusakti struktuur Näitab, kuidas ning millistele unifitseeritud nõuetele vastavalt struktureeritakse õigusaktid õigusnormi raames, kuidas on õigusakt loogiliselt üles ehitatud ning millised on õigusakti obligatoorsed rekvisiidid
3. KOV üksused Vallad ja linnad 15.4. KOV organid 1) volikogu - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan. 15.5. KOV õigusaktid Üldakt on määrus (KOV volikogu, valitsuse) Üksikaktid: KOV volikogu otsused KOV valitsusel korraldused vallavanemal ja linnapeal käskkirjad Osavalla ja linnaosa vanem korraldused (üldküsimused) ja käskkirjad (ametkonnasisesed) 16. Riigikogu-MATERJAL KONSPEKTIS 16.1 Parlamentaarne ja presidentaalse valitsemisvormi tunnused Parlamentaarne valitsemisvorm Presidentaalne valitsemisvorm (võimude lahustatus võimude lahusus (eraldatus) täidesaatev võim saab volituse Nii seadusandlik kogu kui ka täidsaatva
korraldab seal tööd.Valmistab ette volikogu eelnõud. Tegeleb volikogu poolt valitsusele antud küsimustega. Määrused (3p pärast vastuvõtmist või märgitud tähtajal) ja Korraldused (peale teatavaks tegemist): avalikustamine, allkirjastatake vallavanema ja vallasekretäri poolt. 72. Selgitada KOVi administratiivset struktuuri (valitsus ametiasutusena, valla/linnavalitsuse ametiasutused, ja hallatavad asutused). Aleviku- ja külavanema institutsiooni iseloomustus. Osavalla ja linnaosa olemus. Ning KOVi tegevuse alusdokmendid )miilised on ja kuidas seotud?) *Allüksused (nt raamatukogud, kultuurimajad, koolid, lasteaiad) Ennekõike teenuse osutamise funktsioon!?!. Külavanem: kogukonna eestvedaja, lepingu alusel võib täita avalikke ülesandeid. Valitakse kohalike elanike poolt kosolekul. *Määrab ametisse vallavalitsus. Moodustatakse KOV funkt paremaks korraldamiseks ov eripiirkondades. Alusdokumendid: Põhimäärus, Arengukava, Üldplaneering, Eelarve. 73
töölepingu ülesütlemise ja ametnikule teenistussuhte lõpetamise hüvitamine koondamise korral ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral. (TkindlS § 2) 57. Kes on kindlustatu ja kindlustusandja? TkindlS tähenduses on kindlustatu töötaja, ametnik, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik, riiklik lepitaja, valla- või linnavalitsuse liige, osavalla- või linnaosavanem, pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev 29 mittetöötav abikaasa ja Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid TkindlS-s sätestatud alustel ja korras. (TkindlS § 3 lg 1) TkindlS mõttes ei ole kindlustatu isik, kes on: (TkindlS § 3 lg 2)
Spetsiaaaldelegatsioonis sätestatakse konkreetne üksik tegu, mille korraldamiseks spetsiaaldelegatsioon antakse. Valitsuse antavad õigustrakendavad üksikaktid on korraldused ja käskkirjaad. Eestis annab peaminister korraldusi. Kohaliku omavalitsuse organite üksikaktid Eestis: valla ja linnavolikogud võtavad vastu otsuseid valla ja linnavalitsused annavad korraldusi vallavanem ja linnapea annavad sisemise töö korraldamiseks käskkirju osavalla või linnaosa vanem annab oma ülesannete täitmiseks korraldusi, sisemise töö korraldamiseks aga käskkirju. 32. Ajaliselt kehtivad õigusaktid: määramata tähtaja kehtivad, kuni muudetakse või tühistatakse või satuvad vastuollu kõrgemal seisva aktiga. aktis endas määratud tähtajani muutuvad kehtetuks neis endis sätestatud tähtajast. aktis endas määratud sündmuseni või toiminguni ammenduvad vastava sündmuse
Haldusorganiks võib olla: 1) avalik-õiguslik juriidiline isik tervikuna (vald, linn); 2) kohaliku omavalitsuse asutus (nt amet); 3) kollegiaalorgan (nt vallavolikogu); 4) avalikku võimu iseseisvalt teostama volitatud eraisik 15.5. KOV õigusaktid Üldakt on määrus (KOV volikogu, valitsuse) Üksikaktid: 1). KOV volikogul otsused; 2). KOV valitsusel korraldused; 3). vallavanemal ja linnapeal käskkirjad; 4). Osavalla ja linnaosa vanem korraldused (üldküsimused) ja käskkirjad (ametkonnasisesed) 15.6. KOV tegevuse kontroll 1). Internne kontroll: a) teenistuslik järelevalve; b) revisjonikomisjoni kontroll; c) õigusaktide täitmise kontroll; d) poliitiline kontroll. Internse kontrollina võib KOV puhul mõista haldusekandja (KOV üksuse) sisest kontrolli. Halduse aspektist tervikuna, aga hõlmab internne kontroll ka riiklikku järelevalvet KOV tegevuse üle, kuna seda teostatakse haldusorganite poolt. 2)
Generaaldelegatsioonis annab seaduseandja edasi ühe osa oma pädevusest mõnele teisele organile kestvaks teostamiseks. Spetsiaaldelegatsioon sätestatakse konkreetne üksik tegu, mille täitmiseks spetsiaaldelegatsioon antakse. KOV organite üksikaktid: 1) Valla- ning linnavolikogud võtavad vastu otsuseid; 2) Valla- ning linnavalitsused annavad korraldusi; 3) Vallavanem ja linnapea annavad valitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) Osavalla või linnaosa vanem annab oma ülesannete täitmiseks korraldusi, osavalla või linnaosa valitsuse sisetöö korraldamiseks käskkirju; 31. Õigusaktide promulgeerimine, jõusolek ning õigusjõud. Õigusakt on siis jõus, kui ta on läbinud õigusloome etapid. Promulgeerimine (väljakuulutamine) - Peab olema koostatud seadusega ettenähtud vorm, esitatud teatud isikutele ning läbiarutatud ning lõpuks ka vastuvõetud Väljakuulutamine. Edasi hakkab seadus jõustuma.
ettevõtja; 3) juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige; 4) ametnik ja töötaja avaliku teenistuse seaduse § 7 tähenduses; 5) Riigikogu liige; 6) Vabariigi President; 7) Vabariigi Valitsuse liige; 8) kohtunik; 9) õiguskantsler; 10) riigikontrolör; 11) riiklik lepitaja; 12) kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liige; 13) valla- või linnavalitsuse liige; 14) osavalla- või linnaosavanem; 15) avalik-õigusliku ameti kandja; 16) pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasas olev mittetöötav abikaasa, kellele makstakse abikaasatasu avaliku teenistuse seaduse § 46 alusel, või välisteenistujaga või pikaajalises lähetuses Eesti Vabariigi välisesinduses töötava haldusteenistujaga kaasas olev mittetöötav abikaasa, kellele makstakse
Hääleõiguslikud on kõik vastava omavalitsusüksuse territooriumil elavad alalised elanikud. Kandideerimisõigus on vaid Eesti kodanikel. Volikogu pädevuses: Igal omavalitsusel on tema enda poolt vastu võetud põhimäärus Kohalik volikogu võib vastu võtta määrusi ja otsuseid: valla või linna eelarve kohalikud maksud ja maksusoodustused volikogu esimehe ja aseesimehe valimine linnapea või vallavanema valimine, kes moodustab valla(linna)valitsuse. osavalla või linnaosa moodustamine 20 o Maakonnad on riigihaldusüksused - neil ei ole valitavat esinduskogu ega maksustamisõigust. Maavanema nimetab 5 aastaks ametisse vabariigi valitsus. Maavanem on keskvõimu esindaja, aga samas ka kohalike huvide esindaja keskvõimu ees. Et oma huvisid paremini realiseerida, on loodud nii maakondlikud kui üleriiklikud omavalitsusliidud Linnade Liit ja Maaomavalitsuste Liit (vt. http//portaal.ell.ee) Eesti
81) KOV üksuse finantsjuhtimise seaduse tähenduses sõltuvale üksusele laenude andmine ja nende võetavate kohustuste tagamine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks antavale laenule; 9) valla või linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla või linna piiride või valla või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla ja linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla või linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine, välja arvatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 23 lõikes 3 nimetatud juhul;
või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses; 4) on ametis Riigikogu liikmena, Euroopa Parlamendi liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, kohtunikuna, õiguskantslerina, riigikontrolörina, riikliku lepitajana, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgalise esimehena või palgalise aseesimehena, valla- või linnavalitsuse palgalise liikmena, sealhulgas vallavanema või linnapeana, osavalla- või linnaosavanemana; 5) peab sõltumatu isikuna avalik-õiguslikku ametit; 6) on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht; 7) on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana või on juriidilise isiku tulumaksuseaduse §-s 9 nimetatud juhtimis- või kontrollorgani liige, keda ei ole nimetatud TTTS punktis 4, kui ta saab selle eest tasu;
osutamise korra kehtestamine; 6. valla- või linnavara valitsemise korra kehtestamine; 7. valla või linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9. valla või linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla või linna piiride või valla või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11. osavalla ja linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla või linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14. volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15. vallavanema või linnapea valimine; 16
territooriumil elavad alalised elanikud. Kandideerimisõigus on vaid Eesti kodanikel. Volikogu pädevuses: · Igal omavalitsusel on tema enda poolt vastu võetud põhimäärus - nagu kohalik põhiseadus · Kohalik volikogu võib vastu võtta määrusi ja otsuseid. · valla või linna eelarve · kohalikud maksud ja maksusoodustused · volikogu esimehe ja aseesimehe valimine · linnapea või vallavanema valimine, kes moodustab valla(linna)valitsuse. · osavalla või linnaosa moodustamine b) Maakonnad on riigihaldusüksused - neil ei ole valitavat esinduskogu ega maksustamisõigust. Maavanema nimetab 5 aastaks ametisse vabariigi valitsus. Maavanem on keskvõimu esindaja, aga samas ka kohalike huvide esindaja keskvõimu ees. o Euroopa Liidu institutsioonid Euroopa Ülemkogu - liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, koguneb paar korda aastas, arutatakse põhimõttelisi küsimusi
Kandideerimisõigus on vaid Eesti kodanikel. Volikogu pädevuses: o Igal omavalitsusel on tema enda poolt vastu võetud põhimäärus - nagu kohalik põhiseadus o Kohalik volikogu võib vastu võtta määrusi ja otsuseid. o valla või linna eelarve o kohalikud maksud ja maksusoodustused o volikogu esimehe ja aseesimehe valimine o linnapea või vallavanema valimine, kes moodustab valla(linna)valitsuse. o osavalla või linnaosa moodustamine b) Maakonnad on riigihaldusüksused - neil ei ole valitavat esinduskogu ega maksustamisõigust. Maavanema nimetab 5 aastaks ametisse vabariigi valitsus. Maavanem on keskvõimu esindaja, aga samas ka kohalike huvide esindaja keskvõimu ees. Et oma huvisid paremini realiseerida, on loodud nii maakondlikud kui üleriiklikud omavalitsusliidud Linnade Liit ja Maaomavalitsuste Liit (vt. http//portaal.ell.ee) Eesti kohaliku omavalitsuse seadusandlus
Ametiasutused: 1. valitsusasutus Vabariigi Valitsuse seaduse tähenduses; 2. Riigikogu Kantselei; 3. Vabariigi Presidendi Kantselei; 4. Riigikontroll; 5. Õiguskantsleri Kantselei; 6. kohus; 7. Kaitseliit 8. soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei; 9. valla- ja linnavolikogu kantselei; 10. valla- ja linnakantselei; 11. valla- ja linnavalitsus asutusena koos struktuuriüksustega; 12. osavalla- ja linnaosavalitsus asutusena; 13. valla- ja linnavalitsuse amet. 4 Avalike teenistujate liigid Teenistujad jagunevad: 1) ametnikeks; Ametnik on isik, kes on avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusega. Ametnikud teenivad kogu rahvast (lähtudes avalikust huvist, mitte erahuvidest või konkreetse partei suunistest)
Valitsus määrus korraldus ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Vallavanem,linnapea - käskkiri ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Linnaosa vanem; osavalla vanem - korraldus; käskkiri ====================================================================== Kohus - otsus (kohtuotsus; kohtumäärus) ====================================================================== ======================================================================
avalik-õigusliku juriidilise isiku staatust, kuid kes on volitatud täitma teatud avalik- õiguslikke ülesandeid vastavalt oma pädevuse piiridele. Nende struktuur võib olla korporatsioonide ja asutuste sarnane. Niikaugele kui ulatub nimetatud institutsioonide õigusvõime, on nad ka avaliku halduse kandjateks. Näitena võib siin nimetada osavalda või linnaosa, mis asub valla või linna maa-alal ja koosseisus ning tegutseb volikogu kinnitatud osavalla või linnaosa põhikirja alusel (KOKS § 56). Analoogiline õiguslik seisund on ka ülikooli teaduskondadel, kes ei ole iseseisvad avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kuid kellel on kindlad avalik-õiguslikud ülesanded ja vastutus. 7. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad Teatud avalik-õiguslikud funktsioonid võib riik seaduse või halduslepinguga üle anda ka eraõiguslikele isikutele. See on detsentraliseerimise kui protsessi üks osa. Neid
avalik-õigusliku juriidilise isiku staatust, kuid kes on volitatud täitma teatud avalik- õiguslikke ülesandeid vastavalt oma pädevuse piiridele. Nende struktuur võib olla korporatsioonide ja asutuste sarnane. Niikaugele kui ulatub nimetatud institutsioonide õigusvõime, on nad ka avaliku halduse kandjateks. Näitena võib siin nimetada osavalda või linnaosa, mis asub valla või linna maa-alal ja koosseisus ning tegutseb volikogu kinnitatud osavalla või linnaosa põhikirja alusel (KOKS § 56). Analoogiline õiguslik seisund on ka ülikooli teaduskondadel, kes ei ole iseseisvad avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kuid kellel on kindlad avalik-õiguslikud ülesanded ja vastutus. 7. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad Teatud avalik-õiguslikud funktsioonid võib riik seaduse või halduslepinguga üle anda ka eraõiguslikele isikutele. See on detsentraliseerimise kui protsessi üks osa. Neid
Otsus Maavanem - Korraldus; käskkiri Volikogu Määrus Otsus Valla- ja linnavalitsus Määrus Korraldus Vallavanem, linnapea - Käskkiri Linnaosa vanem; Osavalla vanem - Korraldus; käskkiri 190 Õiguskantsler Ettepanek Eesti Panga president Määrus Käskkiri Eesti Panga nõukogu Otsus Otsus Kohus - Otsus (kohtuotsus; Kohtumäärus). MUUD NORMATIIVAKTID Kollektiivleping Tööandja ja töökollektiivi vaheline
annaabi.ee 
