Töötuskindlustus 2018 (0)

3.5. Töötuskindlustus

Töötuskindlustuse õiguslikuks aluseks on töötuskindlustusseadus (RT I 2001, 59, 359....koos hilisemate muudatustega) (edaspidi TTS). Nimetatud seadus reguleerib hüvitiste maksmise ja määramise tingimusi ja korda töötuks jäämise, koondamise ja tööandja maksejõuetuse korral. Samuti reguleeritakse selle seadusega töötuskindlustuse korraldust ning töötukassa staatust.
Töötuskindlustus on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on tööturuteenuste osutamine, tööturutoetuste, va töötutoetuse maksmine , kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine, töötajale töölepingu ülesütlemise ja ametnikule teenistussuhte lõpetamise hüvitamine koondamise korral ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral.
Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul: 1) kes on töötuna arvele võetud tööturuteenuste- ja toetuste seaduses ettenähtud korras ja 2) kellel on kindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul.
Töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kellega lõpetati töötamine või teenistus viimases töökohas: 1) töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel ametniku algatusel v.a TLS § 37 lg 1, 91 lg 2 ja § 107 lg 2 nimetatud alustel ( s. o töötasu ühepoolne vähendamine tööandja algatusel, töötaja vääritu kohtlemine, tööandja taotlusel töölepingu lõpetamine töövaidlusorganis) 2) poolte kokkuleppel või 3) töö- või teenistuskohustuste rikkumise, usalduse kaotamise, vääritu teo tõttu, töölepingu seaduse §-s 88 lg 1 pdes 3-8 nimetatud põhjustel või avaliku teenistuse seaduse § 94 alusel distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastamisega.
Töötuskindlustushüvitise kestus sõltub sellest, milline on isiku kindlustusstaaž. Töötuskindlustusstaaž on periood:
1) mille eest kindlustatu sai tasu töölepingu alusel töötamise või avalikus teenistuses olemise eest või tasu riikliku lepitajana, valla- või linnavalitsuse liikmena, osavalla- või linnaosavanemana või avaliku teenistuse seaduse §-s 46 või välisteenistuse seaduse §-s 67 ettenähtud abikaasatasu, kui nendelt on kohustus käesolevas seaduses sätestatud korras kinni pidada töötuskindlustusmakse;
2) millal kindlustatu sai tasu võlaõigusliku lepingu alusel teenuse osutamise eest, kui sellelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Kindlustusstaaži arvestatakse kuudes ja aastates. Ühe kalendrikuu eest arvestatakse üks kuu kindlustusstaaži sõltumata selle tekkimise alusest . Iga 12 kuud kindlustusstaaži arvestatakse ühe kindlustusstaaži aastana.
Üks kuu kindlustusstaaži arvestatakse sõltumata selles kuus töötatud päevade arvust:
1) TKindlS § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud perioodi iga kalendrikuu eest;
2) TKindlS § 7 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul iga kalendrikuu eest, millal kindlustatule maksti tasu, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse.
Töötuskindlustusstaažina ei arvestata perioodi, millal isik kasutas rasedus - ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust, lapsehoolduspuhkust, poolte kokkuleppel antavat tasustamata puhkust, oli ajutiselt töövõimetu ravikindlustuse seaduse tähenduses või viibis aja- või asendusteenistuses, välja arvatud periood, millal isikul tekib töötuskindlustusstaaž.
Ühe kuu kindlustusstaaži arvestatakse kindlustatule iga kalendrikuu eest, mil kindlustatule maksti tasu, millel on kinnipeetud töötuskindlustusmakse. Kindlustusstaaži arvestus lõpetatakse ja kindlustusstaaž loetakse nulliks päevast, mil kindlustatule määratakse töötuskindlustushüvitis. Kindlustatu tööle asumisel algab kindlustusstaaži arvestus uuesti.
Üldjuhul on isikul õigus saada töötuskindlustushüvitist kogu töötuna arveloleku ajal, ent mitte kauem kui:
1) 180 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on lühem kui 5 aastat;
2) 270 kalendripäeva, kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 5-10 aastat;
3) 360 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 10 aastat või enam.
Kui kindlustatule määratud töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetati enne töötuskindlustusehüvitise määramise otsuses märgitud hüvitise perioodi lõppemisest, on kindlustatul õigus töötuskindlustushüvitisele, kui ta:

on töötuskindlustushüvitisele õiguse andnud kindlustusstaaži nulliks lugemise päevast arvates 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud;

on pärast töötuna arveloleku lõpetamist töötanud töölepingu alusel, olnud avalikus teenistuses või osutanud teenust võlaõigusliku lepingu alusel ning

vastab muudele töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele.
Ühe kalendripäeva töötuskindlustusehüvitise suurus arvutatakse kindlustatu üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust. Kindlustatu keskmine ühe kalendripäeva töötasu leitakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul kindlustatule makstud tasude alusel, millelt on kinnipeetud töötuskindlustusmakse. Kui kindlustatu keskmine ühe kalendripäeva töötasu ületab hüvitise arvestamisse alguspäevale eelnenud kalendriaasta Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasu kolmekordset suurust, arvestatakse hüvitis viimase summa alusel.1 Töötuskindlustushüvitise määr on vastav protsent eelpool nimetatud viisil leitud töötasust: 1) 50 % ühest kuni 100 kalendripäevani; 2) 40 % 101-st kuni 360 kalendripäevani.
Töötuskindlustusehüvitise taotlemiseks esitab kindlustatu vormikohase avalduse töötukassale. Töötuskindlustushüvitise määramise või määramata jätmise otsuse teeb töötukassa 14 päeva jooksul kindlustatu töötuskindlustusehüvitise taotlemiseks avalduse esitamise päevast alates. Töötuskindlustusehüvitise määramise korral hakatakse töötuskindlustushüvitist arvestama kaheksandast päevast arvates kindlustatu töötuskindlustushüvituse taotlemiseks avalduse esitamise päevast. Töötuskindlustushüvitist maksab kindlustatule töötukassa igakuiselt. Töötuskindlustushüvitist maksab töötukassa igakuiselt eelmise kalendrikuu eest jooksva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Kui kindlustatu töötuna arvelolek lõpeb enne kaheksa päeva möödumist töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse töötukassale esitamisest, töötuskindlustushüvitist ei maksta.
Töötuskindlustushüvitise väljamaksmine Eestis peatatakse enne hüvitise määramise otsuses märgitud hüvitise maksmise perioodi lõppemist kindlustatu tööotsingute ajaks teises Euroopa majanduspiirkonna lepingu riigis või Šveitsi konföderatsioonis kuni kolmeks kuuks kindlustatu Eestist lahkumise päevale järgnevast päevast arvates. Töötuskindlustusehüvitise väljamaksmist Eestis jätkatakse töötukassas arvelevõtmise päevast arvates, kui kindlustatu naaseb enne kolme kuulise perioodi lõppemist Eestisse ja jätkab tööotsinguid Eestis.
Töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetatakse enne seadusega ettenähtud aja perioodi lõppu, kui:

töötuna arvelolek lõpetatakse põhjusel, et töötu ei vasta töötule ettenähtud tingimustele, keeldub tööotsimiskava kinnitamisest, töötu omal soovil või töötu kontole kantakse ettevõtluse alustamise toetus;

töötu keeldub tööotsimiskava täitmisest või töötule sobivast tööst;

töötu mõjuva põhjuseta ei tule määratud ajal töötukassasse vastuvõtule;

töötu omal soovil

kui töötu ei naase tagasi enne kolme kuu lõppemist alates tööotsingute algusest Euroopa majanduspiirkonna riikides või Šveitsi Konföderatsioonis.
1 „Töötuskindlustuse seaduse“ alusel Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasu arvutamise kord. Vabariigi Valitsuse 14.12.2006.a. määrus nr 253 – Riigi Teataja I 2006, 57, 428.
3